European enforcement order

National information and online forms concerning Regulation No. 805/2004

General information

Regulation (EC) No 805/2004 of the European Parliament and of the Council of 21 April 2004 creating a European Enforcement Order for uncontested claims

The Regulation applies between all Member States of the European Union with the exception of Denmark.

It dispenses, under certain conditions, with all intermediary measures in the Member State in which enforcement is sought that have been necessary so far for decisions delivered in another Member State in the verifiable absence of a dispute over the nature or extent of a debt. Those conditions mainly concern the service of documents in the case of judgments by default. Abolishing exequatur will enable creditors to obtain quick and efficient enforcement abroad without involving the courts in the Member State where enforcement is applied for in time-consuming and costly formalities.

The Regulation provides for six standard forms.

The European e-Justice Portal provides you with information concerning the application of the Regulation and a user-friendly tool for filling in the forms.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

Related links

European enforcement order

Practice guide for the application of the Regulation on the European Enforcement Order PDF (1310 Kb) en

ARCHIVED European Judicial ATLAS website (closed on 30 September 2017)

Last update: 19/02/2019

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Euroopa täitmiskorraldus - Belgia

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Määruse [määrus (EÜ) nr 805/2004] artikli 10 lõikes 2 osutatud korrigeerimiseks või tagasivõtmiseks tuleb avaldus adresseerida Euroopa täitekorralduse tõendi väljastanud kohtuorgani vanemametnikule. Kui tõend puudutab ametlikku juriidilist dokumenti, tuleb avaldus esitada tõendi väljastanud notarile. Kui vanemametnik või notar otsustab tõendit korrigeerida või selle tagasi võtta, muutub tõend kehtetuks. Kui oluline viga on parandatud (korrigeerimise puhul) või kui vanemametnik või notar järeldab, et kõik määruse nõuded on täidetud (tagasivõtmise puhul), väljastatakse endise Euroopa täidekorralduse tõendi asemel uus tõend.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Belgia õiguses on otsuse läbivaatamist soovival poolel võimalik tegutseda sõltuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest mitmel eri moel.

– Esiteks nähakse kohtumenetluse seadustiku (Code judiciaire/Gerechtelijk Wetboek) artikliga 1051 ette, et kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse ühe kuu jooksul pärast otsuse kättetoimetamist või teatavatel juhtudel ühe kuu jooksul pärast kohtumenetluse seadustiku artikli 792 teise ja kolmanda lõigu kohaselt tehtud kohtuotsuse teatavakstegemist. Seda sätet kohaldatakse olenemata sellest, kas menetlusele ilmusid mõlemad pooled või mitte.

– Teiseks nähakse kohtumenetluse seadustiku artikliga 1048 ette, et juhul, kui tehakse tagaseljaotsus, võib kohtuotsuse kohta esitada vastuväite samuti ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist või teatavatel juhtudel ühe kuu jooksul pärast kohtumenetluse seadustiku artikli 792 teise ja kolmanda lõigu kohaselt tehtud kohtuotsuse teatavakstegemist.

– Kui tsiviilkohtu otsuse (või kriminaalkohtu menetluses kriminaalasjaga seotud tsiviilhagi kohta tehtud otsuse) suhtes ei ole enam võimalik kasutada kumbagi nimetatud õiguskaitsevahendit, võib pool esitada kohtumenetluse seadustiku artikli 1133 kohase erakorralise läbivaatamise avalduse kuue kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemist, et otsus tühistada.

Eespool nimetatud tähtajad apellatsioonkaebuse, vastuväite ja erakorralise läbivaatamise avalduse esitamiseks ei mõjuta järgmist:

– riigiüleste ja rahvusvaheliste õigusnormide imperatiivsete sätetega ettenähtud tähtaegu;

– kohtumenetluse seadustiku artiklit 50, mille kohaselt on teatavatel õigusnormidega ettenähtud tingimustel võimalik pikendada tähtaega, mille lõppemise korral teatav õigus aegub;

– võimalust kohaldada üldist õiguspõhimõtet, mida on korduvalt kinnitanud kassatsioonikohus (Cour de Cassation) ja mille kohaselt pikendatakse teatava toimingu sooritamiseks ette nähtud aega selle poole huvides, kellel ei olnud vääramatu jõu tõttu võimalik toimingut sooritada.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Määruse artikli 20 lõike 2 punkti c kohaselt tuleb koos kohtuotsuse koopia ja Euroopa täitekorralduse tõendi koopiaga esitada tõendi tõlge selle koha ametlikku keelde, kus otsus täitmisele pööratakse, s.o hollandi, prantsuse või saksa keelde.

Kohaldatavate keelte loend on vastuvõtvate asutuste käsiraamatus, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta) tarvis (Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades).

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Belgias on määruse artikli 25 kohaldamiseks määratud ametiasutus/-isik notar, kes koostas ametliku juriidilise dokumendi, mille kohta on esitatud taotlus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks.

Viimati uuendatud: 25/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Bulgaaria

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Pärast asja läbivaatamist võib esimese astme kohus vaidlustamata nõuet käsitlevat Euroopa täitekorralduse tõendit korrigeerida või selle tagasi võtta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 619 lõige 4).

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Võlgnik võib määruse artikli 19 alusel esitada kõrgemale kassatsioonikohtule avalduse asjaomase otsuse läbivaatamiseks. Kohus vaatab avalduse läbi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku 24. peatükiga (jõustunud lahendite tühistamine).

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Bulgaaria Vabariik on selleks määranud bulgaaria keele.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Pädev asutus on kohus, mille tööpiirkonnas dokument välja antakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 619 lõige 1).

Viimati uuendatud: 15/01/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Tšehhi

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Tšehhi maakohtud (okresní soudy) tegutsevad kooskõlas muudetud seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) paragrahviga 167.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Tšehhi maakohtud tegutsevad kooskõlas muudetud seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) paragrahviga 58 ja paragrahvidega 201–243g.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Tšehhi keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Maakohtud.

Viimati uuendatud: 21/08/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Saksamaa

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Seadusega, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta), (Euroopa täitekorralduse rakendusseadus) lisatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi „ZPO”) järgmised sätted:

„Paragrahv 1081

Korrigeerimine ja tagasivõtmine

(1)          Määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 10 lõike 1 kohane taotlus kohtutõendi korrigeerimiseks või tagasivõtmiseks tehakse tõendi väljastanud kohtule. Kohus teeb taotluse kohta otsuse. Taotlus notariaal- või haldustõendi korrigeerimiseks või tagasivõtmiseks tehakse tõendi väljastanud asutusele. Notar või haldusasutus edastab taotluse viivitamatult otsuse tegemiseks ringkonnakohtule, kelle jurisdiktsioonis ta asub.

(2)          Võlgnik võib esitada tagasivõtmistaotluse ühe kuu jooksul. Kui tõend tuleb teatavaks teha välismaal, on tähtaeg kaks kuud. See on kohustuslik tähtaeg, mis algab tõendi teatavakstegemise hetkest ning mitte mingil juhul enne seda, kui asjaomane täitekorraldus on kätte toimetatud. Tagasivõtmistaotluses esitatakse põhjus, miks korraldus valesti tehti.

(3)          Korrigeerimise ja tagasivõtmise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis paragrahvi 319 lõikeid 2 ja 3.”

ZPO paragrahvi 319 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahv 319

Kohtuotsuste korrigeerimine

(1) ...

(2)          Korrigeerimisotsust kajastatakse kohtuotsusel ja selle koopiatel. Kui korrigeerimisotsus esitatakse paragrahvis 130b kindlaks määratud vormil, tuleb see salvestada eraldi elektroonilise dokumendina. Kõnealune dokument on kohtuotsusega lahutamatult seotud.

(3)          Korrigeerimistaotluse tagasilükkamiskorralduse kohta ei saa esitada apellatsiooni; korrigeerimiskorralduse kohta võib viivitamatult esitada kaebuse.”

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Kehtivate Saksa tsiviilmenetlusreeglite alusel on võlgnikul üldreeglina ja mitte ainult määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 19 lõikes 1 osutatud erandjuhtumitel õigus esitada läbivaatamistaotlus põhjusel, et kohtuotsusele polnud võimalik vastu väita või ta ei saanud kohtusse ilmuda (vt artikli 19 lõiget 2).

a)    Tagaseljaotsused ja täitekorraldused

Võlgnik võib ZPO paragrahvi 338 alusel taotleda tagaseljaotsuse tühistamist. Maksekorraldusmenetlustes väljastatud korralduse vastu on olemas samasugune heastamisvahend (vt ZPO paragrahvi 700 koostoimes ZPO paragrahviga 338). Taotluse tegemiseks esitatakse vastuväiteteatis kohtule, kes peamist kohtuasja menetleb. Vastuväiteteatise esitamise tähtaeg on kaks nädalat. See on seadustes sätestatud tähtaeg ning see algab otsuse või korralduse teatavakstegemisest. Kui taotlus vastu võetakse, jätkub menetlus sellest etapist, kus see oli enne tagaseljaotsuse tegemist. Taotluse vastuvõtmine ei sõltu sellest, miks võlgnik nõuet ei vaidlustanud või kohtusse ei ilmunud.

Kui määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 19 punkti 1 lõikes a osutatud juhtudel ei ole mitte ainult menetlust algatavast dokumendist või samaväärsest teatisest või kohtukutsest nõuetekohaselt teatatud, vaid on puudujääke ka kohtuotsusest teatamisega – näiteks sellepärast, et mõlemal korral saadeti teatised aadressile, kus võlgnik ei ole enam kaua elanud – on seisukoht järgmine: kui ei ole võimalik tõestada, et tagaseljaotsusest või täitekorraldusest on nõuetekohaselt teatatud, või kui teatamine on kehtetu teatamise põhireeglite rikkumise tõttu, algab kahenädalane vastuväidete esitamise tähtaeg alles pärast seda, kui võlgnik sai tegelikult tagaseljaotsuse või täitekorralduse kätte. Lisaks sellele on võlgnikul endiselt õigus taotleda kohtuotsuse tühistamist.

Määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud juhtudel, st kui kättetoimetamisnõudeid ei ole rikutud, kuid võlgnik pole vääramatu jõu tõttu või temast mitteolenevatel erandlikel asjaoludel saanud nõuet vaidlustada, on seisukoht järgmine: kui takistus kõrvaldatakse piisavalt vara enne kohtuotsuse tühistamise tähtaja möödumist, võib võlgnik kasutada tavalist heastamisvahendit, st esitada apellatsiooni (vt eespool). Kui võlgnik ei saanud kohtusse ilmuda näiteks liiklusõnnetuse tõttu, on tal tavaliselt võimalik kahe nädala jooksul alates kohtuotsusest teatamisest esitada taotlus ise või nimetada selleks isik, kes teeb seda tema nimel. Kui takistus on siiski endiselt olemas pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist, võib võlgnik ZPO paragrahvi 233 alusel taotleda tähtaja ennistamist. Need sätted ei piirdu vääramatu jõu juhtumitega ning võimaldavad poolel esitada taotlus tähtaja ennistamiseks, kui ta ei ole endast mitteolenevatel põhjustel saanud kinni pidada seadustes sätestatud tähtajast (või teatavatest muudest tähtaegadest). Tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul alates takistuse kõrvaldamise kuupäevast. Kui tähtajast on möödunud üle ühe aasta, ei ole taotlust enam võimalik esitada. Taotluse vaatab läbi kohus, kelle pädevusse kuulub kohtuotsuse tühistamise taotluse menetlemine (st peamist asja menetlev kohus), taotluse esitamise tähtaeg on samuti kaks nädalat.

Kui võlgniku esitatud taotlus kohtuotsuse tühistamiseks on võetud menetlusse, kuid ta ei ilmu kohtusse, ei ole enam heastamisvahendit tema taotlust tagasilükkava tagaseljaotsuse vastu (vt ZPO paragrahv 345). Võlgnikul on siiski piiratud õigus esitada apellatsioon. ZPO paragrahvi 514 lõike 2 alusel saab ta oma apellatsiooni toetuseks tugineda asjaolule, et tema ilmumata jätmise põhjuseks ei olnud hooletus. Üldist apellatsiooniloa piirangut (vt ZPO paragrahvi 511 lõiget 2) ei kohaldata. Apellatsioon esitatakse apellatsioonikohtule. Apellatsiooni esitamise tähtaeg on üks kuu; see on seadustes sätestatud tähtaeg, mis algab täieliku kohtuotsuse teatavakstegemisest ja hiljemalt viie kuu möödumisel kohtuotsuse väljakuulutamisest. Kuna tegemist on seadustes sätestatud tähtajaga, võib võlgnik nõuda ZPO paragrahvi 233 alusel tähtaja ennistamist, kui tal ei olnud võimalik täita endast mitteolenevatel põhjustel apellatsiooni esitamise tähtaega (vt eespool).

b)    Kohtuotsus toimiku alusel

Kui võlgnik ei ilmu suulisele menetlusele ja kohus ei tee tagaseljaotsust, vaid teeb kohtuotsuse võlausaldaja taotluse korral toimiku alusel (vt ZPO paragrahvi 331a lõige 2), võib kohtuotsuse edasi kaevata. ZPO paragrahvi 511 alusel võib otsuse edasi kaevata, kui nõude summa ületab 600 eurot või kui esimese astme kohus on andnud apellatsiooniloa põhimõttelistel põhjustel (ZPO paragrahvi 511 lõige 4). Seoses edasikaebamise formaalsete nõuete ja õigusega tähtaja ennistamisele osutatakse eespool kirjeldatule.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Euroopa täitekorralduse rakendusseadusega lisatakse ZPOsse järgmised sätted:

„Paragrahv 1083

Tõlge

Kui nõutakse, et võlausaldaja peab esitama tõlke määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 20 lõike 2 punkti c alusel, koostatakse see saksa keeles ning tõlke kinnitab selleks kvalifitseerunud isik liikmesriigis.”

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Saksamaal on määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 25 lõike 1 tähenduses ametlikud juriidilised dokumendid notarite ja noorsoohoolekande asutuste koostatud dokumendid, mis kuuluvad täitmisele. ZPOsse lisatavas uues paragrahvis 1079 antakse Euroopa täitekorralduse rakendusseadusega Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamisõigus määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 25 lõike 1 kohaldamiseks ametnikule, kes vastutab täitmisele kuuluva dokumendi väljastamise eest (vt ZPO paragrahvi 724). Need sätted on järgmised:

„Paragrahv 1079

Pädevus

Tõendeid

1.            Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täitekorralduse vaidlustamata nõuete kohta) artikli 9 lõike 1, artikli 24 lõike 1, artikli 25 lõike 1 ja

2.            artikli 6 lõigete 2 ja 3 alusel võivad väljastada täitmisele kuuluva dokumendi väljastamise eest vastutavad kohtud, asutused või notarid.”

ZPO paragrahvi 797 lõike 2 alusel väljastab notariaalse dokumendi täitmisele kuuluva koopia (ja seega Euroopa täitekorralduse tõendi) notar, kes dokumenti säilitab; kui dokumendi on väljastanud asutus, teeb seda asutus. Tavaliselt säilitab dokumenti notar, kes selle kinnitas.

Sotsiaalhoolekande seadustiku VIII osa paragrahvi 60 lõike 3 punkti 1 alusel on noorsoohoolekande amet, kelle ülesanne on kohustuste kinnitamine, pädev väljastama noorsoohoolekande dokumendi täitmisele kuuluvat koopiat. Tulemus on, et noorsoohoolekande amet, kes väljastas ametliku juriidilise dokumendi, on pädev väljastama Euroopa täitekorralduse tõendit. Euroopa täitekorralduse rakendusseaduses sätestatakse selgitamine, muutes noorsoohoolekande seadustiku VIII osa paragrahvi 60 lõike 3 punkti 1.

Täitmisele kuuluvate dokumentide väljastamise pädevusega seoses võib seega järeldada, et kõik Saksamaa notarid ja noorsoohoolekande ametid võivad üldreeglina väljastada Euroopa täitekorralduse tõendeid. Kuna Saksamaal on üle 8 000 notari ja mitusada noorsooametnikku, ei ole kohane koostada nende nimekirja avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Lisaks sellele oleks sellise nimekirja ajakohastamine liigselt kulukas. Saksamaa valitsus loobub nimekirja saatmisest ning teatab selle asemel oma regulatiivmeetmed, mis on sätestatud ZPO paragrahvis 1079 koostoimes ZPO paragrahvi 797 lõikega 2 või sotsiaalhoolekande seadustiku VIII osa paragrahvi 60 lõike 3 punktiga 1, et need avaldataks Euroopa Liidu Teatajas. See teave võimaldab võlausaldajal leida raskusteta pädev asutus määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 25 kohaldamiseks. Lisaks sellele on enamikel juhtudel pädevaks asutuseks sama asutus, kes väljastas ametliku juriidilise dokumendi, nagu eespool selgitatud.


Jõustatavate dokumentide väljastamise pädevuses osas võib seega järeldada, et kõik Saksamaa notarid ja noorsoohoolekande ametid võivad üldreeglina väljastada Euroopa täitekorralduse tõendeid. Kuna Saksamaal on üle 8000 notari ja mitusada noorsooametnikku, ei ole kohane koostada nende nimekirja avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas; lisaks sellele oleks sellise nimekirja ajakohastamine liigselt kulukas. Meil on kavas hoiduda nimekirja saatmisest ning teeme selle asemel ettepaneku teatada oma regulatiivkorrast, mis on sätestatud ZPO paragrahvis 1097 koostoimes ZPO paragrahvi 797 lõikega 2 või sotsiaalhoolekande seadustiku VIII osa paragrahvi 60 lõike 3 lõiguga 1, et see avaldada Euroopa Liidu Teatajas. See teave võimaldab võlausaldajal leida raskusteta pädev asutus määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 25 kohaldamiseks. Lisaks sellele on enamikel juhtudel pädevaks asutuseks sama asutus, kes väljastas ametliku juriidilise dokumendi, nagu me juba selgitasime eespool.

Viimati uuendatud: 09/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Eesti

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Eestis on võimalik esitada taotlus määruse artikli 10 lõikes 2 sätestatud Euroopa täitekorralduse korrigeerimiseks või tagasivõtmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 447 sätestatud korras (Lingil klikates avaneb uus akenRT I, 19.03.2015, 27).

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Artikli 19 lõikes 1 määratletud olukordades on võimalik Eestis esitada taotlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 415 alusel.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Määruse artikli 20 lõike 2 punkti c kohaldamiseks aktsepteeritakse Eestis tõendeid, mis on inglise või eesti keeles või mis on tõlgitud nendesse keeltesse.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Artiklis 25 osutatud asutus on Harju Maakohus.

Viimati uuendatud: 08/08/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Kreeka

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlus on sätestatud määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 10 ning sama menetlust kohaldatakse ka kinnitatud kohtulahendite (määruse artikli 24 lõige 3) ja ametlike juriidiliste dokumentide (artikli 25 lõige 3) suhtes. Nende menetluste ja loomulikult kohtu pädevust käsitlevate menetluste suhtes kohaldatakse Kreekas tsiviilmenetluse seadustiku (κώδικας πολιτικής δικονομίας) artiklit 933, milles käsitletakse vastuväite esitamist täidetava korralduse kehtivuse suhtes. Korrigeerimist või tagasivõtmist ei ole võimalik vaidlustada, sest analoogselt kohaldatakse määruse artikli 10 lõiget 4, ning vastavalt artikli 24 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 3 kohaldatakse nimetatud sätet ka kinnitatud kohtulahendite ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Kui Euroopa täitekorraldusena kinnitatud kohtuotsus tuleb läbi vaadata, sest võlgnik ei saanud ennast kaitsta liiga hilja saadud kohtukutse või vääramatu jõu tõttu, st erakorralistel, temast mitteolenevatel asjaoludel, tuleb kohaldada menetlust, mida kohaldas otsuse teinud kohus. Teisisõnu kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustikus (artikkel 495 ja artikkel 501 jj.) sätestatud tagaseljaotsuse suhtes vastuväite esitamise menetlust.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Taotlus ametliku juriidilise dokumendi kinnitamiseks Euroopa täitekorraldusena, mis on liikmesriigis täitmisele pööratav vastavalt määruse artikli 25 lõikele 1, tuleb esitada kreeka või inglise keeles.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Notari koostatud dokumendi kinnitamine Euroopa täitekorraldusena (ametlik juriidiline dokument, mille suhtes kohaldatakse määruse artikli 4 lõiget 3 koostoimes Kreeka tsiviilmenetluse seadustiku artikli 904 lõike 2 punktidega d ja g) kuulub kõnealuse notari ehk Kreeka õiguse kohaselt selle isiku pädevusse, kes täitmisele pööratava dokumendi välja andis. Kui tegemist on dokumendiga, mis seaduse kohaselt tuleb pöörata täitmisele, kuid mida ei ole välja andnud kohus, kuulub dokumendi kinnitamine samalaadselt notari välja antud dokumentidega selle isiku pädevusse, kes dokumendi välja andis.

Viimati uuendatud: 25/08/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Hispaania

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 10 lõike 1 punktis a ette nähtud menetlus Euroopa täitekorralduse tõendi vigade parandamiseks on sätestatud 1. juuli 1985. aasta kohtute seaduse 6/1985 (Ley Orgánica del Poder Judicial) artikli 267 esimeses kolmes lõigus.

Määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 10 lõike 1 punktis b ette nähtud menetlus Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmiseks toimub vastavalt kaebuse esitamise menetlusele (recurso de reposición), mis on sätestatud 7. jaanuari 2000. aasta tsiviilmenetluse seaduses 1/2000 (Ley de Enjuiciamiento Civil).

Ametlike dokumentide kinnitamisel Euroopa täitekorralduse tõendina on toimiku eest vastutava notari kohustuseks kontrollida, ega kõnealune dokument ei sisalda olulisi vigu ja kas kõik tõendi väljaandmise nõuded on täidetud, ning saata vastavalt määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 10 lõikele 1 oluliste vigade korrigeerimistaotlus või tagasivõtmistaotlus.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklile 19 vastav erandjuhtude kohtulik läbivaatamine on võimalik lõpliku kohtuotsuse tühistamise kaudu lepingulised kohustused täitmata jätnud poole taotlusel (7. jaanuari 2000. aasta tsiviilmenetluse seaduse 1/2000 artikkel 501).

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Kooskõlas artikli 20 lõike 2 punktiga c on aktsepteeritav keel hispaania keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Määruse (EÜ) 805/2004 III lisa ja artikli 25 lõikega 1 ette nähtud tõendi väljastab selleks õigustatud notar või tema esindaja või asendaja, kes tema kohuseid täidab.

Viimati uuendatud: 12/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Prantsusmaa

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Taotlus täitekorralduse korrigeerimiseks olulise vea korral või selle tagasivõtmiseks põhjendamatu väljastamise korral, nagu see on sätestatud artikli 10 lõikes 2, tuleb esitada korralduse väljastanud kohtu pearegistripidajale.

Korrigeerimis- või tagasivõtmistaotluse tagasilükkamise otsuse võib vaidlustada, esitades taotluse kohtu esimehele.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Artiklis 19 sätestatud teistmismenetlus on tavaline menetlus, mis on seotud algse täitekorralduse väljastanud kohtu otsustega.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Prantsusmaa õiguskaitseasutustele võlausaldajate saadetud Euroopa täitekorralduse registreerimiseks aktsepteeritavad keeled on prantsuse, inglise, saksa, itaalia ja hispaania keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Määruse artiklis 25 osutatud ametiasutusteks on notar või notaribürood omav juriidiline isik, kes hoiustab saadud originaaldokumenti.

Viimati uuendatud: 04/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Horvaatia

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Kohtu välja antud tõendi korrigeerimise või tagasivõtmise avaldus tuleb esitada:

- kohtule, kes tõendi välja andis.

Notari, haldusasutuse või avalikku võimu teostava füüsilise või juriidilise isiku koostatud ametliku dokumendi korrigeerimise või tagasivõtmise avaldus tuleb esitada:

- dokumendi koostanud ametiasutusele või isikule, kes on seejärel kohustatud edastama avalduse registreeritud asukoha või elukohajärgsele pädevale linnakohtule, kes teeb kohtuasjas kehtiva otsuse.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Kooskõlas määruse artikli 19 lõikega 1 on otsuste läbivaatamise menetlus Horvaatia Vabariigis sätestatud tsiviilmenetluse seadustikus (Zakon o parničnom postupku) – (Narodne novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 53/91, 91/92, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 148/11 – konsolideeritud tekst, 25/13 ja 28/13).

Kohaldatakse järgmisi menetlusi:

- esialgse staatuse ennistamise avaldus (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 117–122a). Avaldus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul alates kuupäevast, kui pool sai teada suutmatuse põhjuse, või kui pool sai sellest teada hiljem, siis algab eespool osutatud ajavahemik kuupäeval, kui pool sai teada põhjuse, miks ta ei saanud tähtajast kinni pidada. Kui suutmatuse ilmnemisest on möödunud kaks kuud (menetlus linnakohtus) või 30 päeva (menetlus kaubanduskohtus), ei ole esialgse staatuse ennistamise avaldust enam võimalik esitada;

- uus menetlus (tsiviilmenetluse seadustiku artiklid 421–432). Uue menetluse alustamise avaldus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kuupäevast, kui pool sai teada avalduse esitamise põhjuse, või kuupäevast, kui kohtuotsus talle kätte toimetati.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Horvaadi keel. Tõlke horvaadi keelde peab kinnitama tõlkija, kellel on ühes liikmesriigis õigus tõlkeid kinnitada.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Pädevad kohtud, haldusasutused, notarid, avalikku võimu teostavad füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus anda välja vaidlustamata nõuete täitedokumente või täitekorraldusi kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt.

Viimati uuendatud: 05/07/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Itaalia

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Artikli 10 lõikes 2 osutatud Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimine on Itaalia õiguse kohaselt olulise vea korrigeerimine. Asjaomased sätted on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 287 jj.

Artikli 10 lõikes 2 osutatud Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmine on Itaalia õiguse kohaselt tühistamine kodades. Asjaomased sätted on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 737 jj. Korrigeerimine või tagasivõtmine algatatakse apellatsioonimenetlusega ja lõpetatakse kohtunikekogu põhistatud määruse tegemisega. Võimalik on korraldada ärakuulamine.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlus hõlmab Itaalia õiguse kohaselt tavalises korras esitatavat apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 323 jj: apellatsioonkaebus ja kassatsioonkaebus (ricorso per cassazione)) ning erakorralist apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 395).

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Artikli 20 lõike 2 punkti c tähenduses aktsepteeritav keel on itaalia keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Artikli 25 tähenduses määratud asutus on kohus (Tribunale).

Viimati uuendatud: 19/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Küpros

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Korrigeerimismenetlused on samad, kui need, millele on osutatud tsiviilkohtumenetluse normides. Euroopa täitekorralduse tõendit võib korrigeerida, kui tegemist on olulise veaga või kui lahendi ja tõendi vahel on erinevusi.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Lahendi läbivaatamise menetluse võib registreerida kooskõlas tsiviilkohtumenetluse normidega ja korralduse 48 järgi tuleb kõik avaldused esitada kirjalikult ja need tuleb huvitatud isikutele kätte toimetada vähemalt neli päeva enne istungi toimumise kuupäeva. Avalduse esitamiseks võib kasutada määruse VI lisas esitatud vormi.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Kreeka ja inglise keel

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Ei kohaldata. Küprose õigussüsteem ei tunne määruse artikli 4 alla kuuluvaid ametlikke juriidilisi dokumente.

Viimati uuendatud: 18/04/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Läti

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Läti ametiasutused teatavad seoses siseriiklikes õigusaktides sätestatud normidega, millega rakendatakse määruse artikli 10 lõiget 2 ja nähakse ette menetlus Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimiseks või tagasivõtmiseks, et artikli 10 lõike 2 rakendusmeetmed on inkorporeeritud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklitesse 543.1 ja 545.1.

„Artikkel 5431. Vigade parandamine Euroopa Liidu täitedokumentides

1) Menetluspoole taotlusel võib otsuse või määruse teinud kohus parandada Euroopa täitekorralduse tõendis esinevaid vigu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 10 alusel, nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 41 lõikes 1 ja artikli 42 lõikes 1 osutatud tõendis esinevaid vigu nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 alusel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 5 osutatud tõendis esinevaid vigu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artikli 9 lõike 1 punkti a alusel. Kohus võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 5 osutatud tõendis esinevaid vigu parandada ka omal algatusel.

2) Taotlus Euroopa täitekorralduse tõendi parandamiseks tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 10 lõikes 3 osutatud tüüpvormil.

3) Täitedokumentides esinevate vigade parandamist menetletakse kohtuistungil, millest menetluspooli on eelnevalt teavitatud. Kui menetluspooltel ei ole võimalik kohtusse tulla, ei takista see küsimuse läbivaatamist.

4) Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud esinevaid vigu täitedokumentides parandatakse kohtuotsusega.

5) Täitedokumendis esineva vea parandamiseks tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Artikkel 5451. Euroopa täitekorralduse tõendi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 5 osutatud tõendi tagasivõtmine

1) Kui menetluspool esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 10 lõikes 3 osutatud vormi kasutades taotluse, võib otsuse või määruse teinud kohus Euroopa täitekorralduse tõendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 10 alusel tagasi võtta.

11) Menetluspoole taotlusel või omal algatusel võib otsuse teinud kohus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 14 osutatud tõendit kasutades võtta tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 5 osutatud tõendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artikli 9 lõike 1 punkti b alusel.

2) Euroopa täitekorralduse tõendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 5 osutatud tõendi tagasivõtmise taotlust menetletakse kohtuistungil, millest menetluspooli on eelnevalt teavitatud. Kui menetluspooltel ei ole võimalik kohtusse tulla, ei takista see küsimuse läbivaatamist.

3) Kohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Määruse artikli 19 lõike 1 rakendamiseks ei inkorporeerinud Läti siseriiklikesse õigusaktidesse täiendavaid õigusnorme, sest Lätis sisaldab neid norme tsiviilkohtumenetluse seadus.

„Artikkel 51. Menetlustähtaegade ennistamine

1) Kui menetlustähtaegadest ei ole kinni peetud, ennistab kohus menetluspoole taotlusel menetlustähtaja, kui ta leiab, et varasematest tähtaegadest mittekinnipidamine oli põhjendatud.

2) Tähtaja ennistamise korral peab kohus võimaldama ka edasilükkunud menetlustoimingu lõpuleviimise.

Artikkel 52. Menetlustähtaegade pikendamine

Kohtu või kohtuniku määratud tähtaega tohib menetluspoole taotlusel pikendada.

Artikkel 53. Menetlustähtaegade pikendamis- või ennistamismenetlus

1) Taotlus menetlustähtaja pikendamiseks või menetlustähtaja ennistamiseks esitatakse kohtule, kus menetlus pidi toimuma, ning taotlust menetletakse kirjalikus menetluses. Enne taotluse menetlemist kirjalikus menetluses teavitatakse sellest menetluspooli ja neile saadetakse samal ajal taotlus menetlustähtaja pikendamiseks või menetlustähtaja ennistamiseks.

2) Menetlustähtaja ennistamise taotlusele lisatakse dokumendid, mis on menetlustoimingu tegemiseks vajalikud, ja põhjendatakse menetlustähtaja ennistamise vajadust.

3) Kohtuniku määratud tähtaega võib pikendada kohtunik ainuisikuliselt.

4) Kui kohus või kohtunik keeldub tähtaja pikendamisest või ennistamisest, võib esitada määruskaebuse.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Määruse artikli 20 lõike 2 punkti c kohaselt teatab Läti, et Euroopa täitekorralduse tõendite vastuvõtmiseks ja koostamiseks aktsepteeritakse läti keelt.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Läti ei ole määranud ametiasutusi, kellel on õigus väljastada ametlikke dokumente vastavalt määruse artiklile 25.

Viimati uuendatud: 10/01/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Leedu

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (edaspidi „määrus“), esitab Leedu Vabariigi Justiitsministeerium käesolevaga teabe seoses artiklis 30 osutatud apellatsioonimenetluse, keele ja asutustega. Samas esitame asjaomase Leedu Vabariigi seaduse (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, Ametlik Teataja nr 58, 7. mai 2005) (edaspidi „seadus“) ja Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ametlik Teataja nr 36-1340, 6. aprill 2002; Ametlik Teataja nr 42, 24. aprill 2002) (edaspidi „seadustik“) teksti.

Euroopa täitekorralduse tõendi väljastanud kohus võib seda huvitatud poole taotlusel korrigeerida (määruse artikli 10 lõike punkti a, seaduse artikli 5 lõike 1 ja seadustiku artikli 648 lõike 6 alusel). Ametlikku juriidilist dokumenti käsitlevat Euroopa täitekorralduse tõendit võib korrigeerida ringkonnakohus selle notari tegevuskohas, kes tegi ametliku juriidilise dokumendi jõustamiskande. Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimistaotluse esitamisel ei pea tempelmaksu maksma.

Euroopa täitekorralduse tõendi väljastanud kohus võib selle kohtu korraldusega tagasi võtta (määruse artikli 10 lõike punkti b ja seaduse artikli 5 lõike 2 alusel). Ametlikku juriidilist dokumenti käsitlevat Euroopa täitekorralduse tõendit võib tühistada ringkonnakohus selle notari tegevuskohas, kes tegi ametliku juriidilise dokumendi jõustamiskande. Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmistaotluse esitamisel ei pea tempelmaksu maksma.

Seaduse artikkel 5 on järgmine:

„Artikkel 5. Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimine või tagasivõtmine.

1. Kui Euroopa täitekorralduse tõend erineb kirja- või mõne muu vea tõttu kohtuotsusest või ametlikust juriidilisest dokumendist, kohaldatakse Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimiseks mutatis mutandis Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 648 lõiget 6.

2. Euroopa täitekorralduse tõendi väljastanud kohus võtab määruse artikli 10 lõike punktis b osutatud asjaoludel Euroopa täitekorralduse tõendi tagasi või mitte.

3. Käesolevas artiklis osutatud asjades poolte esitatud taotlused on tempelmaksust vabastatud.

4. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka siis, kui selle notari tegevuskoha ringkonnakohtul, kes tegi jõustamiskande, palutakse käesoleva seaduse artikli 4 lõike 2 alusel väljastatud Euroopa täitekorralduse tõendit korrigeerida või see tagasi võtta.

Seadustiku artikli 648 lõige 6 on järgmine:

„Kui jõustamisdokumendi koostamisel tehakse kirja- või muu viga, korrigeerib dokumendi selle väljastanud institutsioon huvitatud poole taotlusel.“

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Esitame asjaomase Leedu Vabariigi seaduse (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, Ametlik Teataja nr 58, 7. mai 2005) (edaspidi „seadus“) ja Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ametlik Teataja nr 36-1340, 6. aprill 2002; Ametlik Teataja nr 42, 24. aprill 2002) (edaspidi „seadustik“) teksti.

Tagaseljaotsust võib teista kohtuistungilt puudunud poole põhjendatud taotlusel, mis on esitatud 20 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tagaseljaotsus teatavaks tehti (seda 20päevast tähtaega võib seadustiku artikli 78 alusel pikendada nende isikute puhul, kes pole suutnud seda täita kohtu arvates mõjuvatel põhjustel). Pärast taotluse saamist saadab kohus selle koos lisade koopiatega pooltele ja kolmandatele isikutele ning teatab neile, et pooled peavad esitama ja kolmandad isikud võivad esitada kirjalikke märkusi neljateistkümne päeva jooksul. Kohus vaatab taotluse läbi kirjaliku menetluse käigus neljateistkümne päeva jooksul pärast märkuste esitamise tähtaega. Kui pärast taotluse läbivaatamist kohus järeldab, et pool puudus kohtuistungilt mõjuvatel põhjustel, millest ta ei saanud kohut õigeaegselt teavitada, ning taotluses osutatakse tõenditele, mis võivad mõjutada kõnealuse tagaseljaotsuse õiguspärasust ja kehtivust, võtab kohus tagaseljaotsuse tagasi ja vaatab asja uuesti läbi.

Kui asja uuritakse vastavalt dokumendimenetlusele (seadustiku XXII peatükk), võib kohus, kui see on mõjuvatel põhjustel õigustatud, pikendada kostja tähtaega vastuväidete esitamiseks seadustiku artikli 430 lõike 5 alusel, ning sellistel juhtudel, kui asja uuritakse vastavalt seadustiku XXIII peatüki eeskirjadele (nende juhtumite eriomadused, mis on seotud kohtu korralduse tegemisega), võib kohus, kui see on mõjuvatel põhjustel õigustatud, pikendada kostja tähtaega vastuväidete esitamiseks võlausaldaja nõude asjus seadustiku artikli 439 lõike 2 alusel.

Seadustiku artikkel 287:

“1. Kohtuistungilt puudunud poolel on õigus esitada taotlus tagaseljaotsuse teistmiseks tagaseljaotsuse teinud kohtule 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest.

2. Taotluses esitatakse:

1) milline kohus tegi tagaseljaotsuse;

2) andmed taotluse esitaja kohta:

3) mis asjaoludel taotluse esitaja kohtuistungilt puudus ja miks ta ei saanud kohtule istungi kuupäevaks puudumise mõjuvatest põhjustest teatada, sealhulgas tõendid asjaolude kohta;

4) asjaolud, mis võivad mõjutada kohtuotsuse õiguspärasust ja kehtivust ning tõendid asjaolude kohta;

5) mida taotleja taotleb;

6) taotlusele lisatud dokumentide loetelu;

7) taotluse esitaja allkiri ja taotluse koostamise kuupäev.

3. Kohtule esitatakse nii mitu taotluse ja lisade koopiat, kui palju on pooli ja kolmandaid isikuid.

4. Taotluses olevad vead kõrvaldatakse kooskõlas nõudest vigade kõrvaldamise menetlusega.

5. Kui samas asjas esitatakse apellatsioon ja taotlus tagaseljaotsuse teistmiseks, vaadatakse esmalt läbi taotlused tagaseljaotsuse teistmiseks ja kohtu korraldused seoses nende kohtuotsustega.“

Seadustiku artikli 430 lõige 5:

„Kui vastuväited esitatakse pärast 20päevase tähtaja möödumist või kui need ei vasta käesoleva artikli lõike 1 nõuetele, ei võta kohus neid vastu. Vastuväidete tagasilükkamise korralduse kohta võib esitada eraldi apellatsiooni. Kui kostja ei täida tähtaega mõjuvatel põhjustel, võib kohus taotluse korral tähtaega pikendada.“

Seadustiku artikli 439 lõige 2:

Võlgnike vastuväited seoses võlausaldaja nõudega esitatakse kirjalikult 20 päeva jooksul alates kuupäevast, mil võlgnikule tehti kohtu korraldus teatavaks. Vastuväited vastavad menetluslike dokumentide sisu ja vormi üldnõuetele, välja arvatud nõue esitada põhjused. Kui võlgnik esitab vastuväite mõjuvatel põhjustel pärast käesolevas lõikes osutatud tähtaja möödumist, võib kohus võlgniku taotlusel vastuväidete esitamise tähtaega pikendada. Eraldi apellatsiooni võib esitada korralduse kohta, millega selline võlgniku taotlus tagasi lükati.

Seadustiku artikli 78 lõige 1:

„Isikutele, kes pole täitnud seaduses sätestatud või kohtu kehtestatud tähtaega, võib kohus mõjuvatel põhjustel anda nimetatud tähtaja pikenduse.“

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Kooskõlas seaduse#_ftn1[1] artikli 2 lõikega 4 on määruse artikli 20 lõike 2 punkti c tähenduses kasutatav keel leedu keel.

Seaduse artikli 2 lõige 4:#_ftn2[1]

„Leedu Vabariigis jõustatav Euroopa täitekorraldus või selle koopia tõlgitakse leedu keelde ja jõustatakse, kohaldamata Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku LX peatüki paragrahvi 7.“



#_ftnref1[1] Euroopa täitekorraldus vaidlustama nõuete korral (Ametlik Teataja nr 58, 7. mai 2005)

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Kooskõlas seaduse#_ftn1[1] artikli 4 lõikega 2 on notarid määruse artiklis 25 osutatud asutused, st asutused, kes on määratud väljastama Euroopa täitekorralduse ametlikku juriidilist dokumenti.

Seaduse artikli 4 lõige 2:#_ftn2[1]

“Võlausaldaja taotlusel väljastab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Euroopa täitekorralduse ametliku juriidilise dokumendi notar, kes koostas ametliku dokumendi. Notar väljastab Euroopa täitekorralduse hiljemalt 5 päeva jooksul pärast Euroopa täitekorralduse väljastamistaotluse kättesaamist.”



#_ftnref1[1] Euroopa täitekorraldus vaidlustama nõuete korral (Ametlik Teataja nr 58, 7. mai 2005)

Viimati uuendatud: 14/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Ungari

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Ungaris kohaldatakse Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimise või tagasivõtmise suhtes kohtulikku täitemenetlust käsitleva 1994. aasta LIII seaduse II peatükki.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Selle kohtuotsuse läbivaatamise suhtes, mille alusel väljastati Euroopa täitekorraldus, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku käsitleva 1952. aasta III seaduse VII peatükki.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Euroopa täitekorralduse tõendi täitmisel aktsepteeritakse inglise ja ungari keelt.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Asutus, kelle pädevuses on Ungaris Euroopa täitekorraldusena väljastatud ametliku dokumendi kinnitamine, on tavaliselt piirkonnakohus, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi koostanud asutus.

Juhul, kui ametliku dokumendi on koostanud, kohtumääruse on väljastanud või kohtuliku kokkuleppega samaväärse kokkuleppe on heaks kiitnud notar, kuulub dokumendi kinnitamine notari pädevusse.

Veebilehe ülaosas olevat otsinguvahendit kasutades leiate kohtud, kes on pädevad kinnitama Ungaris Euroopa täitekorraldusena koostatud ametlikke dokumente.

Alloleval lingil klõpsates ja otsingufunktsiooni kasutades leiate notarid, kes on pädevad dokumente kinnitama.

Viimati uuendatud: 24/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Holland

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

1.1.     Korrigeerimismenetlus

Korrigeerimistaotluse võib esitada kohtule, kes jõustas korralduse Euroopa täitekorraldusena, kasutades määruse VI lisa vormi. Menetlus on reguleeritud rakendusseaduse paragrahviga 4; see on lihtsustatud taotluse esitamise menetlus. See tähendab, et lisaks rakendusseadusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 261 ja järgnevaid paragrahve. Apellatsioonkaebuste suhtes kohaldatakse seadustiku paragrahvi 358 ja järgnevaid paragrahve, kassatsioonkaebuste suhtes paragrahvi 426 ja järgnevaid paragrahve.

Euroopa täitekorralduse rakendusseaduse paragrahv 4

1. Taotlus Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimiseks kooskõlas määruse artikli 10 lõike 1 punktiga a tehakse määruse artikli 10 lõikes 3 sätestatud vormil kohtule, mis jõustas korralduse Euroopa täitekorraldusena. Analoogselt kohaldatakse paragrahvi 2 lõikeid 2 ja 3.

2. Kui lõikes 1 osutatud taotluse teeb võlausaldaja, kelle taotluse alusel korraldus tehti, esitab ta võimaluse korral Euroopa täitekorralduse originaaltõendi, mida tuleb korrigeerida. Võlgnikku ei tule kohtusse kutsuda. Korrigeerimine tehakse kohtu poolt kindlaksmääratud kuupäeval; see kuupäev esitatakse kohtu korraldusel ja väljastatakse Euroopa täitekorralduse korrigeeritud tõend. Sellega kaotab Euroopa täitekorralduse originaaltõend kehtivuse. Kui taotlus lükatakse tagasi, tagastatakse Euroopa täitekorralduse originaaltõend taotluse esitajale.

3. Kui lõikes 1 osutatud taotluse teeb võlgnik, ei tee kohus enne korrigeerimiskorraldust, kui on andnud võlausaldajale ja võlgnikule võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. Korrigeerimine tehakse kohtu poolt kindlaksmääratud kuupäeval; see kuupäev esitatakse kohtu korraldusel koos märkega eespool nimetatud tingimuste täitmise kohta ning väljastatakse Euroopa täitekorralduse korrigeeritud tõend. Sellega kaotab Euroopa täitekorralduse originaaltõend kehtivuse. Kohus teeb võlausaldajale ülesandeks anda uus korraldus hoiule kohtu registrisse.

Euroopa täitekorralduse rakendusseaduse paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3

2. Koos lõikes 1 sätestatud taotlusega esitatakse selle korralduse ametlik juriidiline koopia, mille kinnitamist taotletakse, ja dokument, mille alusel menetlus algatati. Võimaluse korral esitatakse taotluses kõik üksikasjad, mida kohus vajab otsuse kinnitamiseks Euroopa täitekorraldusena kooskõlas määruse I lisaga. Kui dokumendid või taotluses esitatud teave ei ole täielik, antakse taotluse esitajale võimalus neid täiendada.

3. Lõikes 1 sätestatud avaldust menetleb kohtutäitur või prokurör. Menetlemist kohtutäituri või prokuröri poolt ei nõuta siis, kui tegemist on ringkonnakohtuniku otsuse kinnitamisega.

1.2. Tagasivõtmismenetlus

Tagasivõtmistaotluse võib esitada määruse VI lisa vormil kohtule, kes jõustas korralduse Euroopa täitekorraldusena. Menetlus on reguleeritud rakendusseaduse paragrahviga 5; see on lihtsustatud taotluse esitamise menetlus. See tähendab, et lisaks rakendusseadusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 261 ja järgnevaid paragrahve. Apellatsioonkaebuste suhtes kohaldatakse seadustiku paragrahvi 358 ja järgnevaid paragrahve, kassatsioonkaebuste suhtes paragrahvi 426 ja järgnevaid paragrahve.

Euroopa täitekorralduse rakendusseaduse paragrahv 5

1. Taotlus Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmiseks kooskõlas määruse artikli 10 lõike 1 punktiga a tehakse määruse artikli 10 lõikes 3 sätestatud vormil kohtule, kes jõustas korralduse Euroopa täitekorraldusena. Analoogselt kohaldatakse paragrahvi 2 lõikeid 2 ja 3.

2. Tagasivõtmiskorraldus tehakse kohtu korraldusena kohtu poolt kindlaksmääratud kuupäeval pärast seda, kui pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Kohus võib teha võlausaldajale ülesandeks anda uus korraldus hoiule kohtu registrisse.

Euroopa täitekorralduse rakendusseaduse paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3

2. Koos lõikes 1 sätestatud taotlusega esitatakse selle korralduse ametlik juriidiline koopia, mille kinnitamist taotletakse, ja dokument, mille alusel menetlus algatati. Võimaluse korral esitatakse avalduses kõik üksikasjad, mida kohus vajab otsuse kinnitamiseks Euroopa täitekorraldusena kooskõlas määruse I lisaga. Kui dokumendid või taotluses esitatud teave ei ole täielik, antakse taotluse esitajale võimalus neid täiendada.

3. Lõikes 1 sätestatud taotluse esitab kohtutäitur või prokurör. See ei ole nõutav siis, kui tegemist on ringkonnakohtuniku otsuse kinnitamisega.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Vaidlustamata nõude kohta tehtud otsuse teistmist kooskõlas määruse artikliga 19 võib kohaldada kooskõlas Euroopa täitekorralduse rakendusseaduse paragrahviga 8. Kui teistmise kohta tuleb paragrahvi 8 lõike 3 alusel esitada taotlus, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 261 ja järgmisi paragrahve.

Euroopa täitekorralduse rakendusseaduse paragrahv 8

1. Vaidlustamata nõuete kohta tehtud otsuste puhul, mille suhtes määrust kohaldatakse, võib võlgnik esitada teistmistaotluse kohtule, kes tegi korralduse määruse artikli 19 lõike 1 punktides a ja b määratletud põhjustel.

2. Kui teistmistaotlus puudutab kohtuotsust, tuleb see esitada kaebusena kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 146.

3. Kui teistmistaotlus puudutab lihtotsust, tuleb see esitada lihttaotlusena.

4. Kaebus tuleb esitada:

a) määruse artikli 19 lõike 1 punkti a kohaldamisel nelja nädala jooksul pärast seda, kui võlgnikule tehti otsus teatavaks;

b) määruse artikli 19 lõike 1 punkti kohaldamisel nelja nädala jooksul pärast seda, kui määratletud asjaolud lõppesid.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Määruse artikli 20 kohaldamiseks aktsepteeritakse hollandi keelt või mis tahes muud keelt, millest võlgnik aru saab.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Madalmaade määratud ametnik, kes võib kinnitada dokumendi Euroopa täitekorraldusena määruse artikli 25 tähenduses, on autentse dokumendi väljastanud notari tegevuskohajärgse kohtu kohtunik.

Viimati uuendatud: 25/08/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Austria

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

-  Kohtu otsuste ja kohtulike kokkulepete ning artikli 4 lõike 3 punktis b osutatud ülalpidamiskohustustega seotud kokkulepete puhul: Euroopa täitekorraldusena kinnitamise tagasivõtmise või muutmise taotlus tuleb esitada selle kinnituse andnud kohtule või haldusasutusele (Austria täitemenetluse seadustiku (Exekutionsordnung) paragrahvi 419 lõiked 1 ja 2).

-  Täitmisele pööratavate ametlike dokumentide (Notariatsakte) puhul: muutmise taotlus tuleb esitada ametliku dokumendi koostanud notarile, või kui see ei ole võimalik, Austria notariseadustiku (Notariatsordnung) paragrahvide 119, 146 ja 149 kohaselt vastutavale ametnikule. Notari antud kinnitust on õigus tagasi võtta kohtul, kes on menetlusõiguse kohaselt pädev otsustama ametliku dokumendi täitmisele pööramise vaidlustamise taotluste üle (täitemenetluse seadustiku paragrahvi 419 lõige 3).

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

- Kui dokument oli nõuetekohaselt kättetoimetatud: tähtaja ennistamise taotlus (Antrag auf Wiedereinsetzung in den vorigen Stand), kui ei ole kinni peetud nõude vaidlustamise tähtajast või on jäetud kohtuistungile ilmumata.

- Kui dokument ei olnud nõuetekohaselt kättetoimetatud: üheetapilises menetluses tehtavate otsuste (nt maksekorraldus (Zahlungsbefehl) või veksli lunastamise korraldus (Wechselzahlungsauftrag)) puhul uuesti kättetoimetamise taotlus (Antrag auf neuerliche Zustellung); tagaseljaotsuse puhul kaja (Berufung) ja tagaseljatehtud kohtumääruse korral määruskaebus (Rekurs).

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Saksa keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

-  Artikli 4 lõike 3 punktis b osutatud laadi ülalpidamiskokkulepete puhul: haldusasutus, kus kokkulepe sõlmiti.

-  Täitmisele pööratavate ametlike dokumentide puhul: ametliku dokumendi koostanud notar, või kui see ei ole võimalik, Austria notariseadustiku paragrahvide 119, 146 ja 149 kohaselt vastutav ametnik. Notarite täielik nimekiri on avaldatud Austria Notarite Koja (Österreichische Notariatskammer) veebilehel järgmisel aadressil: http://www.notar.at/

Viimati uuendatud: 10/11/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Poola

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

- Korrigeerimismenetlus: korrigeerimine tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 350 (koostoimes artikliga 361) tähenduses.

Artikli 350 lõige 1. Kohus võib omal algatusel korrigeerida kohtuotsuse ebatäpsusi, kirjavigu, arvutusvigu ja muid ilmseid vigu.

Lõige 2. Kohus võib korrigeerimise otsustada kinnisel istungil ning sellisel juhul lisatakse originaalkohtuotsusele märkus, et seda on korrigeeritud. Pooltele esitatavad väljavõtted võivad samuti sisaldada seda märkust, kui pooled seda soovivad. Järgnevad ärakirjad ja väljavõtted tuleks sõnastada nii, et need sisaldaksid korrigeerimisotsuses tehtud parandusi.

Lõige 3. Kui kohtuasi läheb teise astme kohtusse, võib see kohus omal algatusel korrigeerida esimese astme kohtu otsust.

Artikkel 361. Kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kohtuotsuseid käsitlevaid sätteid mutatis mutandis.“

Artikli 13 lõige 2. Kui erisätetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse menetlust käsitlevaid sätteid mutatis mutandis muude käesoleva seadustikuga reguleeritavate menetluste suhtes.

– Tagasivõtmismenetlus: tagasivõtmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7954 kohaselt.

„Artikli 7954 lõige 1. Kui ilmneb, et on põhjust võtta Euroopa täitekorralduse tõend tagasi eraldi sätete alusel, võtab tõendi väljastanud kohus selle võlgniku taotluse alusel tagasi.

Lõige 2. Taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul alates võlgnikule tõendi väljastamise otsuse kättetoimetamisest.

Lõige 3. Kui taotlus ei ole koostatud eraldi sätetes osutatud vormil, peab see vastama menetlusdokumendi koostamisele esitatud nõuetele ning selles tuleb esitada taotluse esitamise põhjused.

Lõige 4. Enne otsuse tagasivõtmist kuulab kohus ära võlausaldaja.

Lõige 5. Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmisotsuse võib edasi kaeva.“

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Läbivaatamismenetlus: edasikaebamise tähtaja ennistamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 168–172 kohaselt.

Artikli 168 lõige 1. Kui pool ei ole teinud toimingut õigeaegselt temast mitteolenevatel asjaoludel, võib kohus tema avalduse alusel tähtaja ennistada. Selle võib otsustada kinnisel istungil.

Lõige 2. Tähtaega ei ole lubatud ennistada, kui tähtaja möödalaskmisest ei tulene poolele kahjulikke menetluslikke tagajärgi.

Artikli 169 lõige 1. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming, nädala jooksul pärast tähtajast kinnipidamist takistanud põhjuse äralangemist.

Artikli 169 lõige 2. Avalduses tuleb märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus.

Artikli 169 lõige 3. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega peab pool tegema ka menetlustoimingu.

Artikli 169 lõige 4. Kui tähtaja möödalaskmisest on kulunud üle aasta, võib tähtaega ennistada ainult erandlikel asjaoludel.

Artikli 169 lõige 5. Tähtaja ennistamise avalduse võib lahendada kinnisel istungil.

Artikkel 172. Avalduse esitamine tähtaja ennistamiseks ei peata menetlust ega lahendi täitmist. Arvestades ilmnenud asjaolusid, võib kohus menetluse või lahendi täitmise siiski peatada. Selle võib otsustada kinnisel istungil. Kui avaldus rahuldatakse, võib kohus selle viivitamata läbi vaadata.“

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Aktsepteeritavad keeled määruse artikli 20 lõike 2 punkti c alusel: poola keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Määruse artiklis 25 osutatud asutus: kohalik kohtud (sądy rejonowe); pädev kohus on see kohalik kohus, kelle tööpiirkonnas ametlik juriidiline dokument koostati.

Viimati uuendatud: 02/04/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Portugal

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Euroopa täitekorralduse tõendi korrigeerimise või tagasivõtmise avalduse teeb täitekorralduse tõendi välja andnud asutus, kes kasutab selleks määruse VI lisas esitatud tüüpvormi.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Artikli 19 lõike 1 punkti a kohane läbivaatamismenetlus on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 696 punktis e.

Artikli 19 lõike 1 punkti b kohane läbivaatamismenetlus on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 140.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Aktsepteeritav keel on portugali keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Ametlikke juriidilisi dokumente on pädevad kinnitama notarid.

Viimati uuendatud: 22/01/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Rumeenia

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Kui Euroopa täitekorraldus on kohtuotsus, mis sisaldab kinnitatud kohtulahendit või muid pooltevahelisi õiguslikke kokkuleppeid, kuulub tõendi väljastamine esimese astme kohtu pädevusse (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), artikli 2 lõige 1).

Avalduse korrigeerimine kuulub selle kohtu pädevusse, kes tõendi välja andis. Kohus teeb otsuse tõendi välja andmise avalduse kohta ilma pooli ära kuulamata. Tõendi väljaandmise otsust ei ole võimalik edasi kaevata. Tõend antakse välja võlausaldajale ja selle koopia võlgnikule. Kui avaldus jäetakse rahuldamata, võib juhul, kui võlausaldaja osales menetluses, esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul pärast otsuse tegemist, ja 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest juhul, kui võlausaldaja ei osalenud menetluses. Samu sätteid kohaldatakse kassatsioonkaebuse (recurs) korral (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artiklid 2, 3, 5 ja 6).

Tõendi tagasivõtmise avaldus tuleb esitada tõendi välja andnud kohtule ühe kuu jooksul alates tõendi kättetoimetamisest. Kui kohus leiab pärast poolte ärakuulamist, et tõend väljastati, ilma et määruses (EÜ) nr 805/2004 ettenähtud tingimused oleksid olnud täidetud, vaatab ta võetud meetme uuesti läbi ja võtab tõendi kas osaliselt või täilikult tagasi. Otsuse vastu võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Samu sätteid kohaldatakse kassatsioonkaebuse (recurs) korral (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artikkel 7).

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused on Rumeenia õiguse kohaselt tavaline edasikaebamine: apellatsioonkaebus (apel) ning erandlik edasikaebamine: kassatsioonkaebuse (recurs), tühistamishagi (contestație în anulare) ja läbivaatamine (revizuire).

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused on Rumeenia õiguse kohaselt tavaline edasikaebamine: apellatsioonkaebus (apel) ning erandlik edasikaebamine: kassatsioonkaebuse (recurs), tühistamishagi (contestație în anulare) ja läbivaatamine (revizuire).

Apellatsioonkaebuse esitamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 466-482.

Esimese astme kohtu otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist. Esimese astme kohtu otsuse täitmisele pööramine peatatakse apellatsioonkaebuse menetlemise ajaks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus esitatakse sellele kohtule, kelle otsus edasi kaevatakse.

Kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödas, on kostjal õigus vastaspoole esitatud apellatsioonkaebuse menetlemise käigus esitada kirjalik kaebus (vastukaebus, apel incident) avaldusena, mille eesmärk on esimese astme kohtu otsuse tühistamine.

Juhul kui menetluses osaleb kaks kostjat ja kui esimese astme kohtu menetlusse on kaasatud kolmandad isikud, on kostjal õigus siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödas, esitada kirjalik kaebus (ajendatud kaebus, apel provocat) teise kostja või sellise esimese astme kohtu menetluses osalenud isiku vastu, kes ei ole põhikaebuse pool, kui viimase sekkumine toimub viisil, mis mõjutab kostja õiguslikku seisundit menetluses.

Kostja peab esitama eespool osutatud kaebused kohe, kui põhikaebus on lahendatud.

Ettenähtud tähtaja jooksul esitatud apellatsioonkaebuse tulemusel vaadatakse kohtuasja sisu uuesti läbi ja apellatsioonikohus teeb otsuse nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude kohta (apellatsioonkaebuse devolutiivefekt, efectul devolutiv al apelului).

Apellatsioonikohus vaatab kohtuasjas esitatud väited apellatsioonkaebuse esitaja osutatud küsimustes ja edasikaevatud kohtuotsuse osas esitatud väidetele viidates uuesti läbi. Kui apellatsioonkaebus ei piirdu edasikaevatud kohtuotsuse resolutiivosa teatavate väidetega, käsitleb see tervet otsust juhul, kui on tõenäoline, et otsus tühistatakse või kui vaidlusküsimust tuleb käsitleda terviklikult.

Apellatsioonikohus võib jätta edasikaevatud kohtuotsuse tühistamata, lükates apellatsioonkaebuse tagasi või tühistades selle või kuulutades menetluste algatamiseks ettenähtud tähtaja aegunuks. Kui apellatsioonkaebus võetakse menetlusse, võib kohus edasikaevatud kohtuotsuse tühistada või seda muuta.

Kui leitakse, et esimese astme kohus tegi vale otsuse, ilma esitatud väidete põhjendatust uurimata või menetlus toimus ilma poolte osaluseta, kuna pooltele ei esitatud nõuetekohast kohtukutset, siis tunnistab apellatsioonikohus edasikaevatud kohtuotsuse kehtetuks ja analüüsib esitatud väidete põhjendatust. Apellatsioonikohus tunnistab edasikaevatud kohtuotsuse kehtetuks ja saadab asja tagasi esimese astme kohtusse, kes peab seda uuesti arutama. Kohtuasja võib uuesti arutamiseks tagasi saata ainult ühe korra menetluse käigus.

Kui apellatsioonikohus on seisukohal, et asja menetlemine ei kuulunud esimese astme kohtu pädevusse, siis ta tühistab edasikaevatud kohtuotsuse ja saadab asja menetlemiseks pädevasse kohtusse, või lükkab taotluse vajaduse korral tagasi kui vastuvõetamatu taotluse.

Kui apellatsioonikohus on seisukohal, et asja menetlemine esimeses astmes kuulub tema pädevusse, siis ta tühistab edasikaevatud kohtuotsuse ja analüüsib esitatud väidete põhjendatust.

Apellatsioonkaebuse esitaja ei tohi oma kaebuse kohta tehtud otsuse tagajärjel sattuda halvemasse olukorda, kui ta oli edasikaevatud kohtuotsuse kohaselt.

Kassatsioonkaebuse esitamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 483–502.

Edasikaevatud kohtuotsuseid, selliseid kohtuotsuseid, mida ei ole õigus edasi kaevata, ja teatavates muudes konkreetselt viidatud kohtuasjades tehtud otsuseid on võimalik muuta kassatsioonimenetluses. Teatavates küsimustes, nagu eestkoste, perekond, perekonnaseis, hoonete haldamine või evakuatsioon tehtud kohtuotsuse peale ei ole võimalik kassatsioonkabust esitada. Servituudid, piiride muutmine, piiride märkimine, kohustus teostada toiminguid, mille rahalist väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, või jätta need teostamata, isiku surma kohtulik tuvastamine, pärandvara kohtulik jagamine, tsiviilnavigatsioon, töövaidlused, sotsiaalkindlustus, sundvõõrandamine, õigusemõistmisel tehtud vigadest tuleneva kahju hüvitamine, taotlused rahalise väärtusega kuni 500 000 Rumeenia leud ja apellatsiooninõukogu otsused on küsimused, mida on võimalik muuta ainult apellatsioonimenetluse raames.

Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse teatavaks tegemise kuupäevast. Kassatsioonkaebuse menetlemine kuulub selle kohtu pädevusse, kes on hierarhiliselt kõrgemal edasikaevatud otsuse teinud kohtust. Kaebuse esitaja taotluse alusel võib kohus, kellele kassatsioonkaebus esitati, võtta vastu otsuse selle kohtuotsuse täitmise peatamiseks, mille kohta kassatsioonkaebus esitati.

Vastukaebuse ja ajendatud kaebuse peale võib esitada vastava kassatsioonkaebuse.

Juhul kui kassatsioonkaebus tunnistatakse põhimõtteliselt vastuvõetavaks, võib kohus pärast kõikide esitatud väidete hindamist ja asjaomase õigusküsimuse uurimist selle vastu võtta, tagasi lükata või tühistada või kuulutada menetluste algatamiseks ettenähtud tähtaja aegunuks. Kui kassatsioonkaebus vastu võetakse, võib kohtuotsuse kas täielikult või osaliselt tühistada. Tühistatud kohtuotsus ei kuulu täitmisele. Sellise kohtuotsuse alusel toimunud täite- või kindlustusmenetlusel ei ole õigusjõudu. Kohus otsustab selle omal algatusel, tehes otsuse edasikaevatud kohtuotsuse tühistamise kohta.

Kui kõnealune otsus tühistatakse, on esitatud väidete põhjendatust analüüsinud kohtule siduvad apellatsioonikohtu otsused, mis tehti lahendatud õigusküsimuste kohta. Kui otsus tühistatakse menetluseeskirjade rikkumise tõttu, alustatakse menetlust uuesti tühistatud akti läbivaatamisega. Kui otsus tühistatakse, hindab esimese astme kohus kohtuasja asjaolusid uuesti, võttes arvesse kõiki väiteid, mis esitati selles kohtus toimunud menetluses, kelle otsus tühistati.

Kui esitatakse kassatsioonkaebus ja kui pärast otsuse tühistamist toimub kohtuasja uus arutamine, siis ei tohi asjaomase poole olukord muutuda selle tagajärjel halvemaks.

Tühistamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 503–508.

Lõpliku otsuse võib edasi kaevata, esitades tühistamishagi, kui kostja ei saanud nõuetekohast kohtukutset ega osalenud kohtuasja menetlemises. Tühistamishagi esitatakse sellele kohtule, kelle otsus vaidlustatakse. Selle võib esitada 15 päeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist ja hiljemalt ühe aasta möödudes kuupäevast, kui kohtuotsus jõustus. Kohus võib peatada sellise kohtuotsuse täitmise, mille tühistamist taotletakse, tingimusel et antakse tagatis. Kui vastuväide on nõuetekohaselt põhjendatud, lahendab kohus asja, tehes vaid ühe kohtuotsuse, millega tühistatakse edasikaevatud kohtuotsus. Tühistamismenetluse tulemusel tehtud kohtuotsuse võib vaidlustada nii, nagu vaidlustati edasikaevatud kohtuotsus.

Läbivaatamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 509–513.

Kohtuotsuse läbivaatamist seoses kohtuasja sisuga või sisuga seotud küsimuses võib taotleda näiteks juhul, kui asjaomane pool ei saanud endast sõltumatutel asjaoludel kohtusse ilmuda ja teavitas sellest kohut. Läbivaatamine peab toimuma 15 päeva jooksul alates kuupäevast, kui enam ei kehti asjaolud, mille tõttu pool ei saanud kohtusse ilmuda. Kohus võib peatada sellise kohtuotsuse täitmise, mille läbivaatamist taotletakse, tingimusel et antakse tagatis. Kui kohus kuulutab läbivaatamismenetluses tehtud kohtuotsuse täitmisele pööratavaks, muudab ta kas täielikult või osaliselt edasikaevatud kohtuotsust ning tühistab selle juhul, kui lõplik kohtuotsus on negatiivne. Läbivaatamismenetluses tehtud kohtuotsuse suhtes kohaldatakse läbivaadatud kohtuotsuste suhtes seaduses sätestatud apellatsioonimenetlust.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Rumeenia keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Kui Euroopa täitekorraldus on ametlik juriidiline dokument, on pädev kohus see ringkonnakohus, kelle tööpiirkonnas dokumendi väljaandja asub (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artikli 2 lõige 2).

Viimati uuendatud: 16/02/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Sloveenia

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Artikli 10 lõikes 2 osutatud korrigeerimismenetlus

  • Sloveenias tuleb korrigeerimise avaldus adresseerida asutusele, kes Euroopa täitekorralduse tõendi väljastas (nõuete täitmisele pööramise ja tagamise seaduse artikli 42c esimene lõik).

Artikli 10 lõikes 2 osutatud tagasivõtmismenetlus

  • Tühistamismenetlused nõuete täitmisele pööramise ja tagamise seaduse artikli 42c teise lõigu kohaselt (Euroopa täitekorralduse tõendit on pädev tühistama selle väljastanud kohus või ametiasutus) ja sama seaduse artikli 40c kolmanda lõigu kohaselt (täitmisele pööramist käsitleva otsuse tegemise järel väljastatud ametlikul dokumendil põhineva lõpliku tõendi tühistamise menetluses on territoriaalne pädevus sellel kohtul, kellel on territoriaalne pädevus otsustada vastvõetava täitmise korra üle).

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Menetluse ennistamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 394–405 kohaselt.

Tähtaja ennistamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 166–120 kohaselt.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Sloveenias on ametlikud keeled sloveeni keel ja kaks vähemuskeelt, mida kasutatakse kohtus ametlikult neis piirkondades, kus need rahvusvähemused elavad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 6 ja 104 koostoimes nõuete täitmisele pööramise ja tagamise seaduse artikliga 15). Kõnealused rahvusvähemuste keeled on itaalia ja ungari keel.

Segarahvusega piirkonnad on määratletud seaduses kohalike omavalitsuste ja nende piiride kehtestamise kohta (edaspidi „ZUODNO“) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne Uradni list RS nr 108/06 – ametlik konsolideeritud versioon– , ja nr 9/11). ZUODNO artiklis on 5 sätestatud: „Segarahvusega piirkonnad käesoleva seaduse tähenduses on need piirkonnad, mida määratletakse segarahvusega piirkonnana nende omavalitsuste kehtivas põhikirjas: Lendava, Hodoš Šalovci, Moravske Toplice, Koper, Izola ja Piran.“

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Notarid.

Notarite nimestiku leiate, kui klõpsate järgmisel lingil: http://www.notar-z.si/poisci-notarja.

Viimati uuendatud: 26/10/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Slovakkia

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Seaduse nr 160/2015 (tsiviilvaidluste menetluse seadustiku (Civilný sporový poriadok)) paragrahvi 21 kohaselt on täitekorralduse muutmise või tagasivõtmise pädevus sellel kohtul, kes otsuse tegi, või kohtul, kus kokkulepe heaks kiideti või sõlmiti. Kohtud võivad täitekorraldust muuta vastavalt tsiviilvaidluste menetluse seadustiku paragrahvile 224.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Määruse artikli 19 lõike 1 punkti a kohaselt on Slovakkia kohtud pädevad vaatama otsuseid läbi vastavalt tsiviilvaidluste menetluse seadustiku paragrahvidele 355–457. Kooskõlas määruse artikli 19 lõike 1 punktiga b vaatavad kohtud otsuseid läbi vastavalt tsiviilvaidluste menetluse seadustiku paragrahvile 122 (tähtaja möödumise erand).

Paragrahvides 355–457 käsitletakse üksikuid edasikaebamise menetlusi (apellatsioonkaebus, menetluse taasalustamine ja erakorraline edasikaebus). Konkreetsed sätted käsitlevad edasikaebuse vastuvõetavuse tingimusi, edasikaebuses esitatavaid andmeid, kohtu toiminguid ja kohtu otsustusmenetlust edasikaebuse korral.

Tsiviilvaidluste menetluse seadustiku leiate järgmisel aadressil: Slov-lex.sk.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Määruse artikli 20 lõike 2 punkti c kohaselt aktsepteeritakse slovaki keelt (Slovaki Vabariigis).

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Vastavalt ametlikke dokumente käsitlevatele eriõigusnormidele on täitekorralduse väljaandmise, muutmise või tagasivõtmise pädevus tsiviilvaidluste menetluse seadustiku paragrahvi 21 lõike 2 kohaselt piirkonnakohtul (krajský súd), kes on pädev kohtudokumente legaliseerima vastavalt rahvusvahelist eraõigust ja menetlust käsitleva seaduse nr 97/1963 (muudetud) paragrahvile 62.

Piirkonnakohus on pädev kohtudokumente legaliseerima või apostilliga kinnitama, kui dokumendi on andnud välja ringkonnakohus või ringkonnakohtu tööpiirkonnas tegutsev notar või kohtutäitur, kui dokumendi või sellel oleva allkirja ehtsust on kontrollitud ning kui dokumendi on tõlkinud vandetõlk või aruande on koostanud ekspert.

Seaduse nr 97/1963 leiate järgmisel aadressil: Slov-lex.sk.

Viimati uuendatud: 08/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Soome

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

1.1 Artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud korrigeerimismenetlus

Valitsuse seaduseelnõus parlamendile (HE 137/2005) seoses määrusega (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus, on korrigeerimiseks kavandatud järgmine menetlus paragrahvis 2:

Olulise vea korrigeerimine Euroopa täitekorralduse tõendis

Kui määruse alusel väljastatud tõendil on esitatud valesti kohtuotsus, kohtus heakskiidetud kokkulepe või ametlik juriidiline dokument, peab tõendi väljastanud kohus või muu asutus taotluse korral vea korrigeerima.

Korrigeerimistaotluse võib teha määruse VI lisa standardvormi kasutades. Korrigeerimine tuleks teha originaaltõendil. Kui originaaltõendit ei ole võimalik korrigeerida, tuleb võlgnikule väljastada uus tõend. Korrigeerimisest tuleb võimalikult suures ulatuses teatada pooltele, kes on esitanud taotluse tõendi koopia saamiseks. Kui kohtuotsus on edasi kaevatud, tuleb korrigeerimisest teatada apellatsioonikohtule.

1.2 Artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud tagasivõtmismenetlus

Valitsuse seaduseelnõus parlamendile (HE 137/2005) seoses määrusega (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus, on tagasivõtmiseks kavandatud järgmine menetlus paragrahvis 3:

Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmine

Kui tõend, millega kinnitatakse Euroopa täitekorraldusena kohtuotsust, kohtus heakskiidetud kokkulepet või ametlikku juriidilist dokumenti, on selgelt valesti antud seoses määruses sätestatud nõuetega, peab tõendi väljastanud kohus või muu asutus taotluse korral tõendi tagasi võtma.

Tagasivõtmistaotluse võib teha määruse VI lisa standardvormi kasutades. Pooltele antakse võimalus nende ärakuulamiseks, kui see ei ole selgelt mittevajalik.

Tagasivõtmine kinnitatakse originaaltõendil, kui see on võimalik. Tagasivõtmisest tuleb võimalikult suures ulatuses teatada kõigile pooltele, kes on esitanud taotluse tõendi koopia saamiseks. Kui kohtuotsus on edasi kaevatud, tuleb tagasivõtmisest teatada apellatsioonikohtule.

Seaduseelnõu kavandatav jõustumispäev on 21. oktoober 2005.

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Vastavalt artikli 12 lõikele 1 tuleb kohaldada määruse III peatüki miinimumstandardeid nende kohtuotsuste suhtes, mis kuuluvad artikli 3 lõike 1 punktide b ja c rakendusalasse kostja puudumise alusel. Vastavalt artikli 12 lõikele 2 kohaldatakse III peatükki ka siis, kui tagaseljaotsus tehti apellatsioonikohtus.

Kui otsus on tehtud tagaselja, tuleb artikli 3 lõike 1 puntides b ja c määratletud tingimuste täitmisel anda võlgnikule teatavatel asjaoludel õigus esitada taotlus kohtuotsuse teistmiseks artikli 19 lõike 1 alusel, et kohtuotsuse saaks kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Soomes tehakse võlgniku passiivsuse korral piirkonnakohtus (käräjäoikeus) tagaseljaotsus. Kohtumenetluse seadustiku peatüki 12 paragrahvi 15 alusel on võlgnikul õigus esitada taotlus uue kohtuistungi pidamiseks kolmekümne päeva jooksul alates kuupäevast, kui ta sai tõendatava teatise kohtuotsusest.

Selle sätte kohaldamisel ei ole tähtis, kas võlgnik tegelikult teab tagaseljaotsusest. Kolmekümnepäevane ajapiirang ei hakka kehtima enne, kui tagaseljaotsus on võlgnikule teatavaks tehtud. Seega on see reegel laiem artiklis 19 sätestatud miinimumstandardist. Lisaks sellele võib tagaseljaotsuste puhul kasutada kohtumenetluse seadustiku peatüki 31 eriapellatsiooniviise, sealhulgas paragrahv 1 (kaebus menetlusvea alusel) ja paragrahvi 7 (tagasivõtmistaotlus olulise vea tõttu). Lisaks selle võib kasutada peatüki 31 paragrahvi 17 konkreetset erikaebuse viisi – taotlus möödunud tähtaja ennistamiseks.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Võib esitada Euroopa täitekorralduse tõendi, mis on tõlgitud soome, rootsi või inglise keelde.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Artikli 4 lõike 3 punktis b sätestatud ametlik juriidiline dokument on Soomes ülalpidamiskokkulepe, mille kinnitab iga linna või haldusüksuse sotsiaalamet. Sotsiaalamet väljastab ka sellise kokkuleppe Euroopa täitekorralduse tõendi.

Soome linnade ja haldusüksuste loetelu on elektroonilisel kujul justiitsministeeriumi veebilehel www.oikeus.fi. Linnade ja haldusüksuste aadressid on ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ühingu veebilehel www.kunnat.net.

Viimati uuendatud: 20/07/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Euroopa täitmiskorraldus - Rootsi

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Tõendit võib korrigeerida vastavalt 2014. aasta seaduse nr 912 (millega nähakse ette kohtute pädevuse ning teatavate kohtuotsuste tunnustamise ja piiriülese täitmise lisasätted) jaotisele 14 (Euroopa täitekorralduse määruse artikli 10 lõike 1 punkt a).

„2014. aasta seaduse nr 912 (millega nähakse ette kohtute pädevuse ning teatavate kohtuotsuste tunnustamise ja piiriülese täitmise lisasätted) jaotis 14

Kui Euroopa täitekorralduse tõend ei vasta olulise vea tõttu tõendi aluseks olevale kohtuotsusele, ametlikule dokumendile või otsusele, peab selle välja andnud kohus või ametiasutus tõendi korrigeerima. Korrigeerimisotsust ei ole võimalik edasi kaevata.”

Tõendi võib tagasi võtta vastavalt 2014. aasta seaduse nr 912 (millega nähakse ette kohtute pädevuse ning teatavate kohtuotsuste tunnustamise ja piiriülese täitmise lisasätted) jaotisele 15 (Euroopa täitekorralduse määruse artikli 10 lõike 1 punkt b).

„2014. aasta seaduse nr 912 (millega nähakse ette kohtute pädevuse ning teatavate kohtuotsuste tunnustamise ja piiriülese täitmise lisasätted) jaotis 15

Kui Euroopa täitekorralduse tõend on välja antud Euroopa täitekorralduse määruse nõudeid rikkudes, võtab selle välja andnud kohus või ametiasutus tõendi tagasi.

Enne tõendi tagasivõtmist antakse pooltele võimalus esitada oma seisukoht, välja arvatud siis, kui see ei ole vajalik.

Tagasivõtmisotsust ei ole võimalik edasi kaevata.”

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Läbivaatamise avalduse võib esitada apellatsioonkaebusena (överklagande) vastavalt kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) 50. peatüki 1. jaotisele, uuesti menetlemise taotlusena (återvinning) vastavalt kohtumenetluse seadustiku 44. peatüki 9. jaotisele, uuesti menetlemise taotlusena (återvinning) vastavalt 1990. aasta seaduse nr 746 (mis käsitleb maksekorraldusi ja abi) 52. jaotisele ning tähtaja ennistamise avaldusena (återställande av försutten tid) vastavalt kohtumenetluse seadustiku 58. peatüki 11. jaotisele või kaebusena raske menetlusvea kohta (klagan över domvilla) vastavalt kohtumenetluse seadustiku 59. peatüki 1. jaotisele (Euroopa täitekorralduse määruse artikkel 19).

„Kohtumenetluse seadustiku 50. peatüki 1. jaotis

Pool, kes soovib piirkonnakohtu (tingsrätt) tsiviilasjas tehtud otsuse edasi kaevata, peab tegema seda kirjalikult. Apellatsioonkaebus tuleb esitada piirkonnakohtule. Kohus peab apellatsioonkaebuse kätte saama kolme nädala jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist.

Kohtumenetluse seadustiku 44. peatüki 9. jaotis

Pool, kelle vastu on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada avalduse asja uuesti arutamiseks kohtus, kellele nõue esitati, ühe kuu jooksul alates kuupäevast, millal kohtuotsus talle kätte toimetati. Kui asja uuesti arutamist ei nõuta, ei ole ilmumata jäänud poolel kohtuotsust enam võimalik vaidlustada.

Asja uuesti arutamise avaldus tuleb esitada kirjalikult. Kui tagaseljaotsus tehti ilma sisulise aruteluta, peab avaldus sisaldama kõiki avalduse esitaja seisukohti seoses kõnealuse aruteluga.

Kohtumenetluse seadustiku 58. peatüki 11. jaotis

Kui isik ei ole kinni pidanud kohtuotsuse või otsuse edasikaebamise või asja uuesti arutamise tähtajast ning kui tal oli selleks õiguslik põhjendus, võib tema avalduse alusel tähtaja ennistada.

Kohtumenetluse seadustiku 59. peatüki 1. jaotis

Jõustunud kohtuotsuse võib tühistada raske menetlusvea tõttu, kui isik, kelle õigushüve kohtuotsus mõjutab, esitab asjakohase avalduse:

1. kui kohtuasja hakati arutama, kuigi oli olemas menetlustakistus, mille korral apellatsioonkaebust arutav kõrgema astme kohus oleks pidanud omaalgatuslikult lõpetama asja arutamise;

2. kui kohtuotsus tehti isiku vastu, kellele ei esitatud nõuetekohaselt kohtukutset ja kes ei osalenud asja arutamisel, või kui kohtuotsus rikub sellise isiku õigusi, kes ei osalenud menetluses;

3. kui kohtuotsus on nii ebamäärane ja ebatäielik, et kohtuotsuse sisust ei ole võimalik aru saada;

4. kui menetluse käigus on tehtud muu raske menetlusviga, mis võis eeldatavasti mõjutada kohtuotsust.

Lõikes 4 osutatud raske menetlusvea kohta esitatud kaebust, mille aluseks on asjaolu, mida ei ole menetluses varem käsitletud, ei arutata, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja tõendab, et tal ei olnud võimalik kõnealust asjaolu menetluse käigus esitada või tal oli selle tegemata jätmiseks muu piisav põhjus.

1990. aasta maksekorraldusi ja abi käsitleva seaduse nr 746 52. jaotis

Kui kostja ei ole maksekorraldust või ametlikku toetust käsitlevas kohtuasjas tehtud otsusega rahul, võib ta esitada taotluse asja uuesti menetlemiseks.”

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Tõendi täitmisel on lubatud kasutada järgmisi keeli: rootsi ja inglise keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Kui Rootsi sotsiaalhoolekande nõukogu (Socialnämnd) on välja andnud autentse dokumendi, võib ta kinnitada selle Euroopa täitekorraldusena.

Viimati uuendatud: 26/08/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.