Euroopa täitmiskorraldus

---

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Tõendit võib korrigeerida vastavalt 2014. aasta seaduse nr 912 (millega nähakse ette kohtute pädevuse ning teatavate kohtuotsuste tunnustamise ja piiriülese täitmise lisasätted) jaotisele 14 (Euroopa täitekorralduse määruse artikli 10 lõike 1 punkt a).

„2014. aasta seaduse nr 912 (millega nähakse ette kohtute pädevuse ning teatavate kohtuotsuste tunnustamise ja piiriülese täitmise lisasätted) jaotis 14

Kui Euroopa täitekorralduse tõend ei vasta olulise vea tõttu tõendi aluseks olevale kohtuotsusele, ametlikule dokumendile või otsusele, peab selle välja andnud kohus või ametiasutus tõendi korrigeerima. Korrigeerimisotsust ei ole võimalik edasi kaevata.”

Tõendi võib tagasi võtta vastavalt 2014. aasta seaduse nr 912 (millega nähakse ette kohtute pädevuse ning teatavate kohtuotsuste tunnustamise ja piiriülese täitmise lisasätted) jaotisele 15 (Euroopa täitekorralduse määruse artikli 10 lõike 1 punkt b).

„2014. aasta seaduse nr 912 (millega nähakse ette kohtute pädevuse ning teatavate kohtuotsuste tunnustamise ja piiriülese täitmise lisasätted) jaotis 15

Kui Euroopa täitekorralduse tõend on välja antud Euroopa täitekorralduse määruse nõudeid rikkudes, võtab selle välja andnud kohus või ametiasutus tõendi tagasi.

Enne tõendi tagasivõtmist antakse pooltele võimalus esitada oma seisukoht, välja arvatud siis, kui see ei ole vajalik.

Tagasivõtmisotsust ei ole võimalik edasi kaevata.”

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Läbivaatamise avalduse võib esitada apellatsioonkaebusena (överklagande) vastavalt kohtumenetluse seadustiku (rättegångsbalken) 50. peatüki 1. jaotisele, uuesti menetlemise taotlusena (återvinning) vastavalt kohtumenetluse seadustiku 44. peatüki 9. jaotisele, uuesti menetlemise taotlusena (återvinning) vastavalt 1990. aasta seaduse nr 746 (mis käsitleb maksekorraldusi ja abi) 52. jaotisele ning tähtaja ennistamise avaldusena (återställande av försutten tid) vastavalt kohtumenetluse seadustiku 58. peatüki 11. jaotisele või kaebusena raske menetlusvea kohta (klagan över domvilla) vastavalt kohtumenetluse seadustiku 59. peatüki 1. jaotisele (Euroopa täitekorralduse määruse artikkel 19).

„Kohtumenetluse seadustiku 50. peatüki 1. jaotis

Pool, kes soovib piirkonnakohtu (tingsrätt) tsiviilasjas tehtud otsuse edasi kaevata, peab tegema seda kirjalikult. Apellatsioonkaebus tuleb esitada piirkonnakohtule. Kohus peab apellatsioonkaebuse kätte saama kolme nädala jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist.

Kohtumenetluse seadustiku 44. peatüki 9. jaotis

Pool, kelle vastu on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada avalduse asja uuesti arutamiseks kohtus, kellele nõue esitati, ühe kuu jooksul alates kuupäevast, millal kohtuotsus talle kätte toimetati. Kui asja uuesti arutamist ei nõuta, ei ole ilmumata jäänud poolel kohtuotsust enam võimalik vaidlustada.

Asja uuesti arutamise avaldus tuleb esitada kirjalikult. Kui tagaseljaotsus tehti ilma sisulise aruteluta, peab avaldus sisaldama kõiki avalduse esitaja seisukohti seoses kõnealuse aruteluga.

Kohtumenetluse seadustiku 58. peatüki 11. jaotis

Kui isik ei ole kinni pidanud kohtuotsuse või otsuse edasikaebamise või asja uuesti arutamise tähtajast ning kui tal oli selleks õiguslik põhjendus, võib tema avalduse alusel tähtaja ennistada.

Kohtumenetluse seadustiku 59. peatüki 1. jaotis

Jõustunud kohtuotsuse võib tühistada raske menetlusvea tõttu, kui isik, kelle õigushüve kohtuotsus mõjutab, esitab asjakohase avalduse:

1. kui kohtuasja hakati arutama, kuigi oli olemas menetlustakistus, mille korral apellatsioonkaebust arutav kõrgema astme kohus oleks pidanud omaalgatuslikult lõpetama asja arutamise;

2. kui kohtuotsus tehti isiku vastu, kellele ei esitatud nõuetekohaselt kohtukutset ja kes ei osalenud asja arutamisel, või kui kohtuotsus rikub sellise isiku õigusi, kes ei osalenud menetluses;

3. kui kohtuotsus on nii ebamäärane ja ebatäielik, et kohtuotsuse sisust ei ole võimalik aru saada;

4. kui menetluse käigus on tehtud muu raske menetlusviga, mis võis eeldatavasti mõjutada kohtuotsust.

Lõikes 4 osutatud raske menetlusvea kohta esitatud kaebust, mille aluseks on asjaolu, mida ei ole menetluses varem käsitletud, ei arutata, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja tõendab, et tal ei olnud võimalik kõnealust asjaolu menetluse käigus esitada või tal oli selle tegemata jätmiseks muu piisav põhjus.

1990. aasta maksekorraldusi ja abi käsitleva seaduse nr 746 52. jaotis

Kui kostja ei ole maksekorraldust või ametlikku toetust käsitlevas kohtuasjas tehtud otsusega rahul, võib ta esitada taotluse asja uuesti menetlemiseks.”

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Tõendi täitmisel on lubatud kasutada järgmisi keeli: rootsi ja inglise keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Kui Rootsi sotsiaalhoolekande nõukogu (Socialnämnd) on välja andnud autentse dokumendi, võib ta kinnitada selle Euroopa täitekorraldusena.