Euroopa täitmiskorraldus

Rumeenia

Sisu koostaja:
Rumeenia

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Kui Euroopa täitekorraldus on kohtuotsus, mis sisaldab kinnitatud kohtulahendit või muid pooltevahelisi õiguslikke kokkuleppeid, kuulub tõendi väljastamine esimese astme kohtu pädevusse (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), artikli 2 lõige 1).

Avalduse korrigeerimine kuulub selle kohtu pädevusse, kes tõendi välja andis. Kohus teeb otsuse tõendi välja andmise avalduse kohta ilma pooli ära kuulamata. Tõendi väljaandmise otsust ei ole võimalik edasi kaevata. Tõend antakse välja võlausaldajale ja selle koopia võlgnikule. Kui avaldus jäetakse rahuldamata, võib juhul, kui võlausaldaja osales menetluses, esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul pärast otsuse tegemist, ja 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest juhul, kui võlausaldaja ei osalenud menetluses. Samu sätteid kohaldatakse kassatsioonkaebuse (recurs) korral (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artiklid 2, 3, 5 ja 6).

Tõendi tagasivõtmise avaldus tuleb esitada tõendi välja andnud kohtule ühe kuu jooksul alates tõendi kättetoimetamisest. Kui kohus leiab pärast poolte ärakuulamist, et tõend väljastati, ilma et määruses (EÜ) nr 805/2004 ettenähtud tingimused oleksid olnud täidetud, vaatab ta võetud meetme uuesti läbi ja võtab tõendi kas osaliselt või täilikult tagasi. Otsuse vastu võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Samu sätteid kohaldatakse kassatsioonkaebuse (recurs) korral (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artikkel 7).

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused on Rumeenia õiguse kohaselt tavaline edasikaebamine: apellatsioonkaebus (apel) ning erandlik edasikaebamine: kassatsioonkaebuse (recurs), tühistamishagi (contestație în anulare) ja läbivaatamine (revizuire).

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused on Rumeenia õiguse kohaselt tavaline edasikaebamine: apellatsioonkaebus (apel) ning erandlik edasikaebamine: kassatsioonkaebuse (recurs), tühistamishagi (contestație în anulare) ja läbivaatamine (revizuire).

Apellatsioonkaebuse esitamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 466-482.

Esimese astme kohtu otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist. Esimese astme kohtu otsuse täitmisele pööramine peatatakse apellatsioonkaebuse menetlemise ajaks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus esitatakse sellele kohtule, kelle otsus edasi kaevatakse.

Kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödas, on kostjal õigus vastaspoole esitatud apellatsioonkaebuse menetlemise käigus esitada kirjalik kaebus (vastukaebus, apel incident) avaldusena, mille eesmärk on esimese astme kohtu otsuse tühistamine.

Juhul kui menetluses osaleb kaks kostjat ja kui esimese astme kohtu menetlusse on kaasatud kolmandad isikud, on kostjal õigus siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödas, esitada kirjalik kaebus (ajendatud kaebus, apel provocat) teise kostja või sellise esimese astme kohtu menetluses osalenud isiku vastu, kes ei ole põhikaebuse pool, kui viimase sekkumine toimub viisil, mis mõjutab kostja õiguslikku seisundit menetluses.

Kostja peab esitama eespool osutatud kaebused kohe, kui põhikaebus on lahendatud.

Ettenähtud tähtaja jooksul esitatud apellatsioonkaebuse tulemusel vaadatakse kohtuasja sisu uuesti läbi ja apellatsioonikohus teeb otsuse nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude kohta (apellatsioonkaebuse devolutiivefekt, efectul devolutiv al apelului).

Apellatsioonikohus vaatab kohtuasjas esitatud väited apellatsioonkaebuse esitaja osutatud küsimustes ja edasikaevatud kohtuotsuse osas esitatud väidetele viidates uuesti läbi. Kui apellatsioonkaebus ei piirdu edasikaevatud kohtuotsuse resolutiivosa teatavate väidetega, käsitleb see tervet otsust juhul, kui on tõenäoline, et otsus tühistatakse või kui vaidlusküsimust tuleb käsitleda terviklikult.

Apellatsioonikohus võib jätta edasikaevatud kohtuotsuse tühistamata, lükates apellatsioonkaebuse tagasi või tühistades selle või kuulutades menetluste algatamiseks ettenähtud tähtaja aegunuks. Kui apellatsioonkaebus võetakse menetlusse, võib kohus edasikaevatud kohtuotsuse tühistada või seda muuta.

Kui leitakse, et esimese astme kohus tegi vale otsuse, ilma esitatud väidete põhjendatust uurimata või menetlus toimus ilma poolte osaluseta, kuna pooltele ei esitatud nõuetekohast kohtukutset, siis tunnistab apellatsioonikohus edasikaevatud kohtuotsuse kehtetuks ja analüüsib esitatud väidete põhjendatust. Apellatsioonikohus tunnistab edasikaevatud kohtuotsuse kehtetuks ja saadab asja tagasi esimese astme kohtusse, kes peab seda uuesti arutama. Kohtuasja võib uuesti arutamiseks tagasi saata ainult ühe korra menetluse käigus.

Kui apellatsioonikohus on seisukohal, et asja menetlemine ei kuulunud esimese astme kohtu pädevusse, siis ta tühistab edasikaevatud kohtuotsuse ja saadab asja menetlemiseks pädevasse kohtusse, või lükkab taotluse vajaduse korral tagasi kui vastuvõetamatu taotluse.

Kui apellatsioonikohus on seisukohal, et asja menetlemine esimeses astmes kuulub tema pädevusse, siis ta tühistab edasikaevatud kohtuotsuse ja analüüsib esitatud väidete põhjendatust.

Apellatsioonkaebuse esitaja ei tohi oma kaebuse kohta tehtud otsuse tagajärjel sattuda halvemasse olukorda, kui ta oli edasikaevatud kohtuotsuse kohaselt.

Kassatsioonkaebuse esitamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 483–502.

Edasikaevatud kohtuotsuseid, selliseid kohtuotsuseid, mida ei ole õigus edasi kaevata, ja teatavates muudes konkreetselt viidatud kohtuasjades tehtud otsuseid on võimalik muuta kassatsioonimenetluses. Teatavates küsimustes, nagu eestkoste, perekond, perekonnaseis, hoonete haldamine või evakuatsioon tehtud kohtuotsuse peale ei ole võimalik kassatsioonkabust esitada. Servituudid, piiride muutmine, piiride märkimine, kohustus teostada toiminguid, mille rahalist väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, või jätta need teostamata, isiku surma kohtulik tuvastamine, pärandvara kohtulik jagamine, tsiviilnavigatsioon, töövaidlused, sotsiaalkindlustus, sundvõõrandamine, õigusemõistmisel tehtud vigadest tuleneva kahju hüvitamine, taotlused rahalise väärtusega kuni 500 000 Rumeenia leud ja apellatsiooninõukogu otsused on küsimused, mida on võimalik muuta ainult apellatsioonimenetluse raames.

Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse teatavaks tegemise kuupäevast. Kassatsioonkaebuse menetlemine kuulub selle kohtu pädevusse, kes on hierarhiliselt kõrgemal edasikaevatud otsuse teinud kohtust. Kaebuse esitaja taotluse alusel võib kohus, kellele kassatsioonkaebus esitati, võtta vastu otsuse selle kohtuotsuse täitmise peatamiseks, mille kohta kassatsioonkaebus esitati.

Vastukaebuse ja ajendatud kaebuse peale võib esitada vastava kassatsioonkaebuse.

Juhul kui kassatsioonkaebus tunnistatakse põhimõtteliselt vastuvõetavaks, võib kohus pärast kõikide esitatud väidete hindamist ja asjaomase õigusküsimuse uurimist selle vastu võtta, tagasi lükata või tühistada või kuulutada menetluste algatamiseks ettenähtud tähtaja aegunuks. Kui kassatsioonkaebus vastu võetakse, võib kohtuotsuse kas täielikult või osaliselt tühistada. Tühistatud kohtuotsus ei kuulu täitmisele. Sellise kohtuotsuse alusel toimunud täite- või kindlustusmenetlusel ei ole õigusjõudu. Kohus otsustab selle omal algatusel, tehes otsuse edasikaevatud kohtuotsuse tühistamise kohta.

Kui kõnealune otsus tühistatakse, on esitatud väidete põhjendatust analüüsinud kohtule siduvad apellatsioonikohtu otsused, mis tehti lahendatud õigusküsimuste kohta. Kui otsus tühistatakse menetluseeskirjade rikkumise tõttu, alustatakse menetlust uuesti tühistatud akti läbivaatamisega. Kui otsus tühistatakse, hindab esimese astme kohus kohtuasja asjaolusid uuesti, võttes arvesse kõiki väiteid, mis esitati selles kohtus toimunud menetluses, kelle otsus tühistati.

Kui esitatakse kassatsioonkaebus ja kui pärast otsuse tühistamist toimub kohtuasja uus arutamine, siis ei tohi asjaomase poole olukord muutuda selle tagajärjel halvemaks.

Tühistamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 503–508.

Lõpliku otsuse võib edasi kaevata, esitades tühistamishagi, kui kostja ei saanud nõuetekohast kohtukutset ega osalenud kohtuasja menetlemises. Tühistamishagi esitatakse sellele kohtule, kelle otsus vaidlustatakse. Selle võib esitada 15 päeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist ja hiljemalt ühe aasta möödudes kuupäevast, kui kohtuotsus jõustus. Kohus võib peatada sellise kohtuotsuse täitmise, mille tühistamist taotletakse, tingimusel et antakse tagatis. Kui vastuväide on nõuetekohaselt põhjendatud, lahendab kohus asja, tehes vaid ühe kohtuotsuse, millega tühistatakse edasikaevatud kohtuotsus. Tühistamismenetluse tulemusel tehtud kohtuotsuse võib vaidlustada nii, nagu vaidlustati edasikaevatud kohtuotsus.

Läbivaatamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 509–513.

Kohtuotsuse läbivaatamist seoses kohtuasja sisuga või sisuga seotud küsimuses võib taotleda näiteks juhul, kui asjaomane pool ei saanud endast sõltumatutel asjaoludel kohtusse ilmuda ja teavitas sellest kohut. Läbivaatamine peab toimuma 15 päeva jooksul alates kuupäevast, kui enam ei kehti asjaolud, mille tõttu pool ei saanud kohtusse ilmuda. Kohus võib peatada sellise kohtuotsuse täitmise, mille läbivaatamist taotletakse, tingimusel et antakse tagatis. Kui kohus kuulutab läbivaatamismenetluses tehtud kohtuotsuse täitmisele pööratavaks, muudab ta kas täielikult või osaliselt edasikaevatud kohtuotsust ning tühistab selle juhul, kui lõplik kohtuotsus on negatiivne. Läbivaatamismenetluses tehtud kohtuotsuse suhtes kohaldatakse läbivaadatud kohtuotsuste suhtes seaduses sätestatud apellatsioonimenetlust.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Rumeenia keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Kui Euroopa täitekorraldus on ametlik juriidiline dokument, on pädev kohus see ringkonnakohus, kelle tööpiirkonnas dokumendi väljaandja asub (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artikli 2 lõige 2).

Viimati uuendatud: 16/02/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.