Käesoleval leheküljel antakse ülevaade meetmetest, mis on Euroopa Liidus võetud COVID-19 pandeemia tõttu ja mis mõjutavad nii kohtusüsteemi, riigiasutusi ja õiguspraktikuid kui ka ettevõtjaid ja kodanikke.
Olukord ja seda teemat puudutav teave muutub pidevalt ning seetõttu ajakohastatakse käesolevat lehekülge korrapäraselt.
Euroopa Nõukogu on samuti koostanud veebilehe, millel tutvustatakse meetmeid, mida eri riigid on õigusvaldkonnas COVID-19 pandeemia tõttu võtnud. Selle veebilehega saab tutvuda siin.
1. Tsiviilõigus
Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik
Võib ette tulla olukordi, kus kodanikel ja ettevõtjatel on tarvis teha piiriüleselt menetlustoiminguid, aga neil ei ole see võimalik erakorraliste meetmete tõttu, mida mõni ELi liikmesriik on COVID-19 leviku tõkestamiseks võtnud. Nende meetmete tulemusel
- võib olla täielikult või osaliselt peatunud nende kohtute ja ametiasutuste töö, kelle poole kodanikud ja ettevõtjad soovivad pöörduda;
- ei pruugi ajutiselt olla võimalik saada õigusabi;
- võib esineda raskusi saada teavet, mida harilikult annavad pädevad asutused;
- võib tekkida muid praktilisi probleeme, näiteks viivitusi otsuse täitmisele pööramisel või kohtudokumendi kättetoimetamisel piiriüleses kontekstis;
- võib olla ajutiselt muutunud üldsusega lävimise kord (e-posti, telefoni või posti teel).
Allpool esitatud tabelis on ülevaade Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide teabest ELi liikmesriikides võetud ajutiste meetmete kohta.
Võrdlustabel – COVID-19 mõju tsiviilasjades tehtavale õigusalasele koostööle 
(885 KB) 
Lisateabe saamiseks tutvuge palun selle liikmesriigi justiitsministeeriumi veebisaidiga, mille kohta Te teavet vajate.
COVID-19 PANDEEMIA MÕJU TÄHTAEGADELE
Liikmesriikide võetud erimeetmed ei mõjuta otseselt tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud tähtaegu.
Enamiku liidu õigusega reguleeritavate tähtaegade möödumisel ei ole vahetuid tagajärgi [1] ja nende möödumisega ei kaasne enamasti ametiasutustele, kohtutele ja kodanikele vahetuid tagajärgi, kui võimalikud viivitused välja arvata.
Mitmel muul juhul võivad ELi õigusaktid, millega on kehtestatud kindlad tähtajad, sisaldada erandeid juhuks, kui ilmnevad erandlikud asjaolud[2], mille korral on näiteks ametiasutuste või kohtute tegevus tugevalt häiritud või koguni peatunud. Sellesse kategooriasse võib kuuluda ka praegune erakorraline olukord.
Muude ELi õigusaktidega ette nähtud tähtaegade möödumine võib aga võtta kodanikelt või kohtutelt võimaluse teha menetlustoiminguid, näiteks otsust edasi kaevata, ning sellel on kohtumenetlusele pöördumatud tagajärjed [3]. Sellistes konkreetsetes ELi õigusaktides ei ole ka ette nähtud tähtaja pikendamise või erandite tegemise võimalust. Taolistel juhtudel ei saa automaatselt eeldada, et praegusest kriisist tulenevad asjaolud õigustavad erandi tegemist kohaldatavas liidu õiguses sätestatud tähtaegadest. Samas on selge, et COVID-19 kriis kujutab endast erandlikku olukorda, mis põhjustab kodanikele ja ametiasutustele ühtmoodi probleeme ning võib tekitada olukordi, kus liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmine ei ole ajutiselt võimalik või on ülemäära keeruline.
Seetõttu tuleks õiguskaitse kättesaadavuse tagamist olulise kriteeriumina arvesse võtta, kui hinnatakse seda,
- kas mõni tähtaeg on möödunud ja
- millised menetluslikud tagajärjed sellel möödumisel võivad olla.
Kodanike võimalusi saada õiguskaitset võivad näiteks ohustada ühiskonnaelu mõjutavad üldised piirangud, mis häirivad kohtute ja postiteenistuste tööd ning ei võimalda pidada nõu advokaadiga ega valmistada ette kohtule esitatavaid dokumente. Seepärast võib olenevalt konkreetsetest asjaoludest olla põhjendatud mitte arvestada kriisi kestust menetlustähtaegade hulka. See võib eri olukordades erineda: kui kohtud tegutsevad pakilistes perekonnaõiguse küsimustes tavapärases korras, sest need küsimused on prioriteetsed, võib nõuda ka kehtivatest tähtaegadest kinnipidamist.
Seda hindamist tehes võib heaks võrdlusaluseks olla liikmesriigi otsus riigisisese õiguse kohaste tähtaegade katkestamise kohta (isegi kui see ei mõjuta otseselt liidu õigusaktides sätestatud tähtaegu), mis aitab kaaluda, kas võimalus õiguskaitset saada on nii suurel määral piiratud, et see võib õigustada ka liidu õigusega ettenähtud tähtaegade peatamise.
[1] Eelkõige selles osas, mis puudutab ametiasutuste või kohtute koostööd, näiteks tähtajad, mis on määratud kindlaks määruse (EÜ) nr 1393/2007 artiklis 6 kättesaamisteatise edastamiseks vastuvõtva asutuse poolt, või direktiivi 2003/8 artikli 13 lõikes 4 õigusabi taotluste edastamiseks.
[2] Vt Brüsseli IIa määruse artikli 11 lõige 3 või pangakontode Euroopa arestimismäärust käsitleva määruse artikkel 18.
[3] Vt näiteks Brüsseli IIa määruse artikli 15 lõige 5, milles on sätestatud teise liikmesriigi kohtule pädevuse võtmiseks kuuenädalane tähtaeg (muul juhul jätkab pädevuse teostamist see kohus, kuhu esimesena pöörduti), dokumentide kättetoimetamise määruse artikkel 6, milles on sätestatud vastuvõtvale asutusele ühenädalane tähtaeg dokumendi kättetoimetamisest keelduda, ülalpidamiskohustuste määruse artikli 19 lõige 2, millega on kehtestatud elatist käsitleva otsuse läbivaatamise taotluse esitamiseks 45-päevane tähtaeg, jne.
Maksejõuetusõigus
COVID-19 pandeemia ja suure osa majandustegevuse seiskumine on kaasa toonud ettevõtete rahavoogude järsu vähenemise ja massilise maksejõuetuse ohu. Allpool olevas tabelis on esitatud ülevaade meetmetest, mida liikmesriigid on võtnud olukorra lahendamiseks ja selleks, et hoida ära elujõuliste ettevõtete maksejõuetus ajutise šoki tõttu. Need meetmed võivad hõlmata
- maksejõuetust reguleerivat materiaalõigust, mis võib näiteks puudutada (võlgnike) maksejõuetusavalduse esitamise kohustuse ja (võlausaldajate) maksejõuetusavalduse esitamise õiguse peatamist või nõuete täitmise peatamist või lepingute lõpetamist;
- maksejõuetust reguleerivat menetlusõigust, mis puudutab kohtumenetluste katkestamist või tähtaegu ja mitmesuguseid aegumistähtaegu, ning
- muid meetmeid, mis on otse või kaudselt seotud ettevõtjate maksejõuetuse ohuga, sealhulgas ulatuslikumad meetmed, mis aitavad ettevõtjatel saada üle COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandusraskustest, kui liikmesriigid on sellised meetmed ette näinud.
Võrdlustabel – Liikmesriikide meetmed COVID-19-st põhjustatud maksejõuetuse ärahoidmiseks (1485 KB)
2. Kriminaalõigus
Kriminaalasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik
Paljud liikmesriigid on kehtestanud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ranged piirangud. Need mõjutavad ka kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ja ELi õigusaktide kohaldamist.
Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat kogub teavet kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö kohta ja avaldab selle Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidi COVID-19-teemalises erirubriigis. Kuna juurdepääs teatavale teabele on piiratud, võtke palun selle nõutamiseks ühendust oma riikliku kontaktpunkti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadiga.
Euroopa vahistamismääruse koordineerimisrühm
COVID-19 kriisil on vahetu mõju kriminaalasjades tehtavale õigusalasele koostööle, näiteks Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustele.
Käimasoleva kriisi ajal on tarvis, et liikmesriigid suhtleksid üksteisega tundlike üleandmismenetluste raames kiiresti ja tulemuslikult. Seetõttu on Euroopa Komisjon moodustanud tihedas koostöös Eurojusti, kriminaalasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadiga Euroopa vahistamismääruse koordineerimisrühma. Rühm võib olla kasulik ka muudes olukordades, kus on nõutav kiire teabevahetus liikmesriikide vahel, näiteks juhul, kui nad reageerivad Euroopa Liidu Kohtu otsustele, millel on vahetu mõju Euroopa vahistamismääruse sujuvale toimimisele.
Kahtlusaluste ja süüdistatavate menetlusõigused
COVID-19 puhang mõjutab ka kahtlusaluste ja süüdistatavate menetlusõiguste kasutamist. Vahetu suhtlemine juristide, tõlkide või kolmandate isikutega (kui kahtlusaluselt või süüdistatavalt on võetud vabadus) on keerulisem.
Soodustatakse audio- ja videokonverentside või muude kaugvahendite kasutamist. Lisaks tuleks selleks, et oleks võimalik kasutada õigust kaitsjale või tõlgi abile, võtta turvameetmeid, näiteks paigaldada politseijaoskondadesse või kinnipidamisasutustesse klaassirmid.
Ka COVID-19 ajal tuleb õiglase menetluse tagamiseks kahtlusaluste ja süüdistatavate menetlusõigusi arvesse võtta. Direktiivides sätestatud piiratud erandeid peaksid pädevad asutused tõlgendama ülekaalukate nõuete olemasolu korral kitsalt ja neid erandeid ei tohiks laialdaselt kohaldada.
Kuriteoohvrid – toetus ja kaitse COVID-19 pandeemia ajal
Kuriteoohvrite õiguste direktiivi alusel on liikmesriigid kohustatud tagama kõikidele kuriteoohvritele üldised ja sihtotstarbelised tasuta tugiteenused, mis on konfidentsiaalsed ja vastavad ohvrite konkreetsetele vajadustele. Ohvri erivajadustele vastav tugi ja kaitse peaks olema kättesaadav igas olukorras, ka COVID-19 pandeemia ajal.
Perevägivalla ohvrid
Perevägivalla ohvrite olukord on suhtlemisdistantsi hoidmise ja isolatsiooni nõude tõttu eriti raske. Vägivaldsusele kalduvate partneritega koos elavad isikud ja vägivaldsusele kalduvate vanemate lapsed puutuvad selles olukorras ühelt poolt rohkem kokku sunni, vägivalla ja hoolimatusega ning teiselt poolt on neil piiratumad võimalused saada tuge ja kaitset.
Liikmesriike õhutatakse võtma oma COVID-19-st tingitud eriolukorrale reageerimise riikliku kava raames erimeetmeid perevägivalla ohvrite toetamiseks ja kaitsmiseks. Eriti oluline on tagada neile võimalus saada hõlpsasti veebipõhiseid ja -muid tugiteenuseid, sealhulgas psühholoogilist abi ja muid sotsiaalteenuseid. Samuti peaks eelkõige perevägivalla ohvritel olema võimalik pääseda varjupaikadesse ning saada psühholoogilist ja traumaabi ja -nõustamist. Riikide õiguskaitseasutused peaksid ka olema registreeritud ja uute perevägivalla juhtumite suhtes eriti valvsad. Samuti on oluline tagada ohvrite füüsiline kaitse.
e-õiguskeskkonna portaali teabelehtedelt eri riikide kohta leiab üldteavet selle kohta, kuidas on ohvrite toetamine ja kaitse konkreetsetes liikmesriikides korraldatud.
Mitu osalejat (sealhulgas ELi ametid ja tugiorganisatsioonid) annab praktilist teavet selle kohta, kuidas tagada ohvrite toetamine ja kaitse COVID-19 pandeemia ajal:
- teavet perevägivalla ohvritele pakutavate lähimate tugiteenuste kohta leiab siit (Women against Violence Europe (ühendus „Euroopa naised vägivalla vastu“));
- teabega riiklike naiste hädaabiliinide kohta saab tutvuda siin (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut);
- teavet perevägivalla ohvrite kaugtoe ja -nõustamise pakkumise kohta leiab Victim Support Europe veebisaidilt (Euroopa ohvriabiteenistus);
- Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on andnud välja bülletääni COVID-19 pandeemia mõju kohta põhiõigustele. See sisaldab näiteid mitme liikmesriigi headest tavadest perevägivalla ohvrite toetamisel ja kaitsmisel;
- Maailma Terviseorganisatsioon annab samuti nõu selle kohta, kuidas perevägivalla ohvreid pandeemia ajal toetada ja kaitsta.
Küberkuritegevuse ohvrid
Europoli sõnul pakub COVID-19 pandeemia kurjategijatele uusi võimalusi kasutada kuritegelikel eesmärkidel ära kodanike hirmu ja muutunud töötingimusi. Toime on pandud märkimisväärne hulk küberrünnakuid ja oodata on nende arvu suurenemist. Kaugtööd tegevate inimeste arvu suurenemine on mitmekordistanud küberkurjategijate võimalusi kasutada ära soodsat olukorda ja inimeste haavatavust.
Europol on koostanud üldsuse küberturvalisuse tagamiseks nõuanded küberrünnakute ennetamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Suurenenud riskide ajal on eriti oluline vanemlik järelevalve lapse tegevuse üle internetis, samuti on oluline kaitsta elektroonilisi seadmeid salasõna, PIN-koodi või biomeetriliste tunnustega, ning teha oste usaldusväärsetelt internetimüüjatelt (pärast nende kohta antud individuaalse tagasiside kontrollimist).
Lisateavet turvalise veebikasutuse kohta leiab siit.
Vaenukuriteo ohvrid
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on teatanud, et enamikus ELi liikmesriikides on suurenenud teatavatele rahvus- või etnilistele kogukondadele suunatud rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse juhtumite arv, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga.
Vaenukuritegude ohvreid puudutavate liikmesriikide meetmetega tuleks püüda soodustada vaenukuritegudest teatamist, uurida põhjalikumalt selliste kuritegude ajendeid ja toetada ohvreid.
Olukord vanglates
COVID-19 puhangu tõttu on riikide vanglateenistused sunnitud piirama viiruse mõju suletud ja haavatavale vanglakeskkonnale. Viiruse leviku vältimiseks võetavate meetmete hulka kuulub näiteks kõikide perekülastuste ja kogu väliste isikute osalusel toimuva tegevuse, nagu sport ja eriala- või kutseõpe ajutine peatamine.
Oma tervise pärast tunnevad muret nii töötajad kui ka kinnipeetavad. Kinnipeetavad kannatavad tegevusvõimaluste ja külastuste puudumise all. See muudab töötajate motiveerimise ja kinnipeetavate meeleavalduste ärahoidmise keeruliseks.
Ennekõike need liikmesriigid, kelle vanglad on ülerahvastatud, on sunnitud tegema raskeid otsuseid võimaliku ennetähtaegse vabastamise kohta.
Enamik liikmesriike on edasi lükanud ka kõik nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/909/JSK kohased kinnipeetavate üleandmised.
Komisjon püüab toetada liikmesriike nende jõupingutustes vanglates valitseva olukorraga toime tulla ning soodustab selleks teabe ja parimate tavade vahetamist.
Selleks on koostatud järgmine loetelu kasulikest veebisaitidest, mis sisaldavad andmeid vanglate COVID-19 olukorra kohta eri ELi liikmesriikides:
Euroopa Komisjoni õigusprogrammi raames kaasrahastataval Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsioonil (EuroPris) on eraldi lehekülg, millelt leiab Euroopa vanglates seoses COVID-19 kriisiga võetavad meetmed.
2020. aasta märtsis seadis EuroPris sisse ekspertide meilirühma (praegu kokku 84 eksperti) ja jagab nüüd iga päev ajakohastatud teavet kõigi saadud küsimuste ja vastuste kohta.
Seda ajakohastatud teavet saab vaadata ka EuroPrisi veebisaidil.
Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise komitee (CPT) on avaldanud põhimõtted, mis käsitlevad selliste isikute kohtlemist COVID-19 pandeemia kontekstis, kellelt on võetud vabadus.
Euroopa Nõukogu pönoloogiakoostöö töörühma nõukogu (PC-CP WG) on esitanud COVID-19-ga seotud avalduse inglise ja prantsuse keeles.
Rohkem teavet COVID-19 ning vanglate ja kriminaalhoolduse kohta, sealhulgas värskeima statistika „Statistiques Penales Annuelles du Conseil de l’Europe (SPACE) 2019“ leiab Euroopa Nõukogu veebisaidilt.
Uurimis- ja konsultatsioonifirma IPS Innovative Prison Systems on andnud välja otsustajatele mõeldud üldjuhendi, mis sisaldab üleilmseid tavasid ja soovitusi: „COVID-19 Pandemic Response. Fighting the invisible threat in prisons“ („COVID-19 pandeemia tõkestamine. Võitlus vanglates valitseva nähtamatu ohuga“), Joana Apóstolo, Rita Martins ja Pedro das Neves.
ÜRO piinamise tõkestamise allkomitee (SPT):
Oma viimasel veebruarikuu istungil andis SPT selles küsimuses nõu riiklikele ennetusasutustele.
30. märtsil 2020 esitas SPT üksikasjalikud nõuanded mitmesuguste meetmete kohta, mida valitsused ja sõltumatud järelevalveasutused peaksid võtma, et kaitsta COVID-19 pandeemia ajal inimesi, kellelt on võetud vabadus.
Piinamise ennetamise assotsiatsioon (APT) on loonud teabekeskuse, mis kogub ja süstematiseerib andmeid vabaduse võtmise ja COVID-19 kohta.
Organisatsioon Penal Reform International (PRI) on avaldanud märgukirja, milles käsitleb tervishoidu ja kinnipeetavate inimõigusi vanglates koroonaviiruse ajal: „Coronavirus: Healthcare and human rights of people in prison“.
Euroopa vanglate seirekeskus (EPO) – Euroopa valitsusväliste organisatsioonide võrgustik, mida koordineerib alates 2012. aastast Antigone (kinnipeetavate õiguste assotsiatsioon) – on kogunud teavet selle kohta, kuidas Euroopa riigid viirusega toime tulevad, ning koostanud aruande „COVID-19: what is happening in European prisons?“ („COVID-19: mis toimub Euroopa vanglates?“) ja interaktiivse kaardi, mis sisaldab lühiteavet iga liikmesriigi kohta.
Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo on avaldanud vahesuunised COVID-19-ga toimetuleku kohta vanglates ja muudes kinnipidamiskohtades.
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on teinud avalduse „COVID-19 pandemic: Urgent steps are needed to protect the rights of prisoners in Europe“ („COVID-19 pandeemia: Euroopas tuleb kinnipeetavate kaitseks võtta kiireloomulisi meetmeid“).
Kriminaalhooldus
COVID-19 puhang mõjutab ka kriminaalhooldust ELis. Organisatsioonid loovad uusi tööviise ning annavad töötajatele täiendavaid juhiseid nende töö ja ülesannete haldamiseks. Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioon (CEP), mida kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni õigusprogrammi raames, avaldab teavet, meetmeid ja protokolle selle kohta, kuidas kriminaalhooldusasutused kogu Euroopas COVID-19 puhanguga toime tulevad.
CEP on kindlaks teinud ühised tavad ja töötanud välja soovitused kriminaalhooldussektoris COVID-19 ajal:
- kriminaalhooldusasutused kogu ELis järgivad riiklike ametiasutuste nõuandeid ja suuniseid, et tagada ohutus mitte ainult kriminaalhooldajate ja hooldusaluste isikute, vaid ka laiema kogukonna jaoks;
- kriminaalhooldajad suhtlevad omavahel ja muude sidusrühmadega kaugside vahendusel – kas telefoni, e-posti või videokonverentsi teel. Eelis on nendel kriminaalhooldusorganisatsioonidel, kellel juba on digitaalne taristu;
- kriminaalhooldajate ja kurjategijate vahelised näost näkku kohtumised asendatakse kaugkontaktidega, mis toimuvad e-posti, telefoni või videokonverentsi teel;
- ohtlike kurjategijatega tegelemine on ELi kriminaalhooldusorganisatsioonide prioriteet. Ohtlikud kurjategijad, eriti need, kes on varem toime pannud perevägivallakuritegusid, tehakse sekkumise/ravi eesmärgil kindlaks ja antakse hoolduse alla esmajärjekorras;
- enamikus riikides on üldkasulik töö peatatud või edasi lükatud;
- elektrooniline valve jätkub tavapärases korras, aga füüsilised kohtumised asendatakse telefonikõnede või veebipõhiste vahenditega;
- kriminaalhooldusel olevate inimeste arvu suurendamine ei tohi süsteeme üle koormata ega kriminaalhooldusametnikke üleliigselt survestada. Alternatiivsed mõjutusvahendid peavad olema otstarbekad ja neid tuleb massilise järelevalve vältimiseks nõuetekohaselt kasutada;
- kuna kohtuistungid on edasi lükatud, eeldatakse, et pärast COVID-19 pandeemiat suureneb surve koostada ja esitada kohtueelseid ettekandeid ning et see mõjutab otseselt kriminaalhooldusametnike igapäevast tööd;
- kõik ELi kriminaalhooldusorganisatsioonid tunnevad muret perevägivalla juhtumite arvu tõenäolise suurenemise pärast ja paluvad juhtida sellele probleemile tähelepanu.
3. Digivahendite kasutamine õigusasutustes
Mitmed liikmesriigid on koroonaviiruse põhjustatud kriisi kontekstis tõhustanud digivahendite kasutamist õigusasutustes.
Allpool esitatud tabelis on teave liikmesriikide võetud ajutiste meetmete kohta:
Õigusasutuste kasutatavad digivahendid (193 KB)
