I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Kohus võib kasutada nimekirja või registrit isikutest, kes on huvitatud eksperdina töötamisest. Nimekirja või registrit peab justiitsministeerium. Kohtu liikmetel on õigus otsustada, keda neile asutusesiseseks kasutamiseks kättesaadavaks tehtud nimekirjast/registrist kohtueksperdiks määrata. See register on ette nähtud kasutamiseks ainult kohtusüsteemis. Kohtueksperdina töötamisest huvitatud isikud peavad esitama justiitsministeeriumile sooviavalduse, et nende nimi ja andmed nimekirja kantaks. Nad ei anna vannet; neil palutakse siiski täita nõuetekohast hoolsust käsitlev vorm, millega nad annavad nõusoleku justiitsministeeriumi tehtavateks kontrollideks, ning esitada koos vormiga oma volikirja ja/või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi tõestatud ärakiri, politsei hiljuti väljastatud tõend karistuste puudumise kohta, Europassi elulookirjeldus ja käsitsi kirjutatud motivatsioonikiri. Kohtueksperdina töötamisest on huvitatud ühtekokku umbes 1000 inimest. Kohtunikud ja rahukohtunikud võivad aga määrata eksperdiks iga isiku, keda nad peavad sobivaks ja pädevaks, isegi kui teda ei ole nimekirja kantud (kohtutel on valikuvabadus). Kohtud avaldavad ka kolm kohtuekspertide nimekirja, nimelt arhitektide ja ehitusinseneride, raamatupidajate ja inseneride nimekirja. Need nimekirjad avaldatakse igal aastal Malta ametlikus väljaandes.

Ekspertide nimekiri 2019. aastaks on avaldatud siin (PDF, lk 4 jj).

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Selleks et lasta ennast eksperdiks nimetada, peavad isikud olema kvalifitseeritud, kuid nad ei pea olema kutseliidu liikmed. Puudub pideva erialase arengu süsteem ja ka pideva täiustamise nõue. Ekspertidele kursuseid ei korraldata. Eksperdi staatus ei ole kaitstud ja eri liiki ekspertide vahel vahet ei tehta. Kohtueksperdina töötamisest huvitatud isikute nimekiri/register, mida haldab justiitsministeerium, on jaotatud erialavaldkondade kaupa.

III. Ekspertide tasustamine

Eksperdi töötasu arvutatakse kindla tariifi järgi, kuid sellele, kuidas eksperti võib tasustada, piiranguid seatud ei ole. Eksperdile maksab üks menetluspool, kuid kohus otsustab, kes tasub kulud. Pooltel on võimalus saada tasuta õigusabi ja selle määrasid ette kirjutatud ei ole. Mis puudutab ettemakset, siis võib kohus anda pooltele korralduse kanda kohtu arvele deposiit ja ekspert võtab selle pärast oma töö lõpetamist välja.

IV. Ekspertide vastutus

Kohaldatakse delikti- ja lepinguõiguse üldpõhimõtteid ning vastutus piiratud ei ole. Ekspertidelt erialast vastutuskindlustust ei nõuta.

V. Lisateave

Ekspertide ametisse nimetamist reguleeritakse kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 644–682 (Malta seadustekogu 12. peatükk).

Lisaks reguleeritakse ekspertide määramist kriminaalasjades karistusseadustiku artiklitega 650–657 (Malta seadustekogu 9. peatükk).

Ekspertide ametisse nimetamine

Tsiviilkohtumenetluses määrab eksperdid kohus ja neid võivad soovitada ka menetluspooled. Seega nimetatakse eksperdid kas kohtu või poolte taotlusel juhul, kui on vaja kindlaks teha tehnilisi aspekte. See kehtib näiteks ehitusküsimuste, liiklusõnnetuste, raamatupidamisküsimuste, meditsiiniliste probleemide ja kahju hindamise kohta.

Kriminaalasjades valib eksperdid kohus. Selliste ekspertide määramise vaidlustamise kord on samasugune nagu tsiviilasjade korral. Kriminaalasjades võivad eksperdid esitada oma aruande kohtu juhiste kohaselt kas suuliselt või kirjalikult. Aruandes tuleb ära tuua faktid ja asjaolud, millel ekspertide järeldused põhinevad. Kui aruanne esitatakse suuliselt, peab registripidaja või tema asemel tegutsev isik sellest kirjaliku kokkuvõtte tegema.

1. Eksperdi määrab kohus

Ekspertidel on seadusest tulenev kohustus teatada, kui neil tekib huvide konflikt. Kohtu määratud ekspertide aruannetel on suurem kaal kui poolte nimetatud ekspertidel.

2. Eksperdi nimetavad pooled

Ei ole kehtestatud erikorda juhuks, kui eksperdi nimetavad pooled. Kokkuleppele jõudmise korral võib nimetada ühiselt ühe eksperdi. Kohus võib anda pooltele ka korralduse nimetada üksainus ekspert.

VI. Menetlus

A) Tsiviilmenetlus

Määramise kord eelotsuse- või kohtueelses menetluses ei erine.

1. Eksperdiaruanne

Menetluspooled peaksid esitama eksperdile üksikasjalikud juhised ja küsimused, mida ekspert peaks lahendama. Eksperdi määramise kohtumäärus peab sisaldama asjaolusid, mida ekspert peab kontrollima. Kui ekspert on oma aruanded esitanud ja talle on makstud, kutsutakse teda oma aruannet vandega kinnitama ning seejärel ristküsitlevad teda menetluspooled.

Aruandel puudub kindel struktuur ja eksperdid ei pea koostama esialgset aruannet. Neilt oodatakse, et nad vastaksid lõpparuandes poolte küsimustele. Malta seadustekogu 12. peatükis sisalduva kohtukorralduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 665 on sätestatud, mida aruanne peaks sisaldama. Selles nähakse ette, et aruandes tuleks esitada tehtud järelepärimised ja järelduste põhjendused. Lisaks nähakse selles ette, et aruanne peab olema selges ja loetavas masinakirjas või tindiga kirjutatud. Aruannet ei tohiks täiendada jooniste ega näidistega, välja arvatud juhul, kui kohus seda nõuab või kui pooled on selleks nõusoleku andnud.

2. Kohtuistung

Eksperdilt ei nõuta eelistungil osalemist. Tavaliselt eeldatakse, et eksperdid teavitavad pooli vaid kõigist nende enda kavandatavatest istungitest ning kõigist taotlustest, mida eksperdid sellistel istungitel menetluspooltele esitavad. Eksperte küsitletakse tavaliselt kohtuistungil. Kohus ei jälgi ega kontrolli eksperdiuurimise kulgu ning kohus ei tee kvaliteedikontrolli. Pooled võivad eksperdiaruande vaidlustada nii avalduste kui ka teise ekspertiisi abil. Kohus ei ole kohustatud eksperdi aruannet vastu võtma, kui see on vastuolus tema veendumusega.

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).