Leia ekspert

I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Kreekas kantakse eksperdid nimekirja spetsialiseerumise alusel. Ekspertide registreid peavad esimese astme kohtud. Registrid on avalikud, kuid neid kasutavad ainult kohtunikud, kes soovivad määrata eksperdi. Kohus võib määrata ühe või mitu eksperti, kui ta leiab, et lahendamata küsimused eeldavad eriteadmisi. Lisaks on kohtul kohustus määrata eksperdid, kui menetluspool seda taotleb, tingimusel et kohus leiab, et küsimuste lahendamiseks on vaja eriteadmisi.

Registrisse kandmiseks peavad eksperdid kandideerima.

Pärast avalikku kutset esitada avaldus esimese astme tsiviil- või halduskohtule (kohtu ametliku veebisaidi kaudu) esitab taotleja esimese astme kohtu sekretärile oma isikuandmeid sisaldava kirjaliku avalduse, milles ta kinnitab, et

  • teda ei ole mõistetud süüdi ega süüdistatud kuriteos ega väärteos, mille tagajärjel on temalt võetud poliitilised õigused,
  • temalt ei ole ära võetud kutsetunnistust,
  • temalt ei ole ära võetud vara käsutamise õigust maksejõuetuse või eestkoste all olemise tõttu,
  • ta ei ole kohtunik, prokurör ega kohtuametnik.

Pärast igal aastal toimuva kandideerimismenetluse lõppu avaldatakse ekspertide registri kavand. Pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist kinnitab esimese astme kohus mitmeliikmelises koosseisus lõpliku registri.

Kriminaalmenetluste jaoks haldab ekspertide registrit prokuröri ettepanekul väärtegudega tegelevate kohtunike nõukogu. Eksperdid peavad täitma järgmisi nõudeid:

  • nad peavad olema vanemad kui 21 aastat,
  • neil peab olema õigusvõime ega tohi olla vaimset puuet,
  • nad ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteo või väärteo toimepanemises, mille tagajärjel on neilt võetud poliitilised õigused või vallandatud avalikust teenistusest,
  • neilt ei tohi olla ära võetud kutsetunnistus,
  • nad ei ole põhjustanud ekspertiisi esemeks olevaid fakte,
  • nad ei tohi olla asjaomastes menetlustes pädevad kohtunikud, prokurörid, sekretärid ega kohtuametnikud,
  • nad ei tohi olla süüdi mõistetud samas kuriteos nagu süüdistatav ja
  • nad ei tohi olla kostja abikaasa, õde või vend ega lähisugulane.

Eksperdid võib registrist kustutada, kui nad seda soovivad, kui nad ei vasta enam nõuetele või kui pädev asutus nii otsustab.

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Selleks et lasta ennast eksperdiks nimetada, peavad vastavad isikud olema kutseliidu liikmed.

III. Ekspertide tasustamine

Kriminaalmenetlustes maksab eksperdi töötasu riik. Tsiviilkohtumenetluses peab hageja tegema ettemaksu kohtu määratud ekspertide kulude katmiseks. Kohtuprotsessi lõpus peab kulud kandma kohtuprotsessi kaotanud pool. Eksperditasud on vabalt läbiräägitavad. Teatavatel tingimustel võivad pooled saada eksperdi töötasu maksmiseks tasuta õigusabi.

IV. Ekspertide vastutus

Eksperdid vastutavad üldise lepingu- ja deliktiõiguse kohaselt. Neil ei ole kohustust katta võimalik vastutus erialase vastutuskindlustusega.

V. Lisateave ekspertiisimenetluste kohta

Kreekas kohtuekspertiisi suhtes kohaldatavad peamised õigusnormid on Kreeka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 368–392 ja kuningliku dekreedi nr 566/1968 artikli 20 § 7, seadus 2882/2001 (sundvõõrandamise seadustik). Lisaks kohaldatakse Kreeka haldusmenetluse seadustiku artikleid 159–168 ja Kreeka kriminaalmenetluse seadustiku artikleid 183–203.

Kohtul on õigus anda korraldus tõendeid koguda, sest tõe väljaselgitamise eesmärk on ülekaalukas. Sellele õigusele seab piirid üksnes kohtumenetluse võistlevuse põhimõte.

1. Ekspertide nimetamine

Eksperte võivad nimetada kohus ja menetluspooled. Ekspertide määramine haldusmenetlustes sarnaneb ekspertide määramise korraga tsiviilmenetlustes. Kriminaalkohtu menetluses võib prokurör või kohus määrata eksperdi uurimisetapis. Selleks on olemas tsiviilmenetluste ekspertide registrist erinev register ja sellesse kantud ekspert peab vastama rangematele nõuetele kui tsiviil- ja haldusmenetluste ekspert.

a) Eksperdid määrab kohus

Kui asjassepuutuvaid fakte ei ole võimalik teisiti tuvastada, on tsiviilkohtul õigus määrata ekspert kas ex officio või vaidluspoole sõnaselge taotluse alusel. Sel juhul lükatakse suuline ärakuulamine eksperdiaruande kättesaamisest hilisemale kuupäevale. Kohtul on vabadus määrata ametisse iga isik, keda ta peab eksperdiks sobivaks. Ekspert peab kohut teavitama, kui tal tekib huvide konflikt. Kohtu määratud ekspertidel on juurdepääs toimikule.

b) Eksperdid nimetavad pooled

Kreekas nimetavad menetluspooled kolme liiki eksperte: tehnilised konsultandid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 391–392, haldusmenetluse seadustiku artikkel 167, kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 204 jj), kohtuvälised eksperdid ja eksperttunnistajad. Tehnilise konsultandi nimetab pool selleks, et kontrollida kohtu määratud eksperdi tegevust. Kohtuvälise eksperdi valib menetluspool. Menetluspooled peavad tema aruannet kasutama ja selle kohtule esitama. Vastasel juhul lükatakse see vastuvõetamatuna tagasi. Kui need nõuded on täidetud, kontrollib ja hindab kohus eksperdi arvamust oma äranägemise järgi. Aruannet ei peeta tõendiks. Pigem on see seotud poole argumentide õigusliku alusega. Eksperttunnistajad on teaduslike või tehniliste eriteadmistega tunnistajad, keda küsitleb kohus.

Kohus võib otsustada, kas ta tugineb oma otsuse põhjendamisel eksperdi arvamusele. Kohus võib tugineda oma otsuses eksperdi arvamusele isegi siis, kui ekspertiisi koostamisel on rikutud protseduurireegleid. Ent kui protseduurireegleid on rikutud olulisel määral, käsitatakse ekspertarvamust tühisena. Sel juhul ei tohi kohtunik otsuse põhjendamisel eksperdi arvamusele tugineda.

2. (Tsiviil-)menetlus

Menetluspoolte tehnilised nõustajad võivad kohtu määratud eksperte ristküsitleda, kui pooled on sellised nõustajad palganud. Eksperdi ainus kohustus on esitada aruanne. Menetluspoolte nimetatud ekspertidel lubatakse menetluse ajal olla menetluspooltega kontaktis, kohtu määratud eksperdid vajavad selleks kohtu luba.

a) Eksperdiaruanne

Kreeka ekspertiisimenetluses esialgset eksperdiaruannet ei nõuta. Põhiaruande võib esitada kirjalikult või suuliselt. Ekspert ei pea järgima oma aruande esitamisel kindlat struktuuri.

Kui kohus leiab, et aruanne on puudulik, või juhul kui ekspert on põhjendamatult rikkunud oma teenistuskohustusi, võib kohus anda korralduse koostada uus või lisaaruanne kas ex officio või poolte taotlusel. Ka võib kohus juhul, kui tegemist on eksperdi kohustuste põhjendamatu rikkumisega, anda korralduse, et kohtukulud peab tasuma ekspert.

Eksperdiaruande võib vaidlustada menetluspoolte ütluste ja teise ekspertiisi abil.

c) Kohtuistung

Kohtunik nõuab eksperdi osalemist kohtuistungil ainult erandjuhtudel.

 

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).

Viimati uuendatud: 10/09/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta