Leia ekspert

I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Austrias registreeritakse eksperdid spetsialiseerumise alusel. Ekspertide registreid peab liidumaa kohus (Landesgericht).

Registrid on avalikult kättesaadavad siin.

Registrisse kandmiseks peavad eksperdid esitama taotluse ja sooritama eksami.

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Taotlejad, kes soovivad, et kohtud neid eksperdiks määraksid, peavad tõendama oma erialast töökogemust. Lisaks peavad eksperdil olema põhjalikud teadmised Austria menetlusõiguse kõige olulisematest põhimõtetest, ta peab teadma, kuidas koostada eksperdiarvamust, ja kui tal on magistrikraad, peab ta tõendama, et vahetult registreerimisele eelnenud viie aasta jooksul on ta teinud viis aastat erialast tööd, või juhul kui tal magistrikraadi ei ole, et tal on kümme aastat erialast töökogemust. Lisaks peab tal olema täielik õigusvõime ja ta peab olema usaldusväärne. Usaldusväärsuse tagamiseks peab ekspertide üldine käitumine olema laitmatu, nii et nende erapooletus ja töö kvaliteet oleksid tagatud.

„Vannutatud ja sertifitseeritud“ ekspertide (Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituudi tunnustatud eksperdi määratluse tähenduses) registris registreerimise taotlus tuleb esitada taotleja alalise elukoha või kutsetegevuse koha piirkonna pädeva liidumaa kohtu esimehele.

Registreerimismenetluse käigus teeb registreerimise eest vastutav esimees vastavale komisjonile ülesandeks koostada eksperdiarvamus selle kohta, kas registreerimisnõuded on täidetud.

Enne registreerimist peavad eksperdid andma vande.

Kui eksperdid vastavad kõigile eespool nimetatud nõuetele, nimetab registreerimise eest vastutav esimees nad ametisse viieks aastaks. Eksperdid peavad iga viie aasta tagant registreerimist uuesti taotlema. Kui eksperdid vastavad endiselt kõigile nõuetele, nimetatakse nad uuesti ametisse (eksamit nad uuesti tegema ei pea).

Eksperdi võib registrist kustutada, kui ta seda soovib, kui ta ei vasta enam nõuetele või kui pädev asutus teeb sellise otsuse. Eksperdi taasregistreerimata jätmise otsuses tuleb esitada eksperdi taasregistreerimisest keeldumise põhjused ja selle otsuse võib vaidlustada.

Austria vannutatud ja sertifitseeritud ekspertide liit on avaldanud eetikakoodeksi.

III. Ekspertide tasustamine

III.1 Üldine teave

Eksperditasude suhtes kohaldatakse Austria tasunõuete seadust (Gebührenanspruchgesetz 1975). See õigusakt sisaldab ekspertide suhtes kohaldatavaid üldeeskirju. Lisaks hõlmab see spetsiaalset hüvitussüsteemi arstidele, antropoloogidele, hambaarstidele, veterinaararstidele, keemilise analüüsi valdkonna ekspertidele ja mootorsõidukite ekspertidele.

III.2 Tasud

Tavaliselt olenevad tasud arvamuse keerukusest. Kriminaalmenetlustes ja perekonnaõiguslikke suhteid käsitlevates menetlustes on teatavate ekspertide jaoks olemas spetsiaalne hüvitussüsteem (vt punkt II.1).

III.3 Tasu maksmine

Ekspert peab esitama oma arvestatud tasu kohta kohtule arve 14 päeva jooksul pärast arvamuse avaldamise lõppu. Üldiselt makstakse tasud pangaülekandega.

III.3.1 Tsiviilkohtumenetlus

Tsiviilkohtumenetluses annab kohus tavaliselt enne seda, kui ekspert hakkab oma arvamuse kallal töötama, mõlemale menetluspoolele korralduse teha kohtule ettemakse (Kostenvorschuss). Ettemakse suurus oleneb juhtumi keerukusest ja eksperdiarvamuse ulatusest. Üldiselt arvutatakse töötasu nii, et eksperdi kohtuasjale kulutatud tundide arv korrutatakse tunnitasuga. Kulud ja käibemaks on samuti eksperdi töötasu osad. Kohtunik määrab oma kogemustele tuginedes summa, mille menetluspooled peavad deposiidiks maksma. Kui deponeeritud summa ei ole piisav, saab anda korralduse teha täiendav ettemakse.

III.3.2 Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlustes maksab eksperdi töötasu riik.

III.3.3 Perekonnaõiguslikke suhteid käsitlevad menetlused

Perekonnaõiguslikke suhteid käsitlevates menetlustes maksab eksperdi töötasu tavaliselt riik.

III.4 Tasuta õigusabi juhtumid

Üldiselt antakse tasuta õigusabi isikutele, kes ei suuda oma majandusliku olukorra tõttu kohtukulusid, sealhulgas ekspertide kulusid, kas osaliselt või üldse mitte katta. Kui nende rahaline olukord on kolme aasta jooksul pärast menetlust oluliselt paranenud, peavad tasuta õigusabi saajad lõivud osaliselt või täielikult välja maksma. NB! Kohtus võidu saanud poole tasud peab alati katma kaotanud pool.

III.5 Eksperditasude hüvitamine

Kohtuotsuse osana teeb kohus (proportsionaalse) otsuse kulude kohta. Seega on välja mõistetud kulud sissenõutavad.

IV. Ekspertide vastutus

Eksperdid vastutavad üldise lepingu- ja deliktiõiguse kohaselt. Nad on kohustatud katma võimaliku vastutuse erialase vastutuskindlustusega.

V. Lisateave ekspertiisimenetluste kohta

Austria vannutatud ja sertifitseeritud ekspertide liidu veebisaidil antakse üksikasjalikku teavet kulude (näidistasud) ja selle kohta, kuidas saada tunnustatud eksperdiks. See veebisait on väga informatiivne ja üldsusele hõlpsasti kättesaadav.

V.1 Õiguslikud alused

Peamised Austrias kohtuekspertiisi suhtes kohaldatavad õigusnormid on

V.2. Ekspertide nimetamine

Eksperte võib nimetada kohus, kuid mitte menetluses osalevad pooled. Ekspertide määramine haldusmenetlustes sarnaneb ekspertide määramise korraga tsiviilmenetlustes. Kriminaaluurimismenetlustes võib eksperdi nimetada prokurör.

V.2.a. Eksperdi määrab kohus

Kui asjassepuutuvaid fakte ei ole võimalik teisiti tuvastada, on tsiviilkohtul õigus määrata ekspert kas ex officio või vaidluspoole sõnaselge taotluse alusel. Sellele õigusele seab piirid üksnes kohtumenetluse võistlevuse põhimõte. Kohtul on vabadus määrata eksperdiks iga isik, keda ta peab sobivaks. Ekspert peab kohtule teatama, kui tal tekib huvide konflikt. Kohtu määratud ekspertidel on juurdepääs toimiku asjakohastele elementidele.

V.2.b. Eksperdi nimetavad pooled

Austrias valib eraeksperdi menetluspool. Menetluspooled peavad sellise eksperdi aruannet kasutama ja selle kohtule esitama – vastasel juhul lükatakse see tagasi kui vastuvõetamatu. Kui need nõuded on täidetud, kontrollib ja hindab kohus eksperdi arvamust oma äranägemise järgi. Aruannet käsitatakse tõendusmaterjalina, kuid see ei saa tühistada kohtu määratud eksperdi aruannet. Pigem on see seotud vaidluspoole argumentide õigusliku alusega.

Kohus võib otsustada, kas ta tugineb oma otsuse põhjendamisel menetluspoole nimetatud eksperdi arvamusele.

V.3 Menetlus

Kohtu määratud eksperte võivad poolte juristid ristküsitleda.

V.3.a. Eksperdiaruanne

Austria ekspertiisimenetluses esialgset eksperdiaruannet ei nõuta. Põhiaruande võib esitada kirjalikult või suuliselt. Ekspert ei pea järgima oma aruande esitamisel kindlat struktuuri.

Kui kohus leiab, et aruanne on puudulik, või juhul kui ekspert on põhjendamatult rikkunud oma teenistuskohustusi, võib kohus anda korralduse koostada uus või lisaaruanne kas ex officio või poolte taotlusel. Ka võib kohus juhul, kui tegemist on eksperdi põhjendamatu kohustuste rikkumisega, anda korralduse, et kohtukulud peab tasuma ekspert.

Eksperdiaruande võib vaidlustada menetluspoolte ütluste ja teise ekspertiisi abil.

Tsiviilkohtumenetluses on menetluspooled tihedalt eksperdi töösse kaasatud. Nad peavad tegema koostööd ja vastama kõikidele eksperdi esitatud dokumenditaotlustele. Nad võivad seisukohtade esitamise kohtumistel otse eksperdile küsimusi esitada ja paluda eksperdil oma märkusi kommenteerida.

V.3.b. Kohtuistung

Kohus nõuab eksperdi osalemist kohtuistungil ainult erandjuhtudel.

 

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).

Viimati uuendatud: 09/09/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta