I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Ekspertide registrit peab Sloveenia Vabariigi justiitsministeerium.
Selle registriga saab üldsus tutvuda siin.

Sloveenia seadustes ei ole sätestatud eksperttunnistaja määratlust, ent eksperttunnistajatel, ekspertidel ja õigusekspertidel tehakse siiski vahet.

Register ei hõlma kõiki eksperte, vaid ainult kohtueksperte. Register koosneb 50 põhirühmast, kokku on loetletud umbes 1000 eksperti.

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Sloveenia kohtuekspertide, atesteeritud hindajate ja kohtutõlkide seaduse artikli 16 kohaselt on kriteeriumid, millele ekspert peab registreerimiseks vastama, muu hulgas järgmised:

• ta peab olema Sloveenia Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik ja valdama aktiivselt sloveeni keelt;
• tema suhtes ei tohi olla jõustunud kohtuotsus ex officio uuritud ettekavatsetud kriminaalkuriteos, mis muudaks ta kohtu eksperdiarvamuste esitamiseks moraalselt sobimatuks, kuna see võib takistada tema töö erapooletut või asjatundlikku tegemist või kahjustada kohtu mainet;
• tal on Bologna protsessi eelne ülikooliharidus või ta on lõpetanud Bologna protsessi kohase magistriõppe programmi ning tal on asjakohased erialateadmised ning praktilised oskused ja kogemused konkreetset tüüpi eksperditöö jaoks;
• tal on kuue aasta jagu kogemusi valdkonnas, milles ta soovib teha eksperditööd;
• ta ei tegele kohtuekspertiisiga kokkusobimatu tegevusega.

Isik, kes soovib enda määramist kohtueksperdiks, peab esitama justiitsministeeriumile kohtueksperdiks määramise taotluse ettenähtud vormil ja avatud kandideerimiskutse alusel. Kandidaadi eksperditeadmiste ning praktiliste oskuste ja kogemuste kindlakstegemiseks tellib minister spetsiaalse pädevuskontrolli. Seejärel teeb ministeerium otsuse ja ekspert annab vande.
Registreerimiseks ei pea ekspert alla kirjutama käitumis- või eetikakoodeksile.

Kehtestatud on pideva kutsealase arengu nõuded. Kohtueksperdid peavad pidevalt ajakohastama oma teadmisi ja kutsealal rakendatavaid meetodeid või osalema pädeva riigiasutuse, volitatud organisatsiooni, kutseliidu või muu kutseasutuse korraldatud konsultatsioonidel ja kutsekoolitusel. Pärast seda, kui eksperdiks määramise kuupäevast on möödunud viis aastat, ja iga järgmise viie aasta järel on kõik kohtueksperdid kohustatud esitama nende pädevust kontrollivale ekspertide nõukogule tõendid viimase viie aasta jooksul läbitud kutsekoolituste kohta.

Ekspertide üldine kutseharidus peab hõlmama põhiteadmisi Sloveenia Vabariigi põhiseadusliku korralduse, kohtusüsteemi korralduse ja toimimise, kohtumenetluste ja tõendamiseeskirjade kohta, kohtuekspertide, kohtuhindajate või kohtutõlkide õigusi ja kohustusi käsitlevate õigussätete kohta ning Euroopa Liidu õiguse ja institutsioonide ja muude kohtuekspertide, kohtuhindajate või kohtutõlkide tööga seotud teemade kohta.

Nende kutsealane eriharidus peab hõlmama eriteadmisi konkreetsetes valdkondades ja eksperditöö alamvaldkondades.

Eksperdid ei pea registrisse kandmiseks olema kutseliidu liikmed.
Minister võib eksperdi registrist alaliselt kustutada,

• kui distsiplinaarmenetluse käigus võetakse temalt alaliselt ära eksperdina töötamise õigus,
• kui ekspert esitab kirjaliku avalduse, et ta ei soovi enam kohtueksperdi arvamusi esitada,
• eksperdi vallandamise korral,
• kui eksperdile on esitatud süüdistus ex officio uuritud kuriteo eest, mille eest võidakse karistada vähemalt kaheaastase vangistusega. Ministeerium eemaldab selle eksperdi registri avalikust jaotisest hiljemalt kolme päeva jooksul alates sellisest õiguslikust asjaolust teadasaamisest. Uuesti sissekandmine registri avalikku jaotisesse toimub pärast eemaldamise põhjuste lõppemist.

III. Ekspertide tasustamine

Kohtu määratud ekspertide tasustamine on õigusnormidega reguleeritud. Tasu suurus sõltub muu hulgas kohtutoimiku lehekülgede arvust, uurimisele ja suulise ärakuulamise ettevalmistamisele kulunud ajast, sellest, kas on vaja koguda ja uurida täiendavaid dokumente, ning sellest, kas uurimine on vajalik, samuti juhtumi keerukusest. Lisaks tasule on ekspertidel õigus oma kulude ja väljaminekute hüvitamisele.

Pooltel on võimalik saada eksperdile tasumiseks õigusabi selleks ettenähtud määras.

Kohus määrab oma otsusega, milline pool või millised pooled peavad tasu maksma.

IV. Ekspertide vastutus

Ekspertide vastutus ei ole seadusega piiratud. Kohaldatakse üldeeskirju. Eksperdid ei ole kohustatud katma oma võimalikku vastutust erialase vastutuskindlustusega.

V. Lisateave ekspertiisimenetluste kohta

Kohtuekspertide, atesteeritud hindajate ja kohtutõlkide seadust ei ole kahjuks võimalik veebis inglise keeles vaadata.

1. Ekspertide nimetamine

1a. Eksperdi nimetab kohus

Kohus võib nimetada isiku, keda ta peab sobivaks ja pädevaks. Enamikul juhtudel nimetavad kohtud eksperdi, kes on kantud ametlikku registrisse.

1b. Eksperdi nimetavad pooled

Pooltel on võimalik vaidlustada kohtu nimetatud eksperdi tulemused ja palgata selleks ekspert omal kulul.

2. Menetlus

A) Tsiviilmenetlus

Pooled on kohustatud esitama eksperdile üksikasjaliku teabe, juhised ja küsimused.
Kui see on eksperdiarvamuse jaoks vajalik, võib ekspert võtta pooltega ühendust.

Kohus ei jälgi eksperdi uurimise edenemist. Sellele vaatamata peab iga ekspert kohtule teada andma, kas ta loodab lõpetada eeldatava töö õigeks ajaks. Kvaliteedikontrolli ei tehta. Eksperdiaruannetes esitatud arvamus ei ole kohtutele siduv.

Pooltel on võimalik aruanne vaidlustada avalduste või oma palgatud eksperdi aruande esitamise teel enne seda, kui kohtunik asjas otsuse teeb.

Kui pool esitab lisaküsimusi või kui kohus vajab lisateavet, võib kohus tellida lisaaruande.

Eksperdiarvamus ei ole kohtu jaoks siduv, kuid tavaliselt võtab kohus seda lõpliku otsuse tegemisel arvesse.

1. Eksperdiaruanne

Ekspert esitab oma aruande kirjalikult või suuliselt, kui kohus seda soovib.

Lõpparuandes peab ekspert käsitlema poolte argumente. Aruande ülesehitus ei ole kindlaks määratud ja puuduvad ka muud erinõuded, mida eksperdid peavad oma aruandes järgima.

Kohtuekspertide, atesteeritud hindajate ja kohtutõlkide seaduses on esitatud eksperdiarvamuste koostamise üld- ja üksikjuhised, mis avaldatakse justiitsministeeriumi veebisaidil. Juhised kiidab heaks ekspertide nõukogu ning need sisaldavad eksperdiarvamuse ülesehituse ühtset kirjeldust ja juhendeid eksperdiarvamuste koostamiseks. Kohtuekspertide teadmiste valdkondi ja alavaldkondi käsitlevad üld- ja üksikjuhised võetakse vastu ja avaldatakse ministeeriumi veebisaidil kahe aasta jooksul pärast eespool nimetatud seaduse kohaldamist (kuni 1. jaanuarini 2021).

2. Kohtuistung

Eksperdid on kohustatud osalema kohtuistungil, kui kohus neilt seda nõuab.

B) Muu

Muud menetlused on suuresti samased tsiviilmenetlusega.

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).