Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Sloveenia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Dokumentide kättetoimetamine tähendab praktikas tõendite ja dokumentide üleandmist menetluse poolteks olevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning nende kätte- või kohaletoimetamist kirjeldavate ja kinnitavate dokumentide vormistamist. Ühelt poolt tähendab see, et adressaadile antakse teada kohtu või poole menetlustoimingutest, ja teiselt poolt saab kohus usaldusväärse kinnituse selle kohta, et pooled on dokumendid kätte saanud. Kinnitus selle kohta, et dokumendid on tegelikult ja korrektselt kätte toimetatud, on üks menetluse tavapärase läbiviimise tingimus ning samuti tagab dokumentide korrektne kättetoimetamine pooltele võistlevuse põhimõtte (audi alteram partem) järgimise. Seega on dokumentide kättetoimetamine kohtu menetlustoiming, mille eesmärk on teavitada pooli menetlusest ning vastaspoole ja kohtu menetlustoimingutest, tagades samal ajal poolele õiguse vastata.

Erinormid dokumentide kättetoimetamise kohta on vajalikud mitmesuguste tsiviilkohtumenetluse põhimõtete järgimiseks ning selleks, et ilma põhjendamatu viivituseta oleks tagatud tõhus kohtulik kaitse, sest dokumentide kättetoimetamisega tagatakse, et kõiki osalisi teavitatakse kohtu ja/või poolte menetlustoimingutest. Dokumentide kättetoimetamise erinormid hõlmavad ka kaitset dokumentide ebaõige kättetoimetamise eest.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Pooltele või osalistele toimetatakse kätte kõik kohtudokumendid. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne (Uradni list RS) nr 73/07 – ametlik konsolideeritud tekst, 45/08 – ZArbit, 45/08, 111/08 – konstitutsioonikohtu otsus, 57/09 – konstitutsioonikohtu otsus, 12/10 – konstitutsioonikohtu otsus, 50/10 – konstitutsioonikohtu otsus, 107/10 – konstitutsioonikohtu otsus, 75/12 – konstitutsioonikohtu otsus, 40/13 – konstitutsioonikohtu otsus, 92/13 – konstitutsioonikohtu otsus, 10/14 – konstitutsioonikohtu otsus, 48/15 – konstitutsioonikohtu otsus, 6/17 – konstitutsioonikohtu otsus ja 10/17) artiklis 142 on sätestatud, et pooltele või osalistele toimetatakse isiklikult kätte hagid ja kohtuotsused, mille suhtes on lubatud edasikaebamine, erakorralised õiguskaitsevahendid ja maksekäsud kohtukulude tasumiseks hagide, vastuhagide, vastastikusel kokkuleppel abielu lahutamise avalduste, maksekäsu väljastamise ettepanekut sisaldavate hagiavalduste, kohtuasja uuesti avamise taotluste, enne tsiviilmenetluse algatamist tõendite tagamise taotluste, lepituskatse taotluste, apellatsioonkaebusest teavitamise avalduste, apellatsioonkaebuste ja läbivaatamise võimaldamise taotluste esitamise ning läbivaatamiste eest, samuti kutsed pooltele osaleda kokkuleppearutelul või esimesel kohtuistungil, kui kokkuleppearutelu ei ole kavandatud. Nii dokumentide kättetoimetamist paberil kui ka turvalisi elektroonilisi vahendeid kasutades loetakse tsiviilkohtumenetluse seaduse järgi isiklikuks kättetoimetamiseks. Muud dokumendid toimetatakse isiklikult kätte vaid juhul, kui see on seadusega ette nähtud või kui kohtu arvates on originaaldokumendile lisatud dokumentide tõttu või muudel põhjustel vajalik suurem ettevaatus.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Dokumendid toimetatakse kätte postiga, kohtutäituri poolt, turvalist e-posti aadressi kasutades, antakse üle kohtus või muul seadusega ette nähtud viisil. Vastaspoole ettepanekul võib kohus määrata, et dokumendid toimetab kätte poole nimetatud detektiiv või kohtutäitur, kusjuures sellisel juhul tasub kättetoimetamise eest seda taotlenud isik (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 132). Pooled võivad kohtule soovi avaldada, et dokumendid toimetataks kätte turvalisi elektroonilisi vahendeid kasutades kohtute infosüsteemis registreeritud ja avalduses märgitud turvalisse postkasti või e-posti aadressile. Esitatud turvaline e-posti aadress on samaväärne poole alalise elukoha või registrijärgse asukoha aadressiga. Kui pool esitab dokumendid elektrooniliselt, siis eeldatakse, et ta soovib, et dokumendid toimetatakse talle kätte samuti elektroonilisi vahendeid kasutades, välja arvatud juhul, kui ta on väljendanud teistsugust soovi. Kohus võib poolele dokumendid kätte toimetada turvalisi elektroonilisi vahendeid kasutades ka muus menetluses, kui poole kohta kohtu käsutuses olevale teabele tuginedes on võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, et asjaomasel poolel on juba registreeritud turvaline postkast või e-posti aadress ja kui poolele on isiklikult kätte toimetatud kirjalik teade, et kõnealuse menetluse käigus toimetatakse talle edasised dokumendid kätte turvalisi elektroonilisi vahendeid kasutades, välja arvatud juhul, kui ta on väljendanud teistsugust soovi. Kui kohus leiab, et dokumente ei ole elektrooniliselt võimalik turvaliselt kätte toimetada, toimetab ta dokumendid kätte paberil ja teatab sellise kättetoimetamise põhjuse. Riigiasutusele, advokaadile, notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile ja teistele seaduses nimetatud isikutele toimetatakse dokumendid alati kätte turvalisi elektroonilisi vahendeid kasutades. Need asutused ja isikud peavad oma turvalise e-postkasti või e-posti aadressi registreerima kohtute infosüsteemis.

Riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, advokaadile ja notarile toimetatakse dokumendid kätte, andes need üle isikule, kes on volitatud vastu võtma posti, või ettevõtte kontoris, äriruumides või registrijärgses asukohas olevale töötajale või seaduslikule esindajale või prokuristile (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 133). Sõjaväelastele ja politseinikele võib dokumendid kätte toimetada ka nende komandöri või otsese ülemuse kaudu. Vajaduse korral võib neile sel viisil kätte toimetada ka teisi dokumente (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 134). Vangistuses olevale isikule toimetatakse dokumendid kätte selle vangla või muu asutuse juhtkonna kaudu, kus ta kannab karistust või vabadusekaotust (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 136).

Kui poolel on seaduslik esindaja või volikirja alusel määratud esindaja, toimetatakse dokumendid asjaomase seadusliku või volikirja alusel määratud esindaja kätte, välja arvatud juhul, kui tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud teisiti (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 137).

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Liikmesriikides toimub dokumentide kättetoimetamine kooskõlas riigisiseste normidega. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 143 lõikes 3 on sätestatud kohtu kohustus hankida teavet selle kohta, kas aadress, kuhu tehti katse dokument kätte toimetada, on elukoha registreerimist puudutava seaduse alusel registreeritud aadressiga sama aadress. See tähendab, et kui dokumendi kättetoimetamine esitatud aadressil ei õnnestu (mis tahes põhjusel), peab kohus kontrollima adressaadi aadressi kesksest rahvastikuregistrist (Centralni register prebivalstva) või adressaadi tööandja aadressi tervisekindlustusameti (Zavod za zdravstveno zavarovanje Slovenije) registrist. Kui dokumendi kättetoimetamist ei ole teostatud, toimetab kohus dokumendi keskses rahvastikuregistris olevale aadressile või adressaadi tööandja aadressile. Kui selline kättetoimetamine ei ole võimalik või ei õnnestu, palub kohus vastaspoolel teatada kindlaksmääratud tähtaja jooksul adressaadi elukoha uus aadress, tingimusel et vastaspool teab seda aadressi. Samal ajal teeb kohus ettepaneku algatada tegeliku elukoha kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alalise ja ajutise elukoha registreerimise ja registrist kustutamise seadusega või küsitleda sugulasi, pereliikmeid, naabreid või majahoidjat viimasel teadaoleval aadressil, sotsiaalteenuste osutajat, viimast tööandjat või üürileandjat, politseid või haiglaid. Kirjeldatud menetlust ei kohaldata aga juhul, kui dokument tuleb kätte toimetada riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, advokaadile või notarile.

Kohus tegutseb ülalkirjeldatud viisil nii juhul, kui menetlus viiakse läbi Sloveenias, kui ka juhul, kui dokumentide kättetoimetamine toimub mõne teise liikmesriigi kohtu palvel (liikmesriigi menetlusautonoomia põhimõte).

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Neil ei ole juurdepääsu asjaomasele teabele; isikuandmete kaitse tõttu on selline juurdepääs rangelt piiratud. Kui välisriigi asutus soovib saada haldusüksuselt teavet üksikisiku elukoha kohta, tuleb taotlus esitada sloveeni keeles (selle teenuse eest ei võeta lõive ega muid tasusid) ning seejärel otsustab haldusasutus riigisiseste õigusnormide alusel, kas taotlust on võimalik rahuldada. Kui teavet soovib saada füüsiline isik, on päringut veelgi raskem teha. Haldusüksuste teatel ei väljasta nad pooltele sellist teavet. Lisaks on võimalus esitada päring diplomaatiliste kanalite kaudu.

Nagu eespool märgitud, kontrollib ja hangib Sloveenia pädev kohus välisriigi kohtu palvel ainult teavet isiku aadressi kohta.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Kui kohus on saanud tõendite esitamise palve, teeb kohus päringud üksikisiku elukohta kohta (vt küsimusele 4.1 antud vastus).

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Üldjuhul toimetatakse dokumendid kätte posti teel, kuid need võib kätte toimetada ka turvalisi elektroonilisi vahendeid kasutades. Samuti võib need kätte toimetada kohtuametnik, need võib üle anda kohtus või muul seaduses ette nähtud viisil, aga need võib kätte toimetada ka poole nimetatud detektiiv või kohtutäitur.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Jah. Dokumentide kättetoimetamine toimub kasutaja turvalisele e-posti aadressile e-õiguskeskkonna (e-Sodstvo) veebisaidi kaudu, mida haldab Sloveenia Vabariigi Ülemkohus (Vrhovno sodišče RS).

Elektrooniline dokumentide kättetoimetamine on lubatud tsiviilmenetluses ja muudes tsiviilkohtumenetlustes, mille raames kohaldatakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadust, nt menetlustes, mis on seotud kaubandusvaidlustega, töö- ja sotsiaalküsimustega, mitte-tsiviilkorras lahendatavate asjadega, pärandiga (elektroonilist kättetoimetamist ei kasutata veel kõikides kõnealustes menetlustes), ning kinnistusraamatu menetlustes, samuti maksejõuetusega seotud menetlustes ja täitemenetluses (elektroonilist kättetoimetamist kasutakse juba kõikides kõnealustes menetlustes).

Kasutajatele kehtivad piirangud sõltuvad sellest, millisesse rühma kasutaja kuulub. Esmalt on kasutajad jaotatud järgmistesse üldistesse rühmadesse:

  • kasutajad, kes ei pea e-õiguskeskkonna süsteemi kasutamiseks isikusamasust tõestama (tavalised kasutajad);
  • kasutajad, kes sisenevad e-õiguskeskkonna süsteemi kasutajanime ja salasõnaga (registreeritud kasutajad), ja
  • kasutajad, kes sisenevad e-õiguskeskkonna süsteemi kasutajanime, salasõna ja nõuetekohase digitaalse sertifikaadiga (kvalifitseeritud kasutajad).

Kvalifitseeritud kasutajad hõlmavad järgmisi kasutajaid:

  • majasisesed kvalifitseeritud kasutajad (kohtunikud ja kohtuametnikud, kellel on õigus täita teatavat liiki tsiviilkohtumenetlustes e-ülesandeid) ja
  • majavälised kvalifitseeritud kasutajad (notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, riigi õigusnõunikud, riigiprokuratuur, kinnisvaraettevõtted ning kohalike omavalitsuste õigusnõunikud, s.o üksused, kes osalevad tsiviilkohtumenetluses esindaja või kohtuasutusena, ning kasutajad/pooled, s.o juriidilised isikud, füüsilised isikud, riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, kes osalevad tsiviilkohtumenetluses poolena).

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Kohtudokumentide kättetoimetamise juures tuleb vahet teha tavalises korras kättetoimetamise ja isikliku kättetoimetamise vahel.

Tavalises korras kättetoimetamise korral tuleb esmalt püüda teostada asenduskättetoimetamine. See tähendab, et kui isikut, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada, ei leita tema elukohast, antakse dokumendid üle täiskasvanud leibkonnaliikmele, kes on kohustatud need vastu võtma (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 140 lõige 1). Kui dokument toimetatakse kätte adressaadi töökohas, kuid adressaat ei ole kohal või ta on kohas, millele kohtutäituril puudub juurdepääs, antakse dokument üle posti vastu võtma volitatud isikule või mõnele teisele selleks nõusoleku andnud isikule. Kui adressaat elab majutusasutuses (nt üliõpilaste ühiselamu, üksi elavate inimeste ühiselamu, haigla) ja tal ei ole ka isiklikku postkasti, annab kohtutäitur dokumendi üle selles asutuses elanike eest posti vastu võtma volitatud isikule. Ainult juhul, kui selline üleandmine ei ole võimalik, võib füüsilisele isikule dokumendid kätte toimetada nii, et kohtutäitur paneb need elukoha aadressil olevasse postkasti. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi postkasti jätmise kuupäeval. Seejuures tuleb teha dokumendile adressaadi jaoks selle kohta spetsiaalne märge.

Juhul kui adressaadil ei ole postkasti või see ei ole kasutuskõlblik, toimetatakse dokumendid kohtule, kes kättetoimetamise teenuse tellis, ning juhul kui dokument saadeti postiga, adressaadi elukohajärgsesse postkontorisse, ning adressaadi uksele jäetakse dokumentide kättetoimetamise kohta teade, milles on märgitud dokumentide kättesaamise koht (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 141 lõiked 1 ja 2). Dokument loetakse kättetoimetatuks kuupäeval, mil teade kättetoimetamise kohta kinnitati adressaadi uksele. Seejuures tuleb teha teatele adressaadi jaoks selle kohta spetsiaalne märge. Postkontoris hoitakse dokumente 30 päeva. Kui adressaat ei tule dokumentidele selle aja jooksul järele, tagastatakse dokumendid kohtule. Riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, advokaadile ja notarile toimetatakse dokumendid kätte samal viisil, kui kohtutäitur ei saa neid registris nimetatud aadressil üle anda.

Isiklik kättetoimetamine tähendab, et dokumendid antakse poolele üle isiklikult. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 142 loetakse kohtudokumentideks järgmisi dokumente: hagiavaldused; kohtuotsused, mille peale on lubatud edasi kaevata; erakorralised õiguskaitsevahendid ja maksekäsud taotluste esitamisega seotud kohtukulude tasumiseks kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 105 (hagid, vastuhagid, abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel jms) ning kutsed pooltele osaleda kokkuleppearutelul või esimesel kohtuistungil, kui kokkuleppearutelu ei ole kavandatud. Muud dokumendid toimetatakse isiklikult kätte vaid juhul, kui see on seadusega ette nähtud või kui kohtu arvates on originaaldokumendile lisatud dokumentide tõttu või muudel põhjustel vajalik suurem ettevaatus. Isiklikuks kättetoimetamiseks loetakse ka dokumentide kättetoimetamist elektroonilises vormis (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 141a), kui dokumendi kinnitatud koopia toimetatakse kätte paberil või turvalisi elektroonilisi vahendeid kasutades. Viimasel juhul toimetatakse dokumendid kätte kohtute infosüsteemi kaudu otse kättetoimetamiseks registreeritud aadressile või turvalisse e-postkasti. Seda teevad juriidilised või füüsilised isikud, kes tegelevad turvalisi elektroonilisi vahendeid kasutades dokumentide kättetoimetamise kui registreeritud äritegevusega justiitsministeeriumilt saadud eriloa alusel.

Juhul kui adressaadile ei ole võimalik dokumente otse üle anda, teostab dokumentide isikliku kättetoimetamise füüsilisele isikule kohtutäitur, kes viib dokumendid kohtule, kes kättetoimetamise teenuse tellis, ning juhul kui dokumendid saadeti postiga, adressaadi elukohajärgsesse postkontorisse, ning jätab adressaadi postkasti või korteriuksele dokumentide kättetoimetamise kohta teate, milles on märgitud dokumentide kättesaamise koht ning 15-päevane tähtaeg, mille jooksul tuleb adressaadil dokumentidele järele minna. Kui elektrooniline kättetoimetamine ei ole võimalik, saadetakse dokumendid kohtute infosüsteemis registreeritud kättetoimetamisaadressile või turvalisse e-postkasti. Seejuures tuleb teha dokumendile adressaadi jaoks selle kohta spetsiaalne märge.

Juhul kui pooled või nende seaduslikud esindajad muudavad oma aadressi enne, kui neile toimetatakse kätte teises astmes tehtud otsus, millega menetlus lõpeb, peavad nad sellest muudatusest kohtule viivitamata teatama. Kui nad jätavad selle tegemata, teeb kohus korralduse, et edaspidi toimetatakse menetlusega seotud dokumendid asjaomasele poolele kätte nii, et need pannakse üles kohtu teadetetahvlile. Dokumendid loetakse kättetoimetatuks kaheksa päeva pärast seda, kui need pandi üles kohtu teadetetahvlile (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 145).

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Dokumentide tavalises korras kättetoimetamise korral loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi postkasti jätmise kuupäeval. Seejuures tuleb teha dokumendile adressaadi jaoks selle kohta spetsiaalne märge. Juhul kui adressaadil ei ole postkasti, loetakse dokument kättetoimetatuks kuupäeval, mil uksele kinnitati teade dokumendi kättetoimetamise kohta.

Dokumentide isikliku kättetoimetamise korral loetakse dokumendid kättetoimetatuks kuupäeval, mil adressaat läheb dokumentidele järele. Kui adressaat jätab dokumentidele 15 päeva jooksul järele minemata, loetakse dokumendid pärast selle tähtaja möödumist kättetoimetatuks. Pärast selle tähtaja möödumist paneb kohtutäitur dokumendid adressaadi postkasti. Kui adressaadil ei ole postkasti või kui see ei ole kasutuskõlblik, tagastatakse dokumendid kohtule.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Dokumentide tavalises korras kättetoimetamise korral, kui dokumendid pannakse postkasti, teatab kohtutäitur adressaadile dokumentide õiguslikest tagajärgedest ning märgib kättetoimetamisteatisele ja dokumentidele endile dokumentide postkasti jätmise põhjuse ja kuupäeva koos oma allkirjaga. Kui adressaadil postkast puudub ja dokumendid viiakse kohtule/postkontorisse, jätab kohtutäitur elukoha ukse külge teate dokumentide kättetoimetamise kohta, märkides sellel ära dokumentide kättesaamise koha ja selle, millal need loetakse kättetoimetatuks.

Dokumentide isikliku kättetoimetamise korral jätab kohtutäitur postkasti teate, milles täpsustab dokumentide hoiule jätmise koha, dokumentidele järele minemise tähtaja ning tagajärjed, kui adressaat jätab dokumentidele selle tähtaja jooksul järele minemata. Kohtutäitur märgib nii teatele kui ka kättetoimetatavatele dokumentidele nende hoiule jätmise põhjuse ja kuupäeva koos oma allkirjaga.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Juhul kui isik, kellele dokumendid on adresseeritud, või isik, kes on kohustatud dokumentidele järele minema, ei soovi ilma seadusest tuleneva põhjuseta dokumente vastu võtta, jätab kohtutäitur need isiku elu- või töökohta või postkasti. Kui postkast puudub, kinnitab kohtutäitur dokumendid elukoha ukse külge. Kohtutäitur märgib kättetoimetamisteatisele kättetoimetamisest keeldumise kuupäeva, kellaaja ja põhjuse ning koha, kuhu dokumendid jäeti. Seejärel loetakse dokumendid kättetoimetatuks (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 144).

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Postiteenuste seaduses (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne (Uradni list RS) nr 51/09, 77/10 ja 40/14 – ZIN-B) on sätestatud, et tähitud ja kindlustatud postisaadetised toimetatakse adressaatidele isiklikult kätte nende aadressile. Kui see ei ole võimalik, antakse tähitud ja kindlustatud postisaadetis ühele täiskasvanud leibkonnaliikmetest või posti vastu võtma volitatud isikule (postiteenuste seaduse artikkel 41). Täiskasvanud leibkonnaliikmeks loetakse isikut, kes on vanem kui 15 aastat ja kellel on adressaadiga ühine majapidamine (universaalse postiteenuse osutamise üldtingimused, 1. september 2014).

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui eespool viidatud isikutele (adressaadile isiklikult / täiskasvanud leibkonnaliikmele või dokumente vastu võtma volitatud isikule) ei ole võimalik tähitud posti kätte toimetada nende puudumise tõttu, jätab kohtutäitur postkasti teate, milles märgib postisaadetise kättesaamise koha ja tähtaja. Juhul kui adressaat jätab saadetisele postiteates märgitud tähtaja jooksul järele minemata, saadetakse saadetis saatjale tagasi. Juhul kui adressaat ei soovi tähitud ja kindlustatud postisaadetist vastu võtta, märgib kohtutäitur saadetisele või kättetoimetamisteatisele saadetise vastuvõtmisest keeldumise kuupäeva ja põhjuse ning tagastab saadetise saatjale.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Saadetisele võib postkontorisse järele minna 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil adressaadile teatati selle saabumisest. Erandiks on välismaalt saadetud pakid, millele saatja on paki saatmisel määranud tähtaja, mis on lühem kui 15 päeva. Postisaadetisele järele minemise tähtaeg määratakse kindlaks kalendripäevade alusel ja see algab järgmisel päeval pärast seda, kui adressaat sai kätte teate kättetoimetamise kohta. Nõudmiseni postisaadetisele ja nimekasti kasutajale saadetud postisaadetisele järele minemise tähtaeg määratakse kindlaks kalendripäevade alusel ning see algab järgmisel päeval pärast seda, kui saadetis saabus postkontorisse (universaalse postiteenuse osutamise üldtingimuste artikkel 27).

Adressaadi postkasti jäetakse teade, millel on märgitud postisaadetise kättesaamise koht ja tähtaeg, mille lõpuni on võimalik saadetisele järele minna.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kättetoimetamisteatis on tõend dokumendi kättetoimetamise kohta. Kättetoimetamisteatise allkirjastavad vastuvõtja ja kohtutäitur, kusjuures vastuvõtja kirjutab kättetoimetamisteatisele isiklikult ja sõnadega vastuvõtmise kuupäeva. Juhul kui vastuvõtja ei oska kirjutada või ei ole suuteline allkirja andma, kirjutab kohtutäitur tema täieliku nime ja vastuvõtmise kuupäeva sõnadega ning lisab märke põhjuse kohta, miks vastuvõtja ei andnud allkirja.

Juhul kui vastuvõtja ei soovi kättetoimetamisteatist allkirjastada, märgib kohtutäitur selle asjaolu kättetoimetamisteatisele ning kirjutab sõnadega kättetoimetamise kuupäeva; seejärel loetakse dokumendid kättetoimetatuks. Kui dokumentide kättetoimetamine toimub tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 142 lõike 3 kohaselt (asenduskättetoimetamine ehk nn fiktiivne kättetoimetamine; vt ka punktid 8.2 ja 7.3), märgitakse kättetoimetamisteatisele kuupäev, mil teade jäeti adressaadi juurde, ning kuupäev, mil dokumendid viidi kohtule või postkontorisse.

Kui tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt antakse dokumendid üle isikule, kes ei ole see isik, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada, märgib kohtutäitur nende isikute vahelise seose kättetoimetamisteatisele (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 149 lõige 5).

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kättetoimetamisteatis sisaldab kõiki avaliku dokumendi elemente ja selles kinnitatavate asjaolude tõele vastavus on seega tõendatud. Ometi on võimalik tõendada, et selles märgitud asjaolud ei vasta tõele.

Juhul kui adressaat ei saa dokumente kätte või kui kättetoimetamine oli väidetavalt ebakorrektne, on võimalik teatavad puudujäägid või vead dokumentide kättetoimetamisel kõrvaldada. Seetõttu ei tohi adressaadid viidata ebakorrektsele kättetoimetamisele, kui nende käitumisest on üheselt selge, et hoolimata ebakorrektsest kättetoimetamisest said nad dokumentide sisust teada muul viisil. Sama kehtib ka juhul, kui adressaat saab dokumendid tegelikult kätte (nt kui adressaat võtab dokumendid välja pärast nendele järele minemise tähtaja möödumist). Sama on sätestatud ka tsiviilkohtumenetluse seaduses, milles on märgitud, et kättetoimetamise eeskirjade rikkumisele ei või viidata juhul, kui adressaat võtab dokumendid välja rikkumisest hoolimata. Sel juhul loetakse dokumendid kättetoimetatuks hetkel, mil adressaat need tegelikult välja võtab (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 139 lõige 5).

Dokumentide kättetoimetamise vigu võib kõrvaldada või parandada ka endise olukorra ennistamise (restitutio ad integrum) teel, kusjuures endise olukorra ennistamine on võimalik juhul, kui viivitus teatava menetlustoimingu kõrvaldamisel on tingitud sündmusest, mida pool – vaatamata piisavale nõuetekohasele hoolsusele – ei ole võimeline ette nägema või ära hoidma. Kui pool jääb ilma võimalusest osaleda kohtuistungil või kui möödub mõne õigustoimingu tähtaeg ja pool kaotab seetõttu õiguse asjaomast toimingut teha, lubab kohus poole ettepanekul tal seda hiljem teha, kui kohus tunnustab, et pool ei saanud õigustatud põhjusel osaleda kohtuistungil või pidada kinni tähtajast. Kui endise olukorra ennistamine on lubatud, siis ennistatakse menetluse seis enne viivitust ning kõik otsused, mille kohus tegi viivituse tõttu, tühistatakse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 116).

Ettepanek tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil langes ära põhjus, mis takistas poolt kohtuistungil osalemast või tähtaega järgimast, ja kui pool kuulis viivitusest hiljem, siis alates kuupäevast, mil ta sai sellest teada. Endise olukorra ennistamist ei saa taotleda, kui viivituse kuupäevast on möödunud rohkem kui kuus kuud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 117). Nii subjektiivsed kui ka objektiivsed tähtajad on õiguslikult välistavad tähtajad ja neid ei saa pikendada.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Dokumentide kättetoimetamine posti teel kui üldiselt aktsepteeritud meetod kohtudokumentide kättetoimetamiseks ei põhjusta pooltele lisakulu. Dokumentide kättetoimetamine mõnel muul viisil (nt eraldi teenusepakkuja poolt, kes toimetab dokumente kätte oma registreeritud äritegevusena) tähendab lisakulusid ja seetõttu võib kohus sellist teenust tellida ainult poole ettepanekul. Sel juhul peab pool tegema piisava suurusega ettemakse selle kulu katmiseks. Kriminaal- ja tsiviilmenetluse dokumente kätte toimetavate isikute tegevust reguleerivad erinormid ja nende järgi on kohtutäituril õigus kuluhüvitisele kohtuga sõlmitud lepingu alusel. Hüvitise suuruse määrab kohus.

Viimati uuendatud: 10/02/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta