1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?
Dokumentide kättetoimetamine
Vastavalt kohtupraktikale tähendab dokumentide kättetoimetamine kohtu menetlustoimingut, millega teavitatakse menetluspoolt või kolmandat isikut, kelle koostöö menetluses on vajalik, kohtumenetluse käigust. Kohtumenetluse nõuetekohase toimetamise ja lõpetamise oluline eeltingimus on menetluspoolte täielik ja tõhus teavitamine menetluse käigust. Kohus võib teha toiminguid ja võtta vastu otsuseid ainult siis, kui menetluspooltele on antud kõik dokumendid, mille nad peavad olema kätte saanud ja millega nad peavad olema tutvunud, enne kui on võimalik liikuda edasi menetluse järgmisse etappi, kohaldada õiguskaitsevahendit või menetluslikku kaitset või teha muid toiminguid, mis on lubatavad vaid seaduses sätestatud või kohtu määratud tähtaja jooksul. Eriti oluline on sisuliste kohtuotsuste kättetoimetamine, sest see on kohtuasja lõpliku lahendamise ning otsuse täitmisele pööratavuse oluline eeltingimus. Tuleb tähele panna ka seda, et seaduse nr 160/2015 ehk tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku (Zákon č. 160/2015 Z.z., Civilný sporový poriadok) §-s 105 ja järgnevates §-des on määratud kindlaks vaid (kohtu)dokumentide kättetoimetamise menetluslikud aspektid; materiaalõiguslike dokumentide, st dokumendina vormistatud tahteavalduste kättetoimetamist reguleeritakse aga seaduse nr 40/1964 ehk tsiviilseadustiku (Zákon č. 40/1964 Zb., Občiansky zákonník) §-ga 45. Dokumentide kättetoimetamine materiaalõiguslike normide alusel erineb dokumentide kättetoimetamisest menetlusõiguslike normide alusel olulisel määral. Eriti suur on see erinevus seoses kättetoimetamise mõju, kättetoimetamise lõpuleviimise ning sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
Dokumentide kättetoimetamise erinormide olemasolu
Tsiviilasjade hagimenetluse seadustikus sätestatud dokumentide kättetoimetamist reguleerivate erinormidega püüab seadusandja tagada menetluspoolte võrdsuse põhimõtte ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte täitmise. Ükski kohtumenetluse osaline ei tohi olla teistest halvemas olukorras ning kõiki menetlusosalisi tuleb kohtumenetluse käigust ühetaoliselt teavitada. Menetluspoolel peab olema võimalus teha menetluse käigus vajalikku koostööd, tutvuda teise poole avalduste ja tõendite, kohtu tehtud menetlustoimingute ning asja sisuga. Menetluspoolte võrdsuse ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõte on õiglase kohtupidamise õiguse peamine ja otsustav element. Õigus õiglasele kohtumenetlusele on Slovaki Vabariigis põhiseaduslik õigus (põhiseaduse, (Ústava Slovenskej republiky) artiklid 46–48), mis põhineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklil 6.
2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?
Laias laastus võib dokumendi ametliku kättetoimetamisena käsitada kõiki tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku kohaseid kättetoimetamise viise, st kättetoimetamine elektroonilisse postkasti (eelistatud), kättetoimetamine elektroonilisel aadressil (ainult menetluspoole taotlusel), isiklik kättetoimetamine seadusjärgse kättetoimetaja (postiteenistus, ametlik kättetoimetaja) vahendusel või muul viisil, kättetoimetamine avaliku teadaande abil või kättetoimetamine erivormis muu seadusjärgse kättetoimetaja (asjaomane politseiosakond, munitsipaalpolitsei, kohtutäitur, vangla- ja kohtukordnike teenistus (Zbor väzenskej a justičnej stráže), hoolekandeasutus või hooldekodu, välis- ja Euroopa asjade ministeerium, kaitseministeerium) vahendusel. Kitsamas tähenduses mõistetakse formaalse ehk ametliku kättetoimetamise all kohtudokumentide isiklikku kättetoimetamist.
Kui seadusega ei ole dokumentide isiklikku kättetoimetamist nõutud, kasutab kohus menetlust, mis on ette nähtud dokumentide tavalises korras kättetoimetamiseks.
Tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku eri sätetes on täpsustatud, missugused dokumendid tuleb kätte toimetada isiklikult. Peale selle kasutatakse isiklikku kättetoimetamist ka juhul, kui kohus määrab isikliku kättetoimetamise tingituna konkreetse juhtumi asjaoludest (tavaliselt kasutab kohus isiklikku kättetoimetamist näiteks kohtukutsete korral menetluskindluse tagamiseks). Tõsiasi, et seadusandja on teatavate dokumentide puhul kindlaks määranud sellise eelistatud kättetoimetamise viisi, annab tunnistust nende dokumentide tähtsusest ja sellest, et menetlusosaline peab tundma nende sisu, et ta saaks kasutada oma õigust õiglasele kohtumenetlusele. Seaduse kohaselt on isiklikult vaja kätte toimetada järgmised dokumendid: määrus, millega kohus on lubanud muuta hagi, kui pooled ei osalenud istungil, kus hagi muudeti (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 142 lõige 2); hagi koos lisadega (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 167 lõige 1); kostja vastus, kui kostja ei aktsepteeri esitatud nõuet täies ulatuses (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 167 lõige 3); hageja seisukoht § 167 lõike 3 alusel esitatud vastuse kohta (vasturepliik) (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 167 lõige 4); eelistungikutse (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 169 lõige 2); kohtuotsus (tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 223 lõige 1); tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 266 lõike 1 kohane maksekäsk koos hagiga; tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 267 lõike 4 kohane maksekäsu tühistamise määrus; tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 273 punkti c kohane määrus, millega kohustatakse esitama hagi kohta kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalik vastus, milles tuleb esitada põhifaktid menetluspoole kaitseks, lisada dokumendid, millele viidatakse, ja osutada, missuguseid tõendeid nende väidete tõendamiseks kasutatakse tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku § 273 punkti a tähenduses.
3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?
Kohtudokumentide kättetoimetamise eest vastutab kohus ise ja vajaduse korral on tal õigus kirjalikud dokumendid kätte toimetada seadusjärgse kättetoimetaja vahendusel. Tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku süstemaatilisest tõlgendusest selgub kirjalike dokumentide kättetoimetamise viiside tähtsuse järjekord:
- dokumendi toimetab kätte kohus istungil või muu toimingu tegemise käigus;
- dokument toimetatakse kätte elektroonilisse postkasti vastavalt seadusele nr 305/2013, milles käsitletakse avaliku sektori asutuste pädevuse teostamise elektroonilist vormi ja millega muudetakse teatavaid seadusi (e-valitsuse seadus; zákon č. 305/2013 Z.z. o elektronickej podobe výkonu pôsobnosti orgánov verejnej moci a o zmene a doplnení niektorých zákonov, zákon o e-Governmente);
- dokument toimetatakse menetluspoole taotlusel elektroonilisel aadressil, kui dokumenti ei pea kätte toimetama isiklikult;
- dokumendi toimetab kätte seadusjärgne kättetoimetaja:
– tavaliselt postiteenistus või ametlik kättetoimetaja;
– kui kohus peab seda vajalikuks, võib ta tellida kättetoimetamise asjaomase politseiosakonna, kohtutäituri või munitsipaalpolitsei vahendusel;
– erijuhtudel toimetab kohus dokumendi kätte järgmiste asutuste vahendusel: vangla- ja kohtukordnike teenistus (vahi all viibivale või vabadusekaotust kandvale isikule), hoolekandeasutus või hooldekodu (mõnda sellisesse asutusse paigutatud isikule), välis- ja Euroopa asjade ministeerium (füüsilisele isikule, kellel on diplomaatilised eesõigused ja puutumatus, või isikule, kes kuulub samasse leibkonda isikuga, kellel on diplomaatilised eesõigused ja puutumatus, või isikule, kellele tuleb dokument kätte toimetada ruumidesse, mille suhtes kehtib diplomaatiline puutumatus) ja kaitseministeerium (elukutselistele sõjaväelastele ja dokumendid, mida ei saa kätte toimetada muul viisil);
– kättetoimetamise erijuhtum on kättetoimetamine avaliku teadaande abil, kui see on ette nähtud tsiviilasjade hagimenetluse seadustikus (näiteks kui füüsilise isiku aadress ei ole teada) või muus õigusaktis (nt hagita tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilný mimosporový poriadok) §-s 199).
4 Aadressi väljaselgitamine
4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?
Sellisel juhul püüavad Slovakkia kohtud alati kindlaks teha adressaadi tegeliku asukoha. Seda teevad nad eelkõige kohtute infosüsteemidega elektrooniliselt seotud Slovaki Vabariigi elanikeregistri (Register obyvateľov Slovenskej republiky) abil. Kohus saab kiiresti kindlaks teha registrisse kantud alalise või ajutise elukoha (juhul kui aadress on olemas). Ka sotsiaalkindlustusamet (Sociálna poisťovňa) teeb Slovakkia kohtutega kohturegistri kaudu jooksvalt elektroonilises vormis koostööd ning kohus võib taotleda sotsiaalkindlustusametilt teatavaid seal talletatavaid andmeid, eelkõige menetlusosalise sotsiaalkindlustusametis registreeritud aadressi ja tema praeguse või endise tööandja andmeid (mõnel juhul on tööandja kaudu võimalik kindlaks teha menetlusosalise tegelik asukoht ja juhul kui asjaolud võimaldavad, dokument talle otse töökohta kätte toimetada). Kohus on ka seadusega volitatud taotlema koostööd maksuametilt, kohalikult omavalitsuselt, vanglalt jne, ning võimaluse korral palub kohus abi ka teistelt isikutelt, näiteks sugulastelt, kes võivad adressaadi asukohta teada.
4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?
Nagu eespool märgitud, on Slovakkia kohtutel kohturegistri kaudu vahetu juurdepääs Slovaki Vabariigi elanikeregistri andmetele. Kohtumenetluses osalevatel isikutel on võimalus küsida Slovaki Vabariigi elanikeregistrist andmeid viie euro suuruse tasu eest (register väljastab kinnituse või kirjaliku teate isiku asukoha kohta).
4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?
Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi andmetel aktsepteerivad Slovakkia kohtud üldjuhul selliseid taotlusi ning püüavad taotluse rahuldamiseks nende isikute tegeliku aadressi kindlaks teha. Selleks kasutatakse eelmistes punktides kirjeldatud meetodeid.
5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?
Nagu on märgitud 3. küsimusele antud vastuses, eelistab kohus dokumendi isiklikku kättetoimetamist kohtuistungil või muu toimingu käigus. Kohus võib toimetada dokumendi kätte ka:
- e-valitsuse seaduse alusel elektroonilisse postkasti;
- menetluspoole taotlusel elektroonilisele aadressile, kui dokumenti ei pea kätte toimetama isiklikult;
- seadusjärgse kättetoimetaja (postkontor, ametlik kättetoimetaja; vajaduse korral asjaomane politseiosakond, kohtutäitur või munitsipaalpolitsei; erijuhtudel vangla- ja kohtukordnike teenistus, hoolekandeasutus või hooldekodu, välis- ja Euroopa asjade ministeerium, kaitseministeerium) vahendusel;
- avaliku teadaande abil.
Kohus määrab dokumendi kättetoimetamise viisi olenevalt dokumendi liigist ning isikliku kättetoimetamise kõrval eelistab ta kättetoimetamist elektroonilisse postkasti, kuhu võib toimetada ka dokumente, mis tuleb kätte toimetada isiklikult (erinevalt kättetoimetamisest elektroonilisele aadressile, st e-posti aadressile, mida ei või kasutada nende dokumentide kättetoimetamiseks, mis tuleb kätte toimetada isiklikult).‑ Nagu eespool mainitud, tuleb teatavatele isikutele dokumendid seaduse alusel kätte toimetada ühe nimetatud seadusjärgse kättetoimetaja (vangla- ja kohtukordnike teenistus, hoolekandeasutus või hooldekodu, välis- ja Euroopa asjade ministeerium ning kaitseministeerium) vahendusel ja sellistel juhtudel ei saa neid kätte toimetada elektroonilisse postkasti. Õigusaktides on ka sätestatud juhud, mil dokument tuleb kätte toimetada avaliku teadaande abil (kui otsusest teavitatakse selgelt kindlaksmääramata isikuteringi). Eespool on samuti mainitud, et kohus võib praktilistel kaalutlustel valida kättetoimetamise asjaomase politseiosakonna, kohtutäituri või munitsipaalpolitsei vahendusel.
Praegu toimetavad kohtud suurima hulga dokumente kätte posti teel tähitud kirjaga (tavakorras kättetoimetamine) või ametliku kirjaga (isiklik kättetoimetamine). Alates 1. juulist 2017 (selleks kuupäevaks pidid e-valitsuse seaduse kohaselt olema kõik elektroonilised postkastid aktiveeritud) toimetatakse suur osa dokumentidest elektroonilisse postkasti, mille omamine on kohustuslik kõigile juriidilistele isikutele (kohtud ei saada enam füüsilisi dokumente, välja arvatud seadusega lubatud erandjuhtudel). Füüsilistele isikutele toimetatakse dokumendid elektroonilisse postkasti ainult juhul, kui nad seda taotlevad.
Kui dokumendid saadetakse adressaadi postiaadressil (juhul kui neid ei saa kätte toimetada elektroonilisse postkasti), kasutab kohus dokumentide tavakorras ja isiklikuks kättetoimetamiseks adressaadi teatatud aadressi. Kui kättetoimetamine ei õnnestu, toimetab kohus dokumendid:
- füüsilise isiku puhul Slovaki Vabariigi elanikeregistrisse kantud aadressile või välismaalase aadressile Slovakkias vastavalt tema elukohale;
- juriidilise isiku puhul registrijärgse asukoha aadressile, mis on kantud äriregistrisse (Obchodný register), või muusse avalikku registrisse (nt kaubanduslitsentside register, Živnostenský register).
Alternatiivsed kättetoimetamise viisid, v.a asenduskättetoimetamine
Uues tsiviilasjade hagimenetluse seadustikus ei ole peale asenduskättetoimetamise sätestatud muid alternatiivseid kättetoimetamisviise. Kuna menetlusosalistele on kehtestatud range objektiivne vastutus avalikesse registritesse kantud andmete eest, on asenduskättetoimetamine sellega seoses tegelikult lakanud olemast.
6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?
Kohus võib dokumendid kätte toimetada ka elektrooniliselt (e-posti teel), kui menetlusosaline taotleb seda kirjalikult ja teatab kohtule aadressi, kuhu elektroonilised dokumendid saata. Dokument arvatakse kätte toimetatuks kolm päeva pärast selle saatmist isegi siis, kui adressaat ei ole seda lugenud. Elektrooniliselt ei tohi kätte toimetada dokumente, mis tuleb kätte toimetada isiklikult. Seega ei piira selle kättetoimetamisviisi kasutamist menetluse liik ega dokumendi adressaat, vaid kättetoimetatava dokumendi liik. Elektroonilist kättetoimetamist ei tohi kasutada ka siis, kui kohus saab kasutada isiklikku kättetoimetamist või kättetoimetamist elektroonilisse postkasti.
Nagu järeldub selgelt eelnevast selgitusest, peavad Slovakkia kohtud eelistama kättetoimetamist elektroonilisse postkasti, mille kasutamine on juriidilisele isikule kohustuslik ja füüsilisel isikul võimalik. 30. juuniks 2017 pidi igal (Slovakkia) juriidilisel isikul olema elektrooniline postkast aktiveeritud ning alates sellest kuupäevast toimetatakse dokumendid juriidilistele isikutele kätte ainult elektroonilisse postkasti, välja arvatud juhul, kui eriõigusaktidega on selline kättetoimetamine keelatud. Praegu puudutab see peamiselt dokumente, mida võib kätte toimetada ainult füüsilise dokumendina või avaliku teadaande abil (e-valitsuse seadusega reguleeritakse muu hulgas ka elektroonilisi teadetetahvleid). Praegu peab kohus küll eelistama kättetoimetamist elektroonilisse postkasti, kuid kuna mõnel juriidilisel isikul on veel elektrooniline postkast aktiveerimata, tuleb dokumente neile isikutele endiselt kätte toimetada klassikalisel viisil. Elektroonilised postkastid on loodud ka füüsilistele isikutele, kuid need aktiveeritakse vaid nende taotlusel, mis tähendab, et kui füüsiline isik ei taotle oma elektroonilise postkasti aktiveerimist, toimetatakse dokumente ka edaspidi kätte klassikalisel viisil. Kui aga füüsiline isik taotleb oma elektroonilise postkasti aktiveerimist, toimetab kohus talle dokumendid kätte ainult seda kättetoimetamisviisi kasutades (välja arvatud juhul, kui seadusega on konkreetset liiki dokumendi elektrooniline kättetoimetamine keelatud). Välja on arvatud ka juhud, kui tsiviilasjade hagimenetluse seadustikus on nõutav erivormis kättetoimetamine vangla- ja kohtukordnike teenistuse, hoolekandeasutuse või hooldekodu, välis- ja Euroopa asjade ministeeriumi või kaitseministeerium vahendusel (vt 3. küsimusele antud vastuse punkt 4).
7 Asenduskättetoimetamine
7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?
7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?
Vt vastus 5. küsimusele – alternatiivsed kättetoimetamise viisid.
7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?
See ei ole kättetoimetamise muu viis, vaid tavakorras kättetoimetamine postiteenistuse vahendusel – kui adressaat ei ole kodus, jätab kirjakandja adressaadi (kodusesse) kirjakasti kirjaliku teate selle kohta, et dokumendid (kas tähitud kirjaga või isiklikuks kättetoimetamiseks) on antud hoiule postkontorisse.
7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?
Kui adressaat keeldub mõjuva põhjuseta dokumenti vastu võtmast, arvatakse see kätte toimetatuks keeldumise päeval; ametlik kättetoimetaja peab adressaati sellest teavitama. Kui dokumenti ei toimetatud kätte seaduse kohaselt (näiteks ametlik kättetoimetaja ei teavitanud adressaati dokumendi vastuvõtmisest keeldumise tagajärgedest), on kättetoimetamine õigustühine.
8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)
8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?
Juhul kui on tarvis väljastusteadet, annab postkontor (Slovenská pošta, a.s., traditsiooniline postiteenuste osutaja) dokumendid üle ainult siis, kui adressaat või volitatud vastuvõtja (juhul kui dokumente ei saa üle anda adressaadile) esitab saadetise vastuvõtmisel isikut tõendava dokumendi, lubab registreerida selle numbri ning kinnitab kättesaamist. Füüsilisele isikule adresseeritud dokumendi volitatud vastuvõtjateks on adressaadi abikaasa ning adressaadiga samas majas või korteris elavad 15-aastased ja vanemad isikud. Dokumente, mis tuleb kätte toimetada isiklikult, nimetatud isikutele siiski üle anda ei tohi.
8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?
Sel juhul jätab kirjakandja adressaadi (kodusesse) kirjakasti kirjaliku teate selle kohta, et dokumendid on postkontorisse hoiule antud. Adressaat või volitatud vastuvõtja peab dokumentidele järele minema 18 kalendripäeva jooksul. Seda tähtaega on adressaadi palvel võimalik pikendada. Kui dokumentidele ei ole määratud tähtaja jooksul järele tuldud, ei saa neid enam kätte toimetada ja postiteenistus saadab need dokumendid saatjale tagasi.
8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?
Tähtaeg on 18 kalendripäeva ja seda on adressaadi palvel võimalik pikendada. Adressaadi teavitamiseks jäetakse tema (kodusesse) kirjakasti kirjalik teade.
9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?
Jah, tsiviilasjade hagimenetluse seadustiku kohaselt on selleks väljastusteade, mis on kohtudokumendi kättetoimetamist tõendav avalik dokument. Väljastusteates esitatud teavet peetakse tõeseks, juhul kui ei ole tõendatud vastupidist. Väljastusteates esitatud teabe tõesust kahtluse alla seadval menetlusosalisel (kes väidab, et dokumentide kättetoimetamisel ei järgitud seaduses sätestatud korda) lasub kohustus oma väiteid kohtule tõendada. Kui dokument toimetatakse kätte kohtuistungil või menetlustoimingu käigus, tehakse selle kohta istungi protokolli märge.
E-valitsuse seadus hõlmab elektroonilist väljastusteadet, mis on dokumendi (ametliku teate) isikliku kättetoimetamise kinnitus – adressaat on kohustatud kinnitama elektroonilise ametliku teate kättetoimetamist elektroonilisel väljastusteatel. See kättetoimetamise kinnitus on eeltingimus elektroonilise ametliku teate sisu kättesaadavaks tegemisele adressaadi elektroonilises postkastis. Elektrooniline väljastusteade sisaldab ametliku teate kättetoimetamise kuupäeva, tundi, minutit ja sekundit. Nagu füüsilise väljastusteate puhul, peetakse ka elektroonilises väljastusteates sisalduvat teavet tõeseks, kui ei tõendata vastupidist, ning sellise kättetoimetamise mõju võib vaidlustada.
10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?
Vt vastused 5., 7.1. ja 7.4. küsimusele alternatiivsete kättetoimetamise viiside kohta. Kui dokumentide kättetoimetamisel ei ole järgitud seadust, tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada; Slovakkia seadustes ei ole ette nähtud ebaseadusliku kättetoimetamise seadustamist. Kui kohtudokumentide kättetoimetamisel ei ole järgitud seadust, on kättetoimetamine õigustühine ja sellega ei kaasne seadusega ette nähtud õiguslikke tagajärgi.
11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?
Kohtudokumentide kättetoimetamine on tasuta.
