Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Ungari
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Vastavalt 2016. aasta CXXX seadusele tsiviilkohtumenetluse kohta (edaspidi „2016. aasta CXXX seadus“) tuleb kohtudokumendid adressaadile kätte toimetada posti teel vastavalt ametlike dokumentide kättetoimetamist käsitlevatele õigusnormidele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Adressaat võib talle adresseeritud dokumendi kätte saada ka kohtu kantseleist isikut tõendava dokumendi alusel. Kui elektrooniline teabeedastus on kohustuslik või kui see on üks valikutest, toimetatakse dokumendid kätte elektrooniliselt.

Vt ka osa „Automaatne töötlemine“.

Ametlike dokumentide kättetoimetamise eesmärk on teha adressaatidele teatavaks dokumentide sisu, kuid sellisel viisil, et saatjal oleks võimalik tõendada dokumendi edastamist adressaadile. Tõendama peab kättetoimetamise fakti, kuupäeva ning kättetoimetamise tulemust. Ametlikke dokumente võib saata tähtkirjaga, millele on spetsiaalselt selliseks kättetoimetamiseks lisatud väljastusteade.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Vastavalt 2012. aasta CLIX seadusele postiteenuste kohta (edaspidi „2012. aasta CLIX seadus“) tuleb ametlikult kätte toimetada sellised dokumendid, mille saatmise või kättetoimetamise (või kättetoimetamiskatse) ja vastava toimingu kuupäevaga kaasnevad seadusest tulenevalt õiguslikud tagajärjed või mille alusel arvutatakse seaduses sätestatud tähtaegu või mis on seadusega liigitatud ametlikeks dokumentideks.

2016. aasta CXXX seaduse kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluses kätte toimetada järgmised dokumendid:

– kohtuotsused ja -määrused pooltele;

– kohtuistungil tehtud määrused poolele, kes jäeti nõuetekohaselt kohtuistungile kutsumata;

– teatavad 2016. aasta CXXX seaduses täpsustatud ja kohtuistungil tehtud määrused poolele, kes ei osalenud kohtuistungil;

– väljaspool kohtuistungit tehtud määrused poolele, keda need puudutavad;

– kõik menetluse käigus tehtud otsused isikule, kelle huvides prokurör või menetlust algatama volitatud isik menetluse algatas.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Dokumentide kättetoimetamise eest vastutavad kohus ja postiteenuse osutaja nende suhtes kohaldatavate õigusnormide alusel.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Kohus võib näiteks kontrollida äriühingu aadressi äriregistrist ja korraldada vastavalt kättetoimetamise, kuid see pole kohtule kohustuslik.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Füüsiliste isikute elukoha aadressid

Ungari elukohaandmete keskregistrit peab siseministeeriumi registrite valdkonna aseriigisekretäri kantselei (Belügyminisztérium Nyilvántartások Vezetéséért Felelős Helyettes Államtitkársága, edaspidi „BM NYHÁT“) http://nyilvantarto.hu/hu/adatszolgaltatas_szemelyi. Sellest registrist on võimalik saada konkreetsete isikute aadresse. Neid võivad taotleda eraisikud, juriidilised isikud või juriidilise isiku staatuseta üksused, kes esitavad andmete kasutamise põhjenduse ja õigusliku aluse.

Andmetaotluse võib esitada isiklikult asjaomasele piirkondlikule asutusele või välisriigis asuvale Ungari diplomaatilisele esindusele, kelle pädevusse välisriigis asuva elukoha aadressi edastamine kuulub.

Kirjaliku andmetaotluse võib esitada mis tahes piirkondlikus asutuses. Kui taotletud andmed ei ole piirkondlikus asutuses kättesaadavad, siis:

– avalike asutuste päringud ja andmetaotlused võib esitada BM NYHÁTi isikuandmete ja halduse osakonna riigisisese õigusabi allosakonnale (BM NYHÁT Személyi Nyilvántartási és Igazgatási Főosztály Belföldi Jogsegélyügyek Osztály), postiaadress: H-1476 Budapest, Pf. 281;

– kõik muud eespool loetlemata isikute (nt eraisikud, äriühingud) päringud võib esitada BM NYHÁTi klienditeeninduse ja dokumendihalduse osakonnale (BM NYHÁT Személyes Ügyfélszolgálati és Okmányügyeleti Főosztály), postiaadress: H-1553 Budapest, Pf. 78;

– kirjaliku andmetaotluse võib esitada välisriigis Ungari diplomaatilises esinduses, mille pädevusse välisriigis asuva elukoha aadressi edastamine kuulub.

Andmetaotlus peab sisaldama järgmist:

• taotleja andmed, nimi, aadress, taotleja või tema esindaja registrijärgne asukoht või tegevuskoht;

• taotletavate andmete täpne nummerdatud loend;

• andmete kasutamise eesmärk;

• taotluses nimetatud füüsilise isiku tuvastamiseks vajalikud isikuandmed (nimi, sünniaeg ja -koht, ema nimi) või nimi koos taotlejale teada oleva elukoha aadressiga (omavalitsuse nimi, tänavanimi, majanumber).

Andmetaotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

• andmete kasutamise õiguslikku alust selgitav dokument;

• volitatud esindaja peab esitama volikirja, kui see ei ole juba klientide isikuandmete registrisse (rendelkezési nyilvántartás) kantud. Volikiri peab olema ametlik dokument või kinnitatud eradokument, vastasel juhul tuleb see registreerida.
Kui volikirjas ei ole ette nähtud teisiti, hõlmab see kõiki menetlusega seotud avaldusi ja toiminguid.

Kui välisriigis välja antud ametliku dokumendi ehtsuse või sisu suhtes on kahtlusi, palub asutus taotlejal esitada välisriigis välja antud ametliku dokumendi apostillitult.
Kui taotleja esitab muus keeles välja antud dokumendi kinnitatud tõlke ungari keelde, aktsepteerib asutus seda tõlke sisu põhjal.

Tegemist on haldusteenusega, mille eest tuleb hiljem tasuda riigilõiv:

• 1–5 isiku andmete väljastamine: 3500 forintit;

• rohkem kui 5 isiku andmete väljastamine: 730 forintit iga andmekirje kohta korrutatuna vastava isikute arvuga.

Välisriigist või taotleja elukohariiki akrediteeritud Ungari diplomaatilise esinduse kaudu esitatud taotluste puhul tuleb lõiv tasuda hiljem konsulaarlõivuna pädevale Ungari esindusele.

Äriühingud

Äriühingute äriregistrisse kantud põhiandmed, sealhulgas aadress, on tasuta kättesaadavad (ungari keeles) veebisaidil https://www.e-cegjegyzek.hu/.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Määruses ei ole täpsustatud, millised elukoha aadresside taotlused selle kohaldamisalasse kuuluvad. Seega peab selliste taotluste rahuldamise üle otsustama kohus. Kuna Ungari kohtud saavad esitada BM NYHÁTile päringuid aadressiandmete saamiseks, siis ei ole selliste õigusabitaotluste rahuldamine praktikas välistatud.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Vastavalt valitsuse 4. detsembri 2012. aasta määrusele nr 335/2012, millega kehtestatakse postiteenuste ja ametlike dokumentide kättetoimetamise üksikasjalikud reeglid (edaspidi „valitsuse määrus nr 335/2012“), toimetab postiteenuse osutaja väljastusteatega saadetavad ametlikud dokumendid kätte isiklikult adressaadile või muule volitatud vastuvõtjale.

Kui adressaadiks on füüsiline isik, kes kättetoimetamiskatse ajal ei viibi asjaomasel aadressil, tuleb ametlik dokument esmajoones kätte toimetada seal viibivale adressaadi volitatud isikule. Kui kättetoimetamiskatse ajal ei ole asendusvastuvõtja kinnitusel kohal ei adressaati ega tema volitatud isikut, võib dokumendi kätte toimetada kohal viibivale asendusvastuvõtjale.

Kui tegemist on organisatsiooniga, on dokumendi vastuvõtmise õigus organisatsiooni esindajal.

Postiteenuse osutaja võib lugeda töötaja isikuks, kel on õigus post juhusliku vastuvõtjana vastu võtta, kuigi tegemist pole organisatsiooni esindajaga.

Teenuseosutaja toimetab posti kätte asjaomasel aadressil tegutseva organisatsiooni kaudu (kaudne kättetoimetamine), kui adressaadi aadress, elukoht või töökoht on Ungari kaitseväeüksus või sõjaväeluureüksus, õiguskaitseasutus, karistusasutus, noorte kinnipidamisasutus, tervishoiu- või sotsiaalasutus, hotell, üliõpilaste ühiselamu, töötajate ühiselamu või kuurort.

Valitsuse määruse nr 335/2012 kohaselt teeb teenuseosutaja kaks katset posti teel saadetavat ametlikku dokumenti kätte toimetada. Kui esimene katse ebaõnnestub, kuna adressaat või volitatud vastuvõtja ei viibi asjaomasel aadressil, jätab teenuseosutaja sinna teate, jätab ametliku dokumendi teates märgitud väljastuspunkti ning teeb viiendal tööpäeval pärast kättetoimetamise ebaõnnestumist veel ühe kättetoimetamiskatse. Teise kättetoimetamiskatse ebaõnnestumise korral jätab teenuseosutaja adressaadile veel ühe teate ning jätab ametliku dokumendi teates märgitud väljastuspunkti viieks tööpäevaks pärast teise kättetoimetamiskatse kuupäeva. Enne teist kättetoimetamiskatset võib ametliku dokumendi märgitud väljastuspunktist isikut tõendava dokumendi alusel kätte saada. Kui ametlik dokument ei ole teises teates märgitud tähtpäevaks kätte toimetatud, tagastab teenuseosutaja ametliku dokumendi sellele järgneval tööpäeval saatjale koos märkega „ei tuldud järele“.

Sel juhul tuleb 2016. aasta CXXX seaduse kohaselt lugeda dokument viiendal tööpäeval pärast teist kättetoimetamiskatset kättetoimetatuks, kui ei tõendata vastupidist. Kättetoimetamist ei peeta seaduslikuks, kui dokument toimetati adressaadi asemel kätte asendusvastuvõtjale ja asendusvastuvõtjaks oli vastaspool või vastaspoole esindaja kohtumenetluses. Kui kätte toimetatakse menetluse algatamise dokumenti või sisulist otsust, millega menetlus lõpetatakse, teatab kohus adressaadile kaheksa tööpäeva jooksul, et dokument on loetud kättetoimetatuks. E-posti aadressi olemasolu korral tuleb teade saata ka e-posti aadressile.

Adressaat võib talle adresseeritud dokumendi kätte saada ka kohtu kantseleist isikut tõendava dokumendi alusel.

1994. aasta LIII seadus täitemenetluse kohta (edaspidi „1994. aasta LIII seadus“) käsitleb kättetoimetamist kohtutäituri poolt kui alternatiivset kättetoimetamisviisi, mis on lubatud täitemenetluse aluseks olevate sisuliste otsuste puhul, kui kättetoimetamine on loetud toimunuks ning täitmisavaldust esitama õigustatud isik on seda sõnaselgelt taotlenud ja tasunud vastava ettemaksu. 1994. aasta LIII seaduse alusel võib kohtutäitur täitedokumente erinormide kohaselt kätte toimetada ka isiklikult. Kui seda toimingut ei õnnestu teha, võib dokumendid kätte toimetada uue toiminguga ametlike dokumentide kättetoimetamist käsitlevate üldnormide alusel.

2016. aasta CXXX seaduses ja 2009. aasta L seaduses maksekäsumenetluse kohta on täpsustatud muud juhud, mille puhul saab kasutada kättetoimetamist kohtutäituri poolt.

Lisaks eespool nimetatule võib seadusega ettenähtud juhtudel kättetoimetamiseks kasutada spetsiaalseid kättetoimetajaid, nt kohtuametnikke (nt kohtukutsete kiireloomuliseks kättetoimetamiseks tsiviilasjades).

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

2016. aasta CXXX seaduse kohaselt tehakse vahet kohustuslikul ja vabatahtlikul elektroonilisel teabeedastusel.

Vastavalt 2015. aasta CCXXII seadusele elektroonilise asjaajamise ja usaldusteenuste suhtes kohaldatavate üldreeglite kohta (edaspidi „2015. aasta CXXII seadus“) peavad kõik, kes on seadusest tulenevalt kohustatud elektroonilist teabeedastust kasutama (nt seaduslikud esindajad ja äriühingud), esitama kõik avaldused kohtule elektrooniliselt 2015. aasta CCXXII seaduse ja selle rakendusmäärustega ettenähtud viisil. Kohus toimetab ka dokumendid neile kätte elektrooniliselt.

Menetlusosalised, kes ei ole kohustatud elektroonilist teabeedastust kasutama, või nende esindajad, kui nad ei ole seaduslikud esindajad, võivad – välja arvatud 2016. aasta CXXX seaduses sätestatud erandid – soovi korral esitada kõik dokumendid elektrooniliselt 2015. aasta CCXXII seaduse ja selle rakendusmääruste kohaselt. Kui menetlusosaline või tema esindaja valib elektroonilise teabeedastuse, toimetab kohus kõik kohtudokumendid kätte elektrooniliselt.

Elektroonilise teabeedastuse korral on elektrooniliste teenuste süsteemi kaudu tagatud pidev kontakt kohtuga. Elektroonilise teabeedastuse valinud menetlusosalist teavitatakse, kas tema esitatud teave vastab IT nõuetele.

Turvaline kättetoimetamisteenus tagab muu hulgas, et saatjat teavitatakse tema sõnumite kättesaamisest ja kättetoimetamise ebaõnnestumisest. Teenuseosutaja peab saatma saatja esitatud e-posti aadressile viivitamata kinnituse dokumendi kättetoimetamise sündmusega seotud teabe kohta.

Turvalisi kättetoimetamisteenuseid kasutades kätte toimetatavate dokumentide puhul tuleks kättesaamiseks jätta viis tööpäeva, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kui adressaat ei võta saadetist selle tähtaja jooksul vastu, kuid samas ka ei keeldu vastuvõtmisest, saadetakse viie tööpäeva pikkusele tähtajale järgneval tööpäeval teine kättetoimetamisteade.

Alates elektroonilise teabeedastuse lisamisest menetlusõigusesse ei kohaldata 2016. aasta CXXX seaduse sätteid, mis käsitlevad kättetoimetatuks lugemist (vt täpsemalt allpool), mitte üksnes posti teel kättetoimetamise, vaid dokumentide kättetoimetamise kõigi seaduslike viiside, sealhulgas elektroonilise kättetoimetamise suhtes.

Kiireloomulistel juhtudel võib kohtukutseid tsiviilasjades saata e-posti teel isegi elektroonilise kontakti puudumise korral.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

2016. aasta CXXX seaduses on sätestatud, et kui menetlusosalise elukoht on teadmata ja kohtudokumenti ei saa menetlusosalisele ka elektrooniliselt kätte toimetada või kui ta asub riigis, mis ei osuta kättetoimetamiseks õigusabi, või esinevad muud kättetoimetamist takistavad ületamatud asjaolud või seadusega on nii ette nähtud, tuleb kättetoimetamiseks kasutada teadetetahvlile postitamist. Üldjuhul võib kohus määrata teadetetahvlile postitamisega kättetoimetamise üksnes menetlusosalise taotlusel ning juhul, kui selleks on mõjuv põhjus.

Teade tuleb postitada viieteistkümneks päevaks kohtu kesksele veebisaidile, kohtu teadetetahvlile ja menetlusosalise viimase teadaoleva elukoha kohaliku omavalitsuse kantselei teadetetahvlile. Kui menetlusosalise e-posti aadress on teada, tuleb teadetetahvlile postitatav teade saata ka e-posti aadressile.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Teadetetahvlile postitamisega kättetoimetamise korral tuleb dokumendid üldjuhul lugeda kättetoimetatuks viieteistkümnendal päeval pärast nende avaldamist kohtu kesksel veebisaidil.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

2012. aasta CLIX seaduse kohaselt võivad teenuseosutaja ja adressaat kokku leppida, et adressaadile saabuv post toimetatakse kätte postisaadetistele märgitud aadressist erineval aadressil. Valitsuse määruse nr 335/2012 kohaselt teatab postiteenuse osutaja postkontori postkasti adresseeritud ametlike dokumentide saabumisest postkasti jäetava teatega, isegi kui postkontori postkasti adresseeritud ametliku dokumendi adressaat ja postkasti kasutaja ei ole üks ja sama isik.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

2016. aasta CXXX seaduse kohaselt tuleb kohtudokumendid lugeda kättetoimetatuks kättetoimetamiskatse kuupäeval, kui adressaat keeldub neid vastu võtmast.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Määruse artikli 14 kohase kättetoimetamise korral ei tea Ungari postiteenuse osutaja, et välisriigist saabunud postisaadetis on ametlik dokument. Seepärast ei kohalda ta ametlike dokumentide kättetoimetamise erinorme, vaid (väljastusteatega) tähtkirjadele kohaldatavaid riigisiseseid üldnorme.

Punktis 5 esitatud teavet dokumente vastu võtma volitatud isikute kohta kohaldatakse ka ametlike dokumentide puhul.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui adressaat või vastuvõtmiseks volitatud muu isik ei viibi kättetoimetamiskatse ajal asjaomasel aadressil, jätab teenuseosutaja sinna teate, millega antakse adressaadile teada, et ta võib dokumendi teenuseosutaja väljastuspunktist kätte saada. Dokumendi võib sealt kätte saada adressaat, tema volitatud esindaja või asendusvastuvõtja, kelle asukohaks või elukohaks on asjaomane aadress. Kui adressaat või muu volitatud vastuvõtja teatises märgitud tähtajaks postisaadetisele järele ei tule, tagastab teenuseosutaja selle kui vastuvõtmata dokumendi.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kättesaamise tähtaja määrab postiteenuse osutaja. Magyar Posta Zrt. on määranud tähtajaks kümme tööpäeva alates kättetoimetamiskatsest. Teavitamise kohta vt eelmine punkt.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kirjalik kättetoimetamise tõend on väljastusteade, milles on märgitud kättetoimetamismenetluse tulemus, st saaja nimi, saaja roll, kui tegemist ei ole adressaadiga (nt volitatud esindaja), vastuvõtmise kuupäev või, kui kättetoimetamine ei õnnestunud, ebaõnnestumise põhjus (nt vastuvõtmisest keelduti, „ei tuldud järele“). Teenuseosutaja tagastab väljastusteate igal juhul saatjale.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

2016. aasta CXXX seaduses on sätestatud, et juhul kui tuvastatakse kättetoimetamise eeldus (adressaat keeldus vastuvõtmisest või ei saanud dokumenti kätte, kuigi selle kättetoimetamiseks tehti kaks katset), võib adressaat viieteistkümne päeva jooksul pärast seda, kui ta sai teada kättetoimetamise eelduse tuvastamisest või kättetoimetamisest endast, kui dokument loeti kättetoimetatuks ilma kättetoimetamise eeldusele tuginemata, esitada vastuväite alltoodud alustel kohtus, kelle menetletava kohtuasja raames kättetoimetamine toimus. Üldreegel on, et vastuväidet ei saa esitada pärast seda, kui kättetoimetatuks lugemise või kättetoimetamise kuupäevast on möödunud kolm kuud. Kui kättetoimetatuks lugemine või kättetoimetamine on seotud menetluse algatamise dokumendiga, võib vastuväite esitada menetluse ajal ning viieteistkümne päeva jooksul pärast kättetoimetatuks lugemisest teadasaamist või dokumendi tegelikust kättetoimetamisest teadasaamist.

Kohus rahuldab vastuväite, kui adressaat ei saanud kohtudokumenti vastu võtta, kuna:

a) kättetoimetamisel rikuti ametlike dokumentide kättetoimetamist reguleerivaid õigusakte või muid nõudeid või

b) adressaat ei saanud dokumenti vastu võtta punktis a nimetamata põhjustel, mis ei olenenud temast.

Punktis b käsitletud alusel võivad kättetoimetatuks lugemise vaidlustada üksnes füüsilised isikud.

Kui kohus vastuväite rahuldab, loetakse kättetoimetamise õiguslikud tagajärjed mittesaabunuks ning kättetoimetamist ja juba võetud meetmeid ja tehtud menetlustoiminguid tuleb vajaduse korral korrata.

Kättetoimetatuks lugemise võib vaidlustada ka täitemenetluses. Kui kättetoimetatuks loetud otsus lõplikult jõustub, võib adressaat juba kirjeldatud alustel vaidlustada kättetoimetatuks lugemise esimese astme kohtus täitemenetluse ajal viieteistkümne päeva jooksul pärast otsuse täitmisemenetlusest teadasaamist.

Üldjuhul võib kohus määrata teadetetahvlile postitamisega kättetoimetamise menetlusosalise taotlusel, kui selleks on mõjuv põhjus. Kui teadetetahvlile postitamise taotluses esitatakse valeandmeid ja taotluse esitaja oli või oleks piisava hoolsuse korral pidanud olema sellest teadlik, tuleb temalt olenemata menetluse tulemusest välja mõista teadetetahvlile postitamisega seotud kulud ja kohus määrab talle ka trahvi.

Lõplik kohtuotsus võidakse läbi vaadata, kui menetluse algatamise dokument või muu dokument toimetati menetlusosalisele kätte teadetetahvlile postitamisega, kuid seejuures rikuti teadetetahvlile postitamisega kättetoimetamise norme.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Kohtukulud hõlmavad ka kättetoimetamiskulusid. Seega ei pea menetlusosaline kohtumenetluses kättetoimetamiskulusid eraldi tasuma. Ainsaks erandiks on 1994. aasta LIII seaduse kohane kohtutäituripoolne kättetoimetamine, mille korral peab täitmist taotlev isik tegema asjakohaste kulude katteks ettemaksu. Seaduse kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda selle eest tasu 6000 forintit ja kulude katmiseks olenemata kättetoimetamiskatsete arvust fikseeritud tasu 1500 forintit.

Kui kättetoimetatava dokumendi alusel alustatakse täitemenetlust, kannab kulud võlgnik. Teadetetahvlile postitamisega kättetoimetamise kulud peab teadetetahvlile postitamisega kättetoimetamist taotlev menetlusosaline tasuma ettemaksuna.

Viimati uuendatud: 19/11/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta