Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje tšehhi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Tšehhi
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Kohtudokumentide kättetoimetamine on menetluslik ülesanne, mida kohtud täidavad kohtumenetluse käigus. Kohus toimetab kätte erinevaid menetlusega seotud dokumente menetluse osalistele, menetlusega seotud isikutele ning muudele isikutele (nt hagid, kohtukutsed, kohtuotsuse kirjalik edastamine jne).

Õiguskindluse huvides ja asjaomaste osaliste kaitsmiseks on kättetoimetamisel tõsised menetluslikud tagajärjed. Näiteks on õigusjõud üksnes nõuetekohaselt kättetoimetatud kohtuotsusel ning seega on sellel siduvad tagajärjed õigussuhetele, mida see puudutab.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Kõik teatised, mille kättetoimetamisel on õigusjõud, tuleb kätte toimetada ametlikult. Ametliku kättetoimetamise vajadus tuleneb kohtu vajadusest tõendi järele asjaolu kohta, et teatud dokument on kätte toimetatud ning et sellele saab asjaomases kohtumenetluses omistada piisava mõju.

Vastavalt seadusele 99/1963, tsiviilkohtumenetluse seadustikule (edaspidi tsiviilkohtumenetluse seadustik), toimetatakse kohtudokumendid kätte kas isiklikult või tavapostiga, olenevalt dokumendi laadist. Isiklikult toimetatakse kohale dokumendid, mille puhul on see seaduses ette nähtud (nt kostjale hagi, menetlusosalistele kohtuotsus) või mille puhul kohus seda nõuab. Kõigi muude dokumentide puhul kasutatakse tavaposti.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Dokumentide kättetoimetamist tagavad asutused on kohtud, kes toimetavad dokumente kätte kättetoimetavate asutuste kaudu (nendeks on kohtukäskjalad, kohtukordnikud, kohtutäiturid ja postiteenistuse töötajad ning teatud tingimustel ja teatud adressaatide puhul ka vanglateenistuse ametnikud, hoolekande-, eestkoste- ja/või haridusasutused, ennetuslikud kinnipidamisasutused, piirkondlikud sõjaväe peakorterid, siseministeerium ja justiitsministeerium).

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Kui päring hõlmab adressaadi aadressi, millel kättetoimetamine ei õnnestunud, kuna adressaat ei asu enam sellel aadressil, korraldab kohus uurimise ja püüab Tšehhi rahvastikuregistri teabesüsteemi abil välja selgitada eraisiku alalise elukoha / tegevuskoha aadressi või juriidilise isiku puhul asjaomases registris registreeritud asukoha / organisatsioonilise üksuse aadressi.

Tsiviilmenetlusseadustiku kohaselt on eraisikule kättetoimetamise aadress eraisiku alalise elukoha aadress ja tema tegevuskoha aadress; juriidiliste isikute puhul on see asjaomases registris esitatud üksuse registreeritud asukoha aadress ning organisatsioonilise üksuse registreeritud asukoha aadress. Kui adressaadil on Tšehhi Vabariigis registreeritud ametlik meiliaadress, toimetab kohus dokumendid riikliku andmesidevõrgu kaudu tema ametlikule meiliaadressile. Ametlikule meiliaadressile kättetoimetamist käsitatakse isikliku kättetoimetamisena. (Ametliku meiliaadressi on kohustatud tegema üksnes juriidilised isikud; eraisikutele on ametliku meiliaadressi tegemine valikuline.)

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Tšehhi Vabariigis saadakse teavet füüsiliste isikute praeguse asukoha kohta peamiselt Tšehhi rahvastikuregistri teabesüsteemist. Seaduse nr 133/2000 (elanike rahvastikuregistri ja isikukoodide kohta, rahvastikuregistri seadus) artiklis 8 sätestatud tingimustel ning seaduses nr 101/2000 (andmekaitseseadus) sätestatud tingimustel pääsevad süsteemile juurde kõik Tšehhi Vabariigi kohtud ja saavad sealt teha väljavõtteid. Välismaalt saabunud päringute puhul antakse teabesüsteemist teavet välismaal asuva isiku või välisriigi saatkonna päringu peale üksnes juhul, kui see on ette nähtud Tšehhi Vabariigi suhtes siduva rahvusvahelise lepinguga (rahvastikuregistri seaduse artikli 8 lõige 9). Samuti pääsevad Tšehhi Vabariigi kohtud juurde vastavalt seadusele nr 326/1999 (välismaalaste elamise kohta Tšehhi Vabariigis) peetavale välismaalaste registri teabesüsteemile.

Teavet ettevõtlusega tegelevate juriidiliste isikute ja eraisikute kohta, kes asuvad või tegelevad ettevõtlusega Tšehhi Vabariigis ja on esitanud registreerimistaotluse, säilitatakse avalikes registrites vastavalt seadusele nr 304/2013 (juriidiliste ja eraisikute avalike registrite kohta). Avalik register on avalik loend, milles on esitatud ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja eraisikute kohta seadusega ettenähtud teave, ja selline register hõlmab dokumentide kogumist. Registrile pääsevad juurde nii Tšehhi kodanikud kui ka välismaalased, sellega saavad tutvuda kõik ja teha sellest koopiaid või väljavõtteid. Avalikku registrit peetakse elektrooniliselt ning nii saab sellele järgmisel aadressil juurde pääseda ka muudest asukohtadest:

https://www.czso.cz/csu/res/business_register.

Sellel veebisaidil on teave saadaval tasuta. Dokumendikogus talletatud dokumendi terve või osalise lehekülje ärakirja, duplikaadi või koopia tegemise eest tuleb tasuda lõivu 50 Tšehhi krooni, sealhulgas ka Tšehhi äriregistri kinnitamata väljavõtete eest; kinnitatud väljavõtete eest tuleb tasuda 70 Tšehhi krooni.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Tšehhi seaduste kohaselt ei kujuta aadressipäring endast tõendit. Tšehhi Vabariigi kohtute väljakujunenud praktikast nähtub, et kohtud on tavajuhul valmis tegema määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaseid päringuid, et selgitada välja isiku praegune viibimiskoht ja teostada vajalik uurimine, eeldusel et teavet taotletakse käimasoleva tsiviilkohtuasja jaoks.

Kuid juhul, kui Tšehhi Vabariigi ja teise ELi liikmesriigi vahel sõlmitud kahepoolne leping sisaldab sätteid päringute käsitlemise kohta, tuleb järgida seda kahepoolset lepingut. [1]

Mis puudutab ettevõtlusega tegeleva eraisiku või juriidilise isiku (tavajuhul äriühing) aadressi teatamist, siis selle teabe esitamise kohta ei nähta Tšehhi Vabariigi seadustega ette ühtegi spetsiaalset õigusaktidest tulenevat nõuet. Nagu ülalpool öeldud, ei ole juurdepääs avaliku registri teabele piiratud ühelgi viisil.


[1] Aadressipäringud on lepitud kokku kahepoolsetes lepingutes järgmiste riikidega: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Tšehhi Vabariigi seaduste kohaselt toimetab kohus kirjalikud dokumendid kätte ärakuulamise või muu kohtutoimingu käigus. Kui seda meetodit ei kasutata, toimetab kohus dokumendi adressaadile kätte tema ametlikul meiliaadressil avaliku andmesidevõrgu kaudu. Kui dokumenti ei saa avaliku andmesidevõrgu kaudu kätte toimetada, toimetab kohus selle adressaadi taotlusel kätte teisel aadressil või meiliaadressil.

Kui dokumenti ei saa nende meetoditega kätte toimetada, annab kohus korralduse teostada kättetoimetamine kätte toimetava asutuse kaudu (vt lisateavet lõikest 3) või kohtumenetluse osalise või tema esindaja kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 45, 46c, 47 ja 48).

Vastavalt seaduses täpselt sätestatud tingimustele võib kohus toimetada dokumendi kätte ka nii, et paigutab selle oma ametlikule teadetetahvlile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 50l).

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Dokumentide elektrooniline kättetoimetamine tähendab, et dokumendid toimetatakse kätte ametlikul meiliaadressil avaliku andmesidevõrgu kaudu.

Kui sellel meetodil ei ole võimalik dokumenti kätte toimetada, võib kohus adressaadi taotlusel toimetada dokumendi kätte adressaadi antud meiliaadressil, eeldusel et adressaat on palunud kohtul dokument sel viisil kätte toimetada või andnud oma nõusoleku seda liiki kättetoimetamiseks, ja eeldusel, et ta on määranud akrediteeritud sertifitseerimisteenuse osutaja, kes andis välja oma kvalifitseeritud sertifikaadi ja on selle dokumenteerinud või kes on esitanud kehtiva kvalifitseeritud sertifikaadi. Kui kasutatakse seda kättetoimetamismeetodit, palub kohus adressaadil isiku tunnustatud digitaalallkirjaga andmesõnumi abil kinnitada kohtule kolme päeva jooksul alates dokumentide saatmisest, et need on kätte toimetatud. Kui meiliaadressil saadetud dokument tagastatakse kohtule kui kättetoimetamatu või kui adressaat ei kinnita dokumendi kättesaamist kolme päeva jooksul alates dokumendi saatmise päevast, ei ole dokumenti kätte toimetatud.

Seadusega ei ole ette nähtud muid dokumentide elektroonilise kättetoimetamise meetodeid.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Selle küsimusega seoses vt ka teavet eespool lõikes 5.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus eristatakse kaht kättetoimetamise liiki: isiklik kättetoimetamine ja muude dokumentide kättetoimetamine.

Kui toimetatakse kätte dokumente, mille puhul on seaduses määratud või on kohus määranud, et need tuleb isiklikult kätte toimetada, ja kätte toimetav asutus ei suuda adressaati leida, hoitakse dokumenti postkontoris või kohtus ning adressaadile jäetakse kirjalik teade, milles nõutakse, et ta dokumendile järele läheks (vt allpool lõike 7 punkti 2).

Kui toimetatakse kätte dokumente, mille puhul ei ole ette nähtud isiklikku kättetoimetamist (ehk muude dokumentide kättetoimetamine), pannakse dokumendid juhul, kui adressaati ei leita, adressaadi postkasti ja postkasti pandud dokumenti käsitatakse kättetoimetatuna. Kui dokumenti ei saa postkasti panna, toimetab kohus selle kätte oma ametlikule teadetetahvlile paigutades (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 50).

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Isiklikult kättetoimetatavaid dokumente käsitatakse kättetoimetatuna kümnendal päeval pärast päeva, kui dokument oli järeletulemiseks valmis (st alates kuupäevast, kui dokumenti hoiustati postkontoris või kohtus või kui kohtu ametlikule teadetetahvlile paigutati teade nõudmisega dokumendile järele minna, juhul kui teadet ei saanud jätta kättetoimetamiskohta). Dokumenti käsitatakse kättetoimetatuna ka siis, kui adressaat ei ole dokumendi hoiustamisest teadlik. Kui kümnepäevane ajavahemik möödub tulemusetult, paneb kätte toimetav asutus dokumendi adressaadi postkasti ja selle puudumise korral tagastab dokumendi saatvale kohtule ning paigutab kohtu ametlikule teadetetahvlile selle kohta teate. Mõnede dokumentide puhul on alternatiivsed kättetoimetamisviisid seadusega või kohtu otsusega välistatud – pärast kümnepäevase ajavahemiku möödumist tagastatakse dokumendid saatvale kohtule ning neid ei käsitata kättetoimetatuna (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 49 lõige 5).

Avaliku andmesidevõrgu kaudu kätte toimetatud dokumente käsitletakse isiklikult kättetoimetatuna. Ametlikul meiliaadressil kätte toimetatud dokumenti käsitatakse kättetoimetatuna, kui isik, kellel on õigus dokumendile juurde pääseda, logib oma õiguste ulatust arvestades meilikontole sisse. Kui isik ei logi oma meilikontole sisse 10 päeva jooksul alates päevast, mil dokument ametlikul meiliaadressil kätte toimetati, käsitatakse dokumenti kümnendal päeval kättetoimetatuna, aga mitte juhul, kui sellise dokumendi puhul on välistatud alternatiivne kättetoimetamisviis (elektroonilisi toiminguid ja dokumentide heakskiidetud konverteerimist käsitleva seaduse nr 300/2008 artikli 17 lõiked 3 ja 4).

Muid dokumente (mille puhul pole ette nähtud isiklikku kättetoimetamist) käsitatakse kättetoimetatuna päeval, mil need pandi postkasti, või kui need toimetati kätte kohtu ametlikule teadetetahvlile paigutamisega, siis kümnendal päeval pärast teadetetahvlile paigutamist.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Adressaati teavitatakse dokumendi hoiustamisest postkontoris kirjaliku teatega, milles nõutakse, et ta läheks dokumendile järele, ja kätte toimetav võimukandja jätab selle teate talle asjakohasel viisil (pannes selle tavajuhul talle postkasti). Kui teadet ei saa jätta kohta, kuhu dokumenti üritati kätte toimetada, tagastab kätte toimetav võimukandja dokumendi saatvale kohtule ning kohus paigutab teate, millega nõutakse dokumendile järeleminemist, oma ametlikule teadetetahvlile.

Nõudmisel peavad olema esitatud seaduses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 50h) kindlaks määratud üksikasjad, eelkõige peab olema ära märgitud kohus, kättetoimetatav dokument, adressaat ja tema aadress, kätte toimetav võimukandja ning kättetoimetaja ees- ja perekonnanimed ning tema allkiri. Kui alternatiivne kättetoimetamine ei ole välistatud, peab teade sisaldama ka hoiatust õiguslike tagajärgede kohta, juhul kui dokumendile ei minda järele. Samuti osutatakse teates, kellelt, kust ja alates mis kuupäevast saab dokumendi kätte ning mis kuupäevani ja millistel kellaaegadel saab sellele järele tulla.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Dokumentide kättetoimetamisest keeldumist käsitletakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 50c, milles sätestatakse, et kui adressaat keeldub dokumendi kättetoimetamisest, käsitatakse dokumenti kättetoimetatuna päeval, mil selle kättetoimetamisest keelduti. Adressaati tuleb tagajärgedest teavitada. Tšehhi seaduste kohaselt kehtib sama kättetoimetamisfiktsioon ka juhul, kui adressaat keeldub avaldamast oma identiteeti või keeldub muul viisil tegemast nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikku koostööd. Sellisel juhul käsitatakse dokumenti kättetoimetatuna päeval, mil keelduti identiteedi avaldamisest või koostöö tegemisest. Tšehhi seaduste kohaselt ei uurita, kas keeldumine oli seaduslik või mitte, ning kättetoimetamisfiktsioon rakendub keeldumise korral automaatselt.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Dokumentide välismaalt kättetoimetamisel toimib Tšehhi Post samamoodi kui riigisisesel kättetoimetamisel. See tähendab, et kui ümbrikul või saatelehel ei ole konkreetselt osutatud, et saadetise võib kätte toimetada üksnes isiklikult, võib selle toimetada mitte üksnes adressaadi, vaid ka tema volitatud isiku, seadusjärgse esindaja või tema seadusjärgse esindaja volitatud isiku kätte samadel tingimustel kui adressaadile (st ta peab avaldama oma identiteedi ja kinnitama dokumendi kättesaamist allkirjaga).

Lisaks võib vastavalt postiteenuse osutamise tingimustele võtta postisaadetise vastu ka postiaadressil märgitud kohas järgmine isik:

1. Kui postisaadetis on adresseeritud eraisikule:

– isik, kes viibib korteris, kontoris, asutuses või muudes suletud ruumides, mis on tähistatud adressaadi ees- ja perekonnanimega või adressaadi perekonnanimega identse perekonnanimega ja kes kinnitab saadetise kättesaamist oma allkirjaga;

2. Kui postisaadetis on adresseeritud juriidilisele isikule:

– isik, kes kinnitab saadetise vastuvõtmist oma allkirjaga ja adressaadi templiga;

– isik, kes kinnitab saadetise vastuvõtmist oma allkirjaga ja tõendab, et ta on volitatud isik;

– isik, kes viibib adressaadi nimega tähistatud kontoris, asutuses või muudes suletud ruumides ja kes väidab, et adressaat ei kasuta templit ja kes kinnitab saadetise kättesaamist oma allkirjaga ning dokumenteerib oma ees- ja perekonnanime.

Kui dokumenti ei ole ühelegi kõnealusele isikule üle antud, võib postkontor anda selle sobivale isikule, eelkõige adressaadi naabrile, kes nõustub saadetise adressaadile üle andma ja kes kinnitab saadetise kättesaamist oma allkirjaga.

See on välistatud juhul, kui

a) adressaat on esitanud Tšehhi Postile avalduse, et ta ei nõustu selle kättetoimetamismeetodiga;

b) adressaat on esitanud Tšehhi Postile avalduse, et Tšehhi Post võib postisaadetisi üksnes talle kätte toimetada;

c) deklareeritud hind ületab 10 000 Tšehhi krooni (postiteenuse osutamise tingimuste artikli 25 lõige 6).

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui dokument toimetatakse kätte vastavalt määruse artiklile 14 (st postiteenuste abil, mitte vastuvõtva asutuse kaudu) ja postisaadetist ei ole üle antud, hoiustatakse saadetis ning jäetakse adressaadile tema maja postkasti teade nõudmisega, et ta läheks postisaadetisele ettenähtud ajavahemikul teatud postkontorisse järele. Kui ta ei lähe saadetisele ettenähtud ajavahemikul järele, tagastatakse postisaadetis saatjale kui kättetoimetamatu.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Isikliku kättetoimetamise korral, mille puhul kasutatakse teise riigi postiteenuseid määruse artikli 14 tähenduses, võib adressaat minna postisaadetisele järele 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil saadetis oli järeletulemiseks valmis. Adressaati teavitatakse postisaadetise hoiustamisest kirjaliku teatega, milles nõutakse, et ta tuleks saadetisele järele, ja mille kätte toimetav asutus jätab tema maja postkasti.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui kohus toimetab dokumendi kätte ärakuulamise või muu kohtutoimingu käigus ja kohus on selle dokumenteerinud, kinnitavad kättetoimetamist need dokumendid. Lisaks muudele üksikasjadele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 40 lõige 6) peavad kõnealused dokumendid osutama dokumendi laadile. Protokolli peavad allkirjastama seda kätte toimetav isik ja selle vastuvõtja.

Avaliku andmesidevõrgu kaudu ametlikul meiliaadressil kättetoimetamise kohta vt eespool lõike 7 punkti 2.

Kui dokument toimetatakse kätte avaliku andmesidevõrgu kaudu meiliaadressil, dokumenteeritakse kättetoimetamine adressaadi saadetud ja tema tunnustatud elektroonilise allkirjaga varustatud andmesõnumi abil, millega ta kinnitab dokumendi kättesaamist.

Kui kohus toimetab dokumendi kätte kohtutoimingul, mida ei dokumenteerita, või kätte toimetava asutuse kaudu, märgitakse dokumendi liik kättetoimetamiskviitungil. Kättetoimetamiskviitung on avalik dokument. Kui ei ole tõestatud muud, käsitatakse kättetoimetamiskviitungil esitatud andmeid õigetena.

Kättetoimetamiskviitung peab sisaldama järgmisi andmeid:

a) dokumendi kättetoimetamist nõudnud kohtu nimi;

b) kätte toimetava asutuse nimi;

c) kätte toimetatava dokumendi liik;

d) adressaadi nimi ja aadress, millel dokument tuleb kätte toimetada;

e) kätte toimetava asutuse teatis, millel on osutatud kuupäev, mil adressaati ei saadud kätte, kuupäev, mil dokument anti üle adressaadile või saajale, kuupäev, mil dokument oli järeletulemiseks valmis, kuupäev, mil keelduti dokumendi kättetoimetamisest või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst;

f) kui on nõutud „kättetoimetamise täpse aja“ märkimist, siis kättetoimetamise tund ja minut;

g) kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi, tema allkiri ja kätte toimetava asutuse ametliku templi jäljend;

h) dokumendi vastu võtnud või selle kättetoimetamisest või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst keeldunud isiku ees- ja perekonnanimi, kui see teave on kätte toimetavale asutusele teada, teave isiku seose kohta adressaadiga, kui dokument võetakse vastu adressaadi nimel, ja selle isiku allkiri;

i) teave, kas dokumendi postkasti panemine on välistatud.

Kui dokumenti hoiustatakse, peab kättetoimetamiskviitungil olema ka teave selle kohta, kas adressaadile jäeti teatis nõudmisega, et ta läheks dokumendile järele.

Kui adressaat või saaja läheb hoiustatud dokumendile järele, peab kättetoimetamiskviitung sisaldama ka järgmist:

a) dokumendi üle andnud isiku ees- ja perekonnanimi, tema allkiri ja kätte toimetava asutuse ametliku templi jäljend;

b) kätte toimetava asutuse teatis, millel osutatakse dokumendile järeletulemise kuupäev;

c) kui on nõutud „kättetoimetamise täpse aja“ märkimist, siis kättetoimetamise tund ja minut;

d) hoiustatud dokumendile järele tulnud isiku ees- ja perekonnanimi ning tema allkiri.

Kui adressaat või saaja keeldub dokumendi kättetoimetamisest või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst, peab kättetoimetamiskviitung sisaldama ka teavet selle kohta, kas suuliselt või kirjalikult teavitati dokumendi kättetoimetamisest või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst keeldumise tagajärgedest, ning selle kohta, kuidas dokumendi kättetoimetamisest keeldumist põhjendati, või dokumendi nõuetekohaseks kättetoimetamiseks vajalikust koostööst keeldumise laadi kohta.

Kui dokument toimetatakse kätte „tavameetodil“ ja seda ei toimetata adressaadi või saaja kätte, peab kättetoimetamiskviitung sisaldama ka järgmist teavet:

a) kätte toimetava asutuse teatis, millel osutatakse kuupäev, mil dokument pandi maja postkasti või muusse adressaadi kasutatavasse postkasti;

b) kui on nõutud „kättetoimetamise täpse aja“ märkimist, siis kättetoimetamise tund ja minut;

c) kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi, tema allkiri ja kätte toimetava asutuse ametliku templi jäljend;

Kui saaja ei saa dokumendi kättetoimetamist allkirjaga kinnitada, peab saajale kättetoimetamist kinnitama kättetoimetajast erinev sobiv isik, allkirjastades kättetoimetamiskviitungi.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Tšehhi Vabariigi seadustega ei nähta ette võimalust heastada valesti järgitud kättetoimetamismeetodit. Kui konkreetse dokumendi kättetoimetamisel rikuti seadusega ettenähtud menetlust, tuleb dokument uuesti kätte toimetada.

Arvestades, et Tšehhi Vabariigi seadustega lubatakse alternatiivset kättetoimetamismeetodit ja sellega seonduvat kättetoimetamisfiktsiooni, esineb juhtudel, kui adressaat ei saanud objektiivsete takistuste tõttu dokumendiga tutvuda, tulemusetu kättetoimetamise võimalus.

Kättetoimetamise kuulutab tulemusetuks pädev kohus üksnes selle osalise taotlusel, kes oli konkreetse dokumendi adressaat (välja arvatud ärakuulamiseta menetlused, kui kohus saab vaadata kättetoimetamise tulemuslikkuse läbi ka ex officio). Taotlus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil adressaat sai või oleks pidanud saama tutvuda kättetoimetatud dokumendiga. Kohus kuulutab kättetoimetamise tulemusetuks üksnes juhul, kui adressaat ei saanud dokumendiga tutvuda vabandataval põhjusel. Seega peab osaline esitama oma taotluses tõendid, mis toetavad tema taotluse õigeaegsust (eespool mainitud 15-päevane ajavahemik) ja õigustatust. Vabandatavad põhjused on muu hulgas haigestumine, haiglas viibimine jms põhjused, mis objektiivselt takistasid osalisel dokumendiga tutvumist. Kättetoimetamist ei saa kuulutada tulemusetuks, kui adressaat on kättetoimetamist teadlikult vältinud või kui ta ei viibi alaliselt postiaadressil, mille ta on andnud (osalised on kohustatud andma kättetoimetamiseks aadressi, millel nad tegelikult viibivad).

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Reeglina kannab kättetoimetamiskulud dokumenti kättetoimetav kohus.

Viimati uuendatud: 06/03/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta