Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Bulgaaria
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Kohtumenetluse raames dokumentide kättetoimetamine on seadusandja sätestatud viis poolte ja muude kohtumenetluses osalejate kohtutoimingutest teavitamiseks kirjalikus vormis.

Dokumentide kättetoimetamine võimaldab kohtumenetluses osalejatel piisava aja jooksul ja vastavalt õigusaktides sätestatule menetluse käiguga tutvuda, millega tagatakse õiglane ja erapooletu menetlus.

Kättetoimetamise eesmärk on dokumentide saaja tegelik teavitamine käimasolevast menetlusest või talle vähemalt sellise teate saamise võimaluse tagamine. Dokumentide kättetoimetamise põhieesmärk on seega saajatele dokumentide sisuga tutvumise võimaldamine; kuivõrd seda võimalust tegelikult kasutatakse, jääb saajate endi otsustada.

Dokumentide kättetoimetamise oluline osa on kättetoimetaja poolt kättetoimetamise aja ja viisi kinnitamine, samuti selle isiku isikusamasuse kinnitamine, kellele dokumendid üle anti, et õiguskindluse seisukohast oleks tagatud kättetoimetamise nõuetekohasus. Põhimõtteliselt on seaduses sätestatud korra kohaselt esitatud ja esitava ametniku poolt koostatud kohtukutse ametlik dokument, millel on selles märgitud asjaolude suhtes siduv tõendusjõud.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

  1. Kohtusse ilmumise kutsed toimetatakse kätte menetlusosalistele.
  2. Kohus peab menetlusosalistele kätte toimetama koopiad aktidest, mida saab eraldi edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Гражнаския процесуален кодекс) artikkel 7 lõige 2). Kohtu otsused, määrused ja korraldused toimetatakse kätte menetlusosalistele, menetluses osalevatele kolmandatele isikutele ning nendele kolmandatele isikutele, kelle kohus on kaasanud oma korralduse täitmisse.
  3. Poolte taotlused ja apellatsioonid toimetatakse kätte vastaspoolele.
  4. Ka kohtu teated toimetatakse kätte menetlusosalistele.
  5. Täitemäärusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 418 lõige 5) ja teateid vabatahtliku täitmise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 428) toimetavad kätte kohtutäiturid.
  6. Kõik muud dokumendid, kui see on seaduse järgi kohustuslik, sh dokumentide kättetoimetamine valitsusasutustele ja -organitele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Teateid, kutseid ja muid dokumente on pädevad kätte toimetama alljärgnevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 42 viidatud isikud:

  • kohtuteenistujad: kohtukullerid ja kohtusekretärid (kui isik ilmub kohtu kantseleisse või teda teavitatakse telefoni, faksi või e-posti teel, kusjuures kohtusekretär teeb kutsutavate isikute nimekirjas märke isiku nime juurde);
  • postitöötajad või -kullerid: juhul, kui dokumendid toimetatakse kätte posti teel tähtsaadetisena või kullerteenusega vastuvõtuteatise vastu;
  • asjakohaste omavalitsuste juhid, kui kättetoimetamise asukohas puudub kohtuasutus;
  • eraõiguslikud kohtutäiturid kohtu korraldusel, kui menetlusosaline seda sõnaselgelt taotleb, kusjuures sellisel juhul kannab ta ka kättetoimetamise kulud.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 38 kohaselt toimetatakse dokumendid asjas nimetatud aadressile.

Kui füüsilisest isikust kostja ei ilmu dokumente vastu võtma, kontrollib kohus omal algatusel isiku riiklikus rahvastikuregistris registreeritud aadressi. Kui esitatud aadress ei ole menetlusosalise alaline kehtiv aadress, annab kohus korralduse toimetada dokumendid kätte kehtivale või alalisele aadressile. Omal algatusel kontrollib kohus ka, kus asub kostja töökoht ning annab korralduse toimetada dokumendid isiku töökohta või asjakohasel juhul avaliku teenistuse kohta või kohta, kus leiab aset isiku majandustegevus.

Kui dokumendid tuleb kätte toimetada ettevõtjale või juriidilisele isikule, saab aadressi tuvastada tasuta otsinguga elektroonilisest äriregistrist, sisestades sinna ettevõtja (juriidilise isiku) täpse nime, nimeosa või kordumatu tunnusnumbri.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Äriregister ja mittetulundusühingute register on avalikud ja kättesaadavad veebiaadressil http://www.brra.bg.

Ettevõtjate ja mittetulundusühingute registreeritud andmeid sisaldav andmebaas on üldsusele vabalt ja tasuta kättesaadav.

Ettevõtja või juriidilise isiku registreeritud aadressi saab registri otsingut kasutades kindlaks teha tasuta.

Seaduses sätestatud tasu eest võimaldab registrit haldav amet registreeritud juurdepääsu ettevõtja toimikule ja selles sisalduvatele dokumentidele (nt põhikirjale).

Registrit haldava ameti kogutavate seadusjärgsete lõivude tariifistiku artikli 16d kohaselt tuleb täielikule äriregistri andmestikule, sh uuendustele juurdepääsu eest maksta aastatasu 100 Bulgaaria leevi.

Riiklik rahvastikuregister on elektrooniline andmebaas, mis koosneb kõikide Bulgaaria kodanike isiklikest registrikaartidest. Samuti sisaldab see andmeid välisriikide kodanike kohta, kes on Bulgaaria pikaajalised või alalised elanikud või kellele on Bulgaaria Vabariigis antud pagulase staatus, humanitaarsete põhjustega seotud staatus või varjupaik. Tegemist on Bulgaaria suurima andmebaasiga, mis sisaldab füüsiliste isikute isikuandmeid (nimi, sünnikuupäev, isikukood või välisriigi kodaniku isikukood, sünnikoht, sünni registreerimine, perekonnaseis ja sugulussidemed, isikut tõendav dokument jne). Riiklikku rahvastikuregistrit haldab regionaalarengu ja avaliku sektori ehitustööde ministeeriumi alla kuuluv kodanike registreerimise ja haldusteenustega tegelev peadirektoraat.

Kodanike registreerimist käsitleva seadusega nähakse ette konkreetsed juhud, mil saab tutvuda rahvastikuregistris talletatud andmetega, ning sätestatakse, millistele isikutele kõnealuseid andmeid tohib avaldada.
1. Peamiselt on nendeks füüsilised isikud (Bulgaaria ja välisriikide kodanikud), keda asjakohased andmed puudutavad, ning kolmandad isikud (füüsilised isikud), kelle jaoks on sellised andmed olulised nende seaduslike õiguste ja huvide tekkimise, olemasolu, muutumise või lõppemise seisukohast.

2. Ka valitsusasutustel ja -institutsioonidel on andmetega tutvumise õigus oma õigusaktidest tulenevate volituste, s.t pädevuse piires.

3. Juriidilised isikud (Bulgaaria ja välisriikide isikud) võivad samuti saada andmebaasile juurdepääsu, kui see on ette nähtud konkreetse seadusega või kohtutoiminguga (kohtu korraldus) või kui selleks on andnud loa isikuandmete kaitse komisjon.

Välisriigi kohtuasutused ja/või kohtumenetluse osalised võivad kasutada riikliku rahvastikuregistri andmeid, taotledes seda kohtult, kus asjaomane menetlus on alustatud ja näidates ära konkreetse isiku aadressi tuvastamise vajaduse.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Tõendite kogumise taotluse läbivaatamiseks kohaldatakse üldmenetlust vastavalt nõukogu 28. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 614–618).

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Enamasti toimetavad kohtukutsed ja dokumendid kätte kohtuteenistujad ja vastava postiteenistuse postitöötajad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 43 on sätestatud alljärgnevad kättetoimetamise viisid:

  1. kättetoimetamine adressaadile isiklikult;
  2. kättetoimetamine muu isiku vahendusel;
  3. kättetoimetamine teatise jätmisega kostja alalisele või kehtivale aadressile;
  4. kättetoimetamine teate avaldamisega riigi ametlikus teatajas;
  5. dokumentide kättetoimetamiseks tunnistajatele, ekspertidele või kolmandatele isikutele, kes ei ole menetlusosalised, jäetakse teade vastava isiku postkasti või teatis asjakohasele aadressile.

Kättetoimetamine adressaadile isiklikult. Dokumendid toimetatakse isikule kätte asjakohase kohtuasja puhul kindlaks määratud aadressil. Kui dokumentide adressaati kindlaks määratud aadressilt ei leita, toimetatakse dokumendid kätte isiku kehtivale aadressile, või kui see nurjub, siis alalisele aadressile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 38).

Kui menetlusosaline on määranud kohtu tööpiirkonnas dokumentide vastuvõtjaks mingi isiku või kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse dokumendid asjaomasele isikule või kohtumenetluse esindajale. Kui dokumentide adressaat on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, toimetatakse dokumendid kätte tema seaduslikule esindajale. Dokumentide kättetoimetamist esindajale loetakse samaväärseks dokumentide tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 45 alusel kättetoimetamisega adressaadile isiklikult.

Kättetoimetamine muu isiku vahendusel. Seda võimalust kasutatakse juhul, kui dokumente ei ole võimalik adressaadile isiklikult kätte toimetada ning muu isik on neid nõus vastu võtma. Asjaomaseks muuks isikuks võib olla saaja perekonda kuuluv või samal aadressil elav täisealine isik või samal aadressil olev töötaja või tööandja. Isik, kelle kätte dokumendid jäetakse, peab allkirjastama vastuvõtuteatise ning ta kohustub andma dokumendid üle nende adressaadile.

Kohus välistab dokumente vastu võtta võivate muude isikute hulgast isikud, kes osalevad menetluses vastaspoolel, kellel on huvi menetluse tulemuse vastu või kes on adressaadi kirjalikus avalduses sellisena sõnaselgelt nimetatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 46 kohaselt loetakse dokumentide kättetoimetamine nimetatud muule isikule kättetoimetamiseks adressaadile.

Registrisse kantud ettevõtjale ja juriidilisele isikule dokumentide kättetoimetamise kohaks on vastavas registris viimasena märgitud aadress. Kui isik on oma aadressilt lahkunud ja tema uus aadress ei ole registrisse kantud, lisatakse kõik dokumendid asja toimikusse ja loetakse nõuetekohaselt kättetoimetatuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 50 lõige 2).

Ettevõtjatele ja juriidilistele isikutele toimetatakse dokumendid kätte nende asukohas ning need võib üle anda ükskõik millisele kontori- või tehasetöötajale, kes on nõus need vastu võtma.

Valitsusasutused ja omavalitsused peavad määrama ametniku, kes võtab dokumente vastu tavapärasel tööajal.

Menetlusosaline, kes ei viibi aadressil, mille ta on asjas nimetanud või kus on dokumendid korra sellele menetlusosalisele kätte toimetatud, enam kui kuu aega, peab teatama kohtule oma uue aadressi. Sama kohustus on niisuguse menetlusosalise seaduslikul esindajal, eestkostjal ja kohtumenetluse esindajal. Kui seda kohustust ei täideta, lisatakse kõik dokumendid asja toimikusse ja loetakse kättetoimetatuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 41).

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Dokumendid võib menetlusosalisele saata ka tema määratud elektroonilisel aadressil. Sellisel viisil edastatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks hetkest, mil need on kindlaks määratud infosüsteemi poolt vastu võetud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 42 lõige 4). Kättetoimetamist elektroonilisele aadressile saatmise teel tõendab vastava elektroonilise kirje koopia. Puuduvad piirangud seoses menetluse liigi või osalise menetlusseisundiga. Ainus piirang on nõue, et elektroonilise aadressi peavad olema andnud menetlusosalised ise ning sellisel juhul loetakse, et niisuguse kättetoimetamisviisiga ollakse nõus.

Kui dokumenti ei ole muul viisil kätte toimetatud, võib kohus erandkorras määrata, et seda peab tegema kohtuteenistuja telefoni, teleksi, faksi või telegrammi teel. Dokumendi kättetoimetamist telefoni või faksi teel kinnitab kättetoimetaja kirjalikult, dokumendi kättetoimetamist telegrammi teel kinnitab telegrammi kättesaamisteade ning dokumendi kättetoimetamist teleksi teel tõendab kirjalik kinnitus sõnumi edastamise kohta, kusjuures kinnitused saadetakse kohtule kohe pärast nende koostamist.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Kättetoimetamine teatise jätmisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 47 kohaselt kinnitab kättetoimetaja juhul, kui menetluses kindlaks määratud aadressilt kostjat ühe kuu vältel ei leita ega leita ka teist dokumentide vastuvõtmisega nõustuvat isikut, saaja elukoha välisuksele või postkastile või kui need pole ligipääsetavad, siis hoone peasissepääsule või selle lähedusse nähtavale kohale teatise. Kui postkast on ligipääsetav, siis jätab dokumentide kättetoimetaja ka sellesse teate. Loetakse, et kostja ei ole menetluses kindlaks määratud aadressilt leitav, kui asjaomasele aadressile on kohale mindud vähemalt kolm korda, kusjuures iga visiidi vahele peab jääma vähemalt üks nädal ning vähemalt üks visiitidest peab aset leidma puhkepäeval. Seda reeglit ei kohaldata, kui kortermaja haldur või kohaliku omavalitsuse juht on dokumentide kättetoimetajale teatanud või viimane on muul moel saanud teada, et kostja ei ela asjaomasel aadressil ning kättetoimetaja kinnitab seda, märkides ära vastava teabe allika.

Teatises märgitakse, et dokumendid on jäetud kohtu kantseleisse, kus need annab üle kohtuteenistuja või eraõiguslik kohtutäitur, või kohaliku omavalitsuse asukohta, kus need annab üle omavalitsuse ametnik, ning nimetatud kohtadest saab dokumendid kätte kahe nädala jooksul teatise jätmisest.

Dokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui tähtaeg neile kohtu kantseleisse või omavalitsuse asukohta järele tulemiseks on möödunud.

Kui kohtunik teeb kindlaks, et dokumendid on nõuetekohaselt kätte toimetatud, annab ta korralduse nende lisamiseks asja toimikusse ning määrab hageja kulul kostjale eriesindaja.

Teatise jätmist kasutatakse dokumentide kättetoimetamiseks ka abistavatele osalistele.

Kui dokumendid tuleb kätte toimetada juriidilisele isikule, kuid kättetoimetaja ei pääse juriidilise isiku asukohta või ei leia isikut, kes on nõus dokumente vastu võtma, jätab dokumentide kättetoimetaja teatise. Teist teatist ei jäeta. Menetlusosaline loetakse teatise kättesaanuks kahe nädala möödumisel.

Teatise jätmist kohaldatakse ka dokumentide kättetoimetamiseks tunnistajatele, ekspertidele või menetlusosaliseks mitteolevatele kolmandatele isikutele, kellele pannakse teade postkasti, või kui postkastile ligipääs puudub, siis jäetakse neile teatis.

Dokumentide avalik kättetoimetamine. Dokumentide avalik kättetoimetamine on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 48.

Kui menetluse algatamisel ei ole kostjal registreeritud alalist ega kehtivat aadressi, võib hageja taotleda dokumentide kättetoimetamist teate avaldamisega riigi ametliku teataja mitteametlikus osas vähemalt üks kuu enne kohtuistungit. Sellisel viisil kättetoimetamine on lubatud üksnes juhul, kui hageja tõendab, et kostjal puudub registreeritud aadress, ning kinnitab avaldusega, et ta ei tea kostja aadressi välisriigis.

Kui avaldamisest hoolimata kostja ei ilmu kohtuistungile, määrab kohus hageja kulul kostjale eriesindaja.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Kui dokumentide kättetoimetamisel jäetakse teatis, loetakse dokumendid õigel ajal kättetoimetatuks nende vastuvõtmiseks määratud tähtaja möödumisel.

Igal juhul loetakse, et dokumendid on kätte toimetatud, kui:

– kättetoimetamist telefoni või faksi teel tõendab kättetoimetaja kirjalikult;

– kättetoimetamist telegrammi teel tõendab selle kohaletoimetamise teatis;

– kättetoimetamist teleksi teel tõendab saadetud teavet käsitlev kirjalik kinnitus;

– kättetoimetamist posti teel tõendab vastuvõtuteatis;

– kättetoimetamist elektroonilisele aadressile tõendab elektroonilise teenuse kirje koopia.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Kui dokumentide kättetoimetamiseks jäetakse teatis, märgitakse selles, et dokumendid on kohtu kantseleis, kus need annab üle kohtuteenistuja või eraõiguslik kohtutäitur, või kohaliku omavalitsuse asukohas, kus need annab üle omavalitsuse ametnik, ning nimetatud kohtadest saab dokumendid kätte kahe nädala jooksul teatise jätmisest.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Dokumentide vastuvõtmisest keeldumist ei liigitata õiguspäraseks või mitteõiguspäraseks, vaid otsustavaks teguriks on kättetoimetamise korra järgimine, mitte menetlusosalise esitatud põhjendused dokumentide vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta. Kättetoimetamisest keeldumise kohta tuleb teha märge vastuvõtuteatisele ning see tuleb kinnitada kättetoimetaja allkirjaga. Kui saaja keeldub dokumente vastu võtmast, loetakse need siiski nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

Kui dokumentide kättetoimetamiseks jäetakse teatis, loetakse dokumendid nõuetekohaselt kättetoimetatuks, kui järgitud on teatise jätmiseks kehtestatud korda ning dokumentidele järele tulemise tähtaeg on möödunud. Kui isik ei tule määratud tähtaja jooksul dokumentidele järele ja kohtunik teeb kindlaks, et dokumendid on nõuetekohaselt kätte toimetatud, annab ta korralduse nende lisamiseks asja toimikusse ning määrab hageja kulul kostjale eriesindaja.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Postisaadetiste ja -pakkide kohaletoimetamise üldeeskirja (vastu võetud side reguleerimise komisjoni 27. mai 2010. aasta otsusega nr 581) artikli 5 lõike 1 kohaselt on posti teel edastatud tähtsaadetiste vastuvõtmisel nõutav saaja allkiri. Tähtsaadetised tohib üle anda isikule, kes on sama leibkonna liige, on vähemalt 18 aastat vana ning elab kättetoimetamiseks määratud aadressil. Saadetise vastuvõtmisel tuleb anda allkiri ja esitada isikut tõendav dokument.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui postisaadetist ei saa asjakohasel aadressil üle anda adressaadi või muu saadetist vastu võtta võiva isiku puudumise tõttu, jäetakse postkasti ametlik kirjalik teatis, milles palutakse saajal ilmuda postkontorisse ja võtta saadetis vastu postiteenuse osutaja määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 20 päeva ega pikem kui 30 päeva alates kuupäevast, mil saadetis saabub kättetoimetamiseks postkontorisse. Ametlike teatiste arv ja vastuvõtmise tähtaeg on sätestatud postiteenuse osutajate ja kasutajate vahelise lepingu üldtingimustes; igal juhul tuleb saata vähemalt kaks ametlikku teatist.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Vt vastus punktile 8.2.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui dokumendid on kätte toimetatud, peab asjakohane töötaja täitma selle kohta vastuvõtuteatise. See tõendab teavitamist. Vastuvõtuteatis peab sisaldama kõiki nõutavaid andmeid, mis tõendavad, et dokumendid on korrakohaselt kätte toimetatud. Need andmed on:

–          selle isiku nimi, kellele dokumendid kätte tuleb toimetada;

–          selle isiku nimi, kellele dokumendid tegelikult kätte toimetati;

–          kättetoimetaja: kohtuteenistuja, postitöötaja või kuller, omavalitsusjuht või eraõiguslik kohtutäitur.

Kui dokumendid toimetatakse kätte isikule, kes ei ole nende adressaat, on alati märgitud, et kõnealune muu isik on kohustatud dokumendid adressaadile üle andma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 44 on sätestatud, et dokumentide kättetoimetamist saab tõendada järgmiselt:

–          kättetoimetaja kinnitab oma allkirjaga kättetoimetamise kuupäeva ja viisi ning selle isiku isikusamasuse, kellele dokumendid üle anti;

–          dokumentide vastuvõtmisest keeldumise kohta tuleb teha märge vastuvõtuteatisel ning see tuleb kinnitada kättetoimetaja allkirjaga; dokumendid loetakse siiski nõuetekohaselt kättetoimetatuks; Vastuvõtmisest keeldumisele vaatamata loetakse dokumendid nõuetekohaselt kättetoimetatuks.

–          kättetoimetamist telefoni või faksi teel tõendab kättetoimetaja kirjalikult;

–          kättetoimetamist telegrammi teel tõendab kohaletoimetamise teatis;

–          kättetoimetamist teleksi teel tõendab saadetud teavet käsitlev kirjalik kinnitus;

–          kättetoimetamist posti teel tõendab vastuvõtuteatis;

–          kättetoimetamist elektroonilisele aadressile tõendab elektroonilise teenuse kirje koopia.

Dokumentide kättetoimetamise teatis tuleb lisada asja toimikusse kohe pärast selle koostamist.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui adressaat ei saa dokumente kätte või kui neid ei toimetata talle kätte seaduses sätestatud viisil, ei too see kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kui menetlusosalist ei ole korrakohaselt kohtuistungile kutsutud, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 46 alusel kohtuistung edasi lükata ning kätte toimetada uus kohtukutse. Osaline võib siiski ilmuda isiklikult kohtusse ja suuliselt või kirjalikult taotleda kohtu ette ilmumise luba, märkides, et talle on kohtuistungist teada antud ning ta soovib, et istung toimuks. Sellisel juhul loetakse kohtukutse korrakohaselt kättetoimetatuks.

Kui menetlusosalised on kohtusse kutsutud nõuetekohaselt, kuid menetlus lükatakse edasi tõenditega seotud põhjustel, ei ole uute kohtukutsete kättetoimetamine vajalik.

Kui menetlusosaline väidab, et ei ole järginud seadusega või kohtu poolt määratud tähtaega põhjusel, et teda ei teavitatud nõuetekohaselt, võib ta taotleda vastava uue tähtaja määramist, kui ta tõendab, et ta ei järginud tähtaega eriliste ettenägematute asjaolude tõttu, mida ta ei saanud kontrollida (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 63 jj).

Huvitatud isik võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 303 alusel taotleda jõustunud otsuse tühistamist, kui asjakohaste normide rikkumise tõttu ei olnud tal võimalust asja menetlemises osaleda, ta ei olnud menetluses nõuetekohaselt esindatud või ta ei saanud kohtuistungile ilmuda isiklikult või osaleda esindaja kaudu eriliste ettenägematute asjaolude tõttu, mida ta ei saanud kontrollida.

Kui võlgnik väidab, et talle ei antud võimalust vaidlustada nõuet, mille kohta on tehtud täitemäärus, võib võlgnik tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 423 alusel esitada apellatsioonikohtule vastuväite.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Bulgaaria Vabariigi kohtute kogutavad seadusega sätestatud lõivud kohtuasja menetlemise eest katavad kõik kohtusse kutsumisega seotud kulud, kui kutsed on kohale toimetanud kohtuteenistuja, postitöötaja või asjakohase omavalitsusüksuse juht.

Üldjuhul ei tule määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohase dokumentide kättetoimetamise eest midagi maksta.

Kui menetlusosaline taotleb kohtult dokumentide kättetoimetamist eraõigusliku kohtutäituri abil, peab see menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 42 lõike 2 alusel tasuma niisuguse kättetoimetamise kulud. Sellisel juhul maksab dokumentide kättetoimetamine 20 Bulgaaria leevi.

Kui dokumentide kättetoimetamiseks avaldatakse teade riigi ametliku teataja mitteametlikus osas, tuleb tasuda järgmised tasud:

– kuni poole standardlehekülje pikkuse teksti eest 20 Bulgaaria leevi;

– kuni ühe standardlehekülje pikkuse teksti eest (30 rida, 60 tähemärki real) 40 Bulgaaria leevi;

– üle ühe standardlehekülje pikkuse teksti eest 40 Bulgaaria leevi ja 35 Bulgaaria leevi iga lisalehekülje eest.

Viimati uuendatud: 23/11/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta