Õigusvaldkonna ametite tasustamist reguleeriv raamistik

Tasu, mida õigusvaldkonna töötajad oma klientidelt küsivad, ei ole reguleeritud. Siiski on sätestatud tasud, mida kohtuvaidluse võitnud poolele võib hüvitada.

Õigusnõustajad

Õigusnõustajate tasu ei ole Šotimaal reguleeritud. Tasu oleneb mitmest eri tegurist, mis on seotud konkreetse juhtumiga.

Advokaadid

Advokaatide tasu ei ole Šotimaal reguleeritud. Tasu oleneb mitmest eri teguritest, mis on seotud konkreetse juhtumiga.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Šotimaal sõltuvad kindlaksmääratud kulud menetluse liigist ja kohtust, kus seda menetlema asutakse. Kindlaksmääratud kulud tasutakse menetluse eri etappides:

• kohtumenetluse alustamiseks vajalike dokumentide esitamisel;
• täiendavate dokumentide esitamisel;
• kohtuistungi määramisel;
• kohtu aja kasutamise eest kohtuistungil (päevatariifi alusel);
• kulude maksustamiseks koostatud aruannete esitamisel;
• edasikaebuse esitamisel.

Iga hagitüübi kohtukulud on sätestatud Šotimaa seaduse alusel antud õigusaktides (Scottish Statutory Instruments) ning neid tuntakse kulukorralduste (Fee Orders) nime all. Tsiviilmenetlustes lähtutakse šerifikohtute 1997. aasta kulukorraldusest ja sessioonikohtute 1997. aasta kulukorraldusest. Neid dokumente on hiljem muudetud mitme aktiga, et võtta arvesse kohtukulude suurenemist. Lisateavet kulukorralduste ja nende muutmise kohta Šotimaal leiate Šotimaa kohtuameti veebisaidil.

Perekonnaõigus - lahutus/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamine

Šotimaal menetleb abielu lahutamise/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise avaldusi šerifikohus (Sheriff Court) või sessioonikohus (Court of Session), kasutades lihtsustatud menetlust või tavamenetlust.

Lihtsustatud lahutamise/partnerlussuhte lõpetamise avalduse šerifikohtusse esitamise tasu on praegu 95 naelsterlingit, sessioonikohtus aga 105 naelsterlingit. Kui šerifikohtu kohtutäitur peab kostjale lahutuspaberid kätte toimetama, tuleb maksta lisatasu. Šerifikohtus ja sessioonikohtus on selle teenuse hind 10 naelsterlingit, millele lisandub šerifikohtu kohtutäiturile eraldi makstav teenustasu.

Lahutamise/partnerlussuhte lõpetamise tavamenetlus algatatakse hagi esitamisega šerifikohtusse. Lahutamise või tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise menetluse algatamise lõiv on praegu 125 naelsterlingit. Selliste hagide puhul ei saa kohus korraldada teatise kättetoimetamist kostjale. Seepärast peab hageja maksma eraldi tasu dokumentide õigusnõustajale või šerifikohtu kohtutäiturile toimetamise eest. Samuti tuleb menetluse eri etappides maksta täiendavaid kohtukulusid vastavalt sellele, mis järgus kohtumenetlus parajasti on (vt ülal). Kui kohtuasjas ei ole kaitsjaid, tuleb otsuse saamiseks maksta täiendav tasu, mille suurus on praegu 55 naelsterlingit. Sessioonikohtus tuleb praegu lahutamise/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise hagi esitamise eest tasuda 140 naelsterlingit.

Perekonnaõigus – lapsehooldusõigus ja lapse ülalpidamine

Perekonnaõiguse asjade puhul oleneb kohtukulu suurus sellest, kas avaldus (või taotlus) lapse hooldusõiguse saamiseks ja lapse ülalpidamiseks on esitatud koos lahutamise/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise avaldusega (hagiga). Kui esitatud on ka lahutamise/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise avaldus (hagi), kohaldatakse lahutamise tavamenetluse tasusid.

Kui avaldust (või hagi) lahutamiseks ei esitata, kohaldatakse menetluse alustamise tasu, mis praegu on 80 naelsterlingit. Menetluse eri etappides tuleb maksta täiendavaid kohtukulusid olenevalt sellest, mis järgus kohtumenetlus parajasti on.

Sessioonikohtus tuleb maksta 140 naelsterlingit. Menetluse eri etappides tuleb maksta täiendavaid kohtukulusid olenevalt sellest, mis järgus kohtumenetlus parajasti on.

Äriõigus – leping ja vastutus

Äriõiguse asjade puhul oleneb kohtukulu suurus hageja nõudest ja selle kohtu eeskirjadest, kuhu hageja oma hagi esitab.

Kui näiteks hageja saab algatada šerifikohtus hagi väikeste nõuete menetluse (small claim) eeskirjade piires ja taotleb alla 3000 naelsterlingi suurust summat, on kohtukutse esitamise tasu praegu 15 naelsterlingit kuni 200 naelsterlingi suuruse summa puhul ning 65 naelsterlingit 200–3000 naelsterlingi suuruse summa puhul. Pärast hagi algatamist võib tekkida ka täiendavaid kohtukulusid. Näiteks kui kohtukutse peab kostjale toimetama šerifikohtu kohtutäitur, tuleb selle eest praegu maksta 10 naelsterlingit, millele lisandub šerifikohtu kohtutäiturile eraldi makstav teenustasu. Šerifikohtu sekretär saab seda korraldada aga ainult juhul, kui hageja on eraisik. Teised vaidluspooled peavad selle teenuse tellima kas õigusnõustajalt või šerifikohtu kohtutäiturilt ning neile tuleb maksta eraldi teenustasu.

Kui hageja esitab nõude lihtmenetluse (summary cause) kohaselt ja tema nõutav summa on näiteks vahemikus 3000–5000 naelsterlingit, on kohtukutse esitamise tasu praegu 65 naelsterlingit. Ka siin võib hiljem lisanduda täiendavaid kohtukulusid (vt ülal). Sellistel juhtudel ei saa šerifikohtu sekretär kostjale kohtukutset kätte toimetada ning vaidluse pool peab selle teenuse tellima kas õigusnõustajalt või šerifikohtu kohtutäiturilt. Nendele tuleb maksta eraldi tasu.

Kui hageja algatab tavamenetluse (ordinary cause), siis näiteks juhul kui nõue ületab 5000 naelsterlingit või kohaldatakse eeskirjade 40. peatükki (kaubandusalased hagid; commercial actions), on hagi algatamise tasu praegu 80 naelsterlingit ning hiljem võib lisanduda täiendavaid kohtukulusid (vt ülal).

Kui hagi algatatakse sessioonikohtus, on esialgne tasu praegu 180 naelsterlingit. Siiski võib hiljem lisanduda täiendavaid kohtukulusid (vt ülal).

Millises tsiviilasja menetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Esialgne kohtukulu tasutakse hagi algatamisel vastava dokumendi esitamisega kohtule. Kui kasutatakse šerifikohtu kohtutäituri teenust (nt väikenõuete puhul, kui hageja on üksikisik, ning abielu või registreeritud partnerlussuhte lihtsustatud lahutamise avalduste puhul), makstakse selle teenuse eest 10 naelsterlingi suurune tasu. Šerifikohtu kohtutäituri teenustasu makstakse kohtusekretäri või konkreetse istungi sekretäri ettekirjutuse alusel šerifikohtu kohtutäituri teenuste eest esitatud arve kättesaamisel. Muud kohtukulud tuleb tasuda järgmiselt: täiendavate dokumentide esitamisel, kohtuistungi määramisel, kohtu aja kasutamise eest kohtuistungil (päevatariifi alusel), kulude maksustamiseks koostatud aruannete esitamisel ning edasikaebuse esitamisel.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Puuduvad; süüdistataval või kahtlustataval on õigus saada õigusabi enda kaitsmiseks, kui ta vastab selleks esitatud rahalistele tingimustele.

Kindlaksmääratud kulud põhiseaduslike menetluste puhul

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Inimõiguste küsimusi võib tõstatada kõikide tsiviilmenetluste osana. Kohaldatava tasu määr sõltub seega esitatud hagi tüübist ja hageja nõudest.

• Kuni 200 naelsterlingi suuruse väikenõude menetlus – praegu 15 naelsterlingit.
• 200 kuni 3000 naelsterlingi suuruse väikenõude menetlus – praegu 65 naelsterlingit.
• 3000 kuni 5000 naelsterlingi suuruse nõude lihtmenetlus (summary cause)– praegu 65 naelsterlingit.
• Üle 5000 naelsterlingi suuruse nõude (ordinary cause) tavamenetlus – praegu 80 naelsterlingit.
• Koondavaldused (summary applications) – praegu 80 naelsterlingit.
• Sessioonikohtu hagid – praegu 180 naelsterlingit.

Kõigi nimetatud hagitüüpide puhul võib eri etappides tekkida täiendavaid kohtukulusid sõltuvalt sellest, mis järgus menetlus parajasti on (vt ülal).

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Põhiseaduslikes menetlustes tasutakse esialgne kohtukulu järgmistel juhtudel: dokumentide esitamisel kohtule hagi algatamiseks, täiendavate dokumentide esitamisel, kohtuistungi määramisel, kohtu aja kasutamise eest kohtuistungil (päevatariifi alusel), kulude maksustamiseks koostatud aruannete esitamisel ning edasikaebuse esitamisel.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusnõustaja peab oma kliente teavitama tasudest, mida ta kavatseb neilt sisse nõuda. Õigusnõustajal on ka mõistlik teavitada kliente edu saavutamise võimalustest ja hagiga kaasnevatest kuludest. Šotimaa õigusnõustajate käitumisstandardites (Standards of Conduct for Scottish Solicitors) nähakse ette, et õigusnõustajad peavad suhtlema oma klientidega selgelt ja tõhusalt.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Šotimaal?

Šotimaa kohtuameti veebisaidil on piiratud teave kohtukulude kohta.

Igal aastal kirjastuses Lexis/Nexis Butterworths avaldataval väljaandel „Scottish Law Directory” on eraldi lisa tasude kohta.

Mis keeles on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Šotimaal?

Kogu teave on kättesaadav inglise keeles.

Kogu teave on kättesaadav inglise keeles. Šotimaa kohtuamet pakub oma veebisaidil ka menetlusalast teavet muude keelevalikute all.

Samuti on seal nimekiri dokumentidest ja teabematerjalidest, mis on tõlgitud iiri, kantoni, pandžabi ja urdu keeltesse.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Alates 2004. aastast on Šotimaa vahendusvõrgustiku (Scottish Mediation Network, SMN) veebisaidil esitatud ka nn vahenduse kaart. Esitatud teavet on mitmel korral parandatud. Seda tööd on rahastanud Šotimaa valitsus. Šotimaa vahendusvõrgustiku viit on märgitud arvukatele infomaterjalidele ja veebisaitidele. Vahendusvõrgustik võtab vastu ka telefonipäringuid ja suunab neid sobivatesse vahendusteenistustesse. Šotimaa vahendusregistris on loetletud ka vahendaja pädevusvaldkonnad, mis annab vahendaja valimisel rohkem teavet.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Šotimaa kohtukulude veebisaidil on esitatud muu hulgas järgmine teave.

• Kõrgemale kriminaalkohtule, sessioonikohtule ja šerifikohtule kehtestatud kohtukulude kokkuvõte.
• Kohtukulude tasumisest vabastamise taotlus.
• Šerifikohtu kõige tüüpilisemate hagide kohtukulud.
• Viidad muudetud kulukorraldustele.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Šotimaa valitsus avaldab teabe viimase kuue kuu jooksul lõpetatud väiksema kohtukoosseisuga menetluste arvu kohta oma veebisaidil. Väiksema kohtukoosseisuga menetlused moodustavad 95 % kriminaalkohtu menetlustest. Teave nende menetluste keskmise kestuse kohta puudub. Iga konkreetse menetluse liigi raames võib asja menetlemine võtta eri aja, sest asjad on erinevad. Konkreetsetes menetlustes kogenud õigusnõustaja võib Teid teavitada eeldatavast kestusest.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Teave igasuguse keskmise kohta puudub, sest iga juhtum on erinev. Konkreetsetes menetlustes kogenud õigusnõustaja võib Teid teavitada eeldatavate kulude vahemikust.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Avaldatud kohtukulud sisaldavad käibemaksu.

Millised on kohaldatavad määrad?

Kohaldatakse 20% määra.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigust saada õigusabi tsiviilasjades arvestatakse kasutada jääva sissetulekuosa alusel (mida pool saab endale lubada), tuginedes omaosaluse püramiidimudelile (kindlaksmääratud skaala). Praegu saavad õigusabi isikud, kelle netosissetulek on kuni 25 450 naelsterlingit aastas.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Suurema kohtukoosseisuga (solemn) menetluste puhul on küsimus selles, kas isik või tema ülalpeetavad suudavad kohtukulusid tasuda ilma, et see põhjustaks neile lubamatuid raskusi. Sissetuleku piirmäär kui selline puudub.

Väiksema kohtukoosseisuga (summary) menetluste puhul tuleb esitada sama küsimus, kuna õigusabikulud hüvitatakse alles pärast süüst vabastava otsuse tegemist. Ka siin puudub sissetuleku piirmäär.

Õigusabinõukogu teeb vajalikud arvutused. Praktikas kasutatakse praegu netosissetuleku ülemmäärana 26 239 naelsterlingit (alates 1. aprillist 2011). Selle alusel arvestatakse, et 245 naelsterlingit nädalas on piirmäär, mis peab alles jääma pärast kohustuslike iganädalaste väljaminekute ja ülalpidamiskulude mahaarvamist. Kui avalduse esitaja kasutada jääv sissetulekuosa ületab 245 naelsterlingit nädalas, kaalutakse hagi iseloomu, et tuvastada, kas õigusabikulude tasumine põhjustab avalduse esitajale lubamatuid raskusi.

Muudes väiksema kohtukoosseisuga menetlustes, kus klient tunnistab end süüdi või kui menetlust jätkatakse ilma süüdistatava või kahtlustatava vastulauseta, võib õigusnõustaja osutada kliendile esindamisteenust (ABWOR, advice by way of representation). Sellistel juhtudel on kasutada jääva sissetulekuosa piirmäär 245 naelsterlingit nädalas. Sellesse arvestatakse sissetulekud kõikidest allikatest – välja arvatud teatud kategooriasse langevad (passported; kui isik kuulub teatud kategooriasse ja läbib vahendite testi automaatselt) või tähelepanuta jäetavad sissetulekud –, millest lahutatakse ülalpeetavatele makstav summa.

Kriminaalõiguse valdkonnas ohvrite suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kriminaalasjades ei pakuta kannatanutele täielikku õigusabi. Õigusnõustajad võivad menetluste küsimuses nõu ja abi pakkuda, kuid õigusabi raames ei hüvitata kohtus esindamise kulusid. Sellistel juhtudel on kasutada jääva sissetulekuosa piirmäär 245 naelsterlingit nädalas. Sellesse arvestatakse sissetulekud kõikidest allikatest – välja arvatud teatud kategooriasse langevad või tähelepanuta jäetavad sissetulekud –, millest lahutatakse ülalpeetavatele makstav summa.

Kui õigusabi on vajalik hagi esitamise korral kriminaalkuriteo käigus tekitatud tervisekahjustuste tõttu, kehtestatakse kasutada jääva sissetulekuosa piirmääraks 26 239 naelsterlingit. Siiski võib mõnede taotlustega pöörduda kuriteokahjude hüvitamise ameti (Criminal Injuries Compensation Authority, CICA) poole; sellisel juhul rahastab kulude hüvitamist (kui seda otsustatakse teha) nõustamisüksus (Advice and Assistance), mis on kehtestanud eri piirmäärad õigusabile tsiviilasjades.

Muud kannatanutele õigusabi andmise tingimused

Ohvritele ei anta kriminaalasjades õigusabi.

Kui tsiviilasjades otsustatakse anda õigusabi, ei ole selle suhtes kehtestatud eritingimusi. Õigusabinõukogul on pädevus anda õigusabi, kui konkreetse juhtumi üksikasjade tõttu peetakse seda vajalikuks.

Kostjatele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kohtud ega õigusabinõukogu ei ole kehtestanud tingimusi õigusabi andmiseks kriminaalasjades.

Kuludeta kohtumenetlused

Kohtutasusid ei nõuta sisse järgmistel tingimustel.

Šerifikohtus:

• Sünni, surma ja abielu registreerimisega seotud õigusakti alusel esitatud avaldused.
• 1968. aasta Šotimaa sotsiaaltöö seaduse (Social Work (Scotland) Act 1968) III osa alusel esitatud avaldused.
• 2003. aasta Šotimaa vaimse tervise (hooldus ja ravi) seaduse (Mental Health (Care and Treatment) (Scotland) Act 2003) alusel esitatud avaldused.
• 1995. aasta Šotimaa lasteseaduse (Children (Scotland) Act 1995) II osa alusel esitatud avaldused.
• 1974.aasta tarbijakrediidiseaduse (Consumer Credit Act 1974) 129. jaotise alusel esitatud avaldused.
• Deebitoride või kreeditoride esitatud avaldused seoses 1987. aasta Šotimaa deebitoride seaduses (Debtors (Scotland) Act 1987) või 2002. aasta Šotimaa võla tasumise ja arestimise seaduses (Debt Arrangement and Attachment (Scotland) Act 2002) sätestatud menetlustega, välja arvatud oksjoni protokolli läbivaatamise ning kohtu aruande audiitorile makstav tasu.
• Pärandvara nimekirja, selle täienduste või parandatud nimekirja saamise või läbivaatamise puhul (olenemata sellest, kas kinnitus surmajuhtumi kohta tööajal on vajalik või mitte).

Sessioonikohus

Deebitoride avaldused seoses 1987. aasta Šotimaa deebitoride seaduses (Debtors (Scotland) Act 1987) sätestatud menetlustega.

Advokatuuris kirjalikult või suuliselt tehtud ettepanekud või nende vaidlustamised, mille eesmärk on üksnes menetluse järgmiste etappide algatamine, sealhulgas:

1. peatükk 19.1 (tagaseljaotsused);
2. peatüki 22.3 lõike 5 punkt a (asja lõpetamine);
3. peatükk 36.13 (lordkohtuniku surm, töövõimetus, asja uuesti läbivaatamine jne);
4. peatüki 37.1 lõike 2 punkt b, peatüki 37.1 lõige 6 ja peatüki 37.1 lõige 7 (avaldused istungiks vandekohtunike osalusel);
5. peatükk 37.10 (otsuste rakendamine);
6. peatüki 38.17 lõige 1 (istungitaotlused);
7. peatüki 40.7 lõige 3 (edasikaebuse edastamisele järgnev menetlus);
8. peatüki 40.11 lõike 1 punkt a (edasikaebuse menetlemise lõpetamine), kuid ainult juhul, kui ettepanek on seotud peatükiga 40.7A (edasikaebuse menetlemise lõpetamine, kui see ei ole suunatud lõppotsuse vastu);
9. peatüki 41.15 lõige 1 (apellatsioonimenetluste istungite ettepanekud);
10. peatüki 40.15 lõige 1 (apellatsioonimenetluse istungi taotlused);
11. peatüki 41.22 lõige 1 (täiendava menetluse ettepanek).

Lisaks võib vaidluse pooli kohtukulude tasumisest teatud tingimustel vabastada, kui:

• Isik või tema partner saab toimetulekutoetust 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja toetuste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act 1992) alusel.
• Isiku sissetulek koosneb tööotsija toetusest (makstakse 1995. aasta tööotsijate seaduse (Jobseekers Act 1995) - alusel).
• Isik saab õigusabi tsiviilasjades 1986. aasta Šotimaa õigusabi seaduse 13. peatüki lõike 2 tähenduses (Legal Aid (Scotland) Act 1986) vastavalt kohtukulude tabelile, mille alusel kulu tasutakse.
• Kohtukulu tasutakse seoses lihtsustatud lahutamise või tsiviilpartnerlussuhte lahutamise avaldusega ning isik saab õigusnõustajalt avalduse asjus nõu ja abi 1986. aasta Šotimaa õigusabi seaduse (Legal Aid (Scotland) Act 1986) tähenduses.
• Isiku õigusnõustaja teeb kohtukulude tabelisse kantud asjaga seotud tööd, mille eest makstakse kohtukulu 1986. aasta Šotimaa õigusabi seaduses (Legal Aid (Scotland) Act 1986) kiireloomulistes eriolukordades õigusabi andmist käsitleva 36. jaotise alusel tehtud mis tahes ettekirjutuste alusel.
• Isik või tema partner saab tagatislaenu 2002. aasta riigipensioni seaduse (State Pension Credit Act 2002) alusel.
• Isikule või tema partnerile on määratud maksu ümberarvestus, kui:

1. poolele makstakse lapsetoetust või pool on osa paarist, kes on lapsetoetust ühiselt taotlenud (nagu on määratletud 2002. aasta maksu ümberarvestuse seaduse (Tax Credits Act 2002) 3. jaotise punktis 5A),
2. poolele kohaldatakse maksude ümberarvestust kergema või tõsise puude (või mõlema) alusel,
3. töötava isiku maksu ümberarvestuseks ei tohi tema aastane brutosissetulek ulatuda üle 16 642 naelsterlingi;

• isik või tema partner saab sissetulekuga seotud tööhõive- ja toetushüvitust 2007. aasta hoolekandereformi seaduse (Welfare Reform Act 2007) alusel.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

See oleneb algatatud menetluse tüübist. Kohtu eeskirjad on üsna üksikasjalikud ning nendega tuleks tutvuda igat tüüpi juhtumi puhul eraldi.

Üldiselt kehtivad siiski järgmised reeglid.

Väikenõuded (kuni 3000 naelsterlingi suurused nõuded)

Väikenõude menetluse lõpus võib kohus teha kulusid käsitleva otsuse. Hüvitatava kulu suuruse võib otsustada šerif. Vastasel juhul arvestab summa välja kohtuametnik (šerifikohtu sekretär), tehes seda kohe või hiljem.

Üldiselt hüvitatakse hagi võitnud poole kohtukulud. Kulud peab seejärel kandma kaotanud pool. Harilikult on hüvitatavatele kuludele seatud ka piirang.

• Kui nõude suurus on alla 200 naelsterlingi, ei kaasne sellega tavaliselt kulude hüvitamist.
• Kui nõude suurus on 200–1500 naelsterlingit, saab kohus tavaliselt määrata võitnud poole kulude hüvitamise ülemmääraks 150 naelsterlingit.
• Kui nõude suurus on 1500–3000 naelsterlingit, saab kohus tavaliselt määrata võitnud poole kulude hüvitamise ülemmääraks 10% nõude suurusest.

Kui kulud otsustatakse hüvitada, võib nende kulude hulka lisada ka kõik kohtulõivud, kuni kulude ja lõivude kogusumma ei ületa eespool nimetatud ülemmäärasid.

Lihtmenetlused (summary cause; kuni 5000 naelsterlingi suurused nõuded)

Kui kohus otsustab menetluse lõpus kohtukulud hüvitada, arvestab šerifikohtu sekretär summa kulude fikseeritud tabeli alusel välja. Summa oleneb menetluse jooksul tehtud töö hulgast ja laadist. Teisel juhul võib arvestuse sõltumatu ametnikuna teha kohtu audiitor (kui šerif või šerifikohtu sekretär peavad seda kohaseks).

Menetluse lõppedes vaatab kohtusekretär kõigepealt läbi poolte taotlused tekkinud kulude ja makstud kohtukulude hüvitamiseks. Tavaliselt tehakse seda viimase kohtuistungi lõpus. Kui šerif teeb oma otsuse hiljem või kui istungi lõpus pole piisavalt aega, võib kohtuasja pikendada järgmise korrani, mil toimub eraldi kohtukulude teemaline istung, kuhu mõlemad pooled võivad kohale tulla.

Üldiselt hüvitatakse kohtukulud kohtuasja võitnud poolele. Kulud peab tasuma kaotanud pool.

Pärast seda, kui šerifikohtu ametnik või kohtu audiitor on välja arvestanud kulude kogusumma, esitatakse asjakohane aruanne šerifile heakskiitmiseks. Kui aruanne esitatakse kohtukulusid käsitleval istungil, kinnitab šerifikohtu sekretär tähtaja (kuupäev ja kellaaeg), milleks šerif saab kuluaruande heaks kiita.

Šerifi lõplikku otsust kohtuasjas ei saa välja kuulutada enne, kui ta pole kuluaruannet heaks kiitnud. Otsus kuulutatakse välja koos kuluaruande kinnitamisega.

Tavamenetlus (ordinary cause)

Sellistes kohtuasjades võib kohus otsustada, kas mõista kellegi kasuks kulusid välja või mitte. Eeskirjade järgi tuleb väljamõistetud kohtukulud igal juhul maksustada enne maksekorralduse tegemist, kui nende ulatust pole kindlaks määratud.

Harilikult tegeleb kohus kuludega eri etappides. Esimeses etapis teeb šerif otsuse, kas hagejal või kostjal on õigus kulude hüvitamisele, ning lubab koostada kohtukulude kokkuvõtte ja see kohtule esitada. Seejärel saadab kohus asja audiitorile, kes on sõltumatu ametnik, maksude kohaldamiseks ja aruande koostamiseks. Lõpuks, pärast seda, kui audiitor on aruandes esitatud kulud maksustanud ja kui šerif on teinud otsuse võimalike vastuväidete kohta seoses audiitori aruandega, teeb kohus maksustatud kulude maksekorralduse.

Sessioonikohus

Sessioonikohtus sarnaneb menetlus tavamenetlusele (ordinary cause), kus kohus otsustab hüvitiseks õigustatud poole (vastavalt muutmise peatükile) ja palub kohtu audiitoril kulud maksustada.

Kohus teeb maksustatud kuludele maksekorralduse, kui ei ole jõutud otsusele erilise põhjuse kohta seda mitte teha.

Ekspertide tasud

Harilikult on vaja šerifile/kohtunikule esitada esildis. Selle eesmärk on paluda, et lisaks tunnistajate õigusele saada tavapärast tunnistajate tasu kinnitataks nende kui erioskustega tunnistajate täiendav tasustamine.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Lihtsustatud lahutamise avalduste puhul nõuab kohtueeskiri, et kui dokumendid tuleb esitada väljaspool Šotimaad elavale isikule, siis korraldab lihtsustatud lahutamise avalduse esitanud pool nende tõlkimise selle riigi ametlikku keelde, kus vastav teenus osutatakse.

Tõlkide puhul on tavaks, et tõlki vajav isik maksab selle teenuse eest. Teatud juhtudel võib kohus siiski otsustada, et tõlgi kasutamine on vajalik õigluse tagamiseks, ning võib sellisel juhul teha ettekirjutuse, et tõlgi tasu hüvitaks kohus.

Seonduvad lingid

Šotimaa kohtuamet

Šotimaa vahendusvõrgustik

Šotimaa kohtud (kohtukulud)

Šotimaa õigusliit

Šotimaa õigusabinõukogu

Šotimaa vahendusregister

Seonduvad manused

Ühendkuningriigi aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohta