Costs

If a citizen envisages going to court or wishes to enforce a court judgment information must be available on the costs of proceedings in the relevant Member State.

Litigation costs in civil and commercial matters are governed by national legislation and costs are not harmonised at EU level. Thus, costs vary from one Member State to another.

To obtain detailed information on costs of proceedings in the Member States, as well as on several case studies carried out on behalf of the European Commission, please select one of the flags listed on the right hand side.

If you do not have sufficient financial resources to meet the costs of a court case you can apply for legal aid.

Additional information can be obtained from the attached study (available in English and French only) undertaken to identify the sources of costs of civil judicial proceedings in each Member State by:

  • defining the proportion of each identified source of cost on the overall cost of civil judicial proceedings,
  • comparing the costs incurred by litigants in different Member States,
  • identifying variations in sources of costs and costs amounts,
  • identifying how transparency of the costs of judicial proceedings and the limitation of differences in sources of costs and costs amounts can foster greater access to justice,
  • making recommendations for possible actions at the EU level, possibly through the establishment of minimum standards, to facilitate access to justice by improving the transparency of costs of civil justice,
  • generally, identifying links, where appropriate and relevant, between costs of justice and access to justice for the citizens, and
  • identifying specific issues pertaining to cross-border disputes.

The study provides a snapshot of the situation in the European Union at a precise moment in time - December 2007.

Related Attachments

Study on the Transparency of Costs of Civil Judicial Proceedings in the EU PDF (2615 Kb) en – English version

Study on the Transparency of Costs of Civil Judicial Proceedings in the EU PDF (2665 Kb) fr – French version

Annex 1: Results of the public questionnaire PDF (1700 Kb) en

National report - Belgium PDF (829 Kb) en

National report - Bulgaria PDF (566 Kb) en

National report - Czech Republic PDF (703 Kb) en

National report - Denmark PDF (560 Kb) en

National report - Germany PDF (565 Kb) en

National report - Estonia PDF (872 Kb) en

National report - Ireland PDF (400 Kb) en

National report - Greece PDF (849 Kb) en

National report - Spain PDF (640 Kb) en

National report - France PDF (1312 Kb) en

National report - Italy PDF (772 Kb) en

National report - Cyprus PDF (555 Kb) en

National report - Latvia PDF (742 Kb) en

National report - Lithuania PDF (950 Kb) en

National report - Luxembourg PDF (551 Kb) en

National report - Hungary PDF (533 Kb) en

National report - Malta PDF (742 Kb) en

National report - Netherlands PDF (702 Kb) en

National report - Austria PDF (829 Kb) en

National report - Poland PDF (396 Kb) en

National report - Portugal PDF (781 Kb) en

National report - Romania PDF (544 Kb) en

National report - Slovenia PDF (723 Kb) en

National report - Slovakia PDF (872 Kb) en

National report - Finland PDF (504 Kb) en

National report - Sweden PDF (457 Kb) en

National report - United Kingdom PDF (448 Kb) en

Last update: 18/01/2019

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Menetluskulud - Belgia

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Belgias. Menetluskulusid on põhjalikumalt analüüsitud järgmistes juhtumiuuringutes:

Lingil klikates avaneb uus akenPerekonnaõigus – lahutus

Lingil klikates avaneb uus akenPerekonnaõigus – laste hooldusõigus

Lingil klikates avaneb uus akenPerekonnaõigus – alimendid

Lingil klikates avaneb uus akenÄriõigus – leping

Lingil klikates avaneb uus akenÄriõigus – vastutus

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Kohtutäiturid

Tsiviilasjad

Kohtutäiturite tasusid tsiviilmenetlustes reguleerib kuninga 30. novembri 1976. aasta otsus. 2009. aasta määrad avaldati 31. detsembril 2008 ametlikus väljaandes Moniteur Belge.

Nende dokumentide tekstid ja tasude määrad on kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenBelgia Riikliku Kohtutäiturite Koja (Chambre National des Huissiers de Justice) veebisaidil (rubriigi „Tarifs et taux d’intérêt” (Tariifid ja intressimäärad) alajaotise „Toutes affaires” (Kõik kohtuasjad) all) või Lingil klikates avaneb uus akenBelgia kohtute portaal veebisaidil (rubriik „Législation" (Õigusaktid)).

Kriminaalasjad

Kohtutäiturite tasusid kriminaalmenetluses reguleerib kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsus ning ministeeriumi 22. jaanuari 2009. aasta ringkiri. 2009. aasta määrad avaldati 12. jaanuaril 2009 ametlikus väljaandes Moniteur Belge.

Nende dokumentide tekstid ja tasude määrad on kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenBelgia Riikliku Kohtutäiturite Koja (Chambre National des Huissiers de Justice) veebisaidil (rubriigi „Tarifs et taux d’intérêt” (Tariifid ja intressimäärad) alajaotise „Toutes affaires” (Kõik kohtuasjad) all) või Lingil klikates avaneb uus akenBelgia kohtute portaal veebisaidil (rubriik „Législation" (Õigusaktid)).

Advokaadid

Advokaatide tasud ei ole reguleeritud. Advokaadil on vabadus tasusid määrata ja nende suhtes kliendiga kokku leppida, ent ta peab need siiski määrama mõõdukuse piires. Advokatuuril on õigus kontrollida, ega advokaat ei ole neid piire ületanud.

Kasutada võib mitmesuguseid arvutusmeetodeid: tunnitasu, teenustasu, tasu vastavalt kohtuasja väärtusele (teatav protsent kohtuvaidluse väärtusest) jne. Kokkulepped kohtuvaidluse tulemusega seotud tasu asjus on keelatud Belgia kohtuseadustiku artikliga 446b. Advokaat peab klienti tasude arvutamise meetodist eelnevalt teavitama. Advokaaditasudele ei kohaldata Belgias käibemaksu.

Kindlaksmääratud kohtukulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Vaidluspoolte kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Belgia kohtukulud on kindlaks määratud. Kulud sõltuvad kohtust, kuhu menetlus esitatakse, ja menetluse astmest (esimese või teise astme kohus).

Kohtumenetluse kulusid nimetatakse kohtukuludeks ning neid reguleerib kohtuseadustiku artikkel 1017 jj. Artiklis 1018 loetletakse kohtukulude hulka kuuluvad kulud. Kohtukulud sisaldavad:

  • mitmesuguseid makse, kantseleitasusid ja registreerimislõivusid. Kantseleitasud sisaldavad hagi esitamise, koostamise ja saatmise tasusid ning on loetletud registreerimislõivude, hüpoteegitasude ja kantseleitasude seadustiku artiklis 268 jj;
  • kohtudokumentide kulud ja töötasud;
  • kohtuotsuse saatekulu;
  • mis tahes uurimistoimingute kulud, eriti tunnistajate ja ekspertide tasud. Kuninga 27. juuli 1972. aasta otsusega määratakse kindlaks tunnistajatega seotud kulud ja hüvitised;
  • kohtunike, kohtusekretäride ja poolte reisi- ja majutuskulud, kui reisimine leiab aset kohtuniku korraldusel, ning kohtudokumentide kulud, kui need on koostatud üksnes menetlust silmas pidades;
  • artiklis 1022 nimetatud menetlushüvitis;
  • artikli 1734 kohaselt määratud vahendaja tasud, töötasud ja kulud.

Artiklis 1019 täpsustatakse, et kohtukulude hulka kuuluv registreerimislõiv sisaldab:

  • üldist kindlasummalist maksu,
  • spetsiifilisi kindlasummalisi makse ning
  • rahasummade või väärtpaberite väljamõistmise, üleandmise kohustuse või võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra määramisega seotud kohtuotsuste makse.

Teatavatel juhtudel, kui hageja või menetlusosaline ei ole belglane ning kostja on belglane, võib viimane nõuda, et hageja või menetlusse astuja annaks tagatiseks kautsjoni, mis garanteeriks kohtuprotsessist tuleneda võiva kahjuhüvitise tasumise, välja arvatud juhul, on olemas rahvusvaheline konventsioon, mis näeb ette maksevabastuse, ning välja arvatud erijuhtudel. Seda näeb ette kohtuseadustiku artikkel 851.

Samuti peab vajaduse korral arvesse võtma kohtutäituri, advokaatide (vt eespool) ning vajaduse korral tõlkijate ja tõlkide (vt allpool) kulusid.

Tsiviilmenetlus, kus üks osapooltest peab tasuma kindlaksmääratud kulud

Teatavad kulud peavad olema tasutud enne hagi esitamist. Nii on näiteks kantseleitasuga, mis tasutakse hagi esitamise hetkel.

Menetluse ajal tekkivad kulud tasutakse harilikult menetluse käigus.

Teatavate kulude puhul osutub vajalikuks vahemakse. Nii makstakse ekspertidele vahemakse korras, mille tasub menetlustoimingut taotlenud pool. Samuti nähakse artiklis 953 ette, et tunnistaja ülekuulamist taotlev pool on kohustatud andma enne nimetatud ülekuulamist kohtusekretäri käsutusse vahemakse, mis kujutab endast lõivu kogusummat ja kulude (reisikulude jne) hüvitist.

Vahel tasub kohtukulud advokaat ning sellisel juhul sisalduvad need tema kulude ja tasude arvestuses.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kõigi poolte kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetlustega seotud kindlaksmääratud kulusid reguleerib kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsuse artikkel 91 jj.

Millises menetlusetapis peab üks pooltest tasuma kindlaksmääratud kulud?

Kriminaalmenetlustega seotud kindlaksmääratud kulusid reguleerib kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsuse artikkel 91 jj.

Menetluskulud põhiseaduslikes menetlustes

Vaidluspoolte kindlaksmääratud kulud põhiseaduslikus menetluses

Poolte ainsad kulud põhiseaduslikus menetluses on tähitud posti saatekulud.

Õigusesindaja (advokaadi) antav eelteave?

Poolte õigusi ja kohustusi käsitlev teave

Eetikakoodeks kohustab advokaate oma kliente teavitama ja nõustama. Sellest tulenevalt annab advokaat oma kliendile teavet tema õiguste ja kohustuste kohta.

Muu hulgas peab advokaat teavitama oma kliente oma tasu arvutamise meetodist.

Kust leida teavet menetluskulude kohta?

Kust võib Belgias leida teavet menetluskulude kohta?

Sellekohane teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenBelgia justiitsministeerium veebisaidil, Lingil klikates avaneb uus akenkohtukorralduse ajakohastamise komisjoni veebilehel (rubriik „Info juridique“ (õigusteave)) või mitmesuguste juriidiliste kutsealade veebisaitidel.

Lingil klikates avaneb uus akenhttps://justitie.belgium.be

Samalaadset teavet võib leida ka õigusaktidest või küsida kohtukantseleist või advokaadilt.

Millistes keeltes võib Belgias leida teavet menetluskulude kohta?

Nimetatud teave on kättesaadav hollandi ja prantsuse keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahendust käsitlev teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenBelgia justiitsministeerium veebisaidil (väljaannete peatükis) ning Lingil klikates avaneb uus akenföderaalse vahendamise komisjoni veebisaidil.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Vt eespool.

Kust leida teavet menetluse keskmise kestuse kohta?

Advokaat võib anda teile mõningast teavet teie menetluse eeldatava kestuse kohta. See sõltub menetluse tüübist, mida soovite algatada, ja kohtust, kus soovite menetlust algatada.

Kust leida teavet menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Advokaat võib anda teile mõningast teavet teie menetluse eeldatava maksumuse kohta. See sõltub menetluse tüübist, mida soovite algatada, ja kohtust, kus soovite menetlust algatada.

Käibemaks

Kust leida teavet selle teema kohta? Milline on kehtiv maksumäär?

Kui teave kulude kohta on avaldatud, ei sisalda see käibemaksu. Kehtiv käibemaksumäär on 21%.

Õigusabi

Milline on sissetuleku künnis, et saada õigusabi?

Tegemist on valdkonnaga, mida reguleerib Belgia kohtuseadustiku artikkel 508/1 jj.

Esmane õigusabi on kõikidele tasuta. Tegemist on esmase õigusliku nõustamisega, mis hõlmab:

  • praktilisi juhiseid,
  • õigusteavet,
  • esialgset õiguslikku hinnangut või suunamist eriorganisatsiooni juurde.

Esmast õigusabi annavad juristid ning see on täielikult tasuta, sõltumata teie sissetuleku suurusest.

Teisene õigusabi lubab neil, kelle sissetulek ei võimalda katta advokaaditasusid, saada advokaadilt täielikult või osaliselt tasuta abi. Advokaadi abi seisneb teie nõustamises ja kaitsmises. Kuninga 18. detsembri 2003. aasta otsuses määratakse kindlaks täielikult või osaliselt tasuta teisese õigusabi ja õigusabi saamise tingimused.

Sotsiaalse seisundi tõttu täielikult tasuta õigusabi saajad on:

  • üksikisikud, kelle igakuine netosissetulek on madalam kui 944 eurot;
  • üksikisikud koos ülalpeetavaga, kelle igakuine netosissetulek on madalam kui 1213 eurot (+ 163,47 eurot ülalpeetava kohta);
  • isikud, kes moodustavad leibkonna (koos abikaasa või elukaaslasega) ning kelle leibkonna igakuine netosissetulek on madalam kui 1213 eurot (+ 163,47 eurot ülalpeetava kohta);
  • isikud, kes saavad integratsioonitoetust või sotsiaalabi;
  • isikud, kes saavad garanteeritud vanaduspensioni (GRAPA);
  • isikud, kes saavad integratsioonitoetust mittesaava puudega isiku sissetuleku asendamise toetust;
  • ülalpeetava lapsega isikud, kes saavad garanteeritud peretoetust;
  • sotsiaalmajades elavad üürnikud, kes maksavad Flandria ja Brüsseli piirkonnas üüri, mis võrdub poolega üüri baasmäärast, või kes maksavad Valloonia piirkonnas üüri miinimummääras;
  • alaealised;
  • välisriikide kodanikud, kes taotlevad elamisluba või kes esitavad halduskaebuse või algatavad kohtumenetluse otsuse suhtes, mis on võetud seaduste alusel välismaalaste territooriumile sisenemise, seal elamise, ettevõtte asutamise ja sealt tagasisaatmise kohta;
  • varjupaiga taotlejad ning isikud, kes esitavad pagulasseisundi tunnustamise taotluse või nõude või kes taotlevad ümberasustatud isiku staatust;
  • isikud, kes on kaasatud võlgade kollektiivse tasumise menetlusse või kes soovivad esitada hagi võlgade kollektiivse tasumise asjus.

Tasuta õigusabi saavad sissetulekute ebapiisavuse eeldusel (eeldust on võimalik tühistada):

  • vahi all olevad isikud või süüdistatavad, kelle suhtes kohaldatakse kiirmenetlust ja kellel on eeldatavalt ja kuni vastupidise tõendamiseni ebapiisav sissetulek;
  • vaimsete häiretega isikud, kelle suhtes on kohaldatud 26. juuni 1990. aasta seadusega (vaimsete häiretega isikute kaitse kohta) ettenähtud meedet ning kellel on eeldatavalt ja kuni vastupidise tõendamiseni ebapiisav sissetulek;
  • kostja, kelle suhtes kohaldatakse kiirmenetlust.

Osaliselt tasuta abi (advokaat võib sellisel juhul taotleda piiratud menetlusse astumist) saavad:

  • üksikisikud, kelle igakuine netosissetulek on vahemikus 944–1213 eurot;
  • üksikisikud koos ülalpeetavaga, kelle igakuine netosissetulek on vahemikus 1213–1480 eurot (+ 163,47 eurot ülalpeetava kohta);
  • isikud, kes elavad koos abikaasaga või teise isikuga, kellega nad moodustavad leibkonna ning kelle leibkonna igakuine netosissetulek on vahemikus 1213–1480 eurot (+ 163,47 EUR eurot ülalpeetava kohta);

Eespool nimetatud summasid korrigeeritakse kord aastas vastavalt tarbijahinna indeksi muutustele.

Õigusabi hõlmab kohtukulusid. Kui kliendil pole piisavalt vahendeid kohtukulude katmiseks, võib ta pöörduda isiklikult või advokaadi vahendusel õigusabi büroosse. Teda võib vastavalt maksejõuetuse astmele vabastada osaliselt või täielikult kohtutäituri, eksperdi jne kulude tasumisest. Seda valdkonda reguleerib kohtuseadustiku artikkel 664 jj.

Millised on õigusabi saamise tingimused kriminaalmenetluses kannatanu või süüalusena osalejale?

Õigusabi saamise tingimused kriminaalmenetluses kannatanu või süüalusena osalejale on samad, mis eespool loetletud.

Kas on menetlusi, mis on kuludest vabastatud?

Jah, näiteks menetlus, mille eesmärk on saavutada võlgade kollektiivset tasumist või saada menetlusosalisena vabastus kohtukuludest.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole menetluskulud?

Tsiviil- ja kaubandusasjad

Artikli 1017 jj kohaselt kannab kohtukulud (kohtutäituri, ekspertide, kohtute jne kulud) harilikult kaotanud pool pärast seda, kui kohtuotsus on välja kuulutatud.

Ühe osa kaotanud poole kantavatest kuludest moodustab kindlasummaline makse võitja poole advokaadi kuludesse ja tasudesse. Seda makset nimetatakse menetlushüvitiseks ning tegemist on kindlasummalise maksega, mis arvutatakse tabeli põhjal, mis on koostatud vastavalt kohtuasja panuseks olevatele summadele. Hüvitis ei kata tingimata kõiki tasusid. Kuninga 26. oktoobri 2007. aasta otsusega määratakse kindlaks nimetatud menetlushüvitise summa. Nimetatud summad koosnevad miinimum- ja maksimumsummadest ning kohtunik on kohustatud määrama hüvitise suuruse selles vahemikus.

Mõningatel juhtudel on võimalik, et kohus ei määra kaotanud poolt kohtukulude tasujaks, vaid lahendab küsimuse teisiti (kulude jagamise teel vms).

Kriminaalasjad

Kui süüdistatav ja tsiviilõiguslikult vastutavad isikud mõistetakse süüdi, jäävad menetluskulud reeglina nende kanda koos menetlushüvitisega (kindlasummaline makse võitja poole advokaadi kuludesse ja tasudesse – vt tsiviil- ja kaubandusasjade lõik). Kui aga süüdistatavaid ja tsiviilõiguslikult vastutavaid isikuid süüdi ei mõisteta ning tsiviilõiguslik menetlusosaline kaotab, võib viimane olla kohustatud tasuma täielikult või osaliselt riigi ja süüdistatava menetluskulud ning menetlushüvitise. Teatavatel juhtudel jäävad menetluskulud riigi kanda. Need sätted on kirjas kriminaalmenetluse seadustikus.

Ekspertide tasud

Tsiviil- ja kaubandusasjad

Ekspertide tasud ei ole reguleeritud ning ekspertidel on vabadus määrata oma tasude suurus. Kohtunik kontrollib nimetatud tasusid piiratud ulatuses (tal on õigus sekkuda poolte ja eksperdi vahelise lahkheli korral), ent pole olemas õigusakti, mis määraks summad, millele ekspertide tasud peavad vastama. Seda valdkonda reguleerib kohtuseadustiku artikkel 987 jj ning kuninga 24. mai 1933. aasta otsus.

Kuninga 14. novembri 2003. aasta otsusega kinnitatakse siiski tasude määr ja kulud ekspertidele, kelle töökohtud on nimetanud ametisse meditsiinilise ekspertiisi raames, mis käsitleb:

  • vaidlusi invaliidsushüvitiste üle,
  • peretoetusi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele,
  • töötuskindlustust või
  • kohustuslikku ravi- ja kahjukindlustust.

Kriminaalasjad

Ekspertide tasusid kriminaalmenetlustes reguleerib kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsus ja ministeeriumi 22. jaanuari 2009. aasta ringkiri. 2009. aasta määrad avaldati 12. jaanuaril 2009 ametlikus väljaandes Moniteur Belge.

Nende dokumentide tekstid on kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenkohtukorralduse ajakohastamise komisjoni veebisaidil (rubriik „infos juridique“ – „professionne“ – „tarifs“ – „frais de justice“ („õigusteave" – „ametialane" – „määrad" – „kohtukulud")) või Lingil klikates avaneb uus akenBelgia kohtute portaal veebisaidil (rubriik „Législation" (Õigusaktid)).

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Võib juhtuda, et menetluse käigus tekib vajadus pöörduda tõlkija või tõlgi poole. Seda juhul, kui dokumente esitatakse muus kui menetluses kasutatavas keeles või kui tunnistaja ei suuda end võõrkeeles väljendada. Samuti juhul, kui üks pooltest kõneleb muud kui menetluses kasutatavat keelt ega saa menetluse keelest aru või kui kohtunik ei saa aru selle poole kõneldavast keelest. Kohaldatavad reeglid võib leida 15. juuni 1935. aasta seadusest kohtumenetluste keelekasutuse kohta.

Kriminaalasjad

Tõlkijate ja tõlkide tasusid kriminaalmenetlustes reguleerib kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsus ja ministeeriumi 22. jaanuari 2009. aasta ringkiri. 2009. aasta määrad avaldati 12. jaanuaril 2009 ametlikus väljaandes Moniteur Belge.

Nende dokumentide tekstid on kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenkohtukorralduse ajakohastamise komisjoni veebisaidil (rubriik „infos juridique“ – „professionne“ – „tarifs“ – „frais de justice“ („õigusteave" – „ametialane" – „määrad" – „kohtukulud")) või Lingil klikates avaneb uus akenBelgia kohtute portaal veebisaidil (rubriik „Législation" (Õigusaktid)).

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenBelgia justiitsministeerium

Lingil klikates avaneb uus akenKohtukorralduse ajakohastamise komisjon

Seonduvad manused

Belgia aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(829 Kb)en

Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhtumite näiteid 1 – perekonnaõigus – abielulahutus - Belgia

Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lahutus) selgitada, milline on lahutusavalduse esitaja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Paar abiellub. Sellele järgneb lahuselu ja otsus lahutada.

B – piiriülene juhtum. Kaks sama liikmesriigi (liikmesriik A) kodanikku abielluvad. Abielu sõlmitakse liikmesriigis A. Pärast abiellumist asub paar elama ja töötama teise liikmesriiki (liikmesriik B), millest saab nende alaline elukoht. Mõne aja pärast asutakse lahus elama, kusjuures naine pöördub tagasi liikmesriiki A, kuid mees jääb liikmesriiki B. Paar otsustab lahutada. Vahetult pärast liikmesriiki A naasmist esitab naine liikmesriigi B kohtule lahutusavalduse.


Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutse-eetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).

Maksumuste ja kulude hinnang on esitatud vaid näitena.


Kulud Belgias

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumi näide

Kohtumenetlus

Edasikaebuse menetlemine

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ?

Kulud

Juhtum A

82 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

186 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

ei

Juhtum B

82 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

186 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

ei



Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumi näide

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

ei

ligikaudu 2500 eurot

ei

ligikaudu 250 eurot

ligikaudu 250 eurot

ei

Juhtum B

ei

ligikaudu 3500 eurot

ei

ligikaudu 350 eurot

ligikaudu 350 eurot

ei



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumi näide

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Muud kulud

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Kulud

Kirjeldus

Kulud

Juhtum A

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.

Juhtum B

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised

Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.

Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumi näide

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Muud piiriüleste vaidluste erikulud               

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Kirjeldus

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

Juhtum B

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

täitekulud

ligikaudu 100 eurot


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhtumite näiteid 2 - perekonnaõigus – lapse eestkoste - Belgia

Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lapse eestkoste) selgitada, milline on hageja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema esitab hagi isa suhtlusõiguse piiramiseks.

B – piiriülene juhtum, kui advokaat asub liikmesriigis A. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole omavahel abielus. Nad saavad lapse, kuid lähevad kohe pärast lapse sündi lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema ja laps asuvad elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), sest nimetatud kohtuotsuse põhjal on neil selleks luba, kuid isa jääb liikmesriiki B. Mõne aasta möödudes esitab ema liikmesriigis A hagi isa suhtlusõiguse muutmiseks.

Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutseeetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).

Lõivud ja kulud on hinnangulised ja esitatud vaid näitena.


Kulud Belgias

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumi näide

Kohtumenetlus

Edasikaebuse menetlemine

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

 

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ?

Kulud

Juhtum A

52 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

186 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

ei

Juhtum B

52 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

186 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

ei



Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumi näide

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

ei

ligikaudu 1500 eurot

ei

52 eurot

ligikaudu 100 eurot

ei

Juhtum B

ei

ligikaudu 1000 eurot

ei

52 eurot

ligikaudu 100 eurot

ei



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumi näide

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Juhtum A

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.

Juhtum B

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised

Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.

Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumi näide

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Muud piiriüleste vaidluste erikulud               

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

Juhtum B

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

täitekulud

ligikaudu 100 eurot


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhtumite näiteid 3 – perekonnaõigus – elatis - Belgia

Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (alimendid) selgitada, milline on hageja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole omavahel abielus.  Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse lapse eestkosteõigus emale. Ainsaks jätkuvaks vaidlusküsimuseks on alimentide summa, mille isa võlgneb emale lapse ülalpidamise ja kasvatamise eest. Ema esitab selle kohta hagi.

B – piiriülene juhtum, kui advokaat asub liikmesriigis A. Mees ja naine elavad koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse lapse eestkosteõigus emale. Isa nõusolekul asuvad ema ja laps elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), millest saab nende alaline elukoht.

Jätkuvaks vaidlusküsimuseks on alimentide summa, mille isa võlgneb emale lapse ülalpidamise ja kasvatamise eest. Ema esitab selle kohta liikmesriigis A hagi.

Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutseeetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).

Lõivud ja kulud on hinnangulised ja esitatud vaid näitena.

Kulud Belgias

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumi näide

Kohtumenetlus

Edasikaebuse menetlemine

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

 

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ?

Kulud

Juhtum A

27 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

82 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

ei

Juhtum B

27 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

82 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

ei



Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumi näide

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

ei

ligikaudu 1000 eurot

ei

ligikaudu 27 eurot

ligikaudu 60 eurot

ei

Juhtum B

ei

ligikaudu 1000 eurot

ei

ligikaudu 27 eurot

ligikaudu 60 eurot

ei



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumi näide

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Juhtum A

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.

Juhtum B

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised

Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.

Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumi näide

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Muud piiriüleste vaidluste erikulud               

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Kirjeldus

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

Juhtum B

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

täitekulud

ligikaudu 100 eurot


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhtumite näiteid 4 - äriõigus – leping - Belgia

Liikmesriikidel paluti kaubandusõiguse küsimuses (leping) selgitada, milline on müüja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Äriühing on tarninud 20 000 euro väärtuses kaupu. Ostja ei ole müüjale tasunud, sest tema arvates ei vasta kaubad kokkulepitule.

Müüja esitab hagi, et nõuda hinna täielikku tasumist.

B – piiriülene juhtum. Äriühing, mille peakontor asub liikmesriigis B, on tarninud liikmesriigis A asuvale ostjale 20 000 euro väärtuses kaupu. Lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriigi B õigust ja see on vormistatud liikmesriigi B keeles. Liikmesriigis A asuv ostja ei ole müüjale tasunud, sest tema arvates ei vasta kaubad kokkulepitule. Müüja esitab liikmesriigis A hagi, et nõuda ostjaga sõlmitud lepingus märgitud hinna täielikku tasumist.

Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutseeetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).

Lõivud ja kulud on hinnangulised ja esitatud vaid näitena.


Kulud Belgias

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumi näide

Kohtumenetlus

Edasikaebuse menetlemine

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ?

Kulud

Juhtum A

82 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

186 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

jah

Vaata vahendamisega kaasnevate kulude kohta osast „Vahendus liikmesriikides – Belgia"

Juhtum B

52 eurot (Euroopa maksekäsu-menetlus)

7,57–34,48 eurot/lk

186 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

jah

Vaata vahendamisega kaasnevate kulude kohta osast „Vahendus liikmesriikides – Belgia"



Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumi näide

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik?

Juhtum A

ei

ligikaudu 2000 eurot

ei

ligikaudu 250 eurot

ligikaudu 250 eurot

ei

Juhtum B

ei

ligikaudu 2000 eurot

ei

ligikaudu 52 eurot

ligikaudu 100 eurot

ei



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumi näide

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Juhtum A

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.

Juhtum B

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised

Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.


Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumi näide

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Muud piiriüleste vaidluste erikulud               

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Kirjeldus

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

Juhtum B

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

täitekulud

ligikaudu 100 eurot


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhtumite näiteid 5 - äriõigus – vastutus - Belgia

Liikmesriikidel paluti kaubandusõiguse küsimuses (vastutus) selgitada, milline on kliendi osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Kütteseadme valmistaja tarnib selle paigaldajale. Paigaldaja müüb seadme edasi kliendile ja paigaldab selle tema kodus. Mõne aja pärast süttib majas tulekahju. Kõik pooled (kütteseadme valmistaja, paigaldaja ja lõpptarbija) on kindlustatud. Tulekahju põhjuses ei olda üksmeelel ja keegi ei taha kliendile kahju hüvitada.

Klient esitab hagi, et nõuda kütteseadme valmistajalt, selle paigaldajalt ja kindlustusandjalt kahju täielikku hüvitamist.

B – piiriülene juhtum. Liikmesriigis B asuv kütteseadme valmistaja tarnib selle liikmesriigis C asuvale paigaldajale. Paigaldaja müüb seadme edasi liikmesriigis A asuvale kliendile ja paigaldab selle tema kodus. Mõne aja pärast süttib majas tulekahju. Kõik pooled (kütteseadme valmistaja, paigaldaja ja lõpptarbija) on kindlustatud oma liikmesriigi kindlustusandja poolt. Tulekahju põhjuses ei olda üksmeelel ja keegi ei taha kliendile kahju hüvitada.

Klient esitab liikmesriigis A hagi, et nõuda kütteseadme valmistajalt, selle paigaldajalt ja liikmesriigis A asuvalt kindlustusandjalt kahju täielikku hüvitamist.


Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutseeetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).

Lõivud ja kulud on hinnangulised ja esitatud vaid näitena.


Kulud Belgias

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumi näide

Kohtumenetlus

Edasikaebuse menetlemine

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ?

Kulud

Juhtum A

82 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

186 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

jah

Vaata vahendamisega kaasnevate kulude kohta osast „Vahendus liikmesriikides – Belgia"

Juhtum B

82 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

186 eurot

7,57–34,48 eurot/lk

jah

Vaata vahendamisega kaasnevate kulude kohta osast „Vahendus liikmesriikides – Belgia"



Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumi näide

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik?

Juhtum A

ei

ligikaudu 3000 eurot

ei

ligikaudu 500 eurot

ligikaudu 250 eurot

ei

Juhtum B

ei

ligikaudu 3000 eurot

ei

ligikaudu 500 eurot

ligikaudu 250 eurot

ei



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumi näide

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Juhtum A

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.

Juhtum B

jah

15,65–48,24 eurot

Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised

Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.


Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumi näide

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Muud piiriüleste vaidluste erikulud               

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Kirjeldus

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

Juhtum B

kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud

7,57– 34,48 eurot/lk

kui kostja ei mõista menetluse keelt

31,61 –54,62 eurot/h

täitekulud

ligikaudu 100 eurot


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje bulgaaria keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Menetluskulud - Bulgaaria

Käesoleval lehel pakutakse teavet õigusemõistmise kulude kohta Bulgaarias.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Advokaadid

Bulgaaria advokatuuriseaduse (viimati muudetud SG/69, 5.8.2008):

artiklis 36 on sätestatud:

  1. Vandeadvokaatidel on õigus saada tasu oma töö eest.
  2. Tasu suurus tuleb kokku leppida vandeadvokaadi ja tema kliendi vahelises lepingus. Summa peab olema õiglane ja põhjendatud ning ei või olla väiksem tasust, mis on ette nähtud vastavat liiki töö eest maksmiseks (advokatuurinõukogu määrus).
  3. Lepingu puudumisel peab vandeadvokaadi või kliendi taotlusel määrama tasu advokatuurinõukogu (advokatuurinõukogu määrus).
  4. Tasu võib määrata absoluutsuurusena ja/või protsendina summast, mille sõltuvalt menetluse tulemusest võib määrata kohus. See ei hõlma tasu maksmist kriminaal- ja tsiviilasjades, mille objekt ei ole materiaalne.

artiklis 38 on sätestatud:

  1. Vandeadvokaadid võivad anda õigusabi ja teha koostööd:
  • isikutega, kellel on õigus saada elatist.
  • majanduslikes raskustes olevate isikutega.
  • lapsevanemate, sõprade või teiste advokaatidega.
  1. Sellistel juhtudel, kui asjaomase menetluse vastaspool määratakse maksma kulusid, on advokaadil õigus saada tasu. Kohus peab määrama sellise tasu suuruse, mis ei tohi olla väiksem (advokatuurinõukogu määruse artikli 36 lõikes 3) ette nähtud tasust, ning nõuab selle sisse vastaspoolelt.

Tasu nähakse ette kooskõlas advokatuurinõukogu 2004. aasta määrusega nr 1. Miinimumtasud on järgmised:

  1. Tasud nõustamise, teavitamise, dokumentide ja lepingute koostamise eest:
    • kindlaksmääratud tasud (umbes 10–300 eurot)
    • vastavalt kohtuasja materiaalsuse määrale: kindlaksmääratud tasu (umbes 75–350 eurot) + olulise huvi protsent (0,1–1%)
      1. Tsiviil- ja haldusmenetluste tasud esimese astme kohtus:
    • kindlaksmääratud tasud (umbes 50–250 eurot)
    • vastavalt kohtuasja materiaalsuse määrale: kindlaksmääratud tasu (umbes 50–325 eurot) + olulise huvi protsent (2–6%)
      1. Kohtuotsuste täitmisele pööramise menetluste eest
    • pool 2. punktis osutatud tasudest
      1. Kriminaal- ja halduskaristusmenetluste tasud esimese astme kohtus on üksnes kindlaksmääratud tasud:
    • kohtumenetluse eelne etapp – umbes 150 eurot
    • kohtumenetluse etapp – umbes 150–900 eurot sõltuvalt väidetava kuriteo raskusastmest
    • halduskaristusasjade puhul 75 eurot
      1. Tasud eriseaduste kohaste menetluste puhul (laste kaitsmine, perekonnaseadus, koduvägivald, väljasaatmine, Euroopa vahistamismäärus jne):
    • üksnes kindlaksmääratud tasud – umbes 75–125 eurot

Kohtutäiturid

Alates 2006. aastast on kohtutäiturid Bulgaarias olnud eraõiguslikud täitevametnikud ja riigiametnikud. Mõlema puhul kohaldatakse seadusega ette nähtud tariife.

  1. Riigiametnike tasud on kindlaks määratud (tsiviilkohtumenetluse 2008. aasta seadustiku II jaotises, mis käsitleb kohtute poolt sissenõutavate riigilõivude tariife).
  2. Eraõiguslike täitevametnike tasud on kindlaks määratud (eratäitevametnike seaduse artikliga 78 ning täitmisele pööramise lõivude ja kulude tariifides).

Mõlemas tariifis määratud tasud on samad.

Eraõiguslik täitevametnik nõuab sisse lisatasu 50% ulatuses standardtasust, mis on ette nähtud dokumentide kättetoimetamise eest puhkepäevadel ja pühade ajal, korralduste saatmise eest posti teel ning kaebusest, teatest ja dokumentidest koopiate tegemise eest.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluste kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluste vaidluspooltele kindlaks määratud kulud

Tsiviilkohtumenetlustes makstavad lõivud (mis on esitatud tsiviilkohtumenetluse 2008. aasta seadustiku I jaotises, mis käsitleb kohtute poolt sissenõutavate riigilõivude tariife) on järgmised. Lõiv:

  • Tsiviilhagi puhul 4 protsenti nõutud summast, ent mitte vähem kui 25 eurot
  • Moraalse kahju nõude summa on kuni 40 eurot, ent mitte vähem kui 15 eurot
  • Lahutusasjade puhul (sealhulgas need, mis lahendatakse vastastikusel kokkuleppel) 2 protsenti mõlema poole osa kolme aasta kogusummast (vastavalt abieluvara ja elatise jagamise lepingule)
  • Täitedokumendi puhul 2 protsenti kohtuasja objekti materiaalsuse määrast, ent mitte vähem kui 12,5 eurot
  • Lapsendamisasjade puhul 12,5 eurot
  • Nõutava vara tagamise puhul 20 eurot
  • Tõendite tagamise puhul 10 eurot
  • Maksejõuetusasjade puhul füüsilisest isikust ettevõtjale 25 eurot, äriühingule 125 eurot

Tsiviilkohtumenetluse etapp, millal määratud kulud tuleb maksta

Lõivud makstakse enne menetluse algust või enne vastava toimingu teostamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 76).

Kriminaalmenetlustes kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluste vaidluspooltele kindlaks määratud kulud

Kulude katmist ja tasude maksmist kriminaalmenetlustes reguleerib kriminaalmenetluse seadustik:

Artikkel 187: Kulude katmine

  1. Kriminaalmenetluste kulud tuleb katta asjaomase institutsiooni eelarves kindlaksmääratud summas, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud juhtudel.
  2. Kriminaalasjades, mis algatatakse kannatanu poolt kohtule esitatud kaebuse alusel, peab eraisikust kaebuse esitaja maksma kulude summa ette. Kui seda ei ole tehtud, tuleb eraisikust kaebuse esitajale anda seitse päeva aega selle rahasumma maksmiseks.
  3. Asjades, mis algatatakse kannatanu poolt kohtule esitatud kaebuse alusel, tuleb kostja esitatud tõendusnõuete kulud katta kohtu eelarvest.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses (tariif nr 1 kohtu, prokuratuuri, uurimisasutuste ja justiitsministeeriumi poolt sissenõutavaid riigilõivusid käsitlevas seaduses, mida muudeti viimati 2005. aastal) on järgmised:

  • Kaebuste puhul, mis on aluseks tsiviilõigusliku iseloomuga kriminaalmenetluste alustamisel – 6 eurot
  • Kriminaalmenetluste käigus esitatud tsiviilhagide puhul – 2,5 eurot
  • Rehabiliteerimise taotluste puhul, kui asi jääb lahendamata – 3 eurot

Kriminaalmenetluse etapp, millal määratud kulud tuleb maksta

Eraisikust kaebuse esitaja peab eespool nimetatud kulud maksma ette (vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule). Kui seda ei ole tehtud, tuleb eraisikust kaebuse esitajale anda seitse päeva aega selle rahasumma maksmiseks.

Kindlaksmääratud kulud põhiseaduslikes menetlustes

Põhiseaduslikes menetlustes vaidluspooltele kindlaks määratud kulud

Bulgaaria õigussüsteemis põhiseaduslikud menetlused puuduvad.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Advokatuuriseaduse artikli 40 lõikes 3 on sätestatud, et „advokaadid on kohustatud oma kliente täpselt teavitama nende õigustest ja kohutustest”. Puudub selgesõnaline kohustus anda klientidele teavet kohtumenetluse käigus eeldatavasti tekkivate kulude kohta. Advokaatide eetikanormides on selline kohustus siiski ette nähtud.

Kulude allikad

Kust võib leida teavet kulude allikate kohta Bulgaarias?

Füüsilisel või juriidilisel isikul, kes soovib kohtu poole pöörduda, ei ole võimalik leida teavet, mis selgitaks, kui palju see neile maksma läheb, kuna ei ole olemas ametlikku ega mitteametlikku veebisaiti või muud avalikku asutust, mis pakuks sellist ülevaatlikku teavet. Seetõttu ootavad kliendid peamiselt, et advokaadid teavitaksid neid kuludest.

Sellele vaatamata saavad kodanikud järgmistelt avalikelt veebisaitidelt leida õigusakte kohtumenetluste lõivude ja kulude kohta ning teha ise arvutusi. Need on: Lingil klikates avaneb uus akenriiklikud õigusaktid, Lingil klikates avaneb uus akenadvokatuurinõukogu veebisait, Lingil klikates avaneb uus akenKõrgema Justiitsnõukogu veebisait ja Lingil klikates avaneb uus akenriikliku õigusabitalituse veebisait. Kõik need saidid on praegu kättesaadavad üksnes bulgaaria keeles.

Millistes keeltes võin ma saada teavet kulude allikate kohta Bulgaarias?

Kõik eespool nimetatud veebisaidid on praegu kättesaadavad üksnes bulgaaria keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

See teave on kättesaadav Bulgaaria Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeeriumi veebisaidil.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Lingil klikates avaneb uus akenKõrgema Justiitsnõukogu veebisaidilt leiab aastaaruanded ja kaks korda aastas koostatavad aruanded iga astme kohtu tegevuse kohta. Veebisaidilt leiab teavet viimase kolme kuu, kuue kuu, ühe aasta, kahe ja enama aasta jooksul lõpule viidud kohtuasjade arvu kohta. Kõrgema Justiitsnõukogu statistikaosakond esitab analüüse ja teavet tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades läbiviidavate kohtumenetluste keskmise kestuse kohta.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Selline ametlik avalik teave ei ole kättesaadav.

Käibemaks

Kuidas seda teavet esitatakse? Millised on kohaldatavad määrad?

Käibemaks on lisatud kulude hulka (vastavalt eespool nimetatud tariifidele ja õigusaktidele).

Õigusabi

Kohaldatav sissetuleku alampiirmäär tsiviilõiguse valdkonnas

Vastavalt õigusabiseadusele on tsiviil- ja kriminaalasjade puhul tingimused samad (vt allpool):

Artikkel 22:

  • Õigusabi (artikli 21 punktide 1 ja 2 alusel) antakse isikutele, kes vastavad igakuiste sotsiaalabihüvitiste suhtes kehtestatud abikõlblikkuse nõuetele (sotsiaalabiseaduse kohaldamise õigusaktides osutatud korras), ning isikutele, kes on paigutatud sotsiaalteenuseid osutavatesse eriasutustesse.
  • Õigusabi (artikli 21 punktide 1 ja 2 alusel) tuleb anda kasuperekonnale, perekonnale või sõpradele ja sugulastele, kelle juurde laps paigutatakse (Lingil klikates avaneb uus akenlastekaitseseaduses sätestatud korras).
  • Vastavalt vajadusele peab lapse paigutamise otsuse kinnitama sotsiaalabidirektoraadi direktor või see tuleb kinnitada kohtuotsusega. Isik, kes ei ole saanud igakuist sotsiaalhüvitist, millele tal on õigus (sotsiaalabiseaduse kohaldamise õigusaktides osutatud korras), peab esitama riiklikule õigusabiametile tõendi, mille on välja andnud sotsiaalabidirektoraadi direktor ja milles tunnistatakse, et asjaomane isik vastab abikõlblikkuse nõuetele igakuise sotsiaalabihüvitiste saamiseks.

Tsiviil- ja haldusasjade puhul esitatakse täiendavaid nõudeid.

Artikkel 23:

  1. Tsiviil- ja haldusasjades antakse õigusabi, kui kohus otsustab asjaomaste pädevate asutuste esitatud tõendite põhjal, et menetluse poolel ei ole võimalik maksta advokaadi abi eest. Sellisele otsusele jõudmiseks võtab kohus arvesse järgmist:
  • Isiku või perekonna sissetulek
  • Varaline seisund, mis on avaldusega kinnitatud
  • Perekonna olukord
  • Tervislik seisund
  • Tööalane staatus
  • Vanus
  • Muud kindlaks tehtud asjaolud.

Kohaldatav sissetuleku alampiirmäär kostjatele kriminaalõiguse valdkonnas

Lisaks kriminaalasjade suhtes kehtestatud kriteeriumitele (eespool kirjeldatud õigusabiseaduse artikkel 22), kohaldatakse järgmisi kriteeriumeid:

Artikkel 23:

  1. Õigusabisüsteem (osutatud artikli 21 punktis 3) hõlmab juhtumeid, mille puhul kaitse või esindamine õigusnõustaja poolt on kohustuslik.
  2. Õigusabisüsteem peab lisaks hõlmama juhtumeid, mille puhul kahtlustatav, süüdistatav, kostja või kriminaal-, tsiviil- või haldusasja pool ei ole suuteline maksma advokaadi abi eest, ent soovib saada sellist abi, ja kui see on õigusemõistmise huvides.
  3. Kriminaalasjade puhul peab sellise hinnangu andma asjakohane asutus selle isiku/kostja varalise seisundi põhjal, kes ei ole suuteline maksma advokaadi teenuse eest.

Kohaldatav sissetuleku alampiirmäär kannatanute puhul kriminaalõiguse valdkonnas

Kohaldatav piirmäär on sama nagu teiste kriminaalmenetluse poolte puhul (vt eespool).

Muud tingimused, mis on seotud kannatanutele õigusabi andmisega

Seadusega ei ole ette nähtud eritingimusi, mida kohaldatakse kuriteoohvrite suhtes. Kohaldatakse kriminaalasjades antava õigusabi üldeeskirju (õigusabi seaduse artiklid 22 ja 23).

Muud tingimused, mis on seotud kostjatele õigusabi andmisega

Seadusega ei ole ette nähtud eritingimusi, mida kohaldatakse kostjate suhtes. Kohaldatakse kriminaalasjades antava õigusabi üldeeskirju (õigusabiseaduse artiklid 22 ja 23).

Tasuta kohtumenetlused

Artikkel 83: Vabastus lõivude ja kulude tasumisest

  1. Kohtuasjade käsitlemise eest ei maksa lõivusid ja tasu kulusid:
    • hagejad – töötajad ja tööalastest õigussuhetest tulenevate kollektiivsete hagide osalised
    • elatisnõuete hagejad
    • prokuröri esitatud nõuete puhul
    • hagejad – kahjunõuete puhul, mis puudutavad lepinguvälist kahju seoses kuriteoga, mille kohta on tehtud juba jõustunud kohtuotsus
    • selle poole määratud eriesindajad, kelle aadress ei ole teada
      1. Menetlustega seotud lõivusid ja kulusid ei pea maksma füüsilised isikud, kui kohus tunnistab, et neil ei ole maksmiseks piisavalt vahendeid. Vabastuse kohaldamisel võtab kohus arvesse järgmist:
    • isiku ja isiku perekonna sissetulekud
    • varaline seisund, mis on avaldusega kinnitatud
    • perekonnaseis
    • tervislik seisund
    • tööalane staatus
    • vanus
    • muud asjakohased asjaolud
      1. Punktides 1 ja 2 osutatud juhtudel tuleb menetluskulud kanda kohtu eelarvest.

Artikkel 84: Vabastus teatud juhtudel

Riigilõivu ei pea maksma, ent kohtukulud peavad tasuma:

  1. riik ja riigiasutused, välja arvatud riigiomandit puudutavatel juhtudel ning riigi nõudeid ja õigusi puudutavate nõuete puhul (muudetud SG 50/08, kehtiv alates 1.3.2008; muudetud konstitutsioonikohtu otsusega kohtuasjas nr 3 (2008 – SG 63/08)).
  2. Bulgaaria Punane Rist
  3. omavalitsused, välja arvatud nõuete puhul, mis puudutavad omavalitsuse nõudeid ja omandiõigusi – munitsipaalomand

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilasjad

Artikkel 78: Kulude hüvitamine

  1. Kostja peab tasuma hageja poolt makstud lõivud (sealhulgas menetluskulud ja ühe (juhul kui see poolel on olemas) seadusliku esindaja tasu) proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga.
  2. Kui kostja ei ole andnud alust kohtuasja algatamiseks, peab kulud hüvitama hageja.
  3. Kostjal on samuti õigus nõuda sisse tasutud kulud proportsionaalselt hagi rahuldamata jäetud osaga.
  4. Kostjal on samuti õigus kulude hüvitamisele, kui kohtumenetlus lõpetatakse.
  5. Kui nõudesumma, mille menetluse pool maksab seaduslikule esindajale tasuna, on ülemäära suur arvestades kohtuasja tegelikku õiguslikku ja reaalset raskust, võib kohus vastaspoole taotlusel hüvitada väiksema summa, mis ei ole aga miinimumsummast väiksem (seadusliku esindaja seaduse artikkel 36).
  6. Kui kohtuasi lahendatakse selle isiku kasuks, kes on vabastatud riigilõivu maksmisest või menetluskulude tasumisest, peab kohtusse kaevatud isik tasuma kõik nõutavad lõivud ja kulud. Vastavad summad kantakse kohtu arvele.
  7. Kui õigusabi kasutanud isiku nõue rahuldatakse, kantakse seadusliku esindaja tasu, mis on proportsionaalne nõude rahuldatud osaga, riigi õigusabibüroo arvele. Kohtuotsuse vaidlustamise korral tasub õigusabi kasutanud isik kulud proportsionaalselt nõude rahuldamata jäänud osaga.
  8. Seadusliku esindaja tasu antakse samuti juriidilistele isikutele ja üksikettevõtjatele, kui neid kaitses oma töötaja – õigusnõustaja.
  9. Kui kohtuasi lõpeb kokkuleppe sõlmimisega, tuleb pool makstud riigilõivust maksta hagejale tagasi. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb tasuda menetlus- ja kokkuleppele jõudmise kulud.

10.   Kolmanda abistava isiku* kulusid ei hüvitata, vaid ta peab kandma enda teostatud toimingute kulud.

11.   Kui kohtumenetluses osaleb prokurör, hüvitatakse asjakohased kulud riigile või riik tasub kulud.

*Kolmas abistav isik on tsiviilkohtumenetluses osalev eraldi isik, kellel on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud eriõigused ja kohustused.

Kriminaalasjad

Kriminaalkohtumenetluse seadustik – kulud ja tasud

Artikkel 187: Kulude katmine

  1. Kriminaalmenetluste kulud tuleb katta asjaomase institutsiooni eelarves kindlaksmääratud summas, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud juhtudel.
  2. Kriminaalasjades, mis algatatakse kannatanu poolt kohtule esitatud kaebuse alusel, peab eraisikust hageja maksma kulude summa ette. Kui seda ei ole tehtud, tuleb eraisikust hagejale anda seitse päeva aega selle rahasumma maksmiseks.
  3. Asjades, mis algatatakse kannatanu poolt kohtule esitatud kaebuse alusel, tuleb kostja esitatud tõendusnõuete kulud katta kohtu eelarvest.

Artikkel 188: Kulude kindlaksmääramine

  1. Kulude summa peab kindlaks määrama kohus või kohtueelset menetlust teostav organ.
  2. Tunnistajate – töötajate – tasu peab kindlaks määrama kohus.

Artikkel 189: Otsus kulude kohta

  1. Kohus peab otsustama kohtuotsuse või määruse tegemisel tekkinud kulude küsimuse.
  2. Kohtueelse menetluse ajal kasutatud tõlketeenuse kulud tasub asjaomane organ; kohtumenetluse ajal tekkinud kulud tasub kohus.
  3. Kui kohtualune pool tunnistatakse süüdi, mõistab kohus temalt välja istungikulud, sealhulgas seadusliku esindaja tasud ja muud ex officio määratud õigusnõustaja kulud. Need hõlmavad erasüüdistaja ja tsiviilhageja kantud kulusid, kui viimatinimetatu on esitanud asjakohase taotluse. Kui süüdi on tunnistatud mitu isikut, jagab kohus kulude kogusumma osadeks, mille iga süüdimõistetu tasub.
  4. Kui kohtualune pool jäetakse mõnes süüdistuses süüdi tunnistamata, mõistab kohus kohtualuselt välja üksnes need kulud, mis tekkisid seoses süüdistusega, milles ta süüdi tunnistati.

Artikkel 190: Kulude hüvitamine

  1. Kui kohtualune mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, jäävad kõik avalikult menetletavate asjade kulud riigi kanda, ning kannatanu kaebuse alusel algatatud kohtuasja puhul kannab kulud eraisikust hageja.
  2. Kulude hüvitamist käsitleva täitemääruse peab välja andma esimese astme kohus.

Ekspertide tasud

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on esitatud üldine eeskiri ekspertide tasude kohta tsiviilkohtumenetluses:

Artikkel 75: Kulude kindlakstegemine

„…ekspertide tasu määrab kindlaks kohus, võttes arvesse tehtud tööd ja kulusid.”

Ekspertide registreerimist, kvalifitseerimist ja tasusid käsitleva määruse nr 1 (2008) andis välja kõrgem justiitsnõukogu ning seda kohaldatakse tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade puhul. Artikli 29 kohaselt peavad ekspertide tasud kindlaks määrama ekspertiisi taotlevad asutused lähtuvalt järgmisest:

  1. ülesande keerukus
  2. eksperdi pädevus ja kvalifikatsioon
  3. ülesande täitmise kestus
  4. tehtud töö hulk
  5. vajalikud kulutused, näiteks kasutatud materjalid, tarvikud, töövahendid, seadmed jne
  6. muud tehtud tööd mõjutavad tingimused – näiteks tähtaegadest kinnipidamine, väljaspool tööaega ja riigipühadel tehtud ületunnitöö jne

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tsiviilasjad

Ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse ka tõlkijate suhtes – vt eespool.

Kriminaalasjad

Kriminaalmenetluse seadustik: artikli 189 lõige 2.

Kohtueelse menetluse ajal kasutatud tõlketeenuse kulud tasub asjaomane organ; kohtumenetluse ajal tekkinud kulud tasub kohus.

Seonduvad manused

Bulgaaria aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(566 Kb)en

Viimati uuendatud: 17/12/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Tšehhi

Sellelt lehelt on võimalik leida teavet menetluskulude kohta Tšehhi Vabariigis. Menetluskulusid on põhjalikumalt analüüsitud järgmistes juhtumiuuringutes:

Lingil klikates avaneb uus akenPerekonnaõigus – Lahutus

Lingil klikates avaneb uus akenPerekonnaõigus – Laste hooldusõigus ja alimendid

Lingil klikates avaneb uus akenÄriõigus – Leping

Lingil klikates avaneb uus akenÄriõigus – Vastutus

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Juristid

Tšehhi Vabariigis on ainult ühte liiki juriste (advokaadid); puuduvad vandeadvokaadid (barristers) või õigusnõustajad (solicitors).

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsministeeriumi 4. juuni 1996. aasta määrus nr 177/1996 (seadustekogu) käsitleb advokaatidele õigusteenuste osutamise eest makstavaid tasusid ja hüvitisi (advokaaditasusid). See on inglise keeles kättesaadav Tšehhi Vabariigi advokatuuri veebisaidil.

Pooled võivad advokaatide tasud ka eraviisiliselt kokku leppida.

Enamiku tsiviilasjade (sealhulgas perekonnaasjade ja kaubandusasjade) puhul ei ole esindaja kasutamine kohustuslik.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Seadus nr 549/1991 (seadustekogu) kohtukulude kohta (inglisekeelne versioon ei ole kättesaadav) reguleerib tsiviilkohtumenetluse raames tasutavaid kulusid. Need on menetluse liigiti erinevad. Mõnel juhul kohaldatakse kindlaksmääratud tasusid; teistel juhtudel arvutatakse maksmisele kuuluv tasu protsendimäära alusel.

Igal juhul tuleb kulud tasuda Tšehhi kroonides (CZK) ning need võib pangaülekandega kanda riigi (või kohtu) pangakontole. Kuni 5000 Tšehhi krooni suurused kulud võib maksta valitsuse maksumärgiga (kolek), mille võib soetada postkontorites ja teatavates muudes kohtades.

Kohus peab üksikisikut teavitama, esitades nõude konkreetse maksmisele kuuluva summa kohta.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kulud tuleb tasuda kolme päeva jooksul alates teavitamise kuupäevast enne esimese kohtuistungi toimumist.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetlusi algatatakse alati ametiülesande korras (ex officio) (prokuratuuri poolt) ning kahtlustatav või süüdistatav maksab ainult esindamisega seotud kulud.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kriminaalmenetluses menetluskulud puuduvad.

Põhiseaduskohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Põhiseaduskohtu menetluste poolte kindlaksmääratud kulud

Tšehhi Vabariigi põhiseaduskohtule esitatud kaebuste puhul kindlaksmääratud menetluskulud puuduvad, kuid advokaadi kasutamine on kohustuslik.

Põhiseaduskohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud menetluskulud puuduvad.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusesindajal puudub kohustus anda eelteavet.

Poolte õigused ja kohustused võib leppida kokku advokaadi ja tema kliendi vahel.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Tšehhi Vabariigis?

Iga konkreetse juhtumi puhul on soovitatav konsulteerida advokaadiga. Kui menetlust on alustatud, vastutab kohus maksmisele kuuluvatest kohtukuludest teatamise eest.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Tšehhi Vabariigis?

Kuna Tšehhi Vabariigis on ainus ametlik keel tšehhi keel, puudub seaduslik kohustus esitada teavet teistes keeltes. Seega sõltub teabe kvaliteet teavet esitava isiku valmisolekust ja oskustest.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teavet vahenduse kohta leiab Lingil klikates avaneb uus akenTšehhi Vabariigi vahendajate liidu (AMČR) veebisaidilt.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Puudub ametlik veebisait, mis pakuks teavet kulude kohta.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Erinevat statistikat võib leida justiitsministeeriumi veebisaidilt, kuid palju sõltub siiski konkreetsest kohtuasjast. Mõnes õigusnormis on sätestatud ajavahemik ainult konkreetsete kohtumenetluste kohta (nt eelotsused).

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Tasumisele kuuluvad kulud sõltuvad iga kohtuasja asjaoludest, seetõttu ei ole võimalik sellist teavet eelnevalt esitada.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Menetluskulud on käibemaksuvabad ning nende summa on lõplik. Advokaaditasud ei sisalda käibemaksu. Teatavad õigusbürood, mis on käibemaksukohustuslased, lisavad siiski ka käibemaksu (19 %).

Millised on kohaldatavad määrad?

Vt eespool käibemaksu käsitlev punkt.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Kindlaksmääratud konkreetne sissetuleku piirmäär puudub. Taotluse alusel võivad kohtunikud siiski iga juhtumi eraldi läbi vaadata. Kohtukulude maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada, tingimusel et hageja ei ole esitanud põhjendamatut hagi. Kohus võib määrata hagejale õigusnõustaja, kui esindaja kasutamine on kohustuslik.

Tasuta õigusabi pakuvad spetsialiseerunud valitsusvälised organisatsioonid (sõltuvalt teemast) või Tšehhi Vabariigi advokatuur. Teatavatel juhtudel võib Tšehhi Vabariigi advokatuur määrata advokaadi tasuta õigusteenuste pakkumiseks. Tasuta õigusabi saamise õiguse kindlaksmääramisel võetakse lisaks isiku sissetulekule arvesse ka tema või tema leibkonna üldist finantsolukorda.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatavate või süüdistatavate suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kindlaksmääratud konkreetne sissetuleku tase puudub. Kohtud määravad kahtlustatavale või süüdistatavale advokaadi kõikidel juhtudel, kus esindaja kasutamine on kohustuslik ja kahtlustataval või süüdistataval ei ole oma advokaati.

Kriminaalõiguse valdkonnas kannatanute suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Ainult teatavad valitsusvälised organisatsioonid pakuvad kannatanutele tasuta õigusabi. Kannatanud on kriminaalmenetluste poolteks vaid mõnel üksikul juhul; muudel juhtudel peavad nad esitama kaebuse (vt eespool esitatud teave tsiviilasjades kohaldatava sissetulekukünnise kohta).

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kannatanud võivad taotleda justiitsministeeriumilt hüvitist (vastavalt seadusele nt 209/1997 (seadustekogu)).

Kahtlustatavatele või süüdistatavatele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Siinkohal on aluseks sama teave, mis esitati eespool kriminaalõiguse valdkonnas õigusabi puhul kahtlustatavate või süüdistatavate suhtes kohaldatavat sissetulekukünnist käsitlevas punktis.

Kuludeta kohtumenetlused

Põhiseaduskohtule esitatud nõuete puhul kulud puuduvad. Kohtukulusid ei nõuta ka teatavat liiki menetluste puhul (täpsustatud kohtukulusid käsitleva seaduse nr 549/1991 paragrahvis 11) – näiteks kui hageja on alaealine ning teatavatel muudel juhtudel (nt kui menetluse üheks pooleks on riik või selle organid, kui välismaalane taotleb varjupaika või muudel nõrgemaid pooli hõlmavatel juhtudel).

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kohtunik otsustab selle üle igal konkreetsel juhul (lõppotsuses); kohtunik võib ette näha, et kaotanud pool peab maksma kõik kulud või osa neist. Seda ei kohaldata siiski lahutusmenetluste puhul. Kulude maksmist käsitlevad korraldused võivad hõlmata ka advokaaditasusid.

Ekspertide tasud

Kohus maksab tema määratud ekspertide tasud. Vaidluse pooled vastutavad eksperdi tasude eest ainult siis, kui nad ise soovivad kasutada eksperdi teenuseid. Teatavatel erijuhtudel võib kohus otsustada, et kaotanud pool peab maksma eksperdi tasud.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kohus vastutab kohtumenetluse raames tõlkijate või tõlkide tasude maksmise eest; kui menetluse pool on välismaalane, kes ei oska tšehhi keelt, on tal õigus pöörduda kohtusse oma emakeeles.

Seonduvad manused

Kulude läbipaistvuse uuringu raames Tšehhi Vabariigi kohta koostatud aruannePDF(703 Kb)en

Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Juhtumite näiteid 1 – perekonnaõigus – abielulahutus - Tšehhi Vabariik

Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lahutus) selgitada, milline on lahutusavalduse esitaja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Paar abiellub. Sellele järgneb lahuselu ja otsus lahutada.

B – piiriülene juhtum. Kaks sama liikmesriigi (liikmesriik A) kodanikku abielluvad. Abielu sõlmitakse liikmesriigis A. Pärast abiellumist asub paar elama ja töötama teise liikmesriiki (liikmesriik B), millest saab nende alaline elukoht. Mõne aja pärast asutakse lahus elama, kusjuures naine pöördub tagasi liikmesriiki A, kuid mees jääb liikmesriiki B. Paar otsustab lahutada. Vahetult pärast liikmesriiki A naasmist esitab naine liikmesriigi B kohtule lahutusavalduse.

Kulud Tšehhi Vabariigis

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumite näiteid

Kohus

Edasikaebus

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Kas seda liiki juhtumi puhul saab kõnealust võimalust kasutada?

Kulud

Juhtum A

1000 Tšehhi krooni

Puuduvad

Puuduvad

1000 Tšehhi krooni

Puuduvad

Puuduvad

Jah (ei ole kohustuslik)

Sätestatud lepingus (tavaliselt 1000 Tšehhi krooni tunnis, kolm tundi)

Juhtum B

1000 Tšehhi krooni

Puuduvad

Puuduvad

1000 Tšehhi krooni

Puuduvad

Puuduvad

Jah (ei ole kohustuslik)

Sätestatud lepingus



Juristi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumite näiteid

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

Ei

Sätestatud lepingus, kuid vastavalt advokaadi tasumäärale 1500 Tšehhi krooni iga etapi eest (tavaliselt viis etappi)

Ei (posti teel)

-

-

Ei

350 Tšehhi krooni tunnis

Juhtum B

Ei

Sätestatud lepingus

Ei (sõltub teisest kaasatud riigist)

-

-

Ei

350 Tšehhi krooni tunnis



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumite

näiteid

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Muud kulud

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Kulud

Kirjeldus

Kulud

Juhtum A

Jah. Hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

Erinev iga juhtumi puhul

Ei

-

-

-

Juhtum B

Jah. Hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

Erinev iga juhtumi puhul

Ei

-

-

-


Õigusabi maksumus ja muud hüvitised



Juhtumite

näiteid

Õigusabi

Hüvitamine

Millal ja millistel tingimustel antakse õigusabi?

Millal hüvitatakse kõik õigusabikulud?

Tingimused?

Kas võitnud pool võib taotleda kohtukulude hüvitamist?

Kui hüvitamine on osaline, kui suur osa hüvitatakse?

Milliseid kulusid ei hüvitata kunagi?

Kas on olukordi, kus õigusabi tuleb abi andnud asutusele tagasi maksta?

Juhtum A

Ainult valitsusvälised organisatsioonid

-

-

Ei

-

Kõik kulud lahutusasjade puhul

Ei

Juhtum B

Vt direktiivi õigusabi kohta piiriüleste vaidluste korral

-

-

Ei

-

Kõik kulud lahutusasjade puhul

Ei



Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumite

näiteid

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Muud piiriüleste vaidluste erikulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Kirjeldus

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

Menetluse jaoks vajalikud originaaldokumendid on võõrkeeles

Alates 350 Tšehhi kroonist lehekülje kohta (sõltuvalt keelest)

-

-

-

-

Juhtum B

Menetluse jaoks vajalikud originaaldokumendid on võõrkeeles

Alates 350 Tšehhi kroonist lehekülje kohta (sõltuvalt keelest)

Kui menetluse pool või tunnistaja on välismaalane või ei saa tšehhi keelest aru

350 Tšehhi krooni tunnis

-

-


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Juhtumite näiteid 2 - perekonnaõigus – lapse eestkoste - Tšehhi Vabariik

Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lapse eestkoste) selgitada, milline on hageja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema esitab hagi isa suhtlusõiguse piiramiseks.

B – piiriülene juhtum, kui advokaat asub liikmesriigis A. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole omavahel abielus. Nad saavad lapse, kuid lähevad kohe pärast lapse sündi lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema ja laps asuvad elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), sest nimetatud kohtuotsuse põhjal on neil selleks luba, kuid isa jääb liikmesriiki B. Mõne aasta möödudes esitab ema liikmesriigis A hagi isa suhtlusõiguse muutmiseks.

Kulud Tšehhi Vabariigis

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumite näiteid

Kohus

Edasikaebus

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Kas seda liiki juhtumi puhul saab kõnealust võimalust kasutada?

Kulud

Juhtum A

0 Tšehhi krooni

Puuduvad

Puuduvad

0 Tšehhi krooni

Puuduvad

Puuduvad

Jah

500–1000 Tšehhi krooni tunnis

Juhtum B

0 Tšehhi krooni

Puuduvad

Puuduvad

0 Tšehhi krooni

Puuduvad

Puuduvad

Jah

500–1000 Tšehhi krooni tunnis



Juristi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumite näiteid

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

Ei

Tavaliselt sätestatud lepingus; sõltuvad kohtuistungite arvust

(alates 5000 Tšehhi kroonist)

Ei

-

-

Ei

350 Tšehhi krooni tunnis

Juhtum B

Ei

Tavaliselt sätestatud lepingus; sõltuvad asjaoludest

Ei (sõltub teisest riigist)

-

-

Ei

350 Tšehhi krooni tunnis


Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumite

näiteid

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Muud kulud

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Kulud

Kirjeldus

Kulud

Juhtum A

Jah, hüvitatakse nende tegelikud kulud

Erinev iga juhtumi puhul

Mitte sellist liiki menetluste puhul

-

-

-

Juhtum B

Jah, hüvitatakse nende tegelikud kulud

Erinev iga juhtumi puhul

Mitte sellist liiki menetluste puhul

-

-

-



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised



Juhtumite

näiteid

Õigusabi

Hüvitamine

Millal ja millistel tingimustel antakse õigusabi?

Millal hüvitatakse kõik õigusabikulud?

Tingimused?

Kas võitnud pool võib taotleda kohtukulude hüvitamist?

Kui hüvitamine on osaline, kui suur osa hüvitatakse?

Milliseid kulusid ei hüvitata kunagi?

Kas on olukordi, kus õigusabi tuleb abi andnud asutusele tagasi maksta?

Juhtum A

Ainult valitsusvälised organisatsioonid

-

-

Üldiselt mitte (ainult erandjuhtudel, kui võitnud poole sissetulek on väga väike)

-

Kohtukulud puuduvad, seega võib hüvitamine hõlmata ainult advokaadi tasusid

Ei

Juhtum B

Vt direktiivi õigusabi kohta piiriüleste vaidluste korral

-

-

Ei

-

-

Ei


Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumite

näiteid

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Muud piiriüleste vaidluste erikulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Kirjeldus

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

Menetluse jaoks vajalikud originaaldokumendid on võõrkeeles

Alates 350 Tšehhi kroonist lehekülje kohta

-

-

-

-

Juhtum B

Menetluse jaoks vajalikud originaaldokumendid on võõrkeeles

Alates 350 Tšehhi kroonist lehekülje kohta

Kui menetluse pool või tunnistaja on välismaalane või ei saa tšehhi keelest aru

350 Tšehhi krooni tunnis

-

-


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Juhtumite näiteid 4 - äriõigus – leping - Tšehhi Vabariik

Liikmesriikidel paluti kaubandusõiguse küsimuses (leping) selgitada, milline on müüja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Äriühing on tarninud 20 000 euro väärtuses kaupu. Ostja ei ole müüjale tasunud, sest tema arvates ei vasta kaubad kokkulepitule.

Müüja esitab hagi, et nõuda hinna täielikku tasumist.

B – piiriülene juhtum. Äriühing, mille peakontor asub liikmesriigis B, on tarninud liikmesriigis A asuvale ostjale 20 000 euro väärtuses kaupu. Lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriigi B õigust ja see on vormistatud liikmesriigi B keeles. Liikmesriigis A asuv ostja ei ole müüjale tasunud, sest tema arvates ei vasta kaubad kokkulepitule. Müüja esitab liikmesriigis A hagi, et nõuda ostjaga sõlmitud lepingus märgitud hinna täielikku tasumist.


Kulud Tšehhi Vabariigis

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumite näiteid

Kohus

Edasikaebus

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Kas seda liiki juhtumi puhul saab kõnealust võimalust kasutada?

Kulud

Juhtum A

4 % summast (kõnealusel juhul võrdub 800 euroga Tšehhi kroonides)

Puuduvad

Ei

4 % summast (kõnealusel juhul võrdub 800 euroga Tšehhi kroonides)

Puuduvad

Ei

Jah (ei ole kohustuslik)

Sätestatud lepingus (tavaliselt 1000 Tšehhi krooni tunnis, kolm tundi)

Juhtum B

4 % summast (kõnealusel juhul võrdub 800 euroga Tšehhi kroonides)

Puuduvad

Ei

4 % summast (kõnealusel juhul võrdub 800 euroga Tšehhi kroonides)

Puuduvad

Ei

Jah (ei ole kohustuslik)

Sätestatud lepingus



Juristi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumite näiteid

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

Ei

Sätestatud lepingus

Ei

-

-

Ei

Sätestatud lepingus (alates 350 Tšehhi kroonist tunnis)

Juhtum B

Ei

Sätestatud lepingus

Ei

-

-

Ei

Sätestatud lepingus (alates 350 Tšehhi kroonist tunnis)



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumite

näiteid

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Muud kulud

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Kulud

Kirjeldus

Kulud

Juhtum A

Jah. Hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

Erinev iga juhtumi puhul

Kaubandusasjades ajutise meetme taotlemise korral

100 000 Tšehhi krooni

-

-

Juhtum B

Jah. Hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

Erinev iga juhtumi puhul

Kaubandusasjades ajutise meetme taotlemise korral

100 000 Tšehhi krooni

-

-



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised



Juhtumite

näiteid

Õigusabi

Hüvitamine

Millal ja millistel tingimustel antakse õigusabi?

Millal hüvitatakse kõik õigusabikulud?

Tingimused?

Kas võitnud pool võib taotleda kohtukulude hüvitamist?

Kui hüvitamine on osaline, kui suur osa hüvitatakse?

Milliseid kulusid ei hüvitata kunagi?

Kas on olukordi, kus õigusabi tuleb abi andnud asutusele tagasi maksta?

Juhtum A

Ainult valitsusvälised organisatsioonid

-

-

Jah

Sõltub juhtumi asjaoludest

Hüvitada võib kõiki kulusid

Ei

Juhtum B

Vt direktiivi õigusabi kohta piiriüleste vaidluste korral

-

-

Jah

Sõltub juhtumi asjaoludest

Hüvitada võib kõiki kulusid

Ei



Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumite

näiteid

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

Menetluse jaoks vajalikud originaaldokumendid on võõrkeeles

Alates 350 Tšehhi kroonist lehekülje kohta

-

-

Juhtum B

Menetluse jaoks vajalikud originaaldokumendid on võõrkeeles

Alates 350 Tšehhi kroonist lehekülje kohta

Kui menetluse pool või tunnistaja on välismaalane või ei saa tšehhi keelest aru

350 Tšehhi krooni tunnis


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Juhtumite näiteid 5 - äriõigus – vastutus - Tšehhi Vabariik

Liikmesriikidel paluti kaubandusõiguse küsimuses (vastutus) selgitada, milline on kliendi osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:

A – riigisisene juhtum. Kütteseadme valmistaja tarnib selle paigaldajale. Paigaldaja müüb seadme edasi kliendile ja paigaldab selle tema kodus. Mõne aja pärast süttib majas tulekahju. Kõik pooled (kütteseadme valmistaja, paigaldaja ja lõpptarbija) on kindlustatud. Tulekahju põhjuses ei olda üksmeelel ja keegi ei taha kliendile kahju hüvitada.

Klient esitab hagi, et nõuda kütteseadme valmistajalt, selle paigaldajalt ja kindlustusandjalt kahju täielikku hüvitamist.

B – piiriülene juhtum. Liikmesriigis B asuv kütteseadme valmistaja tarnib selle liikmesriigis C asuvale paigaldajale. Paigaldaja müüb seadme edasi liikmesriigis A asuvale kliendile ja paigaldab selle tema kodus. Mõne aja pärast süttib majas tulekahju. Kõik pooled (kütteseadme valmistaja, paigaldaja ja lõpptarbija) on kindlustatud oma liikmesriigi kindlustusandja poolt. Tulekahju põhjuses ei olda üksmeelel ja keegi ei taha kliendile kahju hüvitada.

Klient esitab liikmesriigis A hagi, et nõuda kütteseadme valmistajalt, selle paigaldajalt ja liikmesriigis A asuvalt kindlustusandjalt kahju täielikku hüvitamist.


Kulud Tšehhi Vabariigis

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumite näiteid

Kohus

Edasikaebus

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Kas seda liiki juhtumi puhul saab kõnealust võimalust kasutada?

Kulud

Juhtum A

4 % summast (vajalik on kindlustus)

Puuduvad

Ei

4% summast

Puuduvad

Ei

Jah (ei ole kohustuslik)

Sätestatud lepingus (tavaliselt 1000 Tšehhi krooni tunnis, kolm tundi)

Juhtum B

4 % summast (vajalik on kindlustus)

Puuduvad

Ei

4% summast

Puuduvad

Ei

Jah (ei ole kohustuslik)

Sätestatud lepingus



Juristi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumite näiteid

Advokaat

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

Ei

Sätestatud lepingus

Ei

-

-

Ei

Sätestatud lepingus (alates 350 Tšehhi kroonist tunnis)

Juhtum B

Ei

Sätestatud lepingus

Ei

-

-

Ei

Sätestatud lepingus (alates 350 Tšehhi kroonist tunnis)



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumite

näiteid

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Muud kulud

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Kulud

Kirjeldus

Kulud

Juhtum A

Jah. Hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

Erinev iga juhtumi puhul

Kui taotletakse ajutise meetme kohaldamist

50 000 Tšehhi krooni

-

-

Juhtum B

Jah. Hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

Erinev iga juhtumi puhul

Kui taotletakse ajutise meetme kohaldamist

50 000 Tšehhi krooni

-

-



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised



Juhtumite

näiteid

Õigusabi

Hüvitamine

Millal ja millistel tingimustel antakse õigusabi?

Millal hüvitatakse kõik õigusabikulud?

Tingimused?

Kas võitnud pool võib taotleda kohtukulude hüvitamist?

Kui hüvitamine on osaline, kui suur osa hüvitatakse?

Milliseid kulusid ei hüvitata kunagi?

Kas on olukordi, kus õigusabi tuleb abi andnud asutusele tagasi maksta?

Juhtum A

Tarbijakaitsekeskused, muud valitsusvälised organisatsioonid

-

Jah

Sõltub juhtumi asjaoludest

Hüvitada võib kõiki kulusid

Ei

Juhtum B

Vt direktiivi õigusabi kohta piiriüleste vaidluste korral; samuti Euroopa tarbijakeskus

-

-

Jah

Sõltub juhtumi asjaoludest

Hüvitada võib kõiki kulusid

Ei



Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumi

näide

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

Menetluse jaoks vajalikud originaaldokumendid on võõrkeeles

Alates 350 Tšehhi kroonist lehekülje kohta

-

-

Juhtum B

Menetluse jaoks vajalikud originaaldokumendid on võõrkeeles

Alates 350 Tšehhi kroonist lehekülje kohta

Kui menetluse pool või tunnistaja on välismaalane või ei saa tšehhi keelest aru

350 Tšehhi krooni tunnis


Viimati uuendatud: 20/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Taani

Sellel lehel esitatakse teave menetluskulude kohta Taanis.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Põhimõtteliselt õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik puudub. Kuid ringkonnakohus (landsret) on kehtestanud referentsmäärad, millega üldsus võib tutvuda. Igaüks võib esitada kaebuse advokaadi tasu kohta Lingil klikates avaneb uus akenadvokaatide distsiplinaarnõukogule (Advokatnævnet).

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Taani õigusaktide kohaselt peab hageja maksma hagi esitamise eest tasu. Tasu miinimumsumma on 500 Taani krooni. Kui hagi hõlmab üle 50 000 Taani krooni suurust nõuet, on tasu 750 Taani krooni, millele lisandub 1,2% summast, mille võrra nõude summa ületab 50 000 Taani krooni.

Kui nõude summa on suurem kui 50 000 Taani krooni, tuleb kohtuliku arutamise eest tasuda täiendav istungitasu. See tasu on sama suur kui hagi esitamisel tasutav summa. Seega peab hageja maksma ka kohtuliku arutamise eest 750 Taani krooni, millele lisandub 1,2% summast, mille võrra nõude summa ületab 50 000 Taani krooni.

Mõlemat liiki kulude puhul (hagi esitamise tasu ja kohtuliku arutamise tasu) on sätestatud ülempiiriks 75 000 Taani krooni. Mõne kohtuasja puhul on ülemiseks piiriks vaid 2000 Taani krooni (nt nende kohtuasjade puhul, mis käsitlevad avaliku võimu teostamist).

Teatavat liiki tsiviilasjade puhul, sealhulgas perekonnaõigust käsitlevate tsiviilasjade puhul kohtukulud puuduvad.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus pooled peavad tasuma kindlaksmääratud kulud

Nagu eespool märgitud, peab hageja tasuma kohtukulud nõude esitamisel.

Istungitasu peab olema makstud kohtuistungi toimumise kuupäevaks, kuid kõige varem kolm kuud enne istungit.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalasjade puhul tavaliselt kohtukulusid ei maksta. Väike arv kriminaalasju algatatakse siiski erasüüdistuse alusel ning sel juhul kohaldatakse eeskirju, milles käsitletakse kohtukulusid tsiviilasjades.

Põhiseadusliku menetluse kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse raames võib arutada nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Taanis ei ole eraldi põhiseaduslikku menetlust käsitlevaid eeskirju.

Õigusesindaja antav eelteave menetluskulude kohta

Poolte õigused ja kohustused

Taani advokaatide liidu käitumiskoodeksi (Advokatsamfundets advokatetiske regler) punktis 3.7.16,8 on sätestatud:

„Advokaat teeb kõik võimaliku kliendi asjas lahenduse leidmiseks võimalikult väikeste kulude eest, võttes arvesse kliendi soove ja juhiseid.”

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Taanis?

Teave kulude kohta on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenTaani advokaatide liidu veebisaidil (Advokatsamfundet) ja Lingil klikates avaneb uus akenTaani kohtute veebisaidil (Danmarks Domstole).

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Taanis?

Teave kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on kättesaadav taani ja inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teave vahenduse (retsmægling) kohta on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenTaani kohtute veebisaidil (Danmarks Domstole).

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet kulude kohta

Lingil klikates avaneb uus akenTaani kohtute ameti ametlikul veebisaidil (Domstolsstyrelsen) on esitatud üldteave Taani kohtusüsteemi kohta ning samuti kontaktandmed.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Teavet eri liiki menetluste keskmise kestuse kohta saab Lingil klikates avaneb uus akenTaani kohtute veebisaidilt (Danmarks Domstole).

Käibemaks

Kust leida teavet käibemaksu kohta?

Tavaliselt sisaldavad avaldatud määrad käibemaksu.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigusabiga seotud sissetulekukünnist kohandatakse kord aastas. 2019. aastal kohaldatakse järgmisi sissetulekukünniseid:

  • üksikisik: 329 000 Taani krooni;
  • taotleja, kes on abielus või samalaadses suhtes: 418 000 Taani krooni;
  • iga lapse eest lisatav summa: 57 000 Taani krooni.

Igal isikul on sõltumata sissetulekust õigus saada suuliselt ja tasuta põhilist õigusabi õigusabiasutustelt (advokatvagten ja retshjælpen).

Kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatava suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Süüdistatava õigus olla esindatud ei sõltu sissetulekust, vaid kohtuasja laadist. Üldiselt peab süüdistatav, olenemata oma sissetuleku suurusest, tasuma süüdimõistmise korral kaitsja tasu.

Kriminaalõiguse valdkonnas kannatanu suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Kannatanu õigus olla esindatud ei sõltu sissetulekust, vaid kohtuasja laadist. Vastavalt õigusemõistmise korralduse seaduse artikli 741 punktile a on peamisteks olukordadeks, kus kannatanutel on õigus olla esindatud, kohtuasjad, mis käsitlevad vägivallaga seotud ja seksuaalkuritegusid. Selliste juhtumite korral maksab advokaaditasu riik.

Muud kannatanule õigusabi andmisega seotud tingimused

Seda küsimust on käsitletud eespool kriminaalõiguse valdkonnas kannatanute suhtes kohaldatavat sissetulekukünnist käsitlevas osas.

Muud kannatanule õigusabi andmisega seotud tingimused

Seda küsimust on käsitletud eespool kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatavate suhtes kohaldatavat sissetulekukünnist käsitlevas osas.

Kas on olemas tasuta kohtumenetlused?

Nagu eespool kirjeldatud (vt tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulusid käsitlev punkt), ei pea teatavate kohtuasjade puhul üldse kohtukulusid tasuma. Võib siiski juhtuda, et menetluse käigus tuleb tasuda muid kulusid (nt advokaaditasud).

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilkohtumenetluse kulude hüvitamise eeskirjad on esitatud õigusemõistmise korralduse seaduse 30. peatükis.

Üldjuhul peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud. Kuid erandlike asjaolude korral võib kohus siiski otsustada, et kaotanud pool ei pea maksma võitnud poole kulusid või peab maksma ainult osa neist kuludest.

Hüvitamisele kuuluvad ainult need kulud, mis on vajalikud kohtuasja nõuetekohaseks menetlemiseks.

Ekspertide tasud

Hageja vastutab eksperditasude maksmise eest, kui ta on palunud eksperdi arvamust konkreetses küsimuses.

Kohtumenetluse lõppedes otsustab kohus, kas kostja peab maksma eksperdi kulud või mitte. See sõltub kohtuasja tulemusest.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Üldjuhul peavad tsiviilasjade puhul suulise tõlke kulud tasuma pooled.
Kriminaalasjade puhul tasub suulise tõlke kulud riigikassa.

Seonduvad dokumendid

Taani aruanne kohtukulude läbipaistvuse kohta: Danmarks rapport om undersøgelsen af åbenheden om sagsomkostningerPDF(560 Kb)en

Viimati uuendatud: 27/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Saksamaa

Sellel lehel esitatakse teavet õiguskulude kohta Saksamaal.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Juristid

Saksamaal ei tehta vahet juristidel, õigusnõustajatel, vandeadvokaatidel või advokaatidel, on üks ametinimetus Rechtsanwalt.

Saksamaal võetakse tasusid juristi teenust eest kas vastavalt juristide tasustamise seadusele [Rechtsanwaltsvergütungsgesetz] (RVG) või tasukokkulepete alusel. Põhimõtteliselt on tasukokkulepped alati võimalikuks alternatiiviks seadusest tulenevatele tasudele. Kinni tuleb siiski pidada föderaalse juristide seadustiku [Bundesrechtsanwaltsordnung] (BRAO) paragrahvist 49b ning juristide tasustamise seaduse paragrahvidest 3a–4b. Kui jurist esindab klienti kohtus, ei tohi kokku lepitud tasud olla väikesemad õigusaktides sätestatust. Õigusaktides sätestatust kõrgema tasu võib alati kokku leppida.

Juristide tasustamise seadusele lisatud tasusid käsitlevas tabelis (RVG 1. lisa) nähakse ette kas kindlasummalised tasud või tasuvahemikud, mida kohaldatakse erinevate toimingute suhtes. Tasu tase määratakse tavaliselt kindlaks nõude suuruse alusel. Nõude suurusele tuginevate tasude vahemikes sätestatakse makstav maksimaalne ja minimaalne tasu. Nõude suurusel põhinevad tegelikud tasu tasemed on sätestatud tasude tabelis (RVG 2. lisa). Igal juhul tuleb asjakohane tasu määrata kindlaks ex aequo et bono ettenähtud vahemikust, võttes arvesse kõiki asjaolusid ning eelkõige töö ulatust ja raskusastet, kohtuasja tähtsust ning kliendi sissetulekut ja finantsolukorda. Kui juristile kaasneb konkreetne vastutus, võidakse ka seda arvesse võtta tema tasude määramisel. Seadusest tulenevate maksimaalse ja minimaalse määraga tasude vahemikke kohaldatakse mitmetes konkreetsetes valdkondades, peamiselt kriminaalasjades ja sotsiaalõigusküsimustes.

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid [Gerichtsvollzieher] võtavad ainult kohtutäiturite kulude seaduses [Gerichtsvollzieherkostengesetz] (GvKostG) sätestatud tasusid. Kohtutäituri iga erineva toimingu puhul on ette nähtud kindel tasu.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohus saab tavaliselt menetlustasu vastavalt nõude suurusele. Tsiviilasjade puhul reguleerivad seda kohtukulude seadus [Gerichtskostengesetz] (GKG) ning kohtukulude seadus (perekonnaküsimused) [Gesetz über Gerichtskosten in Familiensachen] (FamGKG). Tasude määrad on sätestatud kulusid käsitlevas lisas (asjakohase seaduse 1. lisa). Nõude suurusel põhinevad tegelikud tasu tasemed on sätestatud tasude tabelis (asjakohase seaduse 2. lisa). Üldiste tsiviilasjade ja ülalpidamist käsitlevate asjade puhul on menetlustasu määr 3,0 ning abieluasjade puhul 2,0. Lapsevanema ja lapsega seotud kohtuasjades, mis hõlmavad laste eestkostet ja suhtlusõigust, on tasu määr 0,5. Menetlusväärtus määratakse kindlaks järgmiselt.

  • Abieluasjades määratakse menetlusväärtus kindlaks kohtu diskretsiooni alusel, võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid ning eelkõige kohtuasja suurust ja tähtsust ning abikaasade sissetulekut ja finantsolukorda. Kohtud määravad tavaliselt menetlusväärtuseks mõlema abikaasa netosissetuleku kolmekordse väärtuse.
  • Perekonflikte käsitlevates asjades sõltub menetlusväärtus tavaliselt nõude väärtusest.
  • Ülalpidamist käsitlevate asjade puhul võetakse arvesse aasta jooksul makstava ülalpidamistasu suurus. Arvesse võetakse ka kuni nõude esitamiseni maksmata jäänud elatis.
  • Lapsevanema ja lapsega seotud kohtuasjade puhul, mis hõlmavad laste eestkostet ja õigusi lapsele, on menetlusväärtus 3 000 eurot.

Kui tasukokkulepet ei ole sõlmitud, siis võetakse juristi poolt kohtus esindamise eest nõudeväärtusel põhinevat tasu. Väärtus vastab tavaliselt kohtukulude kindlaksmääramiseks kasutatud menetlusväärtusele. Juristide tasustamise seaduses sätestatakse üksikasjalikult vastavalt kõnealuste menetluste liigile, milliseid tasusid ja määrasid kohaldatakse. Nõude suurusel põhinevad tegelikud tasude tasemed on sätestatud juristide tasustamise seaduse 2. lisas esitatud tasude tabelis. Tsiviilmenetlustes esimese astme kohtus saab jurist tavaliselt menetlustasu määraga 1,3 ning kohtuliku arutamise tasu määraga 1,2. Kui jurist aitab saavutada poolte vahel kokkuleppe, saab ta osutatud teenuste eest kokkuleppe eritasu, mille määr on esimese astme puhul 1,0.

Tsiviilmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Üldistes tsiviil-, ülalpidamis- ja abieluasjades tuleb kohtukulud tasuda kohe taotluse või nõude esitamisel. Perekonnaasjades tuleb need tasuda menetluse lõpus. Juristi tasu makstakse põhimõtteliselt nõustamise lõpus, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juristil on siiski seadusjärgne õigus saada ettemaksu.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalasjades nõutakse kohtukulusid alles siis, kui kostja suhtes on langetatud lõplik otsus. Tasu suurus määratakse kindlaks kohaldatava karistuse alusel ning see jääb vahemikku 120–900 eurot. Kui tasukokkulepet ei ole sõlmitud, saab jurist kas kaitsjana või kaassüüdistaja esindajana tasu teatud etappide eest, mis on kindlaks määratud raamistikus, mille koostamist nõuab selleks otstarbeks iga kohtuasja puhul seadus. Iga etapi eest ettenähtud tasu on sätestatud seadusega.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtukulud tuleb tasuda pärast otsuse vastuvõtmist. Juristi tasu makstakse põhimõtteliselt nõustamise lõpus, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juristil on siiski seadusjärgne õigus saada ettemaksu.

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Jättes kõrvale pahatahtlike hagide suhtes kohaldatavad tasud, ei ole kohtukulusid liidu konstitutsioonikohtus [Bundesverfassungsgericht] arutatavate menetluste puhul (liidu konstitutsioonikohtu seaduse [Bundesverfassungsgerichtsgesetzes] paragrahv 34). Kaitsja tuleb palgata ainult siis, kui toimub kohtulik arutamine (liidu konstitutsioonikohtu seaduse paragrahv 22).

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Juristi tasu makstakse põhimõtteliselt nõustamise lõpus, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juristil on siiski seadusjärgne õigus saada ettemaksu.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Jurist peab andma kliendile terviklikku teavet ja nõu ning peab esitama kliendile kõige turvalisema ja ohutuma viisi soovitud eesmärgi saavutamiseks. Jurist peab välja tooma ka asjaga seotud mis tahes riskid, et klient saaks teha teadliku otsuse. Esitatava teabe ulatus sõltub sellest, mida klient juristi arvates teadma peaks. Jurist peab vastama kliendi küsimustele terviklikult ja ausalt. Enne asja jõudmist kohtusse peab jurist välja selgitama kohtuprotsessiga seotud väljavaated ja riskid. See hõlmab nii kuluriske kui ka edu väljavaateid.

Juristil on erikohustus anda teavet teatud juhtudel:

  • Kui juristi tasud põhinevad nõude suurusel, peab ta juhtima tähelepanu sellele asjaolule enne, kui talle on antud volitused tegutsemiseks (föderaalse juristide seadustikku paragrahvi 49b lõige 5).
  • Kui sõlmitakse kokkulepe juristi tasu suhtes, peab ta tähelepanu juhtima asjaolule, et kulude hüvitamise korral hüvitatakse ainult seadusest tulenevad kulud (juristide tasustamise seaduse paragrahvi 3a lõike 1 kolmas lause).
  • Kui jurist lepib kliendiga kokku, et talle makstakse osatasu, peab jurist juhtima kliendi tähelepanu asjaolule, et kokkulepe ei hõlma mis tahes muid tasusid, mida klient peab võib-olla tasuma (juristide tasustamise seaduse paragrahvi 4a lõike 3 teine lause).
  • Enne lepingu sõlmimist kliendi esindamiseks esimese astme kohtu menetluses töökohtus peab jurist juhtima kliendi tähelepanu asjaolule, et juristi kulud ei kuulu tagastamisele (töökohtute seaduse [Arbeitsgerichtsgesetz] paragrahvi 12a lõike 1 teine lause).

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Saksamaal?

Kuludega seotud õigusaktide tekstid on kättesaadavad raamatupoodides või on nende viimane versioon tasuta kättesaadav Internetis.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Saksamaal?

Teave on esitatud saksa keeles.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulusid käsitleva teabe kohta

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusaktide viimased versioonid on kättesaadavad liitvabariigi justiitsministeeriumi ametlikul veebisaidil. Kulusid käsitlevaid esinevaid õigusakte saab alla laadida, sisestades asjakohase lühendi (GKG, FamGKG, GvKostG ja RVG).

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Liidu statistikaamet [Statistisches Bundesamt] koostab iga-aastaseid statistikatrükiseid õigusemõistmise kohta. 10. seeria alamseeria 2.1 sisaldab näiteks andmeid tsiviilasjamenetluste kestuse kohta kogu Saksamaal, kusjuures andmed on eraldi välja toodud iga liidumaa ja Oberlandesgericht’i [liidumaa teise astme kohus] piirkonna järgi. Eraldi on esitatud andmed ühelt poolt jaoskonnakohtute [Amtsgerichte] ja liidumaa esimese astme kohtute [Landgerichte] ning teiselt poolt liidumaade teise astme kohtute [Oberlandesgerichte] kohta ning samuti esimese ja teise astme kohtuprotsesside kohta. Väljaanded ei sisalda statistikat erinevat liiki asjade menetlemiseks kulunud aja kohta.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Võimalik on hankida raamatud, mis sisaldavad tabeleid, milles on näidatud tsiviilmenetluste keskmine kulurisk.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud? Millised on kohaldatavad määrad?

Kohtud ja kohtutäiturid ei ole käibemaksukohustuslased. Juristide suhtes kohaldatakse käibemaksumäära 19% ning see ei sisaldu nende tasudes. See tuleb tasuda eraldi kuluna.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigusabi antakse igale isikule, kes isiklike asjaolude ja rahalise seisu tõttu ei suuda tasuda menetluskulusid või suudab need tasuda vaid osaliselt või osamaksetena. Hagi esitamise või selle kaitsmise eeldatavad tulemused peavad olema mõistlikult edukad ja kohtuasi ei tohi olla pahatahtlik. Pooled peavad kasutama omi vahendeid ulatuses, mis on selleks mõistlik. Sissetuleku suurusest sõltuvalt võib õigusabi anda täistoetusena ilma tagasimaksekohustuseta või koos kohustusega maksta see tagasi osamaksete kaupa. Liitvabariigi justiitsministeerium on koostanud täiendava teabematerjali pealkirjaga „Juriidiline nõustamine ja õigusabi“ [Beratungshilfe und Prozesskostenhilfe], milles antakse vastused kõige sagedamini esitatud küsimustele, sealhulgas isiku olukorda käsitlevatele küsimustele koos näidetega.

Kriminaalõiguse valdkonnas kostja suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kriminaalmenetluses kahtlusaluste või kostjate suhtes sissetuleku künnist ei kohaldata. Õigusabi andmist reguleeritakse teiste kriteeriumite alusel.

Kriminaalõiguse valdkonnas ohvrite suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Õigusabi andmine sõltub sissetulekukünnistest. Need on paindlikud ning määratakse kindlaks kohtuasja eeldatavate kulude ning nõude esitaja sotsiaalse olukorra (ülalpidamiskohustused, eluasemekulud) alusel. Õigusabi võib anda ka tingimusel, et see osamaksetena tagasi makstakse.

Kuritegude ohvritele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Teatud raskete kuritegude ohvrid võivad taotleda, et neile määrataks tasuta õigusnõustaja, olenemata nende finantsolukorrast.

Kostjatele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kahtlusalustele/kostjatele antava õigusabi (kohtu määratud nõustaja määramine) suhtes ei kohaldata sissetulekupiiranguid, vaid õiguslikke tingimusi. Need on peamiselt seotud rikkumise raskusastmega, teatud õiguslike tagajärgede ohuga (nt kutsealal tegutsemise keeluga või psühhiaatria- või neuroloogiahaiglasse määramisega) ning sellega, kas kostja on eeluurimisvanglas või on ta vahi alla võetud kaitsval eesmärgil, kas varasem kaitsja on asjast kõrvaldatud, faktilise ja õigusliku olukorra keerukusega või sellega, et kostja ei suuda end ise kaitsta.

Kuludeta kohtumenetlused

Sotsiaalkohtute seaduse [Sozialgerichtsgesetz] (SGG) paragrahvi 183 kohaselt ei kaasne sellistes kohtutes arutatavate menetlustega kulusid neile isikutele, kellel on õigus saada hüvitist (st kindlustatud isikud, toetusi saavad isikud, sh need kes saavad toitjakaotushüvitisi, puudega isikud ja nende järglased, tingimusel et nad osalevad kohtumenetlustes nõude esitaja või kostjana seoses oma olukorraga). Sotsiaalkohtutes arutatavates menetlustes osalevad nõude esitajad ja kostjad, kes nendesse kategooriatesse ei kuulu, peavad tasuma kindlasummalise tasu vastavalt sotsiaalkohtute seaduse paragrahvile 184 (150 eurot sotsiaalkohtute [Sozialgerichte] menetluste eest, 225 eurot liidumaa sotsiaalkohtute [Landessozialgerichte] menetluste eest ning 300 eurot liidu sotsiaalkohtu [Bundessozialgericht] menetluste eest). Sotsiaalkohtute seaduse paragrahvis 197a nähakse ette erand seoses nende erieeskirjadega, mille kohaselt kohtukulude seaduse kohaselt tavapäraselt tasumisele kuuluvaid kulusid kohaldatakse ka sotsiaalkohtute menetluste suhtes, kui kohtuasja nõude esitaja ega kostja ei kuulu sotsiaalkohtute seaduse paragrahvis 183 nimetatud isikute hulka.

Kriminaalmenetlustes kohaldatakse järgmist korda: kui kostja on õigeks mõistetud või asi ei jõua kohtusse või kostja suhtes lõpetatakse menetlus, katab kulud (riiklikud kulutused) ja kostja kantud vajalikud kulud põhimõtteliselt riik.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kaotanud pool peab maksma teise poole need kulud, mis olid vajalikud kohtuvaidluse nõuetekohaseks läbiviimiseks; see tähendab, et juristi seadusest tulenevad tasud ning teise poole reisikulud, sealhulgas mis tahes sissetuleku kaotuse, mis on põhjustatud kohtusse ilmumisest.

Ekspertide tasud

Kohtu kutsutud eksperdid saavad tunnitasu, mis on kehtestatud kohtutöötajate tasustamise ja neile hüvitiste maksmise seadusega [Justizvergütungs- und –entschädigungsgesetz] (JVEG) ning mille tasuvad kohtumenetluse pooled.

Kui pool on eksperdi kaasanud eraviisiliselt kohtuvaidluse ettevalmistamiseks, siis selle eksperdi kulud ei ole osaks menetluskuludest, mille hüvitamise üle langetatakse otsus kohtuotsuses. Nende kulude hüvitamist tuleb seepärast taotleda eraldi. Kui pool on kaasanud eksperdi, et saada nõu kohtuvaidluse jooksul, sõltub hüvitamine selle eksperdi kaasamise vajalikkusest kõnealuse juhtumi puhul. Kohtu poolt tunnistuste andmiseks kaasatud eksperdile maksab kaotanud pool või kui pooled on vaid osaliselt võitnud, maksavad mõlemad pooled oma osa kuludest, tuginedes sellele, millises ulatuses nad on võitnud ja kaotanud.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kohtu kaasatud tõlgid ja tõlkijad saavad tasu, mis on kehtestatud kohtutöötajate tasustamise ja neile hüvitiste maksmise seadusega [Justizvergütungs- und -entschädigungsgesetz] (JVEG). Seda maksavad kohtumenetluse pooled. Tõlkidele makstakse tasu tunnimäära alusel; tõlkijad saavad tasu rea kohta.

Kriminaalmenetlustes tasub kostjatele või huvitatud pooltele osutatud suulise või kirjaliku tõlke teenusega kaasnevad tasud riik, tingimusel et need tõlked on vajalikud kaitseks või menetlusõiguste kasutamiseks.

Lingid

Lingil klikates avaneb uus akenLiitvabariigi justiitsministeerium

Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa juristide assotsiatsiooni vahendusmeeskond

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalne perekonnaküsimuste vahenduse assotsiatsioon

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalne vahenduse assotsiatsioon

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalne majandus- ja tööküsimusi käsitleva vahenduse assotsiatsioon

Lingil klikates avaneb uus akenCFM

Lingil klikates avaneb uus akenErapanganduse ombudsman

Lingil klikates avaneb uus akenAvalik-õigusliku panganduse ombudsman

Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa keskpanga lepitusnõukogu

Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa ühistulise panganduse grupi ombudsman

Lingil klikates avaneb uus akenElamuhoiupankade ombudsman

Lingil klikates avaneb uus akenPiirkondlike elamuhoiupankade ombudsman

Lingil klikates avaneb uus akenOnline lepitusteenistus interneti-kaubandust käsitlevate vaidluste lahendamiseks

Lingil klikates avaneb uus akenArstide kodade nõuandekomiteed ja lepitusnõukogud

Lingil klikates avaneb uus akenLiikuvusküsimuste lepitusnõukogu

Lingil klikates avaneb uus akenTurismi lepitusnõukogu

Lingil klikates avaneb uus akenNordrhein-Westfaleni kohaliku transpordi küsimuste lepitusnõukogu

Lingil klikates avaneb uus akenTervise- ja hoolekandekindlustuse ombudsman

Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa matusekorraldajate föderaalse assotsiatsiooni lepitusnõukogu

Lingil klikates avaneb uus akenFöderaalse võrgustike ameti lepitusnõukogu

Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa kinnisvaraassotsiatsiooni kinnisvara ombudsman

Lingil klikates avaneb uus akenKaubanduskodade ja gildide vahekohtud

Lingil klikates avaneb uus akenTasusid ja hankeõigust lepitusnõukogu

Lingil klikates avaneb uus akenSaksamaa autoettevõtjate keskassotsiatsioon

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusaktide viimased versioonid

Viimati uuendatud: 29/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Eesti

Sellel lehel esitatakse teave menetluskulude kohta Eestis.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Õigusnõustajad

Õigusnõustajate tasu ei ole Eestis reguleeritud.

Juristid

Juristide tasu ei ole Eestis reguleeritud.

Vandeadvokaadid

Vandeadvokaatide tasu ei ole Eestis reguleeritud.

Kohtutäiturid

Lingil klikates avaneb uus akenKohtutäituri tasu on Eestis reguleeritud kohtutäituri seadusega. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kohtutäituril on lisaks õigus saada tasu ametiteenuse osutamise eest.

Advokaadid

Advokaatide tasud ei ole Eestis reguleeritud – selles lepitakse kokku kliendilepingus. Advokaadibüroo pidaja või advokaat teeb kliendile esimese hinnapakkumise ning selgitab tasu kujundamise aluseid. Klient hüvitab vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud tulenevad Lingil klikates avaneb uus akentsiviilkohtumenetluse seadustikust, § 139 – 144 ning jagunevad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Järgmised kulud peab menetluse algatamist või menetlustoimingu tegemist taotlev pool tasuma ette:

  • riigilõiv;
  • kassatsioonikautsjon;
  • kaja kautsjon;
  • menetluse taastamise või tähtaja ennistamise kautsjon;
  • menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel edastamise kulud;
  • kutse või teate väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes avaldamise kulud;
  • muud asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses.

Kui kohus ei määra teisiti, maksab ekspertide, tõlkide ja tõlkijate tasu ette see menetlusosaline, kes esitas vastava taotluse, millega kulud kaasnevad.

Kohus määrab lõplikult hüvitatavad ja väljamõistetavad menetluskulud kindlaks põhiasja lõpplahendis või määrusega pärast põhiasja lõpplahendi jõustumist.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud tulenevad Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seadustikust, § 175 - 179 ning jagunevad menetluskuludeks, erikuludeks, lisakuludeks.

Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.

Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei arvata tema ülemääraseid kulusid, mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud.

Menetlusvälisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Kriminaalmenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Osaliselt õigeksmõistva otsuse korral hüvitab kulutused riik vastavalt sellele, kui suures osas mõisteti süüdistatav õigeks. Menetluskulude hüvitamise kohustus tekib pärast viimase lõpplahendi jõustumist.

Tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulud kannatanu. Tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu või tsiviilkostja vahel. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisega seotud menetluskulud riik.

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Eestis ei ole üksikisikul lubatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusi esitada. Asja läbivaatamise kulud kaetakse riigieelarvest. Kohtu menetlusse erialaasjatundjate kaasamise kulud kaetakse riigieelarvest samadel tingimustel kui eksperdikulud tsiviilkohtumenetluses.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Konstitutsioonikohtu menetluse pooltel kindlaksmääratud kulud puuduvad.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Advokaat on kohustatud klienti teavitama kõigist õigusteenuse osutamisega seotud tegevustest ja kõigist kaasnevatest kuludest. Advokaadibüroo pidaja või advokaat teeb kliendile esimese hinnapakkumise ning selgitab tasu kujunemise aluseid.

Menetluses osalemise kulud

Võitnud poole kulud

Võitnud pool kannab seadusliku esindaja või nõustaja tasustamisega seonduvad kulud ulatuses, mille osas kohus leiab, et need kulud on põhjendatud ega pea jääma kaotanud poole kanda.

Kaotanud poole kulud

Vastavalt menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendile peab kaotanud pool hüvitama võitnud poole menetluskulud, mis võivad sisaldada järgmist:

  • riigilõiv;
  • kautsjon;
  • tunnistajate, ekspertide, tõlkide ja tõlkijate ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud;
  • dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;
  • vaatluse kulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud;
  • menetlusdokumentide kättetoimetamise ja edastamise ning väljastamise kulud;
  • tsiviilasja hinna määramise kulud;
  • menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;
  • menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega;
  • menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;
  • seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu;
  • kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud;
  • kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest;
  • menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud;
  • maksekäsu kiirmenetluse kulud;
  • lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4.

Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud menetlusosalise kasuks mõistetakse menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Eestis?

Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused on sätestatud järgmistes õigusaktides:

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Eestis?

Teave kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta on kättesaadav eesti keeles.

Eesti õigusaktide, millest leiab teavet kulude ja nende kindlaksmääramise kohta, ingliskeelsed tõlked on kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenRiigi Teataja veebilehel.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Justiitsministeerium vastutab direktiivi 2008/52/EÜ (vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) rakendamise eest. Vahendust käsitlevad üldist laadi küsimused on võimalik saata justiitsministeeriumi üldisele e-posti aadressile: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@just.ee.

Lepitusmenetlust tsiviilasjades reguleerib Lingil klikates avaneb uus akenlepitusseadus, milles on sätestatud vahendajate õigused ja kohustused ning antakse suunised vahendaja abiga sõlmitud kokkuleppe rakendamiseks ja jõustamiseks. Seadusega on antud õigus läbi viia lepitusmenetlust:

  • füüsilisel isikul, kellele lepitusmenetluse pooled on teinud ülesandeks lepitusmenetluse läbiviimise;
  • vandeadvokaadil;
  • notaril;
  • seaduses sätestatud juhul riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorganil.

Seoses vahenduse kasutamisega perekonnaasjades julgustab sotsiaalministeerium perelepitajate tegevuse arendamist. Lingil klikates avaneb uus akenEesti Lepitajate Ühingu veebileht sisaldab teavet nii eesti kui ka inglise keeles. Samamoodi pakub Lingil klikates avaneb uus akenEesti Lastekaitse Liit – laste õiguste tagamist toetav mittetulundusühendus – nõu vanematele, kes soovivad lahus elada või abielu lahutada, ning kutsub neid üles kasutama oma laste huvide kaitseks lepitajate teenuseid. Liit korraldab perelepitusalaseid koolitusi.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebileht kulude kohta

Kohtumenetlusega seotud kulud ja nende suurus olenevad kohtuasja liigist, kestusest ning keerukusest. Kohtumenetlusega seotud kulude kohta leiab teavet peamiselt kohtumenetlust reguleerivatest seadustikest ja riigilõivuseadusest. Justiitsministeerium annab välja ja haldab ametlikku väljaannet Lingil klikates avaneb uus akenRiigi Teataja, mis teeb kättesaadavaks:

  • seadused ja määrused;
  • Vabariigi Presidendi seadlused;
  • Riigikohtu otsused ja rahvusvahelised lepingud ning
  • kohalike omavalitsuste määrused.

Riigi Teataja sisaldab seaduste, valitsuse määruste ja korralduste, ministrite määruste, Eesti Panga presidendi määruste ja Vabariigi Valimiskomisjoni määruste ning Riigikogu otsuste, Vabariigi Valitsuse korralduste, valla- ja linnavolikogude ning valla- ja linnavalitsuste määruste ametlikke täistekste. Riigi Teatajas avaldatud õigusaktid ja muud dokumendid on olnud kättesaadavad alates 1990. aastast.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Kohtute Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel on üleval esimese ja teise astme kohtute kohtumenetluse statistika alates aastast 1996.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

  • Konkreetses menetluses tasumisele kuuluva riigilõivu summad on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akenriigilõivuseaduses.
  • Kohtutäiturite tasud on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akenkohtutäituri seaduses.
  • Konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta statistilised andmed puuduvad.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Kohtutäituri tasudele lisandub käibemaks, mille määr on 20%.

Menetluskuludele lisatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.

Millised on kohaldatavad määrad?

Alates 1. juulist 2009 on Eestis käibemaksumäär 20%.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Riigi õigusabi on üks menetlusabi andmise viise ja riigi õigusabi andmise otsustamisel tsiviilkohtumenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmise regulatsiooni.

Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui:

  1. menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile;
  2. menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude;

Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Riigipoolset menetlusabi andmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik ning riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimusi ja korda reguleerib Lingil klikates avaneb uus akenriigi õigusabi seadus.

Õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artiklist 62. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest.

Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on välja toodud Lingil klikates avaneb uus akenriigi õigusabi seaduse §-s 7.

Riigi õigusabi kohta on võimalik lugeda rohkem Advokatuuri Lingil klikates avaneb uus akenkodulehelt.

Kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kahtlustatavate või süüdistatavate kohta kehtivad samad õigusabi andmise tingimused, mis kannatanute puhul.

Kuludeta kohtumenetlused

Riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigilõivu vähendamise alused on loetletud Lingil klikates avaneb uus akenriigilõivuseaduse 3. peatükis.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilasja lahendav kohus märgib kohtuotsuses või menetluse lõpetamise määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus märgib vajaduse korral kui suure proportsionaalse osa menetluskuludest peab kumbki pool kandma. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud kohtulahendit või teeb uue lahendi asja uuesti läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral menetluskulude jaotust vastavalt.

Kohus otsustab, millises summas menetluskulud tasumiseks kohustatud menetlusosaliselt menetluskulude hüvitamiseks õigustatud menetlusosalise kasuks välja mõistetakse, kas:

  1. kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või
  2. pärast kohtumenetluse lõppu menetluskulude kindlaksmääramise määrusega.

Menetlusabi, sh õigusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoole kulud. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

Riigi tuludesse tasutavad menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Kui kohtulahend on jõustunud või kohus on tunnistatud kohtulahendi viivitamata täidetavaks, võib võlausaldaja pöörduda kohtulahendi sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kui kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva.

Ekspertide tasud

Kui kohus ei määra teisiti, tasub eksperditasu kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui kohus kutsub välja eksperdi, tasuvad pooled kulud võrdselt.

Eksperdile makstakse tunnitasu valitsuse määrusega tunnitasule kehtestatud alam- ja ülemmäära piires. Ekspertide tasu ekspertiisi eest on 10–40-kordne tunnipalga alammäär. Makstava tunnitasu kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse järgmist:

  • eksperdi kvalifikatsioon;
  • töö keerukuse aste;
  • vajalike vahendite kasutamisega seotud mis tahes möödapääsmatud kulud;
  • mis tahes eritingimused, milles ekspert on nõutud töö teinud.

Samuti hüvitatakse eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, sealhulgas vajalikud abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused kuni 20% ulatuses eksperditasust, samuti sõidukulu ning kohtumenetlusest tingitud vajalikud kulud, eelkõige majutus- ja toitlustuskulud.

Eksperdile makstava tasu ja hüvitatavate kulude suuruse kehtestab määrusega sama kohus, kes on eksperdi kaasanud.

Eksperdile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle ette nähtud tasu välja olenemata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud.

Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad ja ekspertiisiasutuse kulud on sätestatud kohtuekspertiisiseaduses.

Riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemisega seotud kulud ja ekspertide tasud kuuluvad menetluskulude hulka ning need hüvitab menetluse kaotanud pool samadel alustel, nagu toimub menetluskulude hüvitamine.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kohtumenetluses osalevatele kohtuvälistele tõlkidele makstakse suulise tõlke tunnitasu, mis on 2–40kordne riikliku tunnipalga alammäär. Tõlkijatele makstakse kirjaliku tõlke eest leheküljetasu, mis on kuni 20-kordne tunnipalga alammäär. Töötasu tunnipalga alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Tõlkidele või tõlkijatele makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab oma määrusega kindlaks sama kohus, kes on tõlgi või tõlkija kaasanud.

Tunnitasude kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse tõlgi või tõlkija kvalifikatsiooni, töö keerukust, tekkinud möödapääsmatuid kulusid ja eritingimusi, milles suulist või kirjalikku tõlget tuli teha.

Samuti hüvitatakse tõlgile kohtumenetlusest tingitud sõidukulu ja muud vajalikud kulud, eelkõige majutus- ja toitlustuskulud.

Tõlgile ja tõlkijale makstakse tasu üksnes nõudmisel. Kohus maksab tõlgile ja tõlkijale ette nähtud tasu välja olenemata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud.

Tõlgi ja tõlkija tasu on osaks menetluskuludest ning kaotanud pool hüvitab need võitnud poolele samadel alustel, nagu toimub menetluskulude hüvitamine.

Viimati uuendatud: 28/08/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Iirimaa

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Iirimaal.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Õigusnõustajad

Õigusnõustajatele tasude maksmise alused võib liigitada vaidlustegevusega seotuteks (st kohtuvaidlusega, erikohtu vaidlusega või vahendamisega seotud nõustamine ja esindamine) või vaidlustegevusega mitteseotuteks. Vaidlustegevuse puhul võib kulud täiendavalt liigitada õigusnõustaja ja kliendi kuludeks (st kulud, mis menetlusosalisel tuleb maksta oma õigusnõustajale) ning menetlusosaliste kuludeks (st kulud, mille peab katma menetluste üks menetlusosaline asjaomase menetluse teise menetlusosalise eest).

Vaidlustegevus

Peamised esmase õiguse aktid*

  • 1849. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seadus;
  • 1870. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seadus;
  • 1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahv 68;
  • 1924. aasta kohtute seaduse paragrahv 94;
  • 1936. aasta kohtute seaduse paragrahv 78;
  • 1961. aasta kohtute seaduse (lisasätted) 8. lisa punkt 8;
  • 1981. aasta kohtute seaduse paragrahv 17;
  • 1991. aasta kohtute seaduse paragrahv 14;
  • 1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahv 68;
  • 1995. aasta kohtute ja kohtuametnike seaduse paragrahvid 27 ja 46.

Peamised teisese õiguse aktid*

  • kõrgemate kohtute eeskirjade korralduse nr 22 eeskirjad 4 ja 6 ning eeskirja 14 lõige 3, korralduse nr 27 eeskiri 1A, korraldus 99 ja W lisa;
  • ringkonnakohtu eeskirjade korralduse nr 15 eeskirjad 14, 115 ja 21 ning korraldus nr 66;
  • piirkonnakohtu eeskirjade korraldused 51 ja 52 ning E lisa.

Kohtupraktika

  • asjaomaseid õigusakte tõlgendavad kohtute otsused.

Vaidlustegevusega mitteseotud tegevus

Peamised esmase õiguse aktid*

1881. aasta õigusnõustajate tasustamise seadus

Peamised teisese õiguse aktid*

  • 1884. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1960. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1964. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1970. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1972. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1978. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1982. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1984. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1986. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1972. aasta maa kinnistamise eeskirjade eeskirjad 219 ja 239.

Kohtupraktika

  • asjaomaseid õigusakte tõlgendavad kohtute otsused.

* Viidates õigusaktidele, viidatakse asjaomaste seaduste, korralduste või eeskirjade muudetud versioonidele. Pärast 1922. aastat vastu võetud õigusaktidega saab tutvuda Lingil klikates avaneb uus akenIirimaa õigusaktide kogu veebisaidil ja Lingil klikates avaneb uus akenparlamendi (Oireachtas) kodade veebisaidil.

Advokaadid

Sõna „advokaadid“ kirjeldab ühiselt Iirimaa õigussüsteemis kahte liiki advokaate, nimelt õigusnõustajaid ja vandeadvokaate.

Vandeadvokaadid

Vandeadvokaadi tasusid käsitletakse kui õigusnõustaja kulusid, kes esitab nende eest arve ning seega on vandeadvokaadi tasud vaadeldavad õigusnõustaja kuludena ning neid reguleerivad õigusaktid, mis käsitlevad õigusnõustajate tasusid ja kohtuotsuseid seoses nõustaja tasude hüvitamisega: vt eelkõige 1995. aasta kohtute ja kohtuametnike seaduse paragrahvi 27 ning kohtuotsust asjas Kelly vs Breen [1978] I.L.R.M. 63; riik (Gallagher Shatter & Co.) vs de Valera [1991] 2 I.R. 198, in Superquinn vs Bray U.D.C. (nr 2) [2001] 1 I.R. 459.

Kohtutäiturid

Tsiviilkohtunike ja kohtutäiturite tasusid kohtuotsuse täitmise eest reguleerib 2005. aasta tsiviilkohtunike tasude ja kulude korraldus ning see sisaldab ka sätteid tasude kohta, mis kuuluvad tasumisel täitekorralduse ja komisjoniprotsendi taotluse esitamise eest, samuti reisikulude kohta ning kinnipeetud kaupade või karja äravõtmise ja hoiustamisega seotud tasude kohta.

Advokaadid (Advocates)

Iirimaa õigussüsteemis ei ole eraldi juristide kategooriat, mis kannaks inglise keeles nimetust advocate.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kulud määratakse üldiselt kindlaks isikliku äranägemise järgi, välja arvatud kõrgemate kohtute eeskirjade korralduse nr 27 eeskirja 1A lõikes 3 ja eeskirjas 9 (kulud, mille peab tasuma pool, kes esitab menetlusdokumendid pärast seda, kui teine pool on taotlenud kohtuotsust selles menetluses) ning W lisas ning piirkonnakohtu eeskirjade E lisas sätestatud kulud.

Tasumisele kuuluvad kulud sisaldavad ka kohtukulusid, mis on kindlaks määratud vastavalt ülemkohtu, kõrgema kohtu, ringkonnakohtu ja piirkonnakohtu tasusid käsitlevates korraldustes.

Siit saab täpsemat teavet Lingil klikates avaneb uus akenkohtukulude määrade kohta.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Korralduse nr 27 eeskirja 1A lõike 3 ja eeskirja 9 puhul (kulud, mille peab tasuma pool, kes esitab menetlusdokumendid pärast seda, kui teine pool on taotlenud kohtuotsust selles menetluses) kuuluvad kulud tasumisele kohtuasjas taotletava kohtuotsuse taotluse tagasilükkamisel.

Kõrgemate kohtute eeskirjade W lisas sätestatud kulud kuuluvad sissenõudmisele:

  • kliendilt õigusnõustaja poolt kuluarve saamisel ühe kuu jooksul pärast arve saamist, kui klient ei ole selle aja jooksul palunud arvet hinnata (1849. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seaduse paragrahv 2). Kliendil on igal juhul alates arve saamisest aega 12 kuud, mille jooksul tal on õigus nõuda arve ülevaatamist või lasta arve üle vaadata. Pärast 12 kuu möödumist või pärast arve tasumist võib kohus juhul, kui kohtuasja konkreetsed asjaolud seda nõuavad, saata arve hindamisele, tingimusel et kohtusse on pöördutud 12 kalendrikuu jooksul pärast tasumist;
  • kui nähakse ette, et üks pool peab tasuma teise poole kulud kulude hindamise tõendi väljastamisel või vastavalt mis tahes kokkuleppele, mille pooled on tasumise suhtes saavutanud.

Piirkonnakohtu eeskirjade E lisas sätestatud kulud tasub:

  • juhul kui kohtuotsus tehakse tagaselja hageja kasuks, siis pool, kelle üle selles küsimuses tagaselja otsus tehti;
  • muude kulude puhul pool, kes vastavalt kohtuotsusele peab kulud kandma, kui kohus väljastab määruse selliste kulude tasumise kohta.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluses ei ole kindlaksmääratud kulusid. Kriminaalmenetluste puhul kohtukulud puuduvad.

(Piirkonnakohus võib kriminaalasjade lihtmenetluste puhul näha poolele ette kulud, välja arvatud riigiprokuratuuri direktorile või süüdistust esitavale politseiametnikule. Ringkonnakohus ja keskkriminaalkohus (kohtud, kes on pädevad mõistma kohut süüdistuse alusel) võivad määrata kulude hüvitamise:

  • õigeksmõistva otsuse korral (kusjuures otsuse peale võib esitada edasikaebuse kriminaalapellatsioonikohtule);
  • kui süüdistus sisaldab ebavajalikke küsimusi või on põhjendamatult pikk või sisaldab olulisi puudusi;
  • kui kohtuistung lükatakse edasi süüdistuse muutmise tõttu, või
  • kui süüdistuse alusel algatatakse eraldi kohtuasi.)

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluste pädevus on antud kõrgemale kohtule ja ülemkohtule. Nende menetluste suhtes ei kohaldata erikulusid ega -tasusid. Selliste menetluste puhul lubatavad kindlaksmääratud kulud on sätestatud kõrgeimate kohtute eeskirjade W lisas. Tasumisele kuuluvad kohtukulud on kindlaks määratud ülemkohtu ja kõrgema kohtu korraldusega (tasud).

Siit saab täpsemat teavet Lingil klikates avaneb uus akenkohtukulude määrade kohta.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtukulud tuleb üldjuhul tasuda asjaomaste dokumentide esitamisel.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahvis 68 sätestatakse:

  1. „68.– (1) Võttes vastu ülesande pakkuda kliendile õigusteenuseid või mõistliku aja jooksul pärast seda peab õigusnõustaja esitama kliendile kirjalikult üksikasjad, mis käsitlevad järgmisi küsimusi:
    1. tegelikud kulud, või
    2. kui tegelike kulude kohta üksikasjade esitamine ei ole antud juhul võimalik või mõistlik, siis (võimalikult täpsed) hinnangulised kulud, või
    3. kui tegelike kulude või selliste kulude hinnangulise suuruse üksikasjade esitamine ei ole antud juhul võimalik või mõistlik, siis alused, millele tuginedes õigusnõustaja või tema firma arvutab kulud selliste õigusteenuste esitamise eest ning kui need õigusteenused hõlmavad vaidlustegevust, siis kirjalikult üksikasjad asjaolude kohta, mille korral klient võib olla sunnitud tasuma mis tahes teise poole või teiste poolte kulud, ning vajadusel asjaolud, mille korral kliendi poolt tasumisele kuuluvad kulud, mis tekivad selle kliendi õigusnõustajal nende teenuste eest, ei arvata täies ulatuses maha vaidlustegevuse käigus mis tahes teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või selle poole või nende poolte mis tahes kindlustuse andjalt) sissenõutud kuludest (nende olemasolul).
  2. Õigusnõustaja ei tegutse kliendi eest seoses mis tahes vaidlustegevusega (mis ei ole seotud menetlustega, eesmärgiga sisse nõuda võlga või lepingukohast nõuet), tuginedes sellele, et kõik kliendilt nõutavad kulud või osa neist arvutatakse konkreetse protsendina mis tahes kahjutasudest või muust summast, mis võidakse kliendile maksta või mille kliendile maksmise üle võidakse otsustada, ning mis tahes kulud, mis on vastuolus selle lõikega, ei kuulu jõustamisele mis tahes meetme puhul, mis on võetud selle kliendi vastu selliste kulude sissenõudmiseks.
  3. Õigusnõustaja ei arva maha ega omasta mis tahes summasid oma kulude katteks või kuludest teatud osa katteks mis tahes kahjutasust või muust summast, mis kuulub selle õigusnõustaja kliendile maksmisele, et katta selle kliendi nimel selle õigusnõustaja poolt teostatud mis tahes vaidlustegevusest tulenevaid kulusid.
  4. Käesoleva paragrahvi lõike 3 eesmärk ei ole takistada õigusnõustajal kokku leppida kliendiga mis tahes ajahetkel, et selle õigusnõustaja või tema firma poolt selle kliendi nimel teostatud vaidlustegevusest tulenevate kulud makstakse talle välja mis tahes kahjutasudest või muust summast, mis võidakse kliendile maksta või mille kliendile maksmise üle võidakse otsustada.
  5. Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohast mis tahes kokkulepet ei pöörata õigusnõustaja kliendi suhtes täitmisele, välja arvatud juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja sisaldab (võimalikult täpset) mõistlikku hinnangut selle kohta, millises ulatuses on õigusnõustaja arvates võimalik teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või selle poole või nende poolte kindlustuse andjatelt) võimalik selle õigusnõustaja kulud sisse nõuda, juhul kui see klient saab sellise vaidlustegevuse tulemusena kahjutasu või mis tahes muud summad.
  6. Olenemata seda küsimust reguleerivatest mis tahes muudest õigussätetest esitab õigusnõustaja niipea kui võimalik pärast tema poolt kliendi nimel mis tahes vaidlustegevuse lõpetamist kliendile esitataval kulusid käsitleval arvel järgmised andmed:
    1. kokkuvõte kliendile seoses sellise vaidlustegevusega esitatud õigusteenustest;
    2. kahjutasude kogusumma või mis tahes muu summa kogusuurus, mis on sisse nõutud kliendi nimel sellise vaidlustegevuse käigus, ning
    3. üksikasjad selliste kõikide kulude või kuludest teatud osa kohta, mis on selle õigusnõustaja poolt selle kliendi nimelt mis tahes teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või selle poole või nende poolte kindlustuse andjatelt) sisse nõutud;
    4. ning sellel kulusid käsitleval arvel esitatakse selliste õigusteenuste pakkumisega seoses tekkinud või tekkivate tasude, kulude ja kulutuste summad.
  7. Selles paragrahvis sätestatu ei takista ühelgi isikul kasutada mis tahes seadusjärgset õigust nõuda, et õigusnõustaja esitaks kulusid käsitleva arve hindamiseks kas menetlusosaliste kuludena või õigusnõustaja ja kliendi kuludena, ega piira ühegi isiku ega liidu õigusi, mis tulenevad käesoleva seaduse paragrahvist 9.
  8. Kui õigusnõustaja on kliendile väljastanud õigusteenuste osutamise eest kulusid käsitleva arve ning klient vaidlustab sellel arvel esitatud summa (või osa sellest), peab õigusnõustaja:
    1. võtma kõik asjakohased meetmed, et lahendada küsimus kokkuleppel kliendiga ning
    2. teavitama klienti kirjalikult:

i)  kliendi õigusest nõuda, et õigusnõustaja esitaks kulusid käsitleva arve või osa sellest kõrgema kohtu kohtukulude hindajale, et hinnata õigusnõustaja ja oma kliendi kulusid, ning

ii) kliendi õigusest esitada õigusliidule kaebus käesoleva seaduse paragrahvi 9 alusel selle kohta, et talle on väljastatud kulusid käsitlev arve, mis on tema arvates liiga suur.

  1. Käesolevas paragrahvis hõlmab mõiste „kulud“ nii tasusid, kulusid, väljamakseid kui kulutusi.
  2. Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse olenemata 1849. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seadusest (Iirimaa) ning 1870. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seadusest."

Iirimaa advokatuuri üldnõukogu tegevusjuhendi paragrahvi 12 lõikes 6 sätestatakse järgmist:

„12.6 Võttes vastu ülesande pakkuda õigusteenuseid või mõistliku aja jooksul pärast seda peab vandeadvokaat tagama nõuandvale õigusnõustajale või kohtuasjaga seotud kliendile taotluse korral kutsealale otsese juurdepääsu kava kohaselt kirjaliku teabe, milles kinnitatakse:

    1. tegelikud kulud, või
    2. kui tegelike kulude kohta üksikasjade esitamine ei ole antud juhul võimalik või mõistlik, siis hinnangulised (võimalikult täpsed) kulud, või
    3. kui tegelike kulude kohta üksikasjade või selliste hinnanguliste kulude esitamine ei ole antud juhul võimalik või mõistlik, siis alused, millele tuginedes kulud arvutatakse.

Selliste üksikasjade vormingu üle otsustab iga vandeadvokaat ise.“

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Iirimaal?

Teavet leiab Lingil klikates avaneb uus akenkohtukulude hindaja kantselei veebisaidilt koos alla laaditava kirjandusega.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Iirimaal?

Teave Iirimaa kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on kättesaadav inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

  • 1989. aasta kohtuliku lahuselu ja perekonnaseaduse muutmise seaduse paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatakse, et kui kohtule esitatakse taotlus kohtuliku lahuselu kohta, kaalub kohus võimalust lepitada asjaomased abikaasad ning sellest tulenevalt võib kohus menetluse mis tahes ajahetkel peatada, et pakkuda abikaasadele nende soovi korral võimalust kaaluda omavahelist leppimist kolmanda poole abil või selle poole abita. Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatakse, et kohus võib menetluse peatada, et anda abikaasadele nende soovi korral võimalus sõlmida kolmanda poole abil või abita kokkulepe lahuselu tingimuste kohta sel määral, mil see on võimalik.
  • 1996. aasta perekonnaseaduse (lahutus) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 3 sisaldavad sarnaseid sätteid lahutusmenetluste kohta.
  • 2004. aasta tsiviilvastutuse ja -kohtute seaduse paragrahvides 15 ja 16 nähakse ette vahendusmenetlus seoses isikukahju käsitlevate vaidlustega.
  • Korralduse nr 63A eeskirja 6 lõike 1 punktis xiii ja korralduse nr 63B eeskirja 6 lõike 1 punktis xiii antakse äriõiguse valdkonna kohtunikule ja kõrgema kohtu konkurentsiküsimuste menetluste kohtunikule kas siis mis tahes poole taotluse alusel või tema enda soovil võimalus, et menetlus või selle raames teatava küsimuse käsitlemine peatatakse selliseks ajaks, mis ei ületa 28 päeva ja mida kohtunik peab asjakohaseks, et anda pooltele aega kaaluda, kas sellise menetluse või küsimuse puhul tuleks kasutada vahendust, lepitust või arbitraaži, ning kui pooled otsustavad menetluses või küsimuses nii teha, siis võimalus pikendada aega, et mis tahes pool saaks end vastavusse viia kohtu eeskirjade või kohtumääruse mis tahes sätetega.

Täiendavat teavet vahenduse kohta saab Lingil klikates avaneb uus akenperetoetuse agentuuri veebisaidilt.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Kulusid käsitlevat teavet sisaldav veebisait on kättesaadav.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Täiendavat teavet saab Lingil klikates avaneb uus akenkohtute ameti aastaaruannetest.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud? Millised on kohaldatavad määrad?

Palume tutvuda Lingil klikates avaneb uus akenIirimaa maksu- ja tolliameti veebisaidiga.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Tsiviilasjade puhul on kasutada jääv sissetulekukünnis 18 000 eurot, millest on maha arvatud ülalpidamiskulud ja majutuskulud ning maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Täiendavat teavet saab Lingil klikates avaneb uus akenjustiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi ministeeriumi veebisaidilt ja Lingil klikates avaneb uus akenõigusabinõukogu veebisaidilt.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalõiguse valdkonna õigusabikava, mida haldab justiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi ministeerium, näeb ette, et tasuta õigusabi võib teatavatel juhtudel pakkuda nende isikute kaitsmisel kriminaalmenetluse raames, kellel puuduvad selleks piisavad vahendid. Kindlaksmääratud sissetuleku piirmäär puudub. Süüdistataval on õigus saada kohtult, kelle ette ta peab astuma, teavet oma võimaluse kohta saada õigusabi. Õigusabi andmisel on taotluse esitajal õigus õigusnõustaja ja teatavatel juhtudel kuni kahe kaitsja teenustele oma kaitse või edasikaebuse ettevalmistamisel ja esitamisel. Kohtud vastutavad kohtunike kaudu õigusabi andmise eest. Õigusabi taotluse võib esitada kohtule kas a) isiklikult või b) taotluse esitaja õigusesindaja kaudu või c) kohtusekretärile edastatava kirjaga.

Õigusabi taotleja peab kohtule põhjendama, et tema vahendid ei ole piisavad, et ta suudaks maksta õigusabi eest ise. Selles küsimuses otsustab kohus puhtalt oma pädevuse alusel ning seda ei reguleeri finantsabikõlblikkuse suunised. Kohtule tuleb põhjendada ka seda, et „süüdistuse kaalukuse“ või „erandlike asjaolude“ tõttu on õigusemõistmise huvides oluline, et taotluse esitaja saaks õigusabi. Kui tegemist on mõrvasüüdistusega või kui kriminaalapellatsioonikohtu otsuse peale esitatakse edasikaebus ülemkohtule, antakse tasuta õigusabi juba ainult ebapiisavate vahendite alusel.

Kohus võib paluda tasuta õigusabi taotlejal esitada seletuskirja rahaliste vahendite kohta. Kui taotluse esitaja esitab teadlikult valeandmeid või varjab olulisi asjaolusid õigusabi saamise eesmärgil, on tegemist süüteoga. Sellise süüteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv või vangistus või mõlemad.

Kriminaalõiguse valdkonnas kannatanute suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kasutada jääva sissetuleku künnis puudub teatud seksuaalkuritegude puhul kaebuse esitajatele, kes taotlevad õigusabi õigusabinõukogust kriminaalasjades, kus kaebuse esitaja varasem seksuaalse käitumise ajalugu tuleb kohtus arutamisele kaitse poolt.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Õigusabi antakse automaatselt kaebuse esitajatele teatavate seksuaalkuritegude arutamisel. Mis tahes muud ohvrid peavad vastama samadele tingimustele nagu ülejäänud elanikkond.

Kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Muud tingimused ja alaealiste suhtes kohaldatav erikord puuduvad.

Kuludeta kohtumenetlused

Teatud juhtudel on ette nähtud erandid kohtukulude tasumisel, sealhulgas perekonnaküsimuste menetlemisel ja alaealistega seotud teatud kohtuasjade puhul. Kõigi üksikasjade saamiseks asjaolude kohta, mil kohtukulusid tasuma ei pea, palume külastada kohtute ameti veebisaiti.

Üksikasjad Lingil klikates avaneb uus akenkulukorralduste ja erandite kohta on kättesaadavad kohtute ameti veebisaidilt.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kohtukulude tasumise üle otsustavad kohtud. Selle diskretsiooniõiguse kasutamine toimub vastavalt teatavatele kehtivatele eeskirjadele ja põhimõtetele, mis tulenevad kohtute kohtupraktikast. Näiteks on esimene reegel see, et kulud sõltuvad tulemusest, st kaotanud pool tasub võitnud poole kohtukulud. Selle reegli suhtes kohaldatakse siiski erandeid, mis sõltuvad kohtuasja asjaoludest. Näiteks ei pruugita kanda kõiki võitnud pool kulusid, kui kohus leiab, et see pool on viivitanud või põhjendamatult pikendanud menetlust või kui pool on kohtuasja võites kaotanud kohtuasja raames teatud eraldiseisvates küsimustes. Teatavatel juhtudel, näiteks konstitutsioonilisi küsimusi hõlmavad või üldist huvi pakkuvaid küsimusi tõstatavad kohtuasjad, võidakse katta mõned või kõik kaotanud poole kulud.

Ekspertide tasud

Tsiviilvaldkonna õigusabi puhul on nõukogu kehtestanud kulude skaala, mida ta kasutab eri liiki ekspertide puhul. Lisaks on nõukogul pädevus kasutada eritasu, kui kohtuasja teatud tingimuste tõttu on vajalik kaasata konkreetne või eriekspert. Sellisel juhul räägitakse tasu osas eksperdiga eraldi läbi, võttes arvesse tehtavat tööd, nõutavat erialast taset ja kohtuasja väärtust õigusabi saavale isikule.

Kriminaalasjades, kus on antud õigusabitunnistus, kohaldatakse kriminaalvaldkonna õigusabi kava asjakohaste ja põhjendatud kulude suhtes, mida kahtlustatava või süüdistatava õigusnõustaja on kandnud, sealhulgas eksperttunnistajate kulude suhtes.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tsiviilvaidluste korral määratakse tõlkijate ja tõlkide tasud üldjuhul kindlaks esimese astme kohtus tõlkija/tõlgi ja asjaomase vaidluse poole vahel. Kui poolte kulud kuuluvad kohtuotsuse kohaselt tasumisele teise poole poolt, siis hindab tõlkijale/tõlgile makstavaid tasusid siiski kohtukulude hindaja (nt õigusabi kulude hindaja).

Tsiviilvaldkonna õigusabi hõlmava mis tahes kohtuasja puhul kuulutab nõukogu välja pakkumismenetluse ning valib pakkumise esitanud organisatsioonide hulgast.

Kriminaalasjades, kus on antud õigusabitunnistus, kohaldatakse kriminaalvaldkonna õigusabi kava asjakohaste ja põhjendatud kulude suhtes, mida kahtlustatava või süüdistatava õigusnõustaja on kandnud, sealhulgas tõlkija või tõlkija kulude suhtes.

Seonduvad manused

Iirimaad käsitlev aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu raamesPDF(400 Kb)en

Viimati uuendatud: 21/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Menetluskulud - Kreeka

Tällä sivulla on tietoa oikeudenkäyntikuluista Kreikassa.

Oikeusalan ammattilaisten palkkioiden sääntely

Asianajajat

Asianajajien palkkioista säädetään yleisesti asetuksen 3026/1954, sellaisena kuin se on muutettuna asetuksella 3919/2011, 91–180 §:ssä. Asetuksen mukaan asianajajat voivat vastedes sopia asiakkaan kanssa kirjallisesti palkkiostaan ilman ylä- tai alarajaa.

Jos kirjallisesti tehtyä sopimusta ei ole, sovelletaan lakisääteistä palkkiojärjestelmää (jossa otetaan huomioon läsnäolo oikeudenkäynnissä ja käsiteltävän asian arvo). Järjestelmä on perustana määriteltäessä oikeudenkäyntikustannuksia, oikeusapua antavan asianajajan palkkiota jne.

Asianajajat ja lainopilliset neuvonantajat

Lainopillisena neuvonantajana toimivien asianajajien ja muiden asianajajien välillä ei tehdä eroa.

Haastemiehet

Haastemiehillä on omat palkkionsa. Palkkioita voidaan kuitenkin korottaa sopimuksen mukaan tehtävän monimutkaisuuden perusteella. Haastemiesten palkkioista säädetään lain 2318/1995 50 §:n mukaisesti valtiovarainministerin ja oikeusministerin yhteisellä päätöksellä. Voimassa oleva päätös on 2/54638/2008 (Β 1716, sellaisena kuin se on muutettuna Β 1916:lla).

Notaarit

Notaarien palkkioista säädetään erityisesti lain 2830/2000 40 §:ssä.

Kiinteät kulut

Kiinteät oikeudenkäyntikulut riita-asioissa

Riita-asian asianosaisten kiinteät oikeudenkäyntikulut

Perheoikeudellisissa riita-asioissa asianajopalkkiot määräytyvät edellä kuvatulla tavalla.

Riita-asioissa, joille voidaan antaa rahallinen arvo (kuten kaupalliset riita-asiat) asianajopalkkiot määräytyvät edellä kuvatulla tavalla.

Yksityisten ja julkisten asiakirjojen laatimispalkkiosta sovitaan edellä kuvatulla tavalla.

Missä vaiheessa riita-asian oikeudenkäyntiä asianosaisten kiinteät kulut on maksettava?

Asianajaja sopii asiakkaan kanssa palkkioiden maksuajankohdasta. Tavallisesti maksu suoritetaan useissa erissä oikeudenkäynnin kuluessa.

Kiinteät oikeudenkäyntikulut rikosasioissa

Rikosasian asianosaisten kiinteät oikeudenkäyntikulut

Oikeusalan ammattilaisten palkkioihin sovelletaan edellä kuvattuja sääntöjä.

Missä vaiheessa rikosoikeudenkäyntiä asianosaisten kiinteät kulut on maksettava?

Oikeusalan ammattilaisten palkkioihin sovelletaan edellä kuvattuja sääntöjä.

Kiinteät oikeudenkäyntikulut perustuslakia koskevissa asioissa

Perustuslakiasian asianosaisten kiinteät oikeudenkäyntikulut

Oikeusalan ammattilaisten palkkioihin sovelletaan edellä kuvattuja sääntöjä myös hallintoriita-asioissa.

Missä vaiheessa perustuslakiasian oikeudenkäyntiä kiinteät kulut on maksettava?

Oikeusalan ammattilaisten palkkioihin sovelletaan siviilioikeudellisen menettelyn määräyksiä.

Oikeudellisten edustajien velvollisuus antaa ennakkotietoja

Asianosaisten oikeudet ja velvollisuudet

Asianajajien etiikkaa koskevassa laissa asetetaan erityisiä velvoitteita, jotka koskevat asianajajan tapaa hoitaa asiakkaan tapausta. Toimiminen vastoin näitä velvoitteita on kurinpitorikkomus. Näissä velvoitteissa ei ole erillistä mainintaa palkkiosta.

Kulujen määräytymisperusteet

Mistä löydän tietoa kulujen määräytymisperusteista Kreikassa?

Asianajajien palkkioista saa tietoa asianajajien käytännesäännöistä sekä asianajajayhdistyksiltä.

Notaarien palkkioista saa tietoa joko notaariasioita käsittelevältä osastolta tai notaariliitoilta (jotka ovat julkisoikeudellisia oikeushenkilöitä).

Millä kielillä voin saada tietoa kulujen määräytymisperusteista Kreikassa?

Tietoa kulujen määräytymisperusteista on saatavilla ainoastaan kreikaksi.

Mistä löydän tietoa välimiesmenettelystä/sovittelusta?

Katso kohta sovittelusta Kreikassa.

Mistä löydän lisätietoa kustannuksista?

Tietoa kustannuksista verkkosivuilla

Kreikassa ei ole tällaisia tietoja koskevia verkkosivuja.

Mistä löydän tietoa menettelyjen keskimääräisestä kestosta?

Tällaisia tietoja ei ole saatavilla Kreikassa.

Mistä löydän tietoa menettelyn keskimääräisistä kokonaiskustannuksista?

Tietoa menettelyn keskimääräisistä kokonaiskustannuksista ei ole saatavilla Kreikassa.

Arvonlisävero

Missä on tietoa arvonlisäverosta?

Asianajajien palveluihin sovelletaan arvonlisäveroa. Tietoja saa valtiovarainministeriön verojaostolta ja asianajajayhdistyksiltä.

Mikä on arvonlisäveroprosentti?

23 prosenttia

Oikeusapu

Oikeusapuun riita-asioissa sovellettava ansiotuloraja

Siviiliprosessilain 194 §:n mukaan oikeusapua saa jokainen, joka ei todistettavasti pysty maksamaan oikeudenkäyntikulujaan vaarantamatta omaa tai perheensä toimeentuloa.

Oikeusapua voivat saada myös ulkomaalaiset vastavuoroisuuden periaatteella ja kansalaisuudettomat henkilöt.

Lain 3226/2004 mukaan oikeusapua annetaan riita-asioissa pienituloisille kansalaisille, jos perheen vuositulot eivät ylitä kahta kolmasosaa minimivuosipalkasta, joka vahvistetaan kansallisessa yleisessä työehtosopimuksessa.

Oikeusapu kattaa oikeudenkäyntikulut, notaarien ja haastemiesten palkkiot sekä asianajajien palkkiot (siviiliprosessilain 199 §).

Vastaajalle myönnettävään oikeusapuun sovellettava ansiotuloraja rikosoikeuden alalla

Rikosprosessilain 340 §:ssä säädetään, että ellei vastaajalla ole oikeudellista edustajaa, tuomioistuin määrää tehtävään asianajajan paikallisen asianajajaliiton luettelosta.

Lain 3226/2004 mukaan oikeusapua annetaan pienituloisille kansalaisille rikosoikeudellisissa asioissa edellä esitetyllä tavalla.

Rikoksen uhria koskeva ansiotuloraja rikosoikeuden alalla

Rikoksen uhreille maksettavista korvauksista 29 päivänä huhtikuuta 2004 annettu neuvoston direktiivi 2004/80/EY on saatettu osaksi Kreikan lainsäädäntöä lailla 3811/2009.

Muut edellytykset oikeusavun myöntämiseksi rikoksen uhrille

Oikeusapupalveluita tarjoavien asianajajien, notaarien ja haastemiesten palkkioista säädetään ministeriön päätöksellä (lain 3226/2004 14 §).

Rikosasioissa annettavaan oikeusapuun kuuluu asianajajan nimeäminen.

Siviilioikeudellisissa asioissa oikeusapuun kuuluu täydellinen tai osittainen vapauttaminen oikeudenkäyntikuluista.

Muut edellytykset oikeusavun myöntämiseksi vastaajalle

Ei käytössä

Maksuttomat oikeudenkäynnit

Ei käytössä

Missä tapauksessa hävinnyt osapuoli joutuu maksamaan voittaneen osapuolen kulut?

Tuomioistuimen ratkaistua asian voittaneen osapuolen menot ja kulut jäävät yleensä hävinneen osapuolen maksettaviksi ottaen huomioon, minkä verran asianosaiset ovat voittaneet tai hävinneet. Tuomioistuimen on pantava täytäntöön myös tämä osa päätöksestä. Menot ja kulut lasketaan edellä mainittujen sääntöjen mukaisesti kiinnittäen huomiota erityisesti oikeusalan ammattilaisten palkkioita koskevaan sääntelyyn sekä riita-asian osapuolten mahdollisiin kiinteisiin oikeudenkäyntikuluihin. Yleensä määrä jää todellisia kuluja pienemmäksi.

Asiantuntijoiden palkkiot

Asiantuntijat vahvistavat omat palkkionsa, jotka sisällytetään pyydettäessä tuomioistuimen määräämiin oikeudenkäyntikuluihin.

Kääntäjien ja tulkkien palkkiot

Kääntäjät ja tulkit vahvistavat omat palkkionsa, jotka sisällytetään pyydettäessä tuomioistuimen määräämiin oikeudenkäyntikuluihin.

Linkkejä

Lingil klikates avaneb uus akenAteenan asianajajayhdistys

Lingil klikates avaneb uus akenPireuksen asianajajayhdistys

Lingil klikates avaneb uus akenThessalonikin muutoksenhakutuomioistuimen notaariliitto

Lingil klikates avaneb uus akenKreikan notaariliiton koordinointikomitea

Lingil klikates avaneb uus akenThessalonikin asianajajayhdistys

Viittaukset

Kreikan kertomus kustannusten avoimuutta koskevasta tutkimuksestaPDF(849 Kb)en

Viimati uuendatud: 25/06/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Hispaania

Sellel veebisaidil on kogu kättesaadav teave menetluskulude kohta Hispaanias.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Advokaadid

Hispaanias on vaid üks kategooria advokaate (abogado), kes võivad pärast advokatuuri liikmeks saamist osaleda mis tahes menetlustes ja kõikides kohtuastmetes.

Advokaadid määravad oma tasu vastavalt kutseliidu avaldatud soovituslikele eeskirjadele. Nimetatud eeskirjad põhinevad sellistel üldistel advokaadi tasu määramise kriteeriumitel nagu juhtumi keerukus, proportsionaalsus jne ning arve esitamisel järgivad neid kõik advokaadid.

Eeskirjades eristatakse kohtuvaidlusi selle järgi, milline kohus on pädev vaidlust lahendama.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse kindlaksmääratud kulud

Poolte kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Tsiviilmenetluse seadustiku (Ley de Enjuiciamiento Civil) paragrahvi 241 lõike 1 punktis 1 sätestatakse advokaadi tasu selliste kohtuasjade korral, kus advokaadi kasutamine on kohustuslik. Seda tasu arvestatakse kohtukulude arvutamisel.

Tsiviilmenetluse seadustikus sätestatakse, et advokaadid määravad tasu kooskõlas advokatuuri põhimääruse reguleerivate eeskirjadega.

Millises tsiviilmenetluse etapis tuleb tasuda kindlaksmääratud kulud?

Klient on alati kohustatud maksma oma advokaadile tasu. Klient teab algusest peale ligikaudset summat, kuid alles pärast menetluse lõppemist määratakse kindlaks advokaadi tasu täpne suurus. Advokaat võib nõuda kliendilt tasu maksmist, sealhulgas erimenetluse kaudu, näiteks ettemaksena (provisión de fondos, kui menetlus kestab) või nõudena (jura de cuentas, kui menetlus on lõppenud).

Praktikas maksab klient harilikult osa tasust menetluse alguses ja jääb seejärel ootama otsust kohtukulude kandmise kohta. Juhul, kui advokaadi tasu jääb teise poole kanda, esitavad advokaat ja kohtuadvokaat arve kohtule ja pärast selle heakskiitmist kannab kulud vastaspool.

Pärast seaduse 10/2012 jõustumist tuleb tasuda ka riigilõiv.

Mis on riigilõiv?

Riigilõiv on riiklik maks, mida teatavatel juhtudel peavad tasuma nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kes pöörduvad kohtusse või kasutavad kohtuasutuste teenuseid. Rahandus- ja avaliku halduse ministeerium vastutab õiguslikult riigilõivu kogumise eest. Riigilõivu tasumise kohustus kehtestati 1. aprillil 2003 ja selle tasumist reguleeritakse praegu 20. novembri 2012. aasta seadusega 10/2012, mida on muudetud 22. veebruari 2013. aasta kuningliku dekreediga 3/2013, mis reguleerib teatavaid õigusvaldkonna ja Riikliku Toksikoloogia ja Kohtumeditsiini Instituudi teenuste tasusid.

Millal on riigilõivu tasumine kohustuslik (tasustatav juhtum)?

Seaduse 10/2012 paragrahvi 1 kohaselt on tegemist ühtse, riikliku tasuga, mida tuleb tasuda kohtuvõimu teostamise eest tsiviil-, haldus- (contencioso-administrativo) ja tööõiguse valdkonna kohtuasjades seaduses sätestatud juhtudel kogu Hispaanias, ilma et see piiraks autonoomsete piirkondade finantsvolituste raames kogutavaid tasusid ja muid makse. Neid tasusid ja makse ei tohi siiski nõuda sama tasustatava juhtumi korral.

Paragrahvi 2 kohaselt on tasustatava juhtumiga tegemist järgmiste menetlustoimingute korral:

  • iga sellise menetluse algatamine kohtus, mis lõppeb põhjendustega kohtuotsusega, ning tsiviilasjades menetlus kohtuväliste täitedokumentide täitmiseks, vastuhagi esitamine ja esialgne avaldus maksekäsumenetluse ja Euroopa maksekäsumenetluse algatamiseks;
  • kohustuslike pankrotinõuete ja kõrvalnõuete esitamine maksejõuetusmenetlustes;
  • menetluse algatamine haldusasajades;
  • kassatsioonkaebus tsiviilasjades menetlusnormide rikkumise korral;
  • kaebuse (apelación või casación) esitamine tsiviil- ja haldusasjades;
  • kaebuse (suplicación või casación) esitamine tööõigusasjades;
  • vastuväited kohtulike täitedokumentide täitmisele.

Kes peab maksma riigilõivu?

Paragrahvis 3 on sätestatud, et igaüks, kes ajendab kohtuvõimu teostamise, millega kaasneb tasustatav toiming, peab maksma tasu.

Eelmise lõigu kohaldamisel on tasustatava üksikjuhtumiga tegemist siis, kui tasustatava menetlustoimingu algatamist käsitlev dokument hõlmab mitut põhitoimingut, mis tulenevad samast õiguslikust vahendist. Sellisel juhul arvutatakse tasu suurus, liites iga seotud toimingu tasu.

Tasu võib maksta kohtuadvokaat (procurador) või advokaat (abogado) maksustatava isiku nimel ja tema eest, eelkõige juhul, kui viimane ei ela Hispaanias. Need, kellel ei ole Hispaanias alalist elukohta, ei vaja maksukohustuslasena registreerimise numbrit pöördmaksustamise eemärgil. Kohtuadvokaadil ega advokaadil ei ole maksukohustust seoses nimetatud tasuga.

Erandid:

  • Erandid on kehtestatud seoses järgmiste toimingutega:
    • hagi ja sellega seotud kaebuse esitamine kohtuasjades, mis on seotud teovõime, lapse õigusliku seisundi ning abielu ja alaealistega tsiviilmenetluse seadustiku IV osa I jaotises. Tsiviilmenetluse seadustiku IV osa I jaotisega hõlmatud menetluste korral, mida pooled ei algata vastastikusel kokkuleppel või mida üks pool ei algata teise nõusolekul, tuleb tasu maksta ka juhul, kui menetlus puudutab alaealisi (välja arvatud juhul, kui meetmed, mille võtmiseks taotlus esitati, puudutavad ainult alaealisi);
    • hagi ja sellega seotud kaebuse esitamine kohtuasjades, mis on algatatud põhiõiguste ja kodanikuvabaduste kaitsmiseks, samuti kaebuste esitamine valimiste korraldajate käitumise vastu;
    • avaldus võlgniku vabatahtliku maksejõuetuse väljakuulutamiseks;
    • haldusmenetluse algatamine ametnike poolt oma selliste õiguste kaitsmiseks, mis on sätestatud personalieeskirjades;
    • esialgse avalduse esitamine maksekorraldusmenetluse alustamiseks ja suulise põhimenetluse (juicio verbal) alustamiseks juhul, kui nõude suurus ei ületa 2000 eurot. Seda erandit ei kohaldata, kui nõude aluseks on kohtuväliselt täitmisele pööratav täitedokument vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvile 517 (7. jaanuari 2000. aasta seadus 1/2000);
    • haldusmenetluse alustamise avaldus seoses haldusasutuse vastamata jätmise või tegevusetusega;
    • hagi esitamine tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitmisele pööramiseks;
    • hagi esitamine pankrotihalduri poolt seoses pankrotivaraga, eeldusel et kaubanduskohus rahuldab hagi;
    • vara kohtuliku jagamise menetlus, välja arvatud juhul, kui esitatakse vastuväide või toimub vaidlus vara kaasamise või väljaarvamise üle. Tasu tuleb maksta ärakuulamise eest ja vaidlustatud summa või selle summa eest, mis tuleneb pärandvara jagamise vaidlustamisest. Kui mõlemad pooled esitavad vastuväite, kannab kumbki oma kulud.
  • Erandid teatavatele isikute kategooriatele:
    • isikud, kellel on õigus saada tasuta õigusabi ja kes tõendavad, et nad vastavad kehtestatud nõuetele;
    • riigiprokuratuur;
    • riigi keskvalitsus ja autonoomsete piirkondade valitsused, kohalikud omavalitsused ja kõik neile alluvad avaliku sektori asutused;
    • Hispaania parlament ja autonoomsete piirkondade seadusandlikud kogud.

Tööõiguse valdkonnas on nii töövõtjatel kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatel edasikaebuse esitamise korral õigus 60% suurusele vabastusele riigilõivu summast. Haldusasjades on riigiametnikel, kes kaitsevad oma personalieeskirjadest tulenevaid õigusi, õigus 60% suurusele vabastusele riigilõivu summast.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Poolte kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Seda valdkonda reguleeritakse kriminaalmenetluse seadustikus.

Kõik isikud, keda süüdistatakse karistatavas teos, võivad kasutada kaitseõigust, osaledes ükskõik millist liiki menetluses alates selle algatamisest teadlikuks saamisest, vahi alla võtmisest või muu ennetusabinõu tarvitamisest või menetluse algusest, ja sellistel juhtudel teavitatakse isikut nimetatud õigusest.

Neile antud õiguse kasutamiseks peab isikut esindama kohtuadvokaat (procurador) ja kaitsma advokaat (abogado), kes määratakse kohtu poolt juhul, kui pooled ei ole seda ise teinud ja taotlevad enda esindamist, samuti juhul, kui neil puudub asjakohane õiguslik pädevus.

Kõik kohtuasja pooled, kellel ei ole õigust tasuta õigusabile, on kohustatud tasuma neid esindavate kohtuadvokaatide ja neid kaitsvate advokaatide tasud, nende palvel menetluses osalevate ekspertide tasud ja kutsutud tunnistajate hüvitise, kui eksperdid ja tunnistajad on ütlusi andes esitanud vastava taotluse ja kohus on seda arvesse võtnud.

Neil ei ole muude kohtukulude kandmise kohustust ei kohtuasja menetlemise jooksul ega pärast selle lõppu, välja arvatud juhul, kui neile esitatakse vastav kohtu korraldus.

Kohtuasjas osaleva poole määratud kohtuadvokaat, kes esindamisega nõustub, kohustub tasuma nende advokaatide tasu, kelle klient on määranud ennast kaitsma.

Need, kellel on õigus tasuta õigusabile, võivad kasutada vabalt valitud advokaadi ja kohtuadvokaadi teenuseid, ent sellisel juhul kohustuvad nad kandma nende tasud ja kulud, nagu on sätestatud isikutele, kellel puudub õigus tasuta õigusabile, välja arvatud juhul, kui vabalt valitud esindajad loobuvad tasust vastavalt tasuta õigusabiabi seaduse (Ley de Asistencia Jurídica Gratuita) paragrahvis 27 sätestatud tingimustele.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb tasuda kindlaksmääratud kulud?

Klient on alati kohustatud pärast menetluse lõppemist tasuma kõik arved. Riigi määratud advokaatidele ei maksta ettemaksu, kuna harilikult vormistatakse samaaegselt tasuta õigusabi.

Tuleb arvesse võtta, et riigi määratud advokaate kasutatakse väga sageli. Kui kliendile antakse õigus tasuta õigusabile, ei pea ta advokaadi tasu ise tasuma, vaid selle tasub riik, välja arvatud juhul, kui kliendi majanduslik olukord paraneb kolme aasta jooksul (harilikult ei maksa kliendid mitte kunagi).

Teave, mida annavad kohtuadvokaadid

Poolte õigused ja kohustused

Poole esindajana kohustub kohtuadvokaat (procurador) teavitama klienti kõikidest menetlustoimingutest.

Nii advokaat kui ka kohtuadvokaat kohustuvad teavitama klienti alati, kui klient seda soovib.

Kulud

Kust leida teavet kohtukulude kohta Hispaanias?

Ei ole eraldi veebisaiti, kust leida teavet menetluskulude kohta Hispaanias. On olemas veebisaidid, näiteks advokatuuride veebisaidid, mis pakuvad teavet advokatuuri liikmete tasumäärade kohta.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kohtukulude kohta Hispaanias?

Harilikult esitatakse teave hispaania keeles. Samuti on võimalik leida teavet autonoomsete piirkondade ametlikes keeltes.

Lisaks esitatakse osal veebisaitidest teatavat teavet inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vt teavet vahenduse kohta teabelehtedelt „Vahendus liikmesriikides – Hispaania” ja „Leia vahendaja – Hispaania”.

Käibemaks

Kuidas teavet antakse?

Teave on avaldatud Hispaania riikliku maksuameti Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Millised on rakendatavad tasumäärad?

Teave on avaldatud Hispaania riikliku maksuameti Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Tasuta õigusabi

Mis see on?

Hispaania põhiseaduse paragrahvi 119 kohaselt on tasuta õigusabi menetlus, mille kohaselt isikud, kes tõestavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid, vabastatakse advokaadi ja kohtuadvokaadi tasudest, ekspertide teenuste tasudest, tagatistest jms.

Õigus õigusabile hõlmab kokkuvõtlikult järgmised teenused:

- menetluseeelne tasuta nõustamine ja konsultatsioon;

- advokaadi abi vahistatud või vangistuses viibivale isikule;

- tasuta kaitse ja esindamine kohtumenetluses vastavalt advokaadi ja kohtuadvokaadi poolt;

- menetluse käigus tasuta kuulutuste või teadaannete avaldamine, mis tuleb vajaduse korral avaldada ametlikes ajalehtedes;

- tagatisraha tasumisest vabastamine edasikaebuse esitamise korral;

- ekspertide tasuta abi menetluse ajal;

- koopiate, tunnistuste, ametlike tõendite ja notariaalaktide tasuta väljastamine;

- teatud notaritoimingutele tasumäärade vähendamine 80% võrra;

- teatud kinnistus- ja äriregistri toimingute tasumäärade vähendamine 80% võrra.

Eespool nimetatud tasud hõlmavad piiriüleste kohtuvaidluste korral (pärast tasuta õigusabi seaduse muutmist 18. juuli 2005. a seadusega 16/2005, mis on kooskõlas direktiiviga 2002/8/EÜ) järgmisi kulusid:

  1. suulise tõlke teenused;
  2. dokumentide kirjalik tõlge;
  3. transpordikulud juhul, kui on vajalik isiklik ilmumine kohtusse;
  4. advokaadi kaitse ja kohtuadvokaadi esindamine ka juhul, kui poole isiklik kohtusse ilmumine pole vajalik, ent kohus nõuab seda poolte võrdsuse tagamiseks.

Kellele antakse tasuta õigusabi?

Üldjuhul võivad seda taotleda kodanikud, kes osalevad mis tahes liiki kohtumenetluses või soovivad menetluse algatada ja kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluse algatamiseks.

Rahalised vahendid loetakse ebapiisavaks, kui füüsilised isikud tõendavad, et nende ja nende perekonna aastasissetulek pereliikme kohta ei ületa taotluse esitamise ajal üldise riikliku töötasuindeksi kahekordset väärtust (Indicador Público de Renta de Efectos Múltiples – IPREM).

Juriidilistele isikutele tagatakse tasuta õigusabi, kui nende ettevõtte tulumaksu summa on väiksem kui kolmekordne aastane IPREM-i väärtus.

Igal juhul võetakse arvesse ka muid väliseid tunnuseid, mis viitavad taotluse esitaja tegelikule majandussuutlikkusele.

Füüsilistele isikutele tehakse erandeid vastavalt nende puudele ja/või muudele isiklikele tingimustele, mis lubavad ületada eelnevalt nimetatud sissetulekute piirid. (2009. aastal oli IPREM vastavalt üldise riigieelarve seaduse 28. lisasättes sätestatule 7381,33 eurot aastas).

Tasuta õigusabi saavad:

  1. Hispaania kodanikud, teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja välisriigi kodanikud, kes elavad Hispaanias, kui nad tõendavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluseks;
  2. tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused;
  3. järgmised juriidilised isikud, kes tõendavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluseks:

mittetulundusühingud;

vastavasse haldusregistrisse kantud sihtasutused.

  1. Töövaidlusasjades: kõik töötajad ja sotsiaalkindlustussüsteemist abisaajad.
  2. Kriminaalasjades: tasuta õigusabile, kaitsele ja esindamisele on õigus kõigil, ka välisriigi kodanikel, kes tõendavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluseks, isegi kui nad ei ela Hispaanias seaduslikult.
  3. Haldusasjades: välisriigi kodanikel, kes tõendavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluse alustamiseks, isegi kui nad ei ela Hispaanias seaduslikult, on õigus tasuta õigusabile kõikides varjupaigataotluse ja välismaalaste seadusega seotud menetlustes (sealjuures ka kohtueelsetes menetlustes).

Lisateave

Tasuta õigusabi taotlemise eeldused

Füüsilised isikud:

Füüsilise isiku ja tema perekonna aastane sissetulek pereiikme kohta ei tohi ületa taotluse esitamise ajal kehtivat IPREM-i kahekordset väärtust.

Juhul, kui ületatakse IPREM-i kahekordne väärtus, kuid ei ületata IPREM-i neljakordset väärtust, võib õigusabikomisjon erandkorras anda õiguse tasuta õigusabile, võttes arvesse taotluse esitaja perekonna olukorda, ülalpeetavate laste või teiste perekonnaliikmete arvu, tervislikku seisundit, töövõimetust, majanduslikke kohustusi, menetluse algatamisest tulenevaid kulusid ja muid tingimusi, ning igal juhul, kui taotluse esitaja kuulub paljulapseliste perede erikategooriasse.

Pool peab kohtuvaidluses kaitsma oma õigusi ja huve.

Juriidilised isikud:

Juriidiline isik peab olema mittetulundusorganisatsioon või –ühendus, mis on kantud vastavasse haldusregistrisse.

Tema juriidiliste isikute ettevõtte tulumaksu summa peab olema väiksem kui kolmekordne aastane IPREM-i väärtus.

Alates 28. detsembri 2004. aasta alusseaduse 1/2004, mis käsitleb soolise vägivalla vastaseid kaitsemeetmeid (Ley Orgánica 1/2004 de Medidas de Protección Integral contra la Violencia de Género) jõustumisest on soolise vägivalla ohvriks langenud naistel õigus saada kiiresti täies mahus tasuta õigusabi nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses (seega ka politseiuurimiste käigus) kuni kohtuotsuse tegemiseni, ilma et selleks oleks vaja eelnevalt asjaomane taotlus esitada. See tähendab, et tasuta õigusabi andmine ei takista mitte kunagi õigust kaitsele ja tõhusale õigusabile, mida tuleb ohvrile võimaldada hoolimata sellest, kas tasuta õigusabi taotlus on esitatud või mitte. Siiski antakse tasuta õigusabi vaid juhul, kui asjassepuutuv isik tõendab hiljem või kohtumenetluse vältel, et tema suhtes kehtivad selle õiguse andmiseks vajalikud eeldused, mis on sätestatud tasuta õigusabi seaduses ja sellele lisatud määrustes, ning mida on muudetud alusseaduse 1/2004 kuuenda lõppsättega.

Millal peab kaotanud pool kandma menetluskulud?

Tsiviilmenetluse kulude tasumist käsitletakse tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvides 394–398.

Menetluses, kus tehakse lõplik kohtuotsus, jäävad esimese astme kohtu kulud selle poole kanda, kelle kõik nõuded tagasi lükatakse, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab põhjendatult, et on olemas tõsine kahtlus juhtumi faktilises ja õiguslikus aluses.

Nõuete osalise heakskiitmise või tagasilükkamise korral kannab kumbki pool ise oma kulud ja poole ühistest kohtukuludest, välja arvatud juhul, kui on põhjust jätta kohtukulud ühe poole kanda hooletult peetud kohtuvaidluse alusel.

Kui kohtukulud jäävad kaotanud poole kanda, peab ta tasuma advokaatide ja muude selliste spetsialistide tasudest, kellele tasumäärad ei kehti, kogusumma, mis ei ületa kolmandikku menetluse kuludest iga vaidluspoole kohta, kelle suhtes otsus tehti. Juhul kui kohus ei otsusta juhtumi keerukuse tõttu teisiti, hinnatakse ainult sellel eesmärgil nõuded, mille väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, 18 000 eurole.

Eelmises lõigus sätestatut ei rakendata, kui kohus otsustab, et vaidluspool, kes kannab kohtukulud, on käitunud hooletult.

Kui isikul, kes kannab kohtukulud, on õigus tasuta õigusabile, peab ta tasuma vaid teise poole kaitse kohtukulud tasuta õigusabi seaduses eraldi nimetatud juhtumite korral.

Prokuratuur ei kanna kulusid menetlustes, milles ta osaleb ühe poolena.

Ekspertide tasud

Menetluses osalevaid eksperte kutsutakse „peritos”. Igas kõrgema astme kohtus on ekspertide register.

Tsiviilmenetluse seadustiku paragrahvi 241 lõike 1 punktis 4 on sätestatud ekspertide tasud ja muud kulud, mis jäävad menetluses osalenud isikute kanda. Siinkohal viidatakse kuludele, mis tekkisid isikul, kes ei ole menetluse pool, kuid osales selles siiski, täites teatud funktsiooni.

Tsiviilmenetluse seaduse paragrahvis 243 on sätestatud, et kõikides menetlustes ja kohtuastmetes arvutab kulud kokku selle kohtu kohtusekretär, kus toimus menetlus või kus arutati edasikaebust. Kohtukulude arvutamisel ei võeta arvesse kasutute, üleliigsete või seadustele mittevastavate dokumentide ja kirjutiste kulusid ega ka advokaadi arveid, kus kulud ei ole esitatud üksikasjalikult või kus viidatakse tasule, mis pole teenitud kohtumenetluse raames.

Kohtusekretär vähendab selliste advokaatide ja muude spetsialistide tasu suurust, kellele tasumäärad ei kehti, kui nõuded ületavad kolmandiku menetluse kuludest ega pole teada antud kohtukulusid kandva vaidluspoole hooletusest.

Samamoodi ei võeta arvesse menetluste või juhtumite kulusid, mida võitnud pool on kohustatud tasuma põhimenetluse kulusid käsitleva otsusega.

Tõlkide ja tõlkijate tasud

Vandetõlgi kirjalike ja suuliste tõlgete tasustamiseks ei ole ametlikku tasumäära. Vandetõlgid määravad vabalt oma tõlgete eest saadava tasu, ent nad on kohustatud teavitama oma tasumääradest tõlkeametit ja valitsuse vastavat üksust. Nimetatud teave tuleb esitada iga aasta jaanuaris.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenAgencia estatal de la administración tributaria de España/IVA

Seonduvad dokumendid

Hispaania aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(640 Kb)en

Viimati uuendatud: 07/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Menetluskulud - Prantsusmaa

Selles jaotises on esitatud ülevaade Prantsusmaal kohaldatavatest menetluskuludest.

Õigusnormid õigusala töötajate tasude kohta

Tasud koosnevad püsitasust ja muutuvast tasumäärast (sageli protsendina vaidlusalusest summast). Tuleb eristada:

  • kohtuteenistujaid (advokaadid ja seaduslikud esindajad), kelle tasu on vaid osaliselt püsitasu; tasud on enamasti kliendiga vabalt kokkulepitavad;
  • kohtu- või riigiametnikke, kelle tasu on määratud Prantsusmaa valitsuse õigusliku raamistikuga.

Kohtujuristid

Apellatsioonikohtute kohtujuristide tasumäärad on kehtestatud 30. juuli 1980. aasta seadlusega nr 80-608. Kohtuteenistujad/advokaadid.

Esimese astme kohtutes pooli esindavate advokaatide tasumäärad on kehtestatud määrustega (25. augusti 1972. aasta seadlus nr 72-784 ja 21. augusti 1975. aasta seadlus nr 75-785).

Kohtutäiturid

Kohtutäiturite tasumäärad kohtukutsete, hagiteatiste ja kohtuotsuste kättetoimetamiseks on kehtestatud 12. detsembri 1996. aasta seadlusega 96-1080.


Püsimääraga menetluskulud

Menetluskulud tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilkohtumenetluse poolte püsimääraga menetluskulud

Tsiviilasjades kohaldatakse tasusid, mis on hagi läbivaatamiseks õiguslikult vältimatud ning mille määrad on kehtestatud õigusaktide või kohtu korraldusega. Neid tasusid nimetatakse kohtukuludeks.

Need on:

  1. Kohtuasutustele või maksuametile makstavad tasud, lõivud või maksud (neid tasusid või lõive kohaldatakse harva pärast 30. detsembri 1977. aasta seaduse nr 77-1468 vastuvõtmist, millega kehtestati tsiviil- ja halduskohtutes tasuta avaliku teenuse osutamise põhimõte).
  2. Dokumentide tõlkimise kulud, kui see on õigusnormidega või rahvusvaheliste kokkulepetega ette nähtud.
  3. Tunnistajatega seotud kulutused.
  4. Tehniliste spetsialistide tasustamine.
  5. Püsimääraga kulud (kohtutäiturite, kohtujuristide, advokaatide tasud).
  6. Kohtu- või riigiametnike tasud.
  7. Advokaatide tasud, kui need on reguleeritud, sealhulgas nõuete ja kaitse koostamine.
  8. Välisriigis dokumendi kättetoimetamise kulud.
  9. Kirjaliku või suulise tõlke kulud, kui need on vajalikud tõendite kogumiseks välisriigis kohtu taotlusel vastavalt nõukogu 28. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades.
  10. Sotsiaalhoolekande aruanded, mis tellitakse perekonnaküsimustes ja täiskasvanute ja alaealiste eestkoste menetlustes;
  11. Kohtu poolt lapse huve kaitsma määratud isiku tasu.

Millisel etapil tuleb püsimääraga tasud tsiviilmenetluses maksta?

Tsiviilkohtumenetluse kulud sisaldavad kõiki enne menetlust või menetluse ajal poolte poolt tasutavaid või neile võlgnetavaid summasid.

Need on näiteks enne menetluse alustamist juristidega või tehniliste spetsialistidega konsulteerimise kulud ja sõidukulud.

Menetluse ajal võivad need kulud olla kohtuteenistujatele või -ametnikele makstavad tasud, riigilõivud ja nõustamistasud.

Pärast menetlust võivad need kulud seonduda otsuse täitmise tagamisega.

Menetluskulud põhiseadusküsimustes

Põhiseadusliku menetluse poolte püsimääraga menetluskulud

Kuna füüsilistel isikutel ei ole võimalik Prantsusmaa praeguse menetluskorra kohaselt Põhiseadusnõukogule hagi esitada, ei ole sellele küsimusele vaja vastata.


Millist esialgset teavet võin oma seaduslikult esindajalt (advokaadilt) saada?

Teave poolte õiguste ja kohustuste kohta

Kohtuteenistujate ametialaste käitumisreeglite hulka kuulub klientide teavitamine poolte õigustest ja kohustustest.

Menetluskuludega seotud teabe allikad

Kust leida teavet menetluskulude kohta Prantsusmaal?

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsministeeriumi ja Lingil klikates avaneb uus akenmitmesuguste õigusvaldkonna kutsealade veebisaitidelt.

Millistes keeltes võib leida teavet menetluskulude kohta Prantsusmaal?

Teave on kättesaadav prantsuse keeles.

Kust leida muud teavet nende kulude kohta?

Menetluskulusid ei ole avaldatud ühelgi veebisaidil.

Käibemaks

Kuidas leida selle kohta teavet? Millised on kohaldatavad määrad?

Määrad on esitatud ilma maksudeta. Kohaldatav käibemaksumäär on endiselt 19,6%, välja arvatud menetlusabi hüvituse saajatele osutatavad teenused (5,5%).

Õigusabi/menetlusabi hüvitamine

Millised on sissetulekupiirid menetlusabi hüvitamiseks tsiviilkohtumenetluses?

Õigusabi hüvitamisel ei tehta vahet tsiviil- ega kriminaalasjadel ning see ei sõltu vaidluse olemusest. Toetuse maksmise või sellest keeldumise üle otsustamisel keskendutakse ainult taotleja sissetulekule.

Seega võivad menetlusabi hüvitamist taotleda kõik Prantsusmaa kodanikud ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, samuti mittetulundusühingud, kes soovivad oma seaduslikke õigusi nõuda kohtu kaudu, kuid kellel puuduvad selleks piisavad vahendid.

Tsiviilasjades on õigus saada menetlusabi hüvitust ka välisriikide kodanikel, kelle peamine seaduslik elukoht on Prantsusmaal. Kriminaalasjades ei ole see seadusliku elukoha tingimus nõutav. Hüvitamisest ei keelduta ka alaealistele, olenemata menetluse tüübist (tsiviil-, haldus- või kriminaalmenetlus).

 

Võetakse arvesse menetlusabi hüvitise taotleja kuu keskmist sissetulekut eelmisel kalendriaastal, samuti vajaduse korral taotlejaga alaliselt koos elavate isikute vahendeid. Viimasel juhul suurendatakse sissetuleku ülempiire hüvitamisel, võttes arvesse ülalpeetavaid.

Teatud liiki tulutoetuste saajatel (täiendav hüvitis riiklikust solidaarsusfondist või toimetulekutoetus) ei ole sissetuleku ebapiisavuse tõestamine vajalik.

Peale selle ei võeta sissetuleku arvutamisel arvesse ka sotsiaaltoetusi (peretoetus, sotsiaalkindlustushüvitised, eluasemetoetus).

Õigusabi võidakse hüvitada olenevalt taotleja sissetulekust täielikult või osaliselt. Tulude ülempiire menetlusabi hüvitamiseks muudetakse igal aastal rahandusseadusega. 2009. aastal peab 2008. aastal saadud keskmine kuusissetulek isiku kohta olema:

  • õigusabi täielikuks hüvitamiseks 911 eurot või vähem;
  • ja menetlusabi osaliseks hüvitamiseks 912 kuni 1367 eurot.

Neid ülempiire tõstetakse 164 euro võrra kahe esimese ülalpeetava (kummagi) kohta, kes elavad taotlejaga koos (lapsed, abikaasa, elukaaslane, tsiviilsolidaarsuspaktis (PACS) registreeritud partner, vanem vms) ja 104 euro võrra kolmanda ja järgmiste ülalpeetavate kohta.

Kas menetlusabi hüvitamiseks ohvrile on muid tingimusi?

Menetluse osapoole seisundit (nt ohver või süüdistatav) reeglina arvesse ei võeta. Menetlusabi hüvitamise või sellest keeldumise otsustamisel koheldakse ohvreid, süüdistatavaid, hagejaid ja kostjaid kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses ühtmoodi.

9. septembri 2002. aasta kohtusüsteemi suuniste ja kavandamise seadus parandas siiski enamiku tõsiste kuritegude, nimelt tahtlike eluohtlike või vigastusi tekitavate kallaletungide  (kuriteod, mida määratletakse ja mille eest karistatakse kriminaalkohtumenetluse seadustiku artiklite 221-1 kuni 221-5, 222-1 kuni 222-6, 222-8, 222-10, 222-14 (1°ja 2), 222‑23 kuni 222-26, 421-1 (1) ja 421-3 (1°kuni 4) alusel) ohvrite ja nende ülalpeetavate võimalusi kohtusse pöörduda, et nad saaksid esitada tsiviilhagi isikuvastasest rünnakust põhjustatud kahjude hüvitamise nõudmiseks. Menetlusabi hüvitamise taotlemisel ei pea ohvrid ja nende ülalpeetavad oma sissetuleku suurust tõestama. See säte kehtib konkreetselt surma või püsiva puude tekkimist põhjustanud vägistamise või füüsilise ahistamise ohvrite suhtes, kes on alla 15 aasta vanused või eriti haavatavad isikud.

Peale selle võidakse erandjuhtudel sissetulekute tingimusest loobuda, olenemata taotleja seisundist menetluses (hageja/kostja, ohver/süüdistatav), kui tema olukord on eriline, lähtuvalt menetluse eesmärgist või menetluse prognoositavatest kuludest.

See säte on eelkõige kohaldatav kriminaalkuriteo ohvrite suhtes kuriteo sooritamise asjaolude tõttu.

Kas menetlusabi hüvitamiseks süüdistatavale on muid tingimusi?

Menetlusabi hüvitamise suhtes menetluses kostjana osalevatele isikutele eritingimusi ei kohaldata. Kui kostja kasutab selliseid kaebemenetluse vorme nagu edasikaebus, taotlus kohtuotsuse tühistamiseks või edasikaebus otsuse tühistamiseks õigusküsimuse põhjal (kassatsioon), on kostja siiski paremas olukorras, kui ta on eelnevalt juba saanud menetlusabi. Need isikud saavad jätkuvalt menetlusabi enda kaitsmiseks.

Tähtis on siiski arvestada nii põhihagi kostja kui ka hageja suhtes kehtivat üldreeglit, , et menetlusabi ei anta, kui hüvitatavad kulud katab õiguskaitse kindlustus või muu samaväärne kaitsesüsteem.


Kas on menetlusi, mis on menetluskuludest vabastatud?

Kohalikus ja alama astme kohtus ei ole pooled kohustatud advokaati kasutama. Kui hagi väärtus on alla 4000 euro, võib selle esitada neile kohtutele lihtsustatud menetlusena, milles pooltel ei ole nõutav kasutada kohtu määratud kohtutäiturit.

Taotlused vanemakohustuste täitmisega seotud meetmete läbivaatamiseks, sealhulgas adopteerimistaotlused, kui laps on adopteeritud enne 15-aastaseks saamist, või pärast lahutust võetud meetmete või elatise maksmisega seotud meetmete läbivaatamiseks võib esitada ilma advokaadita lihttaotluse vormis.

Nagu kõikide tsiviilkohtumenetluste korral, ei võta need kohtud tasu menetluse alustamise ega otsuse vastuvõtmise eest.

Millal peab kaotanud pool võitnud poole kulud tasuma?

Tsiviilasjades tuleb menetlust lõpetavas otsuses määrata ka menetluskulude kandmine.

Üldreeglina tasub kulud (püsimääraga tasud – vt eespool) kaotav pool. Kohus võib siiski põhjendatud otsuses määrata, et need kulud tasub täielikult või osaliselt teine pool.

Pool võib taotleda ka, et vastaspool tasuks osaliselt või täielikult menetluskulude hulka mittekuuluvad tekkinud kulud. Need võivad olla näiteks advokaaditasud, kohtutäituri kulud ja aruanded ning sõidukulud. Sellisel juhul võib kohus määrata, et pool, kes peab teise poole kulud tasuma, või vaikimisi kaotaja pool, tasub teisele poolele summa, mis kohtu arvates katab tekkinud kulud, mis menetluskulude hulka ei kuulu. Kohus võtab arvesse õigluse põhimõtteid ja selle poole finantsolukorda, kellele tehakse korraldus kulud tasuda. Kohus võib omalt poolt määrata, et samadest kaalutlustest lähtuvatel põhjustel puudub alus sellise korralduse tegemiseks.

Ekspertide tasud

Tsiviilasjades määratakse kohtuniku määratud ekspertide tasustamine kohtu korraldusega.

Kui kohtunik määrab eksperdi, kehtestab kohtunik ettemaksu, mis arvestatakse tasust maha. Ettemaks kattub võimalikult palju eeldatava lõpliku tasuga. Kohus määrab poole(d), kes peab/peavad kohtu kantseleile ettemaksu tegema.

Pärast eksperdi aruande esitamist määrab kohtunik tasu, võttes eelkõige arvesse tehtud päringuid, tähtaegadest kinnipidamist ja tehtud töö kvaliteeti. Kohtunik volitab eksperti nõudma kohtu kantseleile ettemaksuna tehtud vastavaid summasid ja nõuab vajadusel täiendavate summade tasumist eksperdile, märkides, kes pooltest peab seda tegema.

Menetlust lõpetavas otsuses nähakse ette kohustus maksta eksperdi tasu. See kohustus jääb reeglina kaotanud poolele, kui kohtunik ei määra seda kohustust põhjendatud otsusega täielikult või osaliselt teisele poolele.

Samas nende ekspertide tasud, keda ei ole määranud kohtunik, lepitakse eksperdi ja kliendi vahel vabalt kokku ning need menetluskulude hulka ei kuulu. Pool võib taotleda kohtult, et see määraks kaotanud poole või muul viisil teise poole selliselt tekkinud kulude tasujaks. Kohtunik võtab otsuse tegemisel arvesse õigluse põhimõtteid ja selle poole finantsolukorda, kellele tehakse korraldus kulud tasuda.


Kirjaliku ja suulise tõlke kulud

Need kulud jäävad kaotanud poole kanda, kui kohus ei määra nende tasumise kohustust põhjendatud otsusega täielikult või osaliselt teisele poolele.

Seonduvad manused

Prantsusmaa aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(1312 Kb)en

Viimati uuendatud: 07/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Küpros

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Küprose Vabariigis ei ole õigusala töötajad jagatud eri kategooriatesse (nagu õigusnõustajad, vandeadvokaadid, advokaadid ja juristid). Kõikidel õigusala töötajatel, kes on kantud advokaatide registrisse, on võrdne õigus osaleda menetlustes Küprose kohtutes ja töötada õigusalal üldiselt. See õigus ei sõltu sellest, kas advokaadil on välismaal õigusnõustaja või vandeadvokaadi ametinimetus. Kõikide õigusala töötajate kohta kasutatakse terminit advokaat.

Advokaadid (Δικηγόροι)

Tasu õigusteenuste eest on määratud kindlaks ülemkohtu (Ανώτατο Δικαστήριο) heakskiidetud kohtukulude astmestiku alusel.

Kohtuväliste teenuste tasude astmestikus on määratud kindlaks minimaalne tasu.

Mõlemal juhul võib advokaat leppida kliendiga kokku suuremas tasus.

Kohtuasjade puhul tuleb sellest ametlikult teavitada.

Küproses on kahte liiki kohtutäitureid:

  1. erasektori kohtutäiturid, kes toimetavad kätte kohtudokumendid;
  2. kohtu juures töötavad kohtutäiturid, kes on riigiametnikud ja täidavad kohtuotsuste täitmisega seotud ülesandeid (nt korraldusi arestida ja müüa vallasvara).

Erasektori kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest sõltub dokumentide kättetoimetamise asukoha kaugusest.

Kohtu juures töötav kohtutäitur on riigiametnik ja talle makstakse palka. Kui kohtuvaidluse pool taotleb täitemeetmete võtmist, maksab ta tempelmaksu, mille suurus on määratud kindlaks menetluseeskirjadega ning sõltub täitemeetme liigist ja sissenõutava summa suurusest.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetlustes

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluste poolte puhul

Kohtukulude esialgne summa arvutatakse avaldust või menetlust käsitleva astmestiku alusel ning kulud tuleb tasuda, kui avaldus esitatakse. Kohtukulud ei ole esitatud kindla summana, need sõltuvad menetluse käigust ja arvutatakse välja heakskiidetud skaala alusel.

Millises tsiviilmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Esialgsed kulud tuleb tasuda, kui avaldus esitatakse.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetlustes

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluste poolte puhul

Kui süüdistatav süüdi mõistetakse, võib talt nõuda menetluskulude tasumist. Reeglina seda aga ei tehta, kui karistuseks on vanglakaristus – siis tasub kohtukulud riik. Riik tasub kohtukulud ka sis, kui süüdistatav õigeks mõistetakse.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kulud tuleb tasuda menetluse lõpus, välja arvatud tempelmaks, mis tasutakse avalduse esitamise ajal.

Kindlaksmääratud kulud riigiõigusest tulenevates menetlustes

Kindlaksmääratud kulud riigiõigusest tulenevate menetluste poolte puhul

Kulud arvutatakse asjaomase astmestiku alusel.

Millises riigiõigusest tuleneva menetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kulud tasutakse menetluse lõpus, välja arvatud kohtukulud, mis tasutakse kohtusse pöördumise ajal.

Juriidilise esindaja (advokaadi) antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Advokaadi kohustused kliendi suhtes on loetletud 2002. aasta advokaatide käitumisjuhendis (Οι περί Δεοντολογίας των Δικηγόρων Κανονισμοί του 2002) (Vabariigi Teataja, C(1) lisa, nr 237, 17.5.2002 (reguleeriv haldusakt 237/2002).

Kulude allikad

Kust leida teavet kulude allikate kohta Küproses?

Tähtsaimad kulude allikad on loetletud Lingil klikates avaneb uus akenülemkohtu veebisaidil.

Teave on esitatud kreeka keeles.

Kust leida kulude kohta täiendavat teavet?

Veebisait kulusid käsitleva teabe kohta:

Lingil klikates avaneb uus akenÜlemkohtu veebisait.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Statistikat Küprose Vabariigi kohtute töö kohta võib leida Lingil klikates avaneb uus akenülemkohtu veebisaidil nii kreeka kui ka Lingil klikates avaneb uus akeninglise keeles.

Käibemaks

Kust leida asjakohast teavet?

Kui teenuseid osutav advokaat on käibemaksukohustuslane, kohaldatakse advokaaditasu suhtes 15% suurust käibemaksumäära.

Millist määra kohaldatakse?

Käibemaksumäär on 15%.

Õigusabi

Tsiviilmenetluse puhul kohaldatav sissetuleku piirmäär

Tsiviilmenetluses õigusabi ei anta.

Kriminaalmenetluse puhul süüdistatavatele kohaldatav sissetuleku piirmäär

Süüdistataval on kriminaalmenetluses õigus tasuta õigusabile, kui tema sissetulekust ei piisa advokaadikulude tasumiseks ning kohus leiab, et tasuta õigusabi oleks õigusemõistmise huvides. Sissetuleku piirmäära ei ole kindlaks määratud. Kohus hindab taotlust, mis põhineb kõikidel tõenditel, sealhulgas sotsiaalteenuste osakonna (Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας) koostatud aruandel süüdistatava sissetuleku ja kohustuste kohta.

Kriminaalmenetluse puhul kannatanutele kohaldatav sissetuleku piirmäär

Kriminaalmenetlust ei algata mitte kannatanu, vaid riik, kes tasub ka asjaomased kulud. Seetõttu ei ole kannatanutele tasuta õigusabi ette nähtud.

Muud kannatanutele õigusabi andmise suhtes kehtivad tingimused

Kriminaalmenetlust ei algata mitte kannatanu, vaid riik, kes tasub ka asjaomased kulud. Seetõttu ei ole kannatanutele tasuta õigusabi ette nähtud.

Muud süüdistatavale õigusabi andmise suhtes kehtivad tingimused

Et süüdistataval oleks õigus saada tasuta õigusabi, peab asjaomaste õigusaktide kohaselt süüteo eest ettenähtud karistus olema vähemalt 12kuuline vangistus. Nimetatud säte on aga tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ning seetõttu võib oletada, et tasuta õigusabi võib anda kõikides kohtuasjades.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tavaliselt tasub kaotanud pool teise poole kulud, kuid otsuse kulude tasumise kohta teeb kohus, kes võib otsustada ka teisiti.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKohtukulud ja tasud

Lingil klikates avaneb uus akenStatistilised andmed (kreeka keeles)

Lingil klikates avaneb uus akenStatistilised andmed (inglise keeles)

Seonduvad manused

Küprose aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(555 Kb)en

Viimati uuendatud: 23/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Läti

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Lätis.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

1. Kohtutäiturid

Tasud vannutatud kohtutäiturite teenuste eest määratakse kindlaks kooskõlas Lingil klikates avaneb uus akenõigusnormides sätestatud määradega. Seaduses sätestatud määrast erineva tasu kokkuleppimine on keelatud.

2. Advokaadid

Lätis ei ole vandeadvokaatide (zvērināti advokāti) osutatavate teenuste eest makstav tasu kindlaks määratud, välja arvatud juhul, kui riik annab õigusabi. Advokaat lepib tasu kokku kliendiga.

Lingil klikates avaneb uus akenAdvokatuuriseaduse (advokatūras likums) artikli 57 kohaselt peavad vandeadvokaadid sõlmima kliendiga kirjaliku kokkuleppe, millega nähakse ette, et advokaat esindab klienti kohtuasjas, ning milles määratakse kindlaks asjaomane tasu.

Kui kirjalik kokkulepe puudub ja tekib vaidlus, võib advokaaditasudena maksmisele kuuluvaks summaks määrata riigi õigusabi käsitlevates õigusnormides sätestatud kahekordse määra, ning muude kuludena tasumisele kuuluva summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse nimetatud õigusnormides kehtestatud piire.

Lingil klikates avaneb uus akenAdvokatuuriseaduse artiklis 12 on sätestatud, et seadusega ette nähtud juhtudel katab advokaaditasud ja muud asjaomased kulud riik. Riigi õigusabi käsitlevates õigusaktides (Lingil klikates avaneb uus akenriigi õigusabi seadus (Valsts nodrošinātās juridiskās palidzības likums) ja Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seadus) (Kriminālprocesa likums)) on sätestatud juhud, mil õigusabi võib anda tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades, kusjuures antava abi eest maksab riik.

Riigi õigusabi osutajate tasud ja kulud maksab riik vastavalt Lingil klikates avaneb uus akenvalitsuse 22. detsembri 2009. aasta määrusele nr 1493 riigi õigusabi ulatuse, makse suuruse, seotud kulude ja nende tasumise korra kohta. Määrusega on ette nähtud kindlaksmääratud tasud (kas konkreetne summa või tunnitasu), mida riik maksab õigusabi osutajatele kehtestatud korra alusel. Vaadake ka allpool esitatud küsimustele antud vastused.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on riigilõivud, kantseleikulud ja kohtuasja läbivaatamisega seotud kulud.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Koos hagiavaldusega tuleb esitada dokumendid, millega tõendatakse riigilõivu ja muude kohtukulude tasumist vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Kohtu töö eest makstav tasu (riigilõiv) ja kantseleikulud tuleb tasuda riigikassasse:

  • makse saaja: Valsts kase (riigikassa);
  • saaja maksukohustuslasena registreerimise number: 90000050138;
  • saaja konto: LV55TREL1060190911200;
  • saaja pank: Valsts kase (riigikassa);
  • panga SWIFT-kood: TRELLV22;
  • selgitus: siia tuleks märkida kohtuasja identifitseerimiseks vajalikud andmed.

Kohtuasja läbivaatamisega seotud tasud tuleb maksta enne kohtuasja menetlemist.

Tunnistajatele ja ekspertidele makstavad summad (uurimiste läbiviimise või tunnistajate kohapeal küsitlemise eest), samuti kohtukutsete kättetoimetamisega, teadete ajalehtedes avaldamisega ja nõude tagamisega seotud kulud peab vastava taotluse esitanud pool tasuma enne kohtuasja menetlemist.

Taotluse esitanud pool peab tasuma enne kohtuasja menetlemist järgmised kulud:

  • tunnistajate ja ekspertide tasud;
  • kulud, mis tulenevad tunnistajate küsitlemisest või uurimise läbiviimisest kohapeal;
  • kohtukutsete väljastamise ja kättetoimetamisega seotud kulud;
  • kostja leidmisega seotud kulud;
  • teadete ajalehtedes avaldamisega seotud kulud;
  • nõude tagamisega seotud kulud.

Maksed, mis on seotud kohtuasja menetlemisega piirkondlikus või linnakohtus (rajona (pilsētas) tiesa) või ringkonnakohtus (apgabaltiesa), tuleb tasuda kohtute ameti pangakontole:

  • saaja: Tiesu administrācija (kohtute amet);
  • saaja konto: LV51TREL2190458019000;
  • saaja maksukohustuslasena registreerimise number: 90001672316;
  • saaja pank: Valsts kase (riigikassa);
  • panga SWIFT-kood: TRELLV22.
  • muud makse üksikasjad: 21499 (viitenumber, mis näitab makse liiki) ja muu kohtuasja kindlakstegemiseks vajalik teave, näiteks kohtuasja number, kostja nimi ning märge selle kohta, kas kostja on füüsiline või juriidiline isik.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kahtlustatavad või süüdistatavad ei pea kriminaalmenetluse puhul tasuma kohtukulusid. Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seaduses (kriminālprocesa likums) ei ole sätestatud kriminaalmenetlusega seotud tasusid. Kriminaalmenetluse seaduse üleminekusätteid käsitlevas artiklis 8 on sätestatud, et tsiviilhagisid, mis on liidetud kriminaalmenetlusega enne seaduse jõustumist, tuleb nüüd käsitada kahjunõuetena. Kui tsiviilhageja ei ole kannatanu või kui tsiviilkostja ei ole süüdistatav, tuleb tsiviilhagi nüüd menetleda Lingil klikates avaneb uus akentsiviilkohtumenetluse seaduse (civilprocesa likums) alusel. Ühe kuu jooksul pärast seaduse jõustumist peab menetlusjuht (procesa virzītājs) teavitama sellest teisi menetlusosalisi.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Vt eespool kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulusid käsitlevale küsimusele antud vastus.

Konstitutsioonikohtu menetluse kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Üheski konstitutsioonikohtu menetluse etapis ei pea tasuma kohtukulusid.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Üheski konstitutsioonikohtu menetluse etapis ei pea tasuma kohtukulusid.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Advokaadid peavad Lingil klikates avaneb uus akenLäti vandeadvokaatide eetikakoodeksi (Latvijas Zvērinātu advokātu Ētikas kodekss) punkti 2.2 kohaselt esitama oma arvamuse kliendi kaasuse kohta professionaalselt ja avameelselt ning osutama asjakohast õigusalast abi. Lisaks on koodeksi punktis 3.1 sätestatud, et advokaadid ei tohi töötada kaasustega, mis käsitlevad valdkondi, milles nad ei ole pädevad või ei suuda oma ametikohustusi nõuetekohaselt täita. Sellepärast peab advokaat enne kohtuasjaga tegelemiseks nõusoleku andmist tutvuma kohtuasja asjaoludega ja esitama oma arvamuse. Lingil klikates avaneb uus akenAdvokatuuriseaduses on sätestatud ka vandeadvokaatide kohustused. Näiteks peavad nad kasutama õigusalast abi taotlenud isiku õigusi ja õigustatud huve kaitstes ja esindades kõiki õigusaktidega ette nähtud vahendeid ja meetodeid.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Lätis?

Kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta võib leida teavet internetis kättesaadavatest seadustest ja valitsuse määrustest ning kohtus jagatavatelt teabelehtedelt.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Lätis?

Teave hagi esitamisel tasumisele kuuluvate kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse (mitte konkreetsete summade) kohta on kättesaadav kõigis ELi keeltes veebisaidil Lingil klikates avaneb uus aken„Euroopa Justiitsvõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades” (menüüpunkt „Asja kohtusse andmine”).

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahenduse kohta leiate teavet veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenMediācija.lv.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Kulusid käsitlevat teavet sisaldav veebisait

Kulude kohta leiate teavet Lingil klikates avaneb uus akenLäti kohtute portaalist.

Samuti on olemas Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeeriumi ametlik veebisait. Sealt on võimalik leida teavet kohtute, kohtumenetluste, halduskohtute ja muude kohtute otsuste kohta ning muud teavet.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Teavet menetluse kestuse kohta võib leida kohtute tööd käsitlevatest statistikaaruannetest, mis on kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenkohtute infosüsteemi (tiesu informācijas sistēma) veebisaidi vahendusel.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Andmed konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta ei ole kättesaadavad.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Riigilõivud ja kohtukulud on käibemaksuvabad.

Millised on kohaldatavad määrad?

Riigilõivud ja kohtukulud on käibemaksuvabad.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Lingil klikates avaneb uus akenRiigi õigusabi seaduse (valsts nodrošinātās juridiskās palidzības likums) kohaselt annab riik õigusabi isikutele, kes:

  • on tunnistatud seaduses sätestatud asjakohaste menetluste kohaselt vaeseks või rahalistes raskustes olevateks isikuteks;
  • on ootamatult sattunud sellisesse olukorda ja rahalisse seisu, mis ei võimalda neil oma õigusi kaitsta (näiteks looduskatastroofi, vääramatu jõu või muude nende isikust olenemata asjaolude tagajärjel);
  • on täielikult sõltuvad riigist või kohalikest omavalitsustest.

Riigi õigusabi antakse ka järgmistele isikutele, kes konkreetsest olukorrast, rahalisest seisust või sissetuleku suurusest tulenevalt ei suuda tasuda enda kaitsja teenuste eest:

  • isikud, kellel on õigus saada õigusabi Läti Vabariigilt Läti võetud rahvusvaheliste kohustuste alusel;
  • piiriüleste vaidluste puhul sellised isikud, kelle ajutine või alaline elukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis.

Riigi õigusabi antakse ka haldusasjade puhul (apellatsioonid varjupaiga andmisega seotud otsuste peale, vaidlustatud repatrieerimismäärustega seotud otsused, kohustuslikku väljasaatmist käsitlevate määruste läbivaatamist käsitlevad otsused).

Õigusabitaotlused vaatab läbi Lingil klikates avaneb uus akenõigusabi amet (juridiskās palīdzības administrācija), kes otsustab õigusabi andmise või selle andmisest keeldumise üle ning teavitab taotlejat oma otsusest.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Lingil klikates avaneb uus akenRiigi õigusabi seaduse artiklite 17–19 alusel võivad isikud, kellel on kriminaalmenetluses seaduslik õigus kaitsele, taotleda õigusabi mis tahes ajal enne lõpliku kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalmenetluses antakse riigi õigusabi seoses konsultatsioonide, menetlusdokumentide koostamise ning esindamisega kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus. Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seaduses sätestatud teatavatel tingimustel määrab riik kahtlustatavale või süüdistatavale advokaadi.

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seaduse artikli 20 kohaselt on igaühel, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, õigus end kaitsta, s.t õigus teada, millises kuriteos teda kahtlustatakse või süüdistatakse, ning õigus valida, kuidas teda kaitstakse. Sellised isikud võivad seda õigust kasutada kas ise enda nimel tegutsedes või nimetades mõne enda valitud isiku tegutsema enda nimel. See nende nimel tegutsev isik võib olla vandeadvokaat. Seaduses on täpsustatud teatavad juhud, mille puhul on vandeadvokaadi kasutamine kohustuslik. Kui kahtlustataval või süüdistataval puuduvad piisavad vahendid vandeadvokaadi palkamiseks ning ta ei jõua kokkuleppele advokaadiga, kes on valmis seda kohtuasja vastu võtma, tagab riik, et see isik oleks esindatud, nähes ette kaitsekulude tasumise riigi vahenditest ja määrates kindlaks, kas ja millise osa sellest summast tasub kahtlustatav või süüdistatav.

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seaduse artikli 80 kohaselt võib advokaadiga lepingu sõlmida kahtlustatav või süüdistatav ise või seda võib teha keegi teine tema eest. Menetlusjuht (procesa virzītājs) ei saa ühtegi sellist lepingut sõlmida või konkreetset advokaati palgata, kuid ta peab edastama kahtlustatavale või süüdistatavale vajaliku teabe ning andma talle võimaluse võtta advokaadiga ühendust. Kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole sõlminud lepingut kohtuasja puhul, kus advokaadi kasutamine on kohustuslik, või muude kohtuasjade puhul, kus kahtlustatav või süüdistatav soovib kasutada esindajat, peab menetlusjuht paluma kaitsja leida vanemvandeadvokaadil. Vanemvandeadvokaat peab kolme tööpäeva jooksul alates menetlusjuhilt taotluse saamisest sellele menetlusjuhile teada andma selle advokaadi nime, kes hakkab isikut kaitsma.

Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seaduse konkreetseid menetlustoiminguid käsitlevas artiklis 81 on lisaks sätestatud, et kui puudub kaitsmise leping või kui palgatud advokaat ei saa osaleda menetlusetappides, peab menetlusjuht palkama üksikutes menetlusetappides (mis tahes uurimistoimingud, millesse kahtlustatav või süüdistatav on kaasatud) kaitsjana tegutseva advokaadi n-ö valveadvokaatide loetelust, mille vanemadvokaat on kohtu pädevusvaldkonda silmas pidades koostanud.

Peale selle on Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seaduse artikli 84 lõikes 2 sätestatud, et kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole sõlminud oma kaitsjaga lepingut, määrab riigi õigusabi osutava advokaadi teenustega seotud tasu ja kulud ning nende maksmise korra kindlaks valitsus (vt Lingil klikates avaneb uus akenvalitsuse 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 1493 riigi õigusabi ulatuse, makse suuruse, seotud kulude ja nende tasumise korra kohta).

Kriminaalõiguse valdkonnas kannatanute suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kriminaalmenetluses võivad kannatanud saada riigi õigusabi, s.t neid võib esindada advokaat, kes määratakse neile Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seaduses sätestatud korra kohaselt ja nimetatud seaduses sätestatud juhtudel.

Peale selle on Lingil klikates avaneb uus akenkriminaalmenetluse seaduse artikli 104 lõikes 5 sätestatud, et menetlusjuht võib otsustada määrata advokaadi esindama alaealist järgmistel juhtudel:

  • kui alaealise õiguste ja huvide kaitsmine on takistatud või muul viisil tagamata;
  • kui alaealise perekonna esindaja (ema, isa või eestkostja, vanavanem, täiskasvanud vend või täiskasvanud õde), kelle juures alaealine elab ja kes tema eest hoolitseb, või lastekaitseasutuse esindaja või laste õiguste kaitse tagamisega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni esindaja esitab põhjendatud taotluse.

Kui kriminaalmenetluse käigus ei ole muul viisil võimalik tagada vaese või rahalistes raskustes kannatanu õigusi ja huve, võib menetlusjuht erandkorras otsustada määrata advokaadi seda isikut esindama. Sellisel juhtudel on advokaadi tasud ja nende tasumise korra kindlaks määranud valitsus (vt Lingil klikates avaneb uus akenvalitsuse 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 1493 riigi õigusabi ulatuse, makse suuruse, seotud kulude ja nende tasumise korra kohta).

Seejärel osutab riik kannatanuks tunnistatud isikule õigusabi (abi menetlusdokumentide koostamisel ning esindamine kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus).

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Vt teave, mis käsitleb kannatanute suhtes kohaldatavat sissetuleku künnist kriminaalõiguse valdkonnas.

Kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Vt teave, mis käsitleb kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldatavat sissetuleku künnist kriminaalõiguse valdkonnas.

Kuludeta kohtumenetlused

Kohtukulusid ei pea riigile tasuma järgmised isikud:

  • hagejad – töötajate nõuete puhul töötasu väljamaksmiseks ja muude nõuete puhul, mis tulenevad töösuhtest või on sellega seotud;
  • hagejad – nõuete puhul, mis tulenevad töö tegemiseks sõlmitud lepingutest, kui hageja on isik, kes kannab vanglakaristust;
  • hagejad – nõuete puhul, mis tulenevad isikukahjust, mille tulemusel põhjustati vigastus või mis tahes muu tervisekahju või surm;
  • hagejad – nõuded lapse või vanema elatise sissenõudmiseks ning isaduse tuvastamiseks, kui hagiavaldus on esitatud koos lapse elatise sissenõudmise avaldusega;
  • avalduse esitajad – kohtuasjades, mis on seotud lapse või vanema elatise sissenõudmise kohta välisriigis tehtud otsuse tunnustamisega või sellise otsuse tunnustamise ja täitmisele pööramisega;
  • hagejad – kuriteo tagajärjel tekkinud rahalise ja moraalse kahju hüvitamiseks esitatud nõuete korral;
  • prokurörid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ning isikud, kellel on seaduslik õigus kaitsta kohtus teiste isikute õigusi ja seadusega kaitstud huve;
  • avalduse esitajad – kohtuasjades, mis on seotud otsusega, millega isik tunnistati teovõimetuks või millega määrati talle eestkostja;
  • avalduse esitajad – kohtuasjades, mis on seotud eestkostja määramisega isikule liiderliku või pillava eluviisi või alkoholi või uimastite liigtarvitamise tõttu;
  • kostjad – kohtuasjades, mis on seotud kohtu poolt lapsele või vanemale välja mõistetud elatise vähendamisega ning selliste elatismaksete vähendamisega, mille kohus on välja mõistnud kohtuasjas, mis on seotud isikukahjuga, mille tulemusel põhjustati vigastus või muu tervisekahju või surm;
  • avalduse esitajad – kohtuasjades, mis on seotud lapse ebaseadusliku üle piiri viimise või kinnipidamisega;
  • haldurid – nõuete puhul, mis on esitatud maksejõuetuks tunnistatud füüsilise või juriidilise isiku kasuks; samuti haldurid, kes esitavad avalduse juriidilise isiku maksejõuetuks tunnistamiseks Lingil klikates avaneb uus akenmaksejõuetuse seaduse (maksātnespējas likums) artikli 51 lõikes 3 osutatud juhtudel;
  • kohtuotsusega tunnustatud võlausaldajad – täitmisele pööramise asjades, mis hõlmavad maksete sissenõudmist riigikassasse;
  • kohtuotsusega tunnustatud võlausaldajad – täitmisele pööramine asjades, kus sissenõudmine toimub ainult ühe dokumendi alusel, mis võimaldab nõude sisse nõuda asjaomases liikmesriigis;
  • maksuamet – taotluste puhul, mis käsitlevad juriidilise isiku tunnistamist maksejõuetuks;
  • kodakondsus- ja migratsiooniamet (pilsonības un migrācijas lietu pārvalde) – Läti kodakondsuse äravõtmisega seotud kohtuasjades;
  • riiklik sotsiaalkindlustusamet (valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra) – finantsvahendite sissenõudmise puhul riigieelarvesse seoses sotsiaalkindlustusteenustega või riiklike sotisaaltoetuste maksmisega liiga suures ulatuses või sotsiaalkindlustusteenuste osutamisega liiga suures ulatuses või riiklike sotsiaaltoetuste maksmisega liiklusõnnetuste puhul.

Menetlusosalised võib vabastada riigile kohtukulude tasumisest ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. Kohus või kohtunik võib isiku rahalist seisu arvesse võttes vabastada ta kohtukulude riigieelarvesse tasumisest osaliselt või täielikult, näha ette nõutud kohtukulude riigieelarvesse tasumise edasilükkamise või näha ette nende kulude tasumise osamaksetena.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Menetlusosaline, kelle kasuks kohtuotsus tehakse, võib kõik tema kantud kohtukulud teiselt poolelt sisse nõuda. Kui nõue rahuldati osaliselt, võib kohtukulud sisse nõuda proportsionaalselt selle osaga nõudest, mille kohus rahuldas. Kostjale hüvitatakse kulud proportsionaalselt selle osaga nõudest, mille kohus menetluse tulemusel rahuldamata jättis. Kui tehakse tagaseljaotsus, siis kohtumenetluse taastamise avalduse ja asja uuesti menetlemise eest tasutavat riigilõivu ei hüvitata.

Kui kohus rahuldab hageja avalduse täiel määral või osaliselt, peab kostja hüvitama seaduses sätestatud ulatuses hageja poolt menetluse algatamisega seoses kantud kulud, näiteks advokaaditasud, kohtusse ilmumisega seotud kulud või tõendite kogumisega seotud kulud. Kui hagi jäetakse rahuldamata, mõistab kohus hagejalt välja kostja poolt kaitsmisega seoses kantud kulud.

Ekspertide tasud

Ekspertide tasud peab enne asja kohtulikku arutamist maksma see pool, kes soovis kasutada eksperdi teenuseid. Kohtukulude tasumisest vabastatud pool ei pea neid eksperditasusid maksma. Sel juhul maksab ekspertide (välja arvatud riiklike kriminalistikaekspertide) tasud kohtute amet.

Tõlkide ja tõlkijate tasud

Kui menetlusosalised ei valda menetluse käigus kasutatavat keelt (välja arvatud juhul, kui nad esindavad juriidilisi isikuid), peab kohus tagama, et neil on võimalik tutvuda kohtuasja dokumentidega ja osaleda menetluses tõlgi vahendusel.

Seonduvad manused

Läti aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(742 Kb)en

Viimati uuendatud: 07/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Leedu

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Leedus.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

  1. Õigusnõustajad

Leedus ei ole sellist ametit.

  1. Juristid

Juristide tasud ei ole Leedus reguleeritud. Need muutuvad vastavalt juhtumi keerukusele ja vajaminevatele ressurssidele. Tasu ei või siiski ületada maksimaalset määra, mis on kehtestatud soovitustega, mille justiitsminister ja Leedu Advokatuuri nõukogu esimees (Lietuvos advokatų tarybos pirmininkas) on heaks kiitnud.

  1. Vandeadvokaadid

Leedus ei ole sellist ametit.

  1. Kohtutäiturid

Kohtutäituritel on täita oma ülesanne vaid siis, kui võlgnik ei täida kohtuotsust ning vaja on esitada õiguslikult täitmisele pööratavaid dokumente. Täitekulud, nende maksmine ja nendest vabastamine on reguleeritud otsuse täideviimise juhistega. Kõik täitekulud peab tasuma sissenõudja. Kohtutäituri kulud tuleb võlgnikult kohtuotsuse täitmise käigus või pärast täitmist sisse nõuda.

Tasu suurus sõltub vajaminevate täitetoimingute liigist ja kordade arvust. Mõned täitekulud on kindlaks määratud: mõnede eest tuleb tasuda 60 litti tunnis ja mõned määratakse protsendina täitmisele pööratava vara väärtusest.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kulud koosnevad dokumendivormistamislõivust ja muudest kuludest: esindamine, kohtudokumentide kättetoimetamine, ekspertide tasu, tunnistajate tasu, täitmine jne. Dokumendivormistamislõiv on mõnel juhul määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja on kindlaksmääratud suurusega. Kohtukulud on määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilinio proceso kodeksas) VIII jaos.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Dokumendivormistamise eest tasutakse lõiv tavaliselt enne nõude esitamist kohtule.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse pooltel kindlaksmääratud kulusid ei ole.

Põhiseaduskohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Põhiseaduskohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Põhiseaduskohtu menetlused on tasuta, kuid ei ole elanikkonnale kättesaadavad.

Õigusesindajate antav eelteave

Seaduse kohaselt sellist otsest kohustust ei ole.

Võitnud poole kohtukulud

Tsiviilkohtumenetluse kulud on määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku VIII jaos.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Leedus?

Rohkem teavet saab lisatud dokumendist „Kulude läbipaistvuse uuringu raames Leedu kohta koostatud aruannePDF(950 Kb)en”.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Leedus?

Teave on kättesaadav inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Täiendavat teavet saab veebisaidilt: Lingil klikates avaneb uus akenkohtuvahendusmenetlus.

Õigusabi

Õigusabi andmise tingimused

Leedu õigusaktide kohaselt esineb kahte liiki riigi õigusabi:

  1. esmane õigusabi (pirminė teisinė pagalba) hõlmab õigusabi andmist kooskõlas riigi õigusabi seaduses sätestatud korraga, õigusnõustamist ning riigi- ja omavalitsusasutustele esitatavate dokumentide koostamist, välja arvatud menetlusdokumendid. Õigusabi hõlmab samuti nõustamist vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, vaidluste sõbraliku lahendamise toiminguid ja kokkuleppe koostamist.
  2. teisene õigusabi (antrinė teisinė pagalba) hõlmab dokumentide koostamist, kaitset ja esindamist kohtus. Samuti sisaldab see täitmismenetlust ja esindamist vaidluse kohtuvälise eelmenetluse jooksul – kui selline menetlus on nõutud seaduse või kohtuotsusega. Õigusabi katab ka tsiviilkohtumenetluse käigus tekkinud kohtukulud, halduskohtumenetluse käigus tekkinud kulud ning kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ärakuulamisega seotud kulud.

Kõik Leedu Vabariigi kodanikud, Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikud, Leedus või liikmesriikides seaduslikult elavad füüsilised isikud ja välislepingutes, millele Leedu on alla kirjutanud, täpsustatud muud isikud on kõlblikud saama esmast õigusabi nende sissetulekust olenemata.

Kõik Leedu Vabariigi kodanikud, Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikud ja Leedu Vabariigis ja teistes liikmesriikides seaduslikult elavad füüsilised isikud võivad taotleda teisest õigusabi. Teisese õigusabi saamiseks ei tohi isiku vara ja aastatulu ületada vastavaid piirmäärasid, mis valitsus on kehtestanud riigi õigusabi seaduses.

Vähese kindlustatuse hindamisel kasutatakse seega tavapärast künnise süsteemi (maksimaalne määr, millest allapoole jäävat taotlejat peetakse vähekindlustatuks).

Õigus õigusabile

Valitsus on kehtestanud kaks kohaldatavat vara ja tulu määra. Taotleja vara ja tulu ei tohi ületada seaduses kindlaksmääratud esimest ega teist määra. Lisaks ei tohi taotleja aastane puhastulu (viimase 12 kuu jooksul) ületada Leedu seaduses kindlaksmääratud esimest ega teist tulu määra.

Vähekindlustatus ei ole ainuke kriteerium, millega määrata isiku eeldus saada teisest õigusabi.

Õigus esmasele õigusabile on kindlaks tehtud, kui isiku aastasissetulek ei ületa 8000 litti (2318,80 eurot) pluss 3000 litti (869,60 eurot) iga ülalpeetava eest. Õigus teisesele õigusabile on kindlaks tehtud, kui isiku aastasissetulek ei ületa 12 000 litti (3478,20 eurot) pluss 4000 litti (1275,30 eurot) iga ülalpeetava eest. Vähese kindlustatuse hindamisel ei võeta arvesse taotleja kohustusi ülalpeetavate ees.

Arvestades isiku vara ja tulu, tagab ja tasub riik teisese õigusabi järgmises ulatuses:

  1. 100 protsenti – kui kindlaks on tehtud esimene määr, tuginedes isiku varale ja tulule;
  2. 50 protsenti – kui kindlaks on tehtud teine määr, tuginedes isiku varale ja tulule.

Riik peab tagama ja tasuma täielikult teisese õigusabi kulud eelmainitud seaduse artiklis 12 (vt allpool) määratletud isikutele. Seda makstakse olenemata isiku vara ja tulu suurusest. Erandiks on isikud (viidatud seaduse artikli 12 lõikes 6), kes saavad vara ja tulu vabalt käsutada. Nendele määratakse teine määr. Sellisel juhul tagab ja maksab riik 50 protsenti teisese õigusabi kuludest.

Mõnedel isikute rühmadel on õigus teisesele õigusabile olenemata vara ja tulu määradest, mis valitsus on kehtestanud (riigi õigusabi seaduse artikli 12 kohaselt):

  1. kriminaalmenetluses osalevad isikud (kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikliga 51) ning muudel seaduses sätestatud juhtudel, kui kaitseadvokaadi füüsiline kohalolek on kohustuslik;
  2. kannatanud pooled kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamise juhtumi korral, sealhulgas juhtumid, kus arutatakse kahju hüvitusnõuet osana kriminaalasjast;
  3. isikud, kes saavad Leedu seaduste kohaselt madala sissetulekuga isikutele mõeldud sotsiaalabi (üksi elavad isikud);
  4. hooldekodudes elavad isikud;
  5. isikud, kellel on tuvastatud raske puue; isikud, kelle võimetus töötada on kinnitust leidnud; pensioniikka jõudnud isikud ja isikud, kelle puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne erivajaduste tase. Siia kuuluvad ka eestkostjad (hooldajad), kui riigi õigusabi on vaja eestkostetava (kasulapse) õiguste ja huvide esindamiseks ja kaitsmiseks;
  6. isikud, kes on esitanud tõendi, mis näitab, et nad ei saa oma vara ja rahalisi vahendeid objektiivsetel põhjustel käsutada. Ning et nendel põhjustel ei ületa vabalt käsutatav vara ja tulu õigusabi reguleerivas seaduses kehtestatud vara ja tulu määrasid;
  7. isikud, kes kannatavad raske psüühikahäire all, kui psühhiaatrilise abi seaduse alusel kaalutakse nende sundhospitaliseerimise ja -ravi küsimusi. Siia kuuluvad ka nende eestkostjad (hooldajad), kui riigi õigusabi on vaja eestkostetava (kasulapse) õiguste ja huvide esindamiseks;
  8. võlgnikud täitemenetluses, kui sissenõudmine toimub eelmise elukoha järgi;
  9. alaealiste laste vanemad või teised õiguslikud esindajad, kui kaalutakse väljatõstmist;
  10. alaealised lapsed, kui nad pöörduvad iseseisvalt kohtusse, et seista oma õiguste ja huvide eest, mis on seadusega kaitstud ja seal täpsustatud. Isikud, kes on abiellunud seaduses kehtestatud korras või keda kohus tunnistab õigus- ja teovõimeliseks, on välja arvatud;
  11. isikud, kes leitakse olevat õigus- ja teovõimetud küsimustes, mis käsitlevad füüsilise isiku süüdivust;
  12. isikud sünni registreerimisega seotud küsimustes;
  13. muud isikud Leedu Vabariigi poolt allkirjastatud lepingutes sätestatud küsimustes.

Ekspertide tasud

Kohus peab tasuma ekspertidele saamata jäänud tulu – töökohast või nende tavapärasest ametitegevusest – iga päeva eest, millal nad peavad viibima kohtus. Neile makstakse asjakohase ekspertiisi eest ning neile hüvitatakse kõik kulud, mis on seotud kohtusse ilmumisega, reisimisega ja majutusega, ja makstakse päevaraha. Pool, kes esitab avalduse eksperdi kutsumiseks, peab eelnevalt tasuma kohtu määratud summas tagatisraha. Kui avalduse eksperdi/ekspertide kutsumiseks esitavad mõlemad pooled, peavad nad tagatisraha tasuma võrdsetes osades. Tagatisraha makstakse kohtu erikontole.

Kui Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Lietuvos Respublikos civilinis kodeksas) või teistes seadustes sätestatud juhtudel kutsub kohus omal algatusel tunnistajaid (liudytojai) ja eksperte (ekspertai), tuleb neid tasustada riigieelarvest. See võib tähendada ekspertiisi või sündmuskoha uurimise tellimist.

Tagatisraha suuruse kehtestamisel tuleb arvestada tekkivate kuludega. Kohus maksab töötasu ekspertidele pärast ülesannete täitmist. Kohus peab samuti tasuma ekspertiisiasutustele uuringute tegemise eest vastavalt arvele, mis esitatakse pärast uuringute tegemist. Need summad makstakse kohtu erikontolt, mis avatakse kohtu asukoha pangas. Kui tagatisraha ei ole kogutud, tuleb ekspertidele ja ekspertiisiasutustele makstavate summade ulatuses debiteerida kohtu erikonto ning selle tasub pool, kelle kahjuks otsus tehti, või pooled proportsionaalselt rahuldatud ja rahuldamata nõuete suurusega. Justiitsministeerium määrab kindlaks selliste kulutuste ülemmäärad.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kohus hüvitab tõlkijatele saamata jäänud tulu – töölt puudumise või nende tavapärasest ametitegevusest eemal viibimise tõttu – iga päeva eest, millal nad peavad viibima kohtus. Tõlkijatele tuleb tasuda tõlketöö eest ning hüvitada kõik kulud, mis tekivad kohtusse ilmumise, reisimise, majutamise tõttu, ja maksta päevaraha. Pool, kes esitab kohtule dokumendid ja nõuab nende tõlkimist võõrkeelde, peab eelnevalt tasuma tagatisraha kohtu määratud summas.

Kohus peab tasuma tõlkijatele selleks otstarbeks eraldatud riigi eelarvelistest vahenditest, väljaarvatud summad, mis tuleb tõlkijatele tasuda poolte esitatud dokumentide tõlkimise eest võõrkeelde. Tõlketeenuste kulud tuleb katta riigieelarvest. Justiitsministeerium on kehtestanud sellistele kuludele ülemmäära.

Seonduvad manused

Kulude läbipaistvuse uuringu raames Leedu kohta koostatud aruannePDF(950 Kb)en

Viimati uuendatud: 07/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Menetluskulud - Luksemburg

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Luksemburgi Suurhertsogiriigis

Õigusvaldkonna ametite tasustamist reguleeriv raamistik

Kohtutäiturid

Kohtutäiturite (huissiers de justice) tasud on reguleeritud suurhertsogi 24. jaanuari 1991. aasta muudetud määrusega kohtutäiturite tasude kindlaksmääramise kohta. Asjakohane teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenLuksemburgi Suurhertsogiriigi Kohtutäiturite Koja veebisaidil.

Advokaadid

Vastavalt advokaatide (avocats) kutsetegevust käsitleva 10. augusti 1991. aasta muudetud seaduse artiklile 38 määrab advokaat kindlaks oma tasu suuruse ja töökulud. Oma tasu suuruse kindlaksmääramisel võtab advokaat arvesse juhtumi erinevaid aspekte, näiteks kohtuasja olulisust, raskusastet, saavutatud tulemust ning kliendi majanduslikku olukorda. Juhul kui kindlaksmääratud summa on mõistlikest määradest suurem, võib advokatuuri nõukogu (Conseil de l’Ordre) seda pärast asjaomase juhtumi erinevate aspektide läbivaatamist vähendada. Asjakohane teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenLuxembourgi advokatuuri veebisaidil.

Kindlaksmääratud kohtukulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilkohtumenetluses

Hagi esitamisega tsiviilkohtule ei kaasne muid kindlaksmääratud kulusid kui kohtutäiturite ja advokaatide tasud. Põhimõtteliselt ei ole tsiviilkohtute tasandil kohtukulusid. Peale kohtuotsuse tegemist võivad tekkida kulud otsuse täitmisele pööramisel kohtuasja võitnud poole taotlusel.

Kohtukulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse kõigi poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse puhul tuleb kohtuotsuse ärakirja saamiseks tasuda 0,25 eurosenti lehekülje kohta. Muid kulusid ei ole, välja arvatud kriminaaltoimikust koopiate tegemisega kaasnevad kulud, mille puhul neid koopiaid taotlev advokaat tasub lehekülje eest tavaliselt sama hinna.

Millises menetlusetapis peab pool tasuma kindlaksmääratud menetluskulud?

Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 59 „peab tsiviilkohtumenetluse pool, kes alustab kriminaalmenetluse (st esitab kriminaalkaebuse), juhul kui ta õigusabi ei saanud, andma kohtusekretäri kätte hoiule summa, mis katab eeldatavalt menetluskulud.

Eeluurimiskohtunik (juge d'instruction) teeb määruse, milles kinnitatakse kaebuse esitamist. Sõltuvalt tsiviilkohtumenetluse poole rahalistest vahenditest määrab kohtunik kindlaks hoiule antava summa suuruse ning hoiule andmise tähtaja. Vastasel korral ei võeta kaebust vastu. Selle summa hoiule andmisest võib siiski vabastada tsiviilkohtumenetluse pooled, kellel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid.”

Seda menetlust kohaldatakse juhul, kui eeluurimiskohtunikule esitab kriminaalkaebuse isik, kes soovib esitada ka tsiviilhagi. Menetluskulud puuduvad juhul, kui kaebused ja kuriteoteated esitatakse prokuratuurile, ning juhul, kui kaebuse esitavad asja arutavale kohtunikule pooled, kes astuvad menetlusse tsiviilhagejatena (kui kaebus esitatakse menetluse jooksul kohtuistungi ajal).

Menetluskulud põhiseadusliku menetluse puhul

Selle menetlusega seoses ei ole eraldi kulusid kindlaks määratud.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Vastavalt Luxembourgi advokatuuri 16. märtsi 2005. aasta muudetud töökorra põhimõtetele on õigusesindajatel (advokaatidel) kohustus anda eelteavet võimalikku protsessi kavandavatele pooltele. See teave peab pooltel võimaldama aru saada oma õigustest ja kohustustest, võidu saavutamise väljavaadetest ja võimalikest kuludest, mida nad peavad kandma, sealhulgas kohtuasja kaotamise korral.

Kust leida teavet menetluskulude kohta?

Kust leida teavet menetluskulude kohta Luksemburgis?

  • Peamiselt osutatud õiguse allikatest ja internetist;
  • peaprokuratuuri (Parquet général) vastuvõtu- ja õigusteabe osakonnast;
  • peaprokuratuuri juures naiste õiguste teemal korraldatavate tasuta konsultatsioonide raames.

Millistes keeltes võib leida teavet menetluskulude kohta Luksemburgis?

  • Õigusaktide puhul prantsuse keeles;
  • muude teabeallikate, sealhulgas eespool osutatud vastuvõtuosakondades ja ametites antava suulise teabe puhul inglise, saksa, prantsuse ja letseburgi keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahendust käsitlev teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenLuksemburgi vahendamise ja akrediteeritud vahendajate liidu (Association luxembourgeoise de la Médiation et des Médiateurs agrées ALMA Asbl), Lingil klikates avaneb uus akenLuxembourgi advokatuuri vahenduskeskuse (Centre de Médiation du Barreau de Luxembourg – CMBL) ja Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeeriumi veebisaidil.

Õigusabi

Milline on sissetuleku künnis, et saada õigusabi tsiviilkohtumenetluses või süüdistatavana kriminaalmenetluses?

Millisel juhul ja millistel tingimustel võib esitada taotluse õigusabi saamiseks?

Ebapiisavate rahaliste vahenditega füüsilistel isikutel on Luksemburgi Suurhertsogiriigis õigus saada õigusabi oma huvide kaitsmiseks, tingimusel et nad on Luksemburgi kodanikud või elamisloaga välismaalased või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud või välismaalased, kes saavad välislepingu alusel õigusabi samadel alustel Luksemburgi kodanikega.

Samuti on välismaalastel, kelle alaline või peamine elukoht on muus Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Taanis, õigus saada õigusabi kõigis tsiviil- ja kaubandusasjades nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ (millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad) reguleerimisalasse kuuluvate piiriüleste kohtuasjade puhul.

Samuti võib tsiviil- või kaubandusasjades anda esimeses lõigus osutatud ja Luksemburgis alalist või peamist elukohta omavale isikule õigusabi selleks, et ta saaks Luksemburgis advokaadilt õigusalast nõu, sealhulgas muus Euroopa Liidu liikmesriigis esitatava õigusabitaotluse ettevalmistamiseks, kuni see õigusabitaotlus on seal vastu võetud, nagu on sätestatud eespool nimetatud nõukogu direktiivis 2003/8/EÜ.

Õigusabi võib anda ka kõigile teistele ebapiisavate rahaliste vahenditega välismaalastele selliste menetluste korral, mis on seotud välismaalaste õigusega varjupaigale ning nende riiki sisenemisega, riigis viibimisega, riigis elama asumisega või riigist väljasaatmisega. Juhul kui neil välismaalastel on muude õigusnormide alusel õigus lasta advokatuuri esimehel (bâtonnier) endale advokaat määrata, saavad nad oma vahendite ebapiisavuse tõendamisel õigusabi, mis piirdub advokaadile antava hüvitisega.

Õigusabi taotlevate füüsiliste isikute vahendite ebapiisavust hinnatakse taotleja ja temaga ühises leibkonnas elavate isikute kogubrutotulu ja kapitali põhjal vastavalt 29. aprilli 1999. aasta muudetud seaduse (millega nähakse ette õigus tagatud miinimumtulule) artikli 19 lõikele 1 ja artiklile 20 ning selle seaduse artikli 5 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 6 kindlaksmääratud summade piires. Taotlejaga samas leibkonnas elavate isikute vahendeid ei võeta arvesse juhul, kui asjaomane menetlus hõlmab vaidlust abikaasade või tavaliselt ühises kodus elavate inimeste vahel või kui neil on seoses vaidluse esemega huvide lahknevus, mille tõttu on vaja vahendeid eraldi hinnata.

Kui taotlejaks on kohtumenetlusega seotud alaealine, antakse talle õigusabi sõltumata tema vanemate või temaga ühises leibkonnas elavate isikute rahalisest olukorrast, ilma et see piiraks riigi õigust nõuda, et alaealise isa või ema, kellel on selleks piisavad vahendid, hüvitaksid kulud, mida riik on alaealisele õigusabi andmisega kandnud.

Õigusabi võib anda ka isikutele, kellel ei oleks sellele abile oma vahenditest lähtudes õigust, kuid õigusabi andmiseks on olemas kaalukad sotsiaalsed, perekondlikud või materiaalsed põhjused.

Milline on õigusabi andmise kord?

Õigusabi andmise kord on kehtestatud suurhertsogi määrusega.

Õigusabi antakse kohtuvälistes ja kohtumenetlustes hagejale, kannatanule, kostjale või süüdistatavale hagita või hagiga asjade korral.

See põhimõte kehtib kõikide üldkohtutes või halduskohtutes menetletavate kohtuasjade puhul.

Õigusabi võib taotleda ka asjaomase kohtuasja menetlemise ajal ning abi võib anda tagasiulatuvalt alates kohtuasja algatamise päevast või mis tahes muust advokatuuri esimehe kindlaksmääratud kuupäevast.

Õigusabi võib anda ka seoses meetmetega, millega soovitakse säilitada konkreetne olukord kuni teises kohtuasjas otsuse tegemiseni, ning kohtuotsuste või mis tahes muude täitmisele pööratavate instrumentide täitmisele pööramiseks.

Õigusabi ei anta mootorsõiduki omanikule, valdajale või juhile asjaomaste sõidukitega seotud vaidluste korral ega ettevõtjale, töösturile, käsitöölisele või vaba kutseala esindajale, kes osalevad vaidlustes, mis on seotud nende äri- või ametialase tegevusega (välja arvatud nõuetele vastavalt põhjendatud erandjuhtudel) ega üldreeglina ka seoses vaidlustega, mis tulenevad õigusabi taotleja spekulatiivsest tegevusest.

Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/8/EÜ hõlmatud piiriüleste vaidluste raames võib advokatuuri esimees siiski lubada õigusabi andmist eelmises lõigus osutatud kohtuasjade korral.

Kriminaalasjades ei hõlma õigusabi süüdimõistetud isikutele määratud kulusid ega trahve.

Tsiviilasjades ei hõlma õigusabi võitnud poole kasuks välja mõistetud kindlasummalisi õiguskulusid (indemnités pour procédure) ega hüvitisi menetluse kuritarvitamise ja kiusliku menetluse algatamise eest.

Õigusabi ei anta isikule, kelle hagi tundub silmnähtavalt lubamatu, põhjendamatu või seadusevastane või juhul, kui hagi eesmärk näib olevat ebaproportsionaalne kaasnevate kuludega.

Õigusabi ei anta, kui selle taotlejal on mis tahes alusel õigus nõuda kolmandalt isikult õigusabiga hõlmatavate kulude hüvitamist.

Õigusabi saajal on õigus advokaadi ja kõikide ametiisikute abile, kelle osalemine on vajalik kohtuasjast, selles tehtud otsusest või selle täitmisele pööramisest tulenevate asjaolude tõttu.

Õigusabi andmise otsus

Õigusabi taotleja elukohajärgse kohturingkonna advokatuuri esimees või tema poolt selleks volitatud advokatuuri nõukogu liige võtab vastu otsuse õigusabi andmise kohta. Mitteresidentide puhul teeb selle otsuse Luxembourgi advokatuuri esimees või tema poolt selleks volitatud advokatuuri nõukogu liige.

Ebapiisavate vahenditega isikud pöörduvad advokatuuri esimehe poole kas istungi ajal või kirjalikult.

Kui politsei poolt kinnipeetav isik väidab, et tal on õigus saada õigusabi, ja esitab selleks taotluse, edastab seda isikut kinnipidamisel abistav advokaat tema taotluse advokatuuri esimehele.

Kui eeluurimiskohtunik määrab kaitsja süüdistatavale, kes väidab, et tal on õigus saada õigusabi, ja esitab selleks taotluse, edastab selle taotluse advokatuuri esimehele eeluurimiskohtunik.

Advokatuuri esimees kontrollib vahendite ebapiisavust ning kui see leiab kinnitust, lubab anda taotlejale õigusabi ja määrab taotlejale tema poolt vabalt valitud advokaadi või juhul, kui taotleja ei ole advokaati valinud või kui advokatuuri esimees peab valikut sobimatuks, siis esimehe määratud advokaadi. Advokaat peab sel viisil talle määratud ülesanded vastu võtma, välja arvatud takistavate asjaolude või huvide konflikti korral.

Kiireloomulistel juhtudel võib advokatuuri esimees ilma muude formaalsusteta määrata teatavate toimingute jaoks õigusabi ajutistel alustel.

Alaealise õigusabi taotlus

Kui advokatuuri esimees rahuldab õigusabi taotluse, mille on esitanud alaealine, kelle vanematel on nii palju vahendeid, et alaealine ei kuulu ebapiisavate vahenditega isikute kategooriasse, edastatakse kõnealuse alaealise vanematele talle õigusabi andmist käsitlev otsus, milles märgitakse, et riigil on õigus nõuda vanematelt alaealisele õigusabina eraldatavate summade solidaarset hüvitamist.

Kümne päeva jooksul pärast advokatuuri esimehe otsuse teatavaks tegemist on mõlemal vanemal õigus esitada apellatsioon distsiplinaar- ja haldusnõukogule, kes teeb asjas lõpliku otsuse. Distsiplinaar- ja haldusnõukogu võtab otsuse vastu 40 päeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist.

Advokatuuri esimees edastab justiitsministrile koopia lõplikust otsusest alaealisele õigusabi andmise kohta.

Varade registreerimise ja kaudsete maksude amet (L’administration de l’enregistrement et des domaines) peab justiitsministri ülesandel nõudma piisavate vahenditega vanematelt sisse summad, mida riik on alaealisele õigusabina eraldanud.

Õigusabi tühistamise tingimused

Juhul kui leitakse, et taotleja sai õigusabi saamise õiguse valeandmete või -dokumentide alusel, tühistab advokatuuri esimees tema õiguse saada õigusabi ka pärast menetlust või nende õigustoimingute lõpuleviimist, mille jaoks õigusabi anti. Advokatuuri esimees võib tühistada õigusabi saamise õiguse, kui menetluse või õigustoimingute ajal või selliste toimingute tulemusena saab õigusabi saaja rahalisi vahendeid, mille olemasolu õigusabi taotluse esitamise ajal oleks tinginud taotluse tagasilükkamise. Õigusabi saaja või tema advokaat on kohustatud teatama advokatuuri esimehele igast sellisest muutusest.

Õigusabi tühistamise tagajärjel nõutakse selle saajalt viivitamatult sisse talle juba hüvitatud igat liiki kulud, lõivud, tasud, hüvitised, maksed, honorarid, hoiused ja ettemaksed.

Advokatuuri esimehe otsus tühistada õigusabi saamise õigus tehakse viivitamata teatavaks justiitsministrile. Varade registreerimise ja kaudsete maksude ameti ülesanne on abi saajalt sisse nõuda kõik riigilt saadud summad.

Õigusabi tühistamise vaidlustamine

Taotleja võib esitada distsiplinaar- ja haldusnõukogule apellatsiooni advokatuuri esimehe otsuse peale, millega keeldutakse õigusabi andmisest või tühistatakse õigusabi saamise õigus. Apellatsiooni peab esitama distsiplinaar- ja haldusnõukogu esimehele tähitud kirjaga kümne päeva jooksul pärast advokatuuri esimehe otsuse teatavaks tegemist. Distsiplinaar- ja haldusnõukogu või üks selle volitatud liige kuulab ära taotleja selgitused.

Distsiplinaar- ja haldusnõukogu otsuse võib edasi kaevata distsiplinaar- ja haldusküsimuste apellatsiooninõukogule. Erandina peab sellisel juhul apellatsiooni esitama 15 päeva jooksul.

Asjaomast kohtuasja menetlev kohus määrab õigusabi saajaid abistama notarid ja kohtutäiturid. Kui kohus seda ei tee, määrab notarid Notarite Koja esimees (Président de la Chambre des Notaires) ja kohtutäiturid Kohtutäiturite Koja esimees (Président de la Chambre des Huissiers de Justice).

Suurhertsogi määrusega määratakse kindlaks õigusabi andmise kord, õigusabiga hõlmatavad kulud, riigi poolt õigusabina eraldatud summade sissenõudmise kord ja tingimused ning kord, mille kohaselt riik maksab hüvitist advokaadile, kes esindab ebapiisavate vahenditega isikuid, ilma et see piiraks asjaomase advokaadi võimalikku õigust tasule, kui kõnealuste isikute majanduslik olukord paraneb kas kohtuasja tulemusel või muudel põhjustel.

Kõik riigiasutused peavad aitama ette valmistada õigusabi taotluse esitamiseks nõutavaid dokumente ja kontrollima neid taotlusi ning nad ei tohi sellest keelduda ameti- või haldussaladuse hoidmise kohustusele tuginedes.

Milline on sissetuleku künnis õigusabi saamiseks kuriteoohvrite puhul?

Õigusabi taotlevate füüsiliste isikute vahendite ebapiisavust hinnatakse taotleja ja temaga ühises leibkonnas elavate isikute kogubrutotulu ja kapitali põhjal vastavalt 29. aprilli 1999. aasta muudetud seaduse (millega nähakse ette õigus tagatud miinimumtulule) artikli 19 lõikele 1 ja artiklile 20 ning selle seaduse artikli 5 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 6 kindlaksmääratud summade piires. Taotlejaga samas leibkonnas elavate isikute vahendeid ei võeta arvesse juhul, kui asjaomane menetlus hõlmab vaidlust abikaasade või tavaliselt ühises kodus elavate inimeste vahel või kui neil on seoses vaidluse esemega huvide lahknevus, mille tõttu on vaja vahendeid eraldi hinnata.

Kas kannatanu peab õigusabi saamiseks vastama muudele tingimustele?

Ei, kannatanu ei pea õigusabi saamiseks vastama muudele tingimustele.

Kas süüdistatav peab õigusabi saamiseks vastama muudele tingimustele?

Ei, süüdistatav ei pea õigusabi saamiseks vastama muudele tingimustele.

Kas on olemas tasuta kohtumenetlused?

Ei, muud tasuta menetlused puuduvad.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilasjades

Kaotanud pool peab tasuma kulud, kuid kohus teeb konkreetse ja põhjendatud otsuse selle kohta, kas teisele poolele tuleb hüvitada kõik kulud või vaid osa neist.

Kui oleks ebavõrdne kohustada ühte poolt tasuma kõiki tema kantud kulutusi, mis ei ole arvatud kulude hulka, võib kohtunik teha oma äranägemisel otsuse, et need maksed peab tegema teine pool.

Eeskirjad on sätestatud uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja suurhertsogi 21. märtsi 1974. aasta määruses õigusnõustajatele (avoués) ja advokaatidele makstavate tasude ja hüvitiste kohta.

Kriminaalasjades

Kui kohus teeb otsuse süüdistatava ja õigusrikkumise eest tsiviilvastutust kandvate isikute kahjuks või selle poole kahjuks, kes esitab kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi, peavad nemad kandma kulud, sealhulgas prokuröri kulud. Kui kriminaalmenetluse algatas tsiviilhagi esitanud tsiviilhageja ja see hageja kaotab kohtuasja, peab ta katma kõik menetlusega seotud kulud. Kui tsiviilhageja vaid astus prokuratuuri algatatud menetlusse, tuleb tal katta pelgalt oma osalemisega seotud kulud.

Kui oleks ebavõrdne kohustada ühte poolt tasuma kõiki tema kantud kulutusi, mis ei ole arvatud kulude hulka, võib kohus teha oma äranägemisel otsuse, et need maksed peab tegema teine pool.

Eeskirjad on sätestatud uues kriminaalmenetluse seadustikus ja suurhertsogi 21. märtsi 1974. aasta määruses õigusnõustajatele ja advokaatidele makstavate tasude ja hüvitiste kohta.

Ekspertide tasud

Kumbki pool peab maksma oma ekspertide tasud.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kumbki pool peab maksma oma tõlkijate või tõlkide tasud.

Seonduvad dokumendid

Luksemburgi aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu kohtaPDF(551 Kb)en

Viimati uuendatud: 19/02/2014

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Ungari

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Ungaris.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

  • Kohtutäiturid

Kohtutäituri tasu sõltub antud täitekorraldusest (végrehajtható okirat) (sellest, kas sellega nõutakse sisse võlga või nõutakse konkreetse õigustoimingu jõustamist). Kui tegemist on võla sissenõudmisega (pénzkövetelés behajtása), on kohtutäituri tasu proportsionaalne sissenõutava võlaga. Kui täitekorraldus hõlmab suuremaid nõudmisi, makstakse kohtutäiturile ka suuremat tasu. Kui kohtutäituri kohustus hõlmab õigustoimingu jõustamist (meghatározott cselekmény végrehajtása), sõltub tasu sellele kulunud ajast.

  • Advokaadid (ügyvéd)

Ungari sõna ‘ügyvéd’ hõlmab nii vandeadvokaate ja nende abisid kui ka õigusnõustajaid ja juriste. Reeglina sõltub advokaadi tasu advokaadi ja vaidluspoole vahelisest kokkuleppest. Kui vastastikust kokkulepet ei saavutata, otsustab kohus tasu seaduse alusel (5 % nõude väärtusest või vähemalt 10 000 forinti). Kui pooled ei taha, et kokkulepe avalikuks tuleks, võivad nad paluda kohtunikul määrata seadusega ettenähtud tasu.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Vaidluspoole kindlaksmääratud kulud tsiviilasja menetluses

Esimese astme kohtuasjades on riigilõiv 6 % nõude väärtusest (vahemikus 10 forindist 900 000 forindini). Kui nõude väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb seaduse kohaselt maksta 6 % fiktiivsest summast.

Kulud/lõivud määratakse alati seadusega, nagu näiteks järgmistel juhtudel:

  • lahutusmenetlused (házassági bontóper): 12 000 forinti
  • töökohtu menetlused (munkaügyi per): 7 000 forinti
  • haldusmenetlused, välja arvatud konkurentsi- ja maksuküsimused (közigazgatási határozat bírósági felülvizsgálata iránti eljárás): 20 000 forinti
  • kohtuvälised haldusmenetlused (közigazgatási nemperes eljárás): 7500 forinti
  • hankekulud (általános meghatalmazás): 18 000 forinti
  • pankrotimenetlused: likvideerimine 50 000 forinti (186 eurot); pankrot 30 000 forinti;
  • kohtuasjad, mis käsitlevad ettevõtlusühendusi, millel ei ole juriidilise isiku staatust (jogi személyiséggel nem rendelkező gazdálkodó szervezet): likvideerimine 25 000 forinti, pankrot 20 000 forinti;
  • vahekohus: 1 % (minimaalselt 5000 forinti ja maksimaalselt 250 000 forinti). Kui nõude väärtust ei ole võimalik arvutada, on lõiv 10 000 forinti;
  • maksekäsumenetlused (fizetési meghagyásos eljárás): 3 % (minimaalselt 5000 forinti ja maksimaalselt 300 000 forinti).
  • apellatsioon: 6 % (minimaalselt 10 000 forinti ja maksimaalselt 900 000 forinti).
  • menetluse uuesti algatamine (perújítás): lõivud tuleb uuesti tasuda;
  • uuesti läbivaatamine (felülvizsgálati kérelem): 6 % kohtuotsuste puhul (minimaalselt 10 000 forinti ja maksimaalselt 2 500 000 forinti); kohtukorralduste (végzés) puhul pool kohtuotsuse korral makstavast summast (minimaalselt 7000 forinti ja maksimaalselt 1 250 000 forinti).

Millises tsiviilasja menetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Tsiviilkohtumenetluses tekib kohtulõivu tasumise kohustus hagiavalduse esitamisel. Seetõttu tuleb see tasuda koos avalduse esitamisega. Kui pool ei ole kohtulõivu tasunud või on tasunud seaduses sätestatud määrast vähem, palub kohus tal pärast avalduse esitamist tasuda lõivu tasumata osa. Kohus peab teavitama poolt sellest, et avaldus jäetakse läbi vaatamata, kui lõiv ei ole täies ulatuses tasutud.

Advokaaditasu maksmise aluseks on poole ja advokaadi vaheline kokkulepe. Kohtutäituri tasu tuleb maksta ette enne täitemenetluse algust.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Vaidluspoole kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluse puhul

Erasüüdistusasjades läbiviidavas menetluses (magánvádas eljárás):

  • lõiv ametiisiku vastutusele võtmise menetluse (feljelentés) puhul on 5000 forinti;
  • lõiv edasikaebuse esitamisel on 6000 forinti;
  • lõiv otsuse uuesti läbivaatamise või menetluse uuesti algatamise taotlemisel on 7000 forinti.

Kui kriminaalmenetlusest tuleneb tsiviilõiguslik nõue (polgári jogi igény), tuleb lõivu maksta üksnes avalduse ja edasikaebuse esitamise eest.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda koos avalduse esitamise lõivuga.

Kindlaksmääratud kulud põhiseaduslike menetluste puhul

Vastavalt 1989. aasta seaduse XXXII (az 1989. évi XXXII. törvény 28. cikke) artiklile 28 on põhiseaduskohtu (Alkotmánybíróság) menetlused tasuta.

Hageja, kes ei tegutse hagiavaldust esitades heas usus, võib olla siiski sunnitud kulud ise tasuma.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Advokaadid aitavad seaduses sätestatud vahenditega ja viisil klientidel oma õigusi maksma panna ja kohustusi täita. Õigusnõunikud (jogtanácsos) aitavad organisatsioonidel, keda nad esindavad, samuti oma õigusi maksma panna.

See kohustus hõlmab nõuet anda vajalikku teavet õiguste ja kohustuste, võiduvõimaluste ning tõenäoliste menetluskulude kohta.

Kulude allikad

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta?

Teave kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on kättesaadav Euroopa Justiitsvõrgustiku (Európai Igazságügyi Hálózat) kodulehel:

Teavet advokaatide tasude kohta leiab ka Lingil klikates avaneb uus akenBudapesti Advokatuuri (Budapesti Ügyvédi Kamara) kodulehelt.

Mis keeles on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Ungaris?

Teave kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on kättesaadav Euroopa Justiitsvõrgustiku kodulehel. Vastav teave on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Budapesti Advokatuuri kodulehel on teave kulude kohta ainult ungari keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teavet vahenduse kohta on võimalik leida järgmistelt veebisaitidelt:

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Lisateavet kulude kohta on võimalik leida Lingil klikates avaneb uus akenBudapesti Advokatuuri veebisaidilt.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Teavet menetluste kestuse kohta on võimalik leida Lingil klikates avaneb uus akenUngari Vabariigi kohtute veebisaidilt (Magyar Köztársaság Bíróságai).

Muud asjaomased lingid:

Statistika on ainult ungari keeles.

Käibemaks (hozzáadottérték-adó)

Kuidas antakse teavet käibemaksu kohta?

Eespool esitatud advokaaditasud on netokulud, seega lisatakse käibemaks.

Milline on käibemaksumäär?

Kuni 1. juulini 2009 oli käibemaksumäär Ungaris 20%, pärast mida tõsteti see 25%le.

Õigusabi (költségmentesség)

Sissetulekukünnis tsiviilasjade puhul

Õigusabi andmisel kehtivad kaks kriteeriumi:

  1. Õigusabi on tasuta, kui sissetulek on väiksem kui miinimumvanaduspension netosumma (praegu 28 500 forinti).
  2. Õigusabi ei ole võimalik taotleda, kui sissetulek on suurem kui 43 % riigi keskmisest sissetulekust (praegu 72 000 forinti).

Õigusabi võib maksta ette.

Süüdistatava sissetulekukünnis kriminaalasjade puhul

Kriminaalasjades on kahtlusalusel või süüdistataval õigus tasuta seadusjärgsele esindamisele, kui:

  • ta vabastatakse kuludest, kui seda nõuab tema isiklik olukord – üksi elavate isikute puhul on tulukünniseks kahekordne miinimumvanaduspensioni netosumma (praegu 28 500 forinti), koos elavate isikute puhul on selleks miinimumvanaduspensioni netosumma isiku kohta
  • seadusjärgne esindamine on kohustuslik ja süüdistataval ei ole kaitsjat. Kui süüdistatav sellisel juhul süüdi mõistetakse, peab ta maksma esindamise kulud riigile tagasi.

Kannatanute sissetulekukünnis kriminaalasjade puhul

Sissetulekukünniseks on 86 % riigi keskmisest sissetulekust (ligikaudu 130 000 forinti). Õigusabi kannatanutele hõlmab seadusjärgset esindamist.

Muud kannatanutele õigusabi andmise tingimused

Lisaks kindlaksmääratud sissetulekünnisele peab kannatanu täitma veel kaks tingimust:

  • ta peab esitama kaebuse;
  • ta peab võtma kannatanuid abistavast ametiasutusest tõendi. Tõend peab kinnitama teatavaid asjaolusid (et kannatanu pöördus asjaomase asutuse poole seadusega ettenähtud aja jooksul).

Muud kahtlusalusele või süüdistatavatele õigusabi andmise tingimused

Muid kahtlusalusele või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud tingimusi ei ole.

Tasuta kohtumenetlus

Tsiviilasjades on tasuta menetlus järgmistes asjades:

  • - menetlus juhul, kui kohus lükkab omal algatusel või on kohustatud lükkama avalduse tagasi ilma kohtukutset esitamata;
  • õiguskaitseabinõu menetlus, mis on algatatud kulude tasumisest vabastamise ja kohustusest eelneva teavitamise otsuste (kui riik tasub poole eest kulud eelnevalt) kohta;
  • lahutusasjades abielu küsimuses esitatud vastuhagi;
  • surnuks tunnistamise ja surma tuvastamisega seotud menetlused, kui isik kadus või suri sõja või looduskatastroofi tõttu;
  • eraõiguslike või avalik-õiguslike sihtasutuste, valitsusväliste organisatsioonide, riigi osalusega äriühingute ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste registreerimise menetlused. Töötajate aktsiaomandi kavasid kasutava organisatsiooni registreerimise ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustes osalemise kinnitamise menetlus;
  • tegevuse lõpetanud ettevõtete likvideerimise avaldused, sealhulgas lihtsustatud korras likvideerimise avaldus osutatud halduri nimel;
  • otsuste parandamise ja/või täiendamise avaldused;
  • valimisnimekirjaga seotud menetlused;
  • õigusnõustajate registri sissekannete muutmismenetlused;
  • kaebused korralduste üle, millega nähakse ette vara loovutamine;
  • hüvitisenõuetes tehtud haldusotsuste kohtulik läbivaatamine;
  • kohalike omavalitsuste maksude sissenõudmise menetlused;
  • sõltumatute kohtutäiturite algatatud menetlused kohtuliku sundtäitmise menetluses ja selliste kohtuotsuste sundtäitmise menetlused (sissenõudmine kohtu kaudu), mis on vastu võetud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta ja nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000;
  • põhiseaduskohtu positiivse otsuse alusel algatatud menetlused;
  • isikuandmete kaitse ja üldist huvi pakkuvale teabele juurdepääsu kohta algatatud hagid;
  • õigusabi lubamist käsitlevate haldusotsuste kohtulik läbivaatamine;
  • kohtuväline menetlus esialgse kohtuliku keelu või ajutise piirangu või muu eriakti alusel koduvägivalla küsimuses antud ettekirjutuse läbivaatamiseks;
  • kuriteoohvritele antava abi küsimuses tehtud haldusotsuse kohtulik läbivaatamine.

Kriminaalasjades on tasuta menetlus järgmistes asjades:

  • erasüüdistusasja menetluses edasikaebused, asja uuesti läbivaatamise avaldus ja süüdimõistetu või tema kaitsja esitatud läbivaatamistaotlus;
  • erasüüdistusasja menetlus, kui kohus jätab asja käiguta enne isikliku ärakuulamise algust või kui asi jäetakse käiguta armuandmise tõttu;
  • armuandmispalve või kriminaalmenetlusest vabastamise taotlus, mille esitab süüdistatav või tema kaitsja;
  • isiku lõivudest ja tasudest vabastamise menetlus;
  • dokumendi koopiate ühekordne esitamine süüdistatavale, tema kaitsjale või kuriteos süüdistatava alaealise seadusjärgsele esindajale;
  • süüdistajale esitatava süüdistuskokkuvõtte koopia.

Lisaks menetluspõhisele vabastusele võib anda tasudest ja lõivudest vabastuse ka konkreetsele isikule.

Konkreetsele isikule antav vabastus antakse muu hulgas valitsusvälistele organisatsioonidele, riigi osalusega äriühingutele, kirikutele, kirikute ühendustele, usuühingutele, eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele sihtasutustele, mittetulundusühingutele, kes tegelevad avaliku heategevusega või kelle peamine ülesanne on seotud avaliku heategevusega, Põhja-Atlandi Lepingulisele Organisatsioonile, Euroopa ühendustele, nende institutsioonidele ja asutustele, ametitele ja rahastutele.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Lõplikus otsuses kohustab kohus kaotanud poolt tasuma võitnud poole kulud 30 päeva jooksul. Kaotanud pool tasub kulud otse võitnud poolele ja juhul, kui ta seda ei tee, algatatakse täitemenetlus.

Ekspertide tasud

Reeglina tasub ekspertide kulud kaotanud pool ja kui (konkreetsetel juhtudel) peab kulud kandma riik, hõlmab see ka ekspertide tasusid. Kui riik tasub kulud ette, hõlmab see ka ekspertide tasusid.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Reeglina tasub tõlkijate ja tõlkide kulud kaotanud pool ja kui (konkreetsetel juhtudel) peab kulud kandma riik, hõlmab see ka tõlkijate ja tõlkide tasusid. Kui riik tasub kulud ette, hõlmab see ka tõlkijate ja tõlkide tasusid.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenBudapesti Advokatuuri koduleht (A Budapesti Ügyvédi Kamara honlapja)

Seonduvad manused

Ungari kulude läbipaistvusuuringu aruannePDF(533 Kb)en (Magyarország jelentése a költségek átláthatóságáról szóló tanulmányról)

Viimati uuendatud: 07/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Malta

Sellel leheküljel esitatakse teavet õiguskulude kohta Maltal.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Õigusvaldkonna ametikohtade tasud on reguleeritud kohtukorralduse- ja tsiviilmenetluse seadustiku tariifiga E (Malta seadustekogu 12. peatükk).

Advokaat

Advokaatide tasud on reguleeritud kohtukorralduse- ja tsiviilmenetluse seadustiku A lisa tariifi E kohaselt (Malta seadustekogu 12. peatükk). Advokaadid juhinduvad oma tasu kehtestamisel ka advokaatide eetika- ja käitumiskoodeksist, tehes seda kas iseseisvalt või advokaadi ja kliendi vahelise kokkuleppe alusel. Eetikakoodeksi kohaselt peetakse mõistlikuks sellist tasu, mis vastab kohtuasja iseloomustavatele teguritele, milleks on muu hulgas vajaminev aeg, küsimuste uudsus ja keerukus, vastutuse ulatus, ajalised piirid, ametialase suhte olemus ja pikkus, advokaadi kogemus, reputatsioon ja võimekus, teiselt poolelt sissenõutavad tasud.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Menetluse poolte kindlaksmääratud kulud varieeruvad olenevalt kohtuasja olemusest ja sellest, kas kohtuasjal on rahaline väärtus.

Tsiviilmenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Esitamis- ja registreerimistasud peab tasuma kohtumenetluse algatamise ajal.

Kohtumenetluse lõpus esitatakse kuluarve (koos maksudega). Kui kokku arvutatud registreerimistasud on suuremad nendest, mis tasuti kohtuasja alustamisel, tuleb arvutada vahe ja nõuda puuduv summa sisse kohtuasja alustanud poolelt.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse korral kulusid ei kanta.

Kriminaalmenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kriminaalmenetluse korral tsiviilhageja kulusid välja ei mõisteta. Sellele vaatamata võib kohus kohtuasja lõpus mõista süüdimõistetult välja kõik ekspertide kulud, mis tekkisid kohtumõistmise käigus.

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtus menetletavate kohtuasjade tasud esimese astme kohtus on järgmised:

Avalduse esitamine

58,53 eurot

Registreerimistasu

58,23 eurot

Kohtudokumentide kättetoimetamine (iga teatamise korral)

6,99 eurot

Õigusvaldkonna ametikohtadel tegutsevate isikute tasud, mis nõutakse sisse kohtuasja lõppedes, võivad ulatuda 46,49 eurost kuni 698,81 euroni. Teised kohtuasja arutamisel tekkida võivad õigusvaldkonna ametikohtadega seotud kulud on: 46,59 eurot iga esitatud väiksema avalduse eest; 9,32 eurot iga kohtukutse eest; 23,29 eurot kirjaliku tunnistuse eest; 4,66 eurot dokumentide koopiate eest ja 186,35 eurot kirjalike nõuete eest.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kulud tasutakse menetluse alustamisel.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Juristidel on kohustus tegeleda oma klientidega vastavalt kohtute järelevalvekomisjoni koostatud eetikakoodeksile. Koodeksis seatakse juristidele mitmeid kohustusi oma klientide suhtes. Ülalnimetatud kohustused ei leia koodeksis siiski kajastamist.

Võitnud poole kohtukulud

Võitnud poolele hüvitatakse tavaliselt kõik kohtukulud, tingimusel et kohtuotsusega määratakse kulude kandmine kaotanud poolele.

Kaotanud poole kohtukulud

Kaotanud pool tasub kohtukulud koos võitja poole tehtud kulutustega.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Maltal?

Kohtukorralduse- ja tsiviilmenetluse seadustikus (Malta seadustekogu 12. peatükk) sätestatud tariifid A–L näevad ette kõik kohtumenetluse käigus nõutavad kulud ja lõivud. Nendega saate tutvuda Lingil klikates avaneb uus akenjustiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumi veebisaidil.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Maltal?

Kõik seadused koostatakse malta ja inglise keeles, kuna mõlemad on Malta ametlikud keeled.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahenduse kohta saab teavet Lingil klikates avaneb uus akenMalta arbitraažikeskuse veebisaidilt.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusteenuste osa Lingil klikates avaneb uus akenjustiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumi veebisaidil sisaldab järgmist teavet:

  • kõik riiklikud esmase ja teisese õiguse aktid;
  • õigusväljaanded, sealhulgas õigusaktid, eelnõud, õiguslikud teadaanded ja kohalike omavalitsuste õigusaktid.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Eri menetluste kestuse kohta ei ole spetsiifilist teavet. Siiski võib andmeid leida Lingil klikates avaneb uus akenkohtute veebisaidilt, kus esitatakse iga kuu teave ja statistika menetlusse antavate ja menetluses olevate kohtuasjade kohta ning kohtuotsuste kohta.

Analüüs menetluse kestuse kohta avaldatakse saidil kaks korda aastas, märkides ära iga kohtuniku ja magistraadi menetluses olevate kohtuasjade kestuse kõikides tsiviilkohtutes ja erikohtutes.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Vt eespool.

Käibemaks

Kuidas teavet edastatakse?

Kõik registrikulud on käibemaksust vabastatud. Siiski tuleb tasuda 18-protsendiline käibemaks tariifides esitatud ning vahekohtunikele, poolte advokaatidele ja teistele kohtu määratud ekspertidele makstavatelt tasudelt.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Ehkki teatavate menetluste puhul kehtivad erandid, on isikul üldiselt õigus saada õigusabi, kui:

  • tal ei ole vara, mille puhasväärtus on 6988,22 eurot või rohkem, välja arvatud igapäevased majapidamistarbed, mida peetakse taotleja ja tema perekonna jaoks mõistlikuks ja vajalikuks;
  • tema aastane sissetulek ei ole suurem riiklikust miinimumpalgast, mis on kehtestatud 18-aastastele ja vanematele isikutele.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Seaduses ei ole konkreetset künnist ette nähtud. Sellele vaatamata võimaldatakse kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi kriminaalasjade menetlemisel automaatselt, kui süüdistatav ei ole olnud suuteline advokaati informeerima, või kui ta taotleb õigusabi.

Kriminaalõiguse valdkonnas ohvrite suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Seaduses ei ole konkreetset künnist ette nähtud. Sellest hoolimata on justiitstalitusel seadusjärgne kohustus osutada kuriteo ohvritele igakülgset abi (mis ulatub kaugemale, kui ohvri kaasatud eraviisiline õigusnõustamine), mille lõppeesmärk on tagada nõuetekohane kompensatsioon.

Ohvritele õigusabi andmisega seotud lisatingimused

Kuriteo ohvrite abistamisele ja toetamisele ei ole lisatud täiendavaid tingimusi. Siiski eeldatakse, et väidetavad ohvrid esitavad kogu teabe, mida neilt nõutakse ja mis on nende valduses, ning teevad täielikku koostööd justiitstalituse ja prokuratuuriga.

Kostjatele, kahtlustatavatele või süüdistatavatele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kostjatele, kahtlustatavatele või süüdistatavatele õigusabi andmisele ei ole lisatud täiendavaid tingimusi. Siiski on seaduse kohaselt õigusabi juristil õigus keelduda abi andmisest, kui kohtu arvates prima facie tõend õigustab keeldumist. Kuid isegi sellisel juhul on seaduses ette nähtud, et kohus tagab süüdistatava esindamise, määrates talle ise advokaadi.

Kuludeta kohtumenetlused

Kõik kohtumenetlused on kuludeta, kui poolele antakse õigusabi.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kohtu ainueesõigus on otsustada, kuidas jaotada ja määrata kohtukulusid. Sellise praktika jaoks puuduvad eeskirjad.

Ekspertide tasud

Ekspertide tasud on reguleeritud kohtukorralduse- ja tsiviilmenetluse seadustiku (Malta seadustekogu 12. peatükk) tariifides G ja K.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Malta seadustekogu 12. peatüki tariifis B sätestatakse, et iga seaduse alusel või kohtu poolt nõutud tõlke:

  • registritasu on 34,94 eurot.

Tõlgile makstav tasu tunni eest ulatub 11,65 eurost kuni 58,23 euroni ja selle täpse suuruse määrab registripidaja.

Tõlkijale makstav tasu dokumendi eest ulatub 11,65 eurost kuni 58,23 euroni ja selle täpse suuruse määrab samuti registripidaja.

Seotud lingid

Lingil klikates avaneb uus akenJustiits-, kultuuri- ja kohaliku omavalitsuse ministeerium

Lingil klikates avaneb uus akenMalta arbitraažikeskus

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusteenuste osa

Lingil klikates avaneb uus akenKohtud

Seotud manused

Malta aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohta(742 Kb)

Viimati uuendatud: 11/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Menetluskulud - Holland

Sellel leheküljel esitatakse teavet menetluskulude kohta Madalmaades.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Madalmaades ei ole tasustamine reguleeritud, välja arvatud doteeritud õigusabi pakkuvatele isikutele makstavad tasud.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse kulude seaduses (WTBZ ­ Wet tarieven in burgerlijke zaken) sätestatakse, et tsiviilasja pooled peavad maksma registreerimistasud.

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Madalmaade kriminaalõiguse kohaste kriminaalmenetluste puhul puuduvad pooltel kindlaksmääratud kulud.

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Madalmaade õigussüsteemis puuduvad õigussätted põhiseadust käsitlevate asjade menetlemiseks kohtus.

Tsiviilmenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Tsiviilmenetlustes nõutakse kindlaksmääratud tasu igalt hagejalt, niipea kui esimest korda kuulutatakse välja, et kohtuasi võetakse menetlusse, ning igalt kostjalt, kes on ilmunud kohtusse. Iga kohus nõuab kindlaksmääratud lõivu kõikide hagiavalduste (välja arvatud artikli 14 lõikes 3 osutatud hagiavalduste) või kaitse avalduste esitamise eest. Kõnealuse tasu maksmata jätmine või hilinenud tasumine ei mõjuta põhimenetlust.

Kriminaalmenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohaldatakse samu sätteid nagu tsiviilmenetluste puhul.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Selles valdkonnas seadusest tulenevad kohustused puuduvad. Need võib siiski tuletada 1992. aasta advokatuuri eetikakoodeksist (täpsema teabe saamiseks vt Lingil klikates avaneb uus akenMadalmaade advokatuuri veebisaiti) ja ELi advokaatide eetikakoodeksist. Vt nt advokaatide eetikakoodeksi eeskirja nr 26, milles sätestatakse, et kui advokaat võtab ülesande vastu, arutab ta sellega kaasnevaid finantsmõjusid kliendiga ning esitab üksikasjad arvete esitamise viisi ja sageduse kohta. Ka ELi advokaatide eetikakoodeksi artikli 3 lõike 7 punktis 1 sätestatakse, et advokaat peaks alati püüdma saavutada kliendi vaidluse kõige kulutõhusama lahendamise ning peaks andma kliendile asjakohastes etappides nõu kokkuleppe saavutamise soovitatavuse kohta ja/või alternatiivsete vaidluste lahendamise võimaluste kohta.

Võitnud poole kohtukulud

Tsiviilasjades võivad võitnud poolele tekkida järgmised kulud:

  • õigusabi (nt advokaaditasud);
  • tunnistajate või ekspertide tasustamine või hüvitamine;
  • reisi- ja majutuskulud ning
  • muud kohtukulud ja õigusabiga mitteseotud kulud.

Kaotanud poole kohtukulud

Kaotanud poolele võivad kaasneda samad kulud, mis võitnud poolele, kuid lisaks võib kohtunik otsustada, et kaotanud pool peab kandma ka võitnud poole kulud.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Madalmaades?

Selleks võib tutvuda tsiviilmenetluste tasude seaduse ja teiste Madalmaade õigusaktidega muu hulgas Lingil klikates avaneb uus akenMadalmaade valitsuse veebisaidil.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Madalmaades?

Teavet on võimalik leida ainult hollandi keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teave on kättesaadav Madalmaade Lingil klikates avaneb uus akenvahendusinstituudist (NMI) ning Lingil klikates avaneb uus akenkohtu poolt üleantud vahendusmenetlusi käsitlevalt Madalmaade kohtusüsteemi ja Madalmaade ülemkohtu veebisaidilt.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisaidid kulude kohta

Madalmaade kohtusüsteemi ja Madalmaade ülemkohtu veebisaidi teatud osa (menetluskulud; Kosten van een procedure) pakub juurdepääsu Lingil klikates avaneb uus akentäiendavale teabele menetluskulude kohta.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Kohtunõukogu (Raad voor de rechtspraak) aastaaruanne sisaldab näitajaid menetluste lõpetamiseks kulunud aja kohta. Aruanne on Internetis kättesaadav Madalmaade kohtusüsteemi Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Kulusid käsitleva teabe avaldamisel ei sisalda esitatud summad käibemaksu (kui see on asjakohane).

Millised on kohaldatavad määrad?

Kaupade ja teenuste suhtes kohaldatav üldmäär on 21%.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Vt õigusabiseaduse (WRB) (Wet op de rechtsbijstand) artikli 12 lõiget 1 koostoimes artikliga 34.

Kriminaalõiguse valdkonnas kostja suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Õigusabi on tasuta, kui kohus määrab seadusjärgse esindaja (vt WRB artikkel 43). Teistel juhtudel võib õigusabinõukogu määrata advokaadi isikutele, kellel on õigus olla esindatud sellise advokaadi poolt vastavalt karistusseadustikule või kriminaalmenetluse seadustikule (vt õigusabiseaduse artikli 44 lõige 1). Õigusabiseaduse artikli 35 kohaselt peab menetluse pool tasuma oma osa proportsionaalselt tema sissetulekuga kohtuasjade puhul, kus õigusabi antakse määramise korras.

Kriminaalõiguse valdkonnas ohvrite suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Õigusabiseaduse artikli 44 lõikes 4 sätestatakse, et seksuaalkuritegude või vägivaldsete kuritegude ohvrite õigusabi on tasuta, olenemata ohvri maksejõulisusest, kui menetlus on algatatud ning kui ohvril on õigus saada kompensatsiooni vastavalt kriminaalkorras karistatava teoga tekitatud vigastuste kompenseerimise fondi seaduse artiklile 3.

Kostjatele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Õigusabi ei anta:

  • kui sellekohane taotlus on esitatud seoses kriminaalasjaga ning
  • kui rikutud seaduse alusel määratakse tõenäoliselt trahv, mis on madal võrreldes kostja sissetulekuga. Vt õigusabiseaduse artikli 12 lõike 2 punkti c.

Õigusabi ja õigusabi määramise kriteeriumeid kehtestava määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatakse, et kriminaalmenetluste puhul õigusabi ei anta (välja arvatud konsultatsiooni ajal), kui kohtuasja arutatakse piirkondlikus kohtus. Nimetatud artikli teises lõikes nähakse ette, et erandina esimesest lõikest võib advokaadi määrata juhul, kui see on põhjendatud kohtualuse tähtsate huvidega või kui see on nõutav kohtuasja konkreetsetest faktidest või õiguskeerukusest tulenevalt.

Kuludeta kohtumenetlused

Kostjad ja hagejad ei pea tasuma ühtegi kindlaksmääratud tasu, kui asja arutab piirkondlik kohus või üüritribunal.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Otsuse selle kohta, kumb pool kannab menetluskulud, teeb kohus ühtse määra alusel (st mitte tegelikult kantud kulude alusel).

Ekspertide tasud

Ekspertide tasud on erinevad. Teavet tasude kohta leiate Lingil klikates avaneb uus aken28. augusti 2012 aasta määrusest, millega muudetakse 2003. aasta määrust kriminaalmenetlusega seotud kulude kohta. Selle määrusega kohandatakse 2003. aasta määrust kriminaalmenetlusega seotud kulude kohta.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tõlkijate ja tõlkide tasud sätestab julgeoleku- ja justiitsministeerium:

  • Tõlkidele makstakse tunnitasu 43,89 eurot. Lisaks makstakse kohtutõlkidele ühekordset tasu suuruses 20,23 eurot, et kompenseerida reisimiseks ja ootamiseks kulunud aeg (kindlaksmääratud tasu). Reisikulud hüvitatakse suuruses 1,55 eurot kilomeetri kohta.
  • Tõlked prantsuse, saksa ja inglise keelest või prantsuse, saksa ja inglise keelde hüvitatakse summas 0,79 eurot rea kohta. Teiste keelte puhul makstakse 0,14 eurot sõna kohta (sihtkeeles) ning idamaakeelte puhul makstakse 0,28 eurot tähemärgi kohta.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenNMI vahendus

Lingil klikates avaneb uus akenKohtusüsteem

Bestanden

Madalmaade aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(702 Kb)en

Viimati uuendatud: 01/03/2013

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Menetluskulud - Austria

Õigusvaldkonna ametite tasusid reguleeriv raamistik

Advokaadid

Austria advokatuuri seadusega (Rechtsanwaltsordnung) nähakse üldiselt ette, et advokaadi osutatud teenuste eest talle makstava tasu võib kliendi ja advokaadi vahel vabalt kokku leppida.

Tasud võivad olla tunnipõhise tariifiga või kindlasummalised. Kindlasummaline tasu ei sõltu tehtud töö tasemest ja tööle kulunud ajast. Kui tasu ei ole sõnaselgelt kindlaks määratud, siis loetakse, et advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses (Rechtsanwaltstarifgesetz) sätestatud tasumäärade või advokaaditasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide (Allgemeine Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte) põhjal on kokku lepitud mõistliku suurusega tasu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Zivilprozessordnung – ZPO) ja advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses on sätestatud, et tsiviilkohtumenetluses peab kohus kindlaks määrama, millise osa kuludest peab kaotanud pool võitnud poolele hüvitama. Need kulud arvutatakse nõude summa ning osutatud teenuse kestuse ja laadi alusel. Advokaatide tasumäärasid käsitlevat seadust kohaldatakse ainult siis, kui nii on advokaadi ja kliendi vahel kokku lepitud.

Kriminaalmenetluses on reeglina tavaks, et igaüks, kes on palganud advokaadi ennast esindama (süüdistatav, erasüüdistuse esitaja või kannatanu, kes esitab tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames), peab kandma sellega kaasnevad kulud. See on nii ka juhul, kui kaitseadvokaadi määras kohus ja kui ei ole täidetud riigi õigusabi andmise tingimused. Kulud on üldjuhul erinevad vastavalt asjaomase kohtu liigile ja koosseisule (nt ringkonnakohus, ühe kohtuniku osalusel asja menetlev piirkonnakohus, kohtukaasistujatega kohus või vandekohus).

Kohtutäiturid

Tasu, mida kohtutäiturid (Gerichtsvollzieher) oma tegevuse eest saavad, on sätestatud täitetasusid käsitlevas seaduses (Vollzugsgebührengesetz). Peamised kululiigid on täitetasu (Vollzugsgebühr), mida avalduse esitanud võlausaldaja peab maksma, kui ta esitab täitmisele pööramise avalduse, ja kohtukulusid käsitlevas seaduses (Gerichtsgebührengesetz – GGG) sätestatud kindlasummaline tasu (Pauschalgebühr).

Täitetasu, mida küsitakse vastavalt Lingil klikates avaneb uus akentäitetasusid käsitleva seaduse artiklile 2, moodustab osa täitemenetluse kuludest. Kulude väljamõistmisel võib kohus võlausaldaja vastava taotluse korral määrata, et need kulud peab hüvitama võlgnik.

Kohtutäituril on õigus saada hüvitist ka maksete vastuvõtmise eest. Selle summa võib sissenõutavast summast maha arvata (Lingil klikates avaneb uus akentäitetasusid käsitleva seaduse artikkel 11).

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtuteenuste kasutamise eest makstavad tasud on kas kindlasummalised (Pauschalgebühr või Festgebühr) või arvutatakse protsendina kindlaksmääramise aluseks olevast summast (Hundertsatzgebühr või Tausendsatzgebühr). Tasude suurus sõltub kohtuasja laadist ja nõude summast.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Esimese astme tsiviilkohtumenetluse puhul tuleb hagiavalduse esitamisel maksta kindlasummaline tasu. Tasu on ühekordne olenemata sellest, kas avaldus sisaldab rohkem kui ühte nõuet või on seotud rohkem kui ühe isikuga, ning see katab kogu menetluse esimese astme kohtus. Kui nõuded menetluse käigus suurenevad, võib olla nõutav lisatasude maksmine. Need tasud kuuluvad maksmisele kirjaliku avalduse esitamise ajal.

Kui nõuet suurendatakse kohtuistungi ajal, kuulub tasu maksmisele siis, kui suurendatud nõue kantakse protokolli. Tsiviilkohtumenetluse korral teise või kolmanda astme kohtus tuleb tasu maksta apellatsioonkaebuse esitamisel (kohtukulusid käsitleva seaduse artikli 2 lõige 1). Erandina tuleb hagita menetluste korral hagiavalduse tasu (Klagegebühr) asemel mõnikord maksta otsuse tegemise tasu (Entscheidungsgebühr).

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtukulusid käsitlevas seaduses esitatud tariifistiku punkti 13 kohane tasu kuulub maksmisele ainult erasüüdistuse esitamise korral.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses.

Kindlaksmääratud kulud põhiseaduslikus menetluses

Põhiseaduskohtu menetlusosaliste kindlaksmääratud kulud.
Põhiseaduskohtu seaduse (Verfassungsgerichtshofgesetz – VfGG) artikli 17a lõike 1 kohaselt on tasu 220 eurot.

Põhiseaduskohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Üldiselt on advokaadil kohustus teavitada oma klienti sellest, kuidas tasud arvutatakse ja milliseid kulusid peab klient tõenäoliselt kandma. Advokaadi kutsealal töötamist ja advokaatide kohustuste täitmise kontrollimist käsitlevate suuniste (Richtlinien für die Ausübung des Rechtsanwaltsberufs und für die Überwachung der Pflichten des Rechtsanwalts – RL-BA) artikli 50 lõikes 2 soovitatakse, et kui advokaat võtab üle uue kohtuasja, siis peaks ta klienti teavitama tasu arvestamise alusest ja oma õigusest vahearveldusele.

Kui ei ole kokku lepitud kindlasummalises tasus, on kliendil õigus mõistlike ajavahemike järel nõuda vahepealset aruannet või aruannet juba osutatud teenuste kohta või – juhul kui on kokku lepitud tunnipõhises tasus – advokaadi ajakulu kohta.

Advokaadi palkamise ajal tuleks sõlmida leping, mis sisaldab kokkulepet tasustamise alguse ja sageduse kohta.

Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Austrias?

Hagiga tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulude kandmist käsitlevad õigusnormid on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 40–55. Perekonnaõiguse küsimustes, eelkõige abielulahutuse puhul vastastikusel kokkuleppel, lahendatakse mis tahes vaidlusi seoses eestkoste- ja suhtlusõiguste või ülalpidamisnõuetega hagita menetluste raames. Hagita menetluste suhtes kohaldatakse eraldi eeskirju kulude kandmise kohustuse kohta. Üldeeskirjad on sätestatud hagita menetlusi käsitleva seaduse (Außerstreitgesetz – AußStrG) artiklis 78. Erandeid nendest üldeeskirjadest kohaldatakse muu hulgas eestkoste- ja suhtlusõiguste alaseid vaidlusi ning alaealiste ülapidamise nõudeid käsitlevate menetluste suhtes. Kriminaalmenetluse kulud on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung – StPO) artiklitega 380–395.

Üldjoontes on advokaatide küsitavaid tasusid käsitlev teave esitatud Lingil klikates avaneb uus akenAustria advokatuuri (Österreichischer Rechtsanwaltskammertag) veebisaidil avaldatud teabelehel. Üldteavet võib leida ka kodanikele mõeldud infoportaalist Lingil klikates avaneb uus akenHELP, liikudes veebisaidil järgmiselt: „Leben in Österreich” > „Zivilrecht’”> „Zivilverfahren” [Elu Austrias > Tsiviilõigus > Tsiviilkohtumenetlus].

Üldteave kohtukulude kohta on tasuta kättesaadav kodanikele mõeldud infoportaalis Lingil klikates avaneb uus akenHELP. Õigusaktide tekstid (nt kohtukulude seaduse ja tasumäärasid käsitlevate eeskirjade tekstid) on tasuta kättesaadavad Lingil klikates avaneb uus akenAustria Vabariigi õigusteabesüsteemi (Rechtsinformationssystem des Bundes – RIS) kaudu, mille link on avaldatud liidukantsleri büroo kodulehel.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Austrias?

Saksa keeles.

Kust leida teavet lepituse kohta?

Lepitajate loetelu (mida haldab justiitsministeerium) on avalikkusele kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenspetsiaalse veebisaidi kaudu.

Taastava õiguse kohta kriminaalasjades on teave kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu vahelise lepitamise kohta kättesaadav veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenNEUSTART (kättesaadav ka inglise keeles).

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebis kättesaadav teave õiguskulude kohta

Üldteavet Austria kohtusüsteemi, õiguskulude ja föderaalse justiitsministeeriumi kohta võib leida Lingil klikates avaneb uus akenAustria õigusportaalist ja kodanikele mõeldud infoportaalist Lingil klikates avaneb uus akenHELP, kus esitatakse üldist lugejasõbralikku teavet.

Lingil klikates avaneb uus akenAustria Vabariigi õigusteabesüsteemis esitatakse järgmiste õigusaktide terviktekstid:

  • kohtukulusid käsitlev seadus (Gerichtsgebührengesetz – GGG);
  • tasu saamise õigust käsitlev seadus (Gebührenanspruchsgesetz – GebAG);
  • advokatuuri seadus (Rechtsanwaltsordnung – RAO);
  • advokaatide tasumäärasid käsitlev seadus (Rechtsanwaltstarifgesetz – RATG).

Advokaaditasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide (Allgemeine Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte – AHK) tekst on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenAustria advokatuuri portaali kaudu.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Seda liiki teabe saamiseks pöörduge palun otse Austria justiitsministeeriumi poole.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Eri liiki menetlustega seoses makstavad kohtukulud on eelnevalt kindlaks määratud (kohtukulusid käsitleva seadusega). Need võivad muutuda, kui nõude summat suurendatakse või vähendatakse.

Kulud, mida kaotanud pool peab tsiviilkohtumenetluses võitnud poolele maksma (advokaatide ja ekspertide tasud, tõlkekulud), määrab kindlaks kohus. Kohus teeb oma määruse advokaatide tasumäärasid käsitleva seaduse (advokaaditasude puhul) ja tasu saamise õigust käsitleva seaduse (ekspertide ja tõlkide tasude puhul) alusel. Kulud sõltuvad suuresti seotud kulutuste ja ajakulu suurusest. Konkreetset summat ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata.

Põhimõtteliselt võib kliendi poolt advokaadile makstava tasu nende vahel vabalt kokku leppida.

Käibemaks

Kust leida teavet käibemaksu kohta? Millised on kohaldatavad määrad?

Advokaatide osutatavad teenused on maksustatud käibemaksuga. Käibemaksumäär on Austrias 20%. Sarnaselt muudele kuludele tuleb see maksta advokaadile eraldi, nagu on sätestatud advokaatide tasumäärasid käsitleva seaduse artiklis 16 ja tasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide artiklis 17. Advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses ja tasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumides sätestatud tasumäärad ei sisalda käibemaksu.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigusabi (Verfahrenshilfe) saamise õigus ei rajane seaduses sätestatud sissetulekukünnisel. Tsiviilkohtumenetlustes (ja kaubandusasjades) on õigusabi andmine reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid kohaldatakse mutatis mutandis hagita menetluste suhtes. Õigusabi andmise otsused teeb asja arutav esimese astme kohus.

Õigusabi tuleb menetlusosalisele anda siis, kui tema sissetulek, finantsolukord ja ülalpidamiskohustused on sellised, mis ei võimalda tal maksta menetluskulusid, ilma et see vähendaks tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks vajalike ressursside taset (notwendiger Unterhalt). Lisaks ei tohi menetlus tunduda ilmselgelt pahatahtlikuna või välistada mis tahes väljavaated edule. Kohus otsustab, milliseid allpool loetletud soodustusi igal üksikul juhul antakse.

Austrias võib õigusabi hõlmata järgmist:

  • ajutine vabastus kohtukulude, tunnistajate, ekspertide ning tõlkide või tõlkijate tasude, mis tahes vajaliku avaliku teavitamisega seotud kulude, usaldusisiku kulude ja kohtu määratud esindaja või advokaadi tehtud mis tahes kulutuste maksmisest;
  • advokaadi kasutamine.

Kolme aasta jooksul pärast menetluse lõpuleviimist võidakse õigusabi saanud pooltelt nõuda abi täies mahus või osalist tagastamist, kui nende rahaline olukord on muutunud ja neil on siis võimalik asjaomaseid makseid teha, ilma et see vähendaks neile vajalike ressursside taset.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Selle kindlaksmääramiseks, kas kahtlustataval või süüdistataval või kannatanul on õigus saada õigusabi, ei kohaldata kindlaksmääratud finantskünnist. Suunavaks kriteeriumiks on, et isiku sissetulek peab olema suurem äraelamist võimaldavast töötasust ja väiksem asjakohasest elatustasemest.

Äraelamist võimaldava töötasu suurust hinnatakse korrapäraselt ümber ja kehtiv tase on avaldatud Lingil klikates avaneb uus akenAustria õigusportaalis.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud tingimused

Kui õigusalane nõustamine (Prozessbegleitung) ei ole ette nähtud Austria kriminaalmenetluse seadustiku artikli 66 lõike 2 alusel, on tsiviilhagejal õigus saada õigusabi (Verfahrenshilfe) järgmistel tingimustel:

  • tal ei ole võimalik õigusnõustajat kasutada, ilma et see vähendaks tema tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks vajalike ressursside taset (vt eespool esitatud märkused vajaliku sissetulekutaseme kohta), ning
  • õigusnõustaja kasutamine on õigusemõistmise huvides ja eelkõige hagide nõuetekohase menetlemise huvides, et vältida hilisemaid eraldiseisvaid tsiviilkohtumenetlusi.

Kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud tingimused

Lisaks finantstingimustele peab õigusabi andmine olema õigusemõistmise ja eeskätt nõuetekohase kaitse tagamise huvides.

Katseadvokaadi määramist loetakse igal juhul õigusemõistmise huvides olevaks, kui

kaitsja määramine on hädavajalik (notwendige Verteidigung) kriminaalmenetluse seadustiku artikli 61 lõike 1 kohaselt (vt allpool) järgmistel juhtudel:

  • kui kahtlustatav või süüdistatav on pime, kurt, tumm või muul viisil puudega või ta ei valda piisavalt kohtu kasutatavat keelt;
  • apellatsioonimenetlustes;
  • kui kohtuasjaga on seotud keerulised faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Hädavajalikku kaitset hõlmavate juhtumite korral peab kahtlustatavat või süüdistatavat esindama kaitseadvokaat. Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 61 lõikes 1 on esitatud ammendav loetelu juhtumitest, mille korral on kaitsja olemasolu hädavajalik:

  • kahtlustatava või süüdistatava kohtueelse kinnipidamise ajal;
  • sellise menetluse ajal, mille eesmärk on kahtlustatava või süüdistatava suunamine vaimse häirega õigusrikkujate kinnipidamisasutusse;
  • kohtumenetluse raames, mille eesmärk on kahtlustatava või süüdistatava suunamine taastusravi vajavate sõltlastest õigusrikkujate kinnipidamisasutusse või ohtlike retsidivistide kinnipidamisasutusse;
  • piirkonnakohtu menetluse raames, kui õigusemõistmine toimub kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel;
  • ühe kohtuniku osalusel toimuva piirkonnakohtu menetluse raames, kui karistusena võidakse määrata üle kolm aasta pikkune vangistus, välja arvatud juhul, kui tegemist on karistusseadustiku artikli 129 lõigetes 1–3 osutatud vargustega ja artikli 164 lõikes 4 osutatud varastatud esemete vastuvõtmisega.
  • apellatsioonimenetluse raames, kui apellatsioon esitatakse kohtuotsuse peale, mis langetati kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel;
  • asja uuesti arutamist käsitleva avalduse esitamiseks ja kõnealuse avalduse mis tahes avaliku arutamise korral.

Kuludeta kohtumenetlused

Selleks et kaitsta kannatanu õiguseid kriminaalmenetluse raames, on vägivallakuritegude, raskete ähvarduste või seksuaalkuritegude ohvritele ning kuriteo tagajärjel hukkunud isiku abikaasale, elukaaslasele, sugulastele otseses liinis ning vendadele või õdedele või teistele kuriteo tunnistajaks olnud sugulastele kättesaadav tasuta psühholoogiline ja sotsiaalne abi (psychosoziale Prozessbegleitung) või õigusalane nõustamine (juristische Prozessbegleitung). Psühholoogiline ja sotsiaalne abi hõlmab kannatanu ettevalmistamist menetluseks ja sellega kaasnevaks emotsionaalseks koormaks. Psühholoogilist ja sotsiaalset abi või õigusalast nõustamist pakuvad ohvriabiorganisatsioonid, kellega justiitsministeerium sõlmib lepingu kriminaalmenetluse seadustiku artikli 66 lõike 2 kohaselt.

Hagita menetluste puhul ei tule maksta tasu usaldusisiku (Sachverwalter) määramise eest. Samuti ei tule maksta tasu eestkostet ja suhtlusõigust käsitlevate menetluste puhul. Tasu ei tule maksta ka seoses sundkorras raviasutusse paigutamist käsitleva seaduse (Unterbringungsgesetz) või hooldekodusse paigutamist käsitleva seaduse (Heimaufenthaltsgesetz) kohaste menetlustega. Kui poole sissetulek ja varad on väikesed, võib õigusabi anda tasude maksmisest ajutise vabastamise kujul. Tasude maksmisest vabastamise ulatus sõltub esitatud avaldusest ja kohus teeb otsuse oma äranägemisel.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Hagiga menetlused

Tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulud on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Selles on sätestatud, et algselt peab iga menetlusosaline kandma tekkinud kulud proportsionaalselt oma menetluses osalemisega. Kui kohus langetab kohtuasjas otsuse, teeb ta määruse kulude jaotamise kohta. Kehtib põhimõte, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks. Pool, kes kaotab kohtuvaidluse igas punktis, peab teisele poolele hüvitama kõik tasud ja kulud, mis olid vajalikud seoses prokuratuuri või kaitse nõuetekohase tegevusega. Kui pooled on saanud võidu mõnes punktis ja kaotanud seoses teiste punktidega, tuleb kulud vastastikku tasaarveldada või jagada proportsionaalselt.

Kõrvalekaldumine põhimõttest, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks, on teatavatel juhtudel põhjendatud õigluse seisukohast:

  • kaotuse korral suhteliselt vähetähtsas küsimuses, kui hagi rahuldamata jäetud osa ei põhjustanud erilisi kulusid;
  • kui nõude suuruse on kindlaks määranud eksperdid või see on kohtu pädevuses ning kui kulud tuleb vastastikku tasaarveldada;
  • kui kostja käitumine ei ole põhjustanud hagi esitamist ning ta on esimesel võimalusel nõuet tunnistanud; ning
  • kui üks pooltest on põhjustanud menetluse automaatse tühistamise või kehtetuks tunnistamise; sel juhul võidakse sellelt poolelt nõuda kõigi kulude katmist.

Hagita menetlused

Perekonnaõiguse küsimusi (hooldust, suhtlusõigusi ja eestkostet käsitlevad menetlused ning abielulahutus vastastikusel kokkuleppel) käsitletakse hagita menetluste raames. Hagita menetlustega seotud kulusid käsitlevad üldeeskirjad on esitatud hagita menetlusi käsitleva seaduse artiklis 78. Mitut liiki menetluste suhtes on siiski kehtestatud erandid. Ka hagita menetluste puhul kehtib põhimõte, et kulud tuleks välja mõista võitnud poole kasuks, kuid õiglusest tulenevatel põhjustel võib kulud mõista välja erinevalt. Kõnealused põhjused on palju ulatuslikumad kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohased põhjused. Kui hüvitist ei nõuta, tuleb tegelikud kulud (nt ekspertide tasud) maksta proportsionaalselt poole osalusega kõnealuses menetluses ning kui seda ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb kulud jagada võrdselt.

Üksikasjad mitmesugust liiki menetluste (hooldust, suhtlusõigusi ja eestkostet käsitlevad menetlused ning abielulahutus) puhul.

  • Abielulahutust käsitlevate menetluste puhul tuleb eristada abielulahutust ühe abikaasa hagi alusel ja abielulahutust vastastikusel kokkuleppel.

Ühe abikaasa hagi alusel algatatud abielulahutuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku erisätteid. Kui kumbagi poolt ei leita süüdi olevat, peab kulud vastastikku tasaarveldama. Kui abielulahutuse põhjuseks on abielu lagunemine (Zerrüttung) ning kui kohtulahend sisaldab otsust selle kohta, kes lagunemise eest vastutab, peab süüdi olev abikaasa maksma teise poole kulud.

Abielulahutust vastastikusel kokkuleppel – sarnaselt kahele teisele perekonnaõiguse menetluse liigile – menetletakse hagita menetluse raames. Abikaasad esitavad kohtule kaks identset avaldust ning kuna ei ole võistlevat kohtumenetlust, siis kulude väljamõistmist ei toimu. Tegelikud kulud peavad pooled kandma võrdselt.

  • Ka eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevad menetlused on hagita menetlused. Erandina (hagita menetlusi käsitleva seaduse artikli 107 lõike 3 alusel) ei toimu eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevate menetluste puhul kulude väljamõistmist.
  • Veel ühe erandina (hagita menetlusi käsitleva seaduse artikli 101 lõike 2 alusel) nähakse ette, et menetluskulusid ei mõisteta ka välja alaealiste lastega seotud ülalpidamisnõudeid käsitlevate menetluste puhul.

Kriminaalmenetlused

Kriminaalmenetlustes peab põhimõtteliselt igaüks, keda esindab kaitseadvokaat või muu esindaja, kandma ise asjaomased kulud ning seda isegi juhul, kui advokaadi on määranud kohus (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 393 lõige 1).

Kohtuotsusega, millega süüdistatav süüdi mõistetakse, tuleb samuti määrata süüdistatavale kohustus kanda kriminaalmenetluse kulud (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 389 lõige 1). Lingil klikates avaneb uus akenKriminaalmenetluse seadustiku artikli 381 lõike 1 kohaselt võidakse nõuda järgmiste kulude kandmist:

  • kindlasummaline tasu seoses allpool täpsustamata menetluskuludega, sealhulgas eeluurimise kulud ja prokuröri või kohtu korralduse kohaste toimingute kulud, mille suhtes on artikli 381 lõike 3 kohaselt kehtestatud järgmised piirsummad: vandekohtu osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 500 eurost kuni 10 000 euroni, kohtukaasistujate osaluselt toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 250 eurost kuni 5000 euroni, ühe kohtuniku osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 150 eurost kuni 3000 euroni ning ringkonnakohtu menetluse puhul alates 50 eurost kuni 1000 euroni;
  • eksperditasud ja üldiselt ka mis tahes tõlgitasud;
  • riigiasutustelt teabe, aruannete või arvamuste saamisega seotud kulud;
  • kahtlustatava või süüdistatava või tunnistajate piiriülese transpordi kulud;
  • vahendite külmutamisega kaasnevad kulud, arvelduskontosid käsitleva teabe saamise, kirjade konfiskeerimise, telekommunikatsiooniandmete saamise ja side pealtkuulamisega seotud kulud;
  • karistuse täitmisele pööramisega seotud kulud, välja arvatud vangistusega seotud kulud;
  • menetlusega seotud kohtukulud;
  • kaitseadvokaadi või teiste esindajate kulud;
  • kindlasummaline tasu seoses kannatanule osutatud psühholoogilise ja sotsiaalse või õigusalase nõustamisega kuni 1000 euro ulatuses.

Need kulud – välja arvatud eespool kolmandas, seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas punktis loetletud kulud – katavad algselt riigiasutused. Üheksanda punkti (artikli 381 lõike 1 punkti 9) kohase kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse tasumise eest vastutava isiku majanduslikku olukorda. Tõlgi teenuste kasutamisega kaasnevaid kulusid ei tule tagasi maksta, kui selliste teenuste kasutamine oli hädavajalik, sest süüdistatav ei olnud suuteline kohtus suhtlema ebapiisava keeleoskuse või puude tõttu.

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 391 lõikes 1 on aga sätestatud, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdimõistetud isikult sisse nõuda ainult juhul, kui sellega ei vähendata ressursse, mida süüdimõistetud isik vajab tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks, või kui sellega ei kahjustata tema suutlikkust hüvitada tekitatud kahju. Kui kulusid ei saa sisse nõuda põhjusel, et süüdimõistetud isikul puuduvad selleks ressursid, võib kohus tunnistada kulud tagastamatuteks. Kui kohus leiab, et tulevikus muutuvad kulud sissenõutavateks, kuid antud ajahetkel nad seda ei ole, peab asjaomase isiku majanduslikku olukorda pärast teatava aja möödumist uuesti hindama. Seadusejärgne ajaline piir kulude sissenõudmiseks on viis aastat pärast menetluse raames lõpliku otsuse tegemist. Kui kohus otsustab, et süüdimõistetud isik peab kandma menetluskulud, ning hiljem ilmneb, et asjaomane isik ei ole võimeline neid kandma, võivad kulude sissenõudmise eest vastutavad riigiasutused pikendada maksetähtaega, lubada maksta osade kaupa või kulusid vähendada.

Kui süüdimõistetud isik on kriminaalkohtu otsusega kohustatud maksma tsiviilhagejale vähemalt osalist hüvitist, peab ta hüvitama ka tsiviilhagejale kriminaalmenetlusega kaasnenud kulud.

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 393a kohaselt võib õigeksmõistetud süüdistatav taotleda riigiasutustelt rahalist toetust oma kaitseadvokaadi kulude tasumiseks. See toetus hõlmab vajalikke ja tegelikult tehtud sularahakulutusi ning kindlasummalist tasu kaitseadvokaadi kulude eest. Kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võetakse arvesse kaitse ulatust ja keerukust ning advokaadi osutatud vajalike ja asjakohaste teenuste mahtu ning see tasu ei tohi ületada järgmiseid ülemmäärasid: vandekohtu osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 5000 eurot, kohtukaasistujate osaluselt toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 2500 eurot, ühe kohtuniku osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 1250 eurot ning ringkonnakohtu menetluse puhul 450 eurot.

Kui kriminaalmenetlus algatatakse erasüüdistuse esitamisega või tsiviilhageja avalduse alusel vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 72 ja kui selle tulemusena ei tehta süüdimõistvat otsust, on erasüüdistuse esitaja või tsiviilhageja kohustatud kandma kõik kriminaalmenetluse algatamise või jätkamisega seotud kulud. Kui kriminaalmenetlus lõppeb kriminaalkaristust mittehõlmava lahendiga (Diversion) (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 198–209), ei pea tsiviilhageja kulusid tasuma.

Ekspertide tasud

Hagiga tsiviilkohtumenetlustes (sealhulgas kaubandusasjades) mõistetakse eksperditasud välja proportsionaalselt poole võidu või kaotuse ulatusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 43 lõige 1).

Kui ühe abikaasa hagi alusel algatatud abielulahutusmenetluse puhul ei sisalda kohtulahend otsust vastutuse kohta, tuleb tegelikud kulud vastastikku tasaarveldada. Kui üks pool on teinud üle poole sularahakulutustest, peab teine pool ülemäärase summa talle hüvitama. Kuid kui üks abikaasadest leitakse olevat süüdi, peab see pool hüvitama teise poole eksperditasud.

Vastastikusel kokkuleppel algatatud abielulahutuste, eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevate menetluste ning alaealiste laste ülalpidamisnõudeid käsitlevate menetluste korral tuleb kohtule hüvitada mis tahes eksperditasud, mis algselt maksti välja riiklikest vahenditest. Need kulud peab hüvitama pool, kes asjaomased kulud põhjustas või kelle huvides ametlik meede võeti. Kui kulude hüvitamise kohustus lasub mitmel isikul, vastutavad nad ühiselt (kohtukulude maksmist käsitleva seaduse (Gerichtliches Einbringungsgesetz – GEG) artikli 1 lõige 5 koostoimes sama seaduse artikli 2 lõikega 1).

Ekspertide tasude suurus on reguleeritud tasu saamise õigust käsitleva seadusega ning iga konkreetse juhtumi puhul sõltub see peamiselt kohtu taotletud aruande sisust ja ulatusest.

Kriminaalmenetluses moodustavad ekspertide tasud osa kohtukuludest (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 381 lõige 1), mille vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artikli 389 lõikele 1 peab kandma süüdimõistetud isik. Ekspertide tasud määrab kindlaks kohus või riigiprokurör ning neid tasusid maksavad riigiasutused.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Eespool esitatud selgitust kohaldatakse ka tõlkijate ja tõlkide tasude suhtes.

Seonduvad dokumendid

Kulude läbipaistvust käsitlev uuring – AustriaPDF(829 Kb)en

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenKohtukulusid käsitleva seaduse artikkel 32

Viimati uuendatud: 16/05/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Poola

Selles jaotises esitatakse teavet menetluskulude kohta Poolas.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Advokaadid

Poolas määratakse advokaadi tasu iga juhtumi puhul kindlaks advokaadi (adwokat) ja kliendi vahelise kokkuleppe alusel ning vastavalt seadusele. Arvesse võetakse järgmisi asjaolusid:

  • õigusvaidluse keerukus ja ulatus
  • ülesande korrektseks täitmiseks nõutav aeg
  • advokaadi kogemus ja kutseoskused
  • ajapiirangud
  • asja kiireloomulisus
  • muud asjaolud

Vastavalt justiitsministri 28. septembri 2002. aasta määrustele advokaaditeenuse tasude kohta (rozporządzenie w sprawie opłat za czynności adwokackie) peab tasustamisel arvestama:

  • asja keerukuse ja liigiga;
  • ajaga, mida vajatakse asjaga tegelemiseks kuni selle lõpetamiseni.

Erijuhtudel, sõltuvalt kliendi materiaalsest ja perekondlikust olukorrast, võib advokaat kehtestada tsiviilasjade kohtukulude seaduses (ustawa o kosztach sądowych w sprawach cywilnych) sätestatud määrast madalama tasustamise määra.

Põhimõtteliselt tasub menetluskulud kaotanud pool. Samas peab kohtuniku poolt väljamõistetud summa (advokaadi esindustasu) jääma piiridesse, mis on sätestatud justiitsministri 28. septembri 2002. aasta määrustes advokaaditeenuse tasude kohta. Seetõttu (vastavalt lõikele 2) ei või tasu ületada kuuekordset miinimummäära või kohtuvaidluse eseme väärtust. Samuti sõltub tasu suurus asja iseloomust ja eesmärkidest ning menetlusstaadiumist. Määruste 2.–5. peatükis määratakse kindlaks miinimumtasud erinevate asjade puhul.

Õigusnõustajad

Poolas on õigusnõustajad (radcy prawni) hõlmatud samasuguste määrustega, mis kehtivad advokaatide suhtes.

Kohtutäiturid

Poola õigusega on sätestatud ka kohtutäiturite (komornicy) tasud, mis on kehtestatud kohtutäiturite ja täitemenetluse seaduses (ustawa o komornikach sądowych i egzekucji).

Üldised reeglid on järgmised:

Kõikide rahaliste asjade puhul arvutatakse tasu protsendina tõenäoliselt väljamõistetavast summast. Kui kohtutäitur tagab rahalise nõude, ei tohi võlausaldaja makstud tasu ületada 2 % nõude väärtusest. Samuti ei tohi see olla alla 3 % keskmisest kuutasust ega ületada viiekordset keskmise kuutasu summat.

Nõude täitmisele pööramisel saab kohtutäitur võlgnikult tasu, mille moodustab 15 % nõude summast. Samal ajal ei tohi tasu olla alla 10 % keskmisest kuutasust ega ületada kolmekümnekordset keskmise kuutasu summat.

Mitterahalistes kohtuasjades, kui kohtutäitur tagab ja pöörab täitmisele mitterahalise nõude, on tasu suurus kindlaksmääratud.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Tsiviilasjade kohtukulusid reguleeriv seadus hõlmab lõive ja kulusid.

Lõiv on summa, mida võetakse iga kohtule esitatud dokumendi eest, juhul kui selline lõiv on seaduses ette nähtud. Lõive on kolme liiki: muutuvad lõivud, kindlaksmääratud lõivud ja põhilõivud.

Lõivu suurus sõltub kohtuasja liigist: tsiviilõigus, perekonnaõigus, äriõigus või muu. Lõivude määramisel arvestatakse ka hagi liigiga.

Kulud hõlmavad kulutusi, mis on seotud poolte, tunnistajate ja ekspertide osalemisega menetluses. Need sõltuvad ajast ja tehtud töö mahust. Kulud võivad sisaldada tõlkide ja tõlkijate tasustamist, reisi- ja majutuskulusid ning hüvitist tunnistajatele kohtus kulutatud aja tõttu saamata jäänud töötasu eest. Muud arvesse võetavad kulud on järgmised: muude institutsioonide ja isikute tasustamine, tõendite hindamine, loomade ja esemete transportimine ja hoidmine, kinnipidamises veedetud aeg ning teadete tegemine.

Lisaks sellele on veel kohtuvaidluse kulud. Need koosnevad kohtukuludest, istungi ettevalmistamise kuludest ning advokaadi või õigusnõustaja tegevusest kliendi esindamisel (sh esindamise ja nõustamise kulud).

Üldreeglina peab kaotanud pool hüvitama võitnud poolele mõistlikud kulud, mis olid tehtud viimase huvide kaitsmiseks, kui ei ole sätestatud teisiti. Samas peab võitnud pool ootama hüvitisi kuni otsuse jõustumiseni. Kulude küsimus lahendatakse kohtumenetluse viimases etapis, enne lõplikku otsust.

Tsiviilmenetluse staadium, mil peab maksma kindlaksmääratud kulud

Lõivud tuleb tasuda dokumentide kohtusse esitamise hetkel (Tsiviilasjade kohtukulude seaduse artikkel 10).

Kindlaksmääratud lõivud kriminaalmenetluses

Vaidluspoole kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluse puhul

Üldiselt ei ole kulud kindlaks määratud, vaid need arvutatakse välja pärast otsuse tegemist. Summa sõltub menetluse kestusest, karistusest ja ekspertide tasudest. Kindlaksmääratud kulud nähakse ette ainult asjade puhul, mis algatatakse eraisiku taotlusel, mille puhul peab taotluse esitanud isik maksma kindlaksmääratud esialgse lõivu.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kohtuvaidluste pooltele kriminaalmenetluses kindlaksmääratud kulud peavad olema makstud pärast otsuse tegemist (see on pooltele seaduslik ja siduv).

Kindlaksmääratud kulud põhiseaduslike menetluste puhul

Poola tsiviilmenetluse seadustikus (artikkel 424) on ette nähtud võimalus esitada taotlus teise astme kohtu otsuse ülevaatamiseks. Seda on võimalik teha juhul, kui otsus põhjustab poolele kahju ja kui otsuse muutmine või tagasitäitmine ei ole olnud võimalik (taotlus tunnistada kohtuotsus seadusega vastuolus olevaks).

Selline taotlus on samuti võimalik, kui vastuolu seadusega on seotud õiguskorra põhimõtete rikkumise; inim- ja kodaniku põhiõiguste ja põhiseaduslike õiguste rikkumisega ning kui otsus oli tehtud esimese astme kohtus. Sellistel juhtumite jaoks on tsiviilasjade kohtukulude seaduses sätestatud kohustuslik lõiv. Põhilõivu suuruseks on 30 zlotti, kui seaduses ei sätestata teisiti (artikkel 14).

Sellel eeskirjal on ka erandeid. Teatavate menetluste puhul on lõivu suuruseks:

  • 40 zlotti, kui otsuse seadusvastasusele tuginev taotlus käsitleb ametiülesande korras algatatud istungivälist menetlust;
  • 1000 zlotti, kui otsuse seadusvastasusele tuginev taotlus käsitleb Konkurentsi- ja Tarbijakaitseameti esimehe otsust;
  • 3000 zlotti, kui otsuse seadusvastasusele tuginev taotlus käsitleb Rahvusringhäälingu Nõukogu esimehe otsust.

Millises põhiseaduslike menetluste etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Põhilõivud tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses maksta tasumisele kuuluva dokumendi esitamisel kohtule (tsiviilasjade kohtukulude seaduse artikkel 10).

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Vastavalt kehtivatele seadustele ei vastuta õigusesindajad menetluse lõpptulemuse eest. Nad on kohustatud säilitama vaid mõistlikku hoolsust ja rakendama kõiki meetmeid, et asjaga piisavalt põhjalikult tegeleda. See tähendab, et esindajad võivad omal äranägemisel valida teavet, mis võib olla kasulik nende klientidele.

Mõned kohustused on sätestatud kutsetegevuse eeskirjades. Need on aga välja antud kutsekodade (advokatuuri) poolt ja nende iseloom on puhtdeklaratiivne. Nende rikkumisele järgneb vaid distsiplinaarmenetluse rakendamine.

Seotud kulud

  • kannab võitnud pool
  • kannab kaotanud pool

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta?

Teavet (sh kulude kohta) võib leida Poola Justiitsministeeriumi ametlikult veebisaidilt. Üldjuhul kohaldatakse tsiviilasjade kohtukulude seadust. See tähendab, et igaüks, kes on seotud kohtumenetlusega või otsib teavet kulude kohta, võib asjaomaseid eeskirjad kerge vaevaga üles leida.

Isikud, kellel on raskusi sellest seadusest arusaamisega, võivad küsida abi oma õigusesindajalt (advokaadilt või õigusnõustajalt). Kutselised advokaadid võivad anda teavet ja abi erinevate menetluste kohta muus keeles või keeltes.

Mis keeles on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Poolas?

Teave on kättesaadav ainult poola keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Poola tsiviilmenetluse seadustiku artiklitest 183¹ – 183¹5 leiab teavet vahenduse kohta. Vahendajate tasustamise ja nende kulude hüvitamise kord on kehtestatud justiitsministeeriumi 30. novembri 2003. aasta määruses. Samas ei loeta vahenduse kulusid üldjuhul kohtumenetluse kuludeks, välja arvatud juhul, kui vahenduse määras kohus.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Lingil klikates avaneb uus akenPoola Justiitsministeeriumi veebisait on osa Poola valitsuse ametlikust veebisaidist. Sellel kirjeldatakse õigussüsteemi ja Poola tsiviilõigusega seotud küsimusi, sh juriidilisi kulusid. Viide veebisaidil juhatab selgituseni kulude kohta tsiviilasjades (ainult poola keeles).

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

On äärmiselt raske ennustada õigusmenetluse keskmist ajalist kestust, sest see sõltub asja õigusliku ja faktilise keerukuse ulatusest.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Vaatamata eespool kirjeldatule on menetluse keskmiste kulude arvutamine võimalik. Õigusliku esindamise kulud määratakse kindlaks menetluse alguses. Kulud sõltuvad kliendi ja esindaja vahelisest kokkuleppest. Kulud seoses õigusliku esindamisega ametiülesande korras on sätestatud määrustes.

Samuti on võimalik hinnata kohtusiseseid menetluskulusid. Lõivud on kindlaks määratud tsiviilasjade kohtukulude seaduses ning sõltuvad kohtuvaidluse eseme väärtusest ja asja iseloomust (nt äriõiguslik vaidlus või lahutus). Pooled võivad arvesse võtta ka ekspertide väljakutsumisega seotud kulusid.

Käibemaks

Kuidas antakse teavet käibemaksu kohta?

Tsiviilasjade kohtukulude seaduses sätestatud lõivud ja kulud on maksuvabad ja seega ei ole need käibemaksuga maksustatavad. Õigusabi maksustatakse ühekordse käibemaksumääraga (23%).

Milline on käibemaksumäär?

Kohaldatav käibemaksumäär on 23%. Õigusnõustajate ja advokaatide teenuseid maksustatakse sarnaselt muude teenustega. Maksustamine on kehtestatud käibemaksuseadusega.

Õigusabi

Sissetulekukünnis tsiviilasjade puhul

Kohtuvaidluse kuludest vabastust soovivad isikud peavad esitama ametliku taotluse. Vabastuse võib anda, kui nad suudavad tõendada, et nad ei ole võimelised katma kulusid ilma majanduslike raskuste tekitamiseta endale või oma perekonnale.

Samuti peavad taotlejad esitama kirjaliku avalduse, kus on kirjas järgmine teave: perekonnaseis, sissetulek, tuluallikad ja varad. Kui eespool nimetatud tingimused on täidetud, annab kohus vabastuse ja määrab lisaks tasuta kutselise õigusabi (õigusesindajale maksab kohtuprotsessi alguses Poola Riigikassa, menetluse lõpus on kaotanud pool kohustatud võitnud poole nõudmisel kulud hüvitama).

Süüdistatava sissetulekukünnis kriminaalasjade puhul

Sissetulekukünnist ei ole määratud. Üldreeglina peab taotleja nõuetekohaselt tõendama, et arvestades tema perekonna majanduslikku olukorda on kulude tasumine koormav.

Kannatanute sissetulekukünnis kriminaalasjade puhul

Sissetulekukünnist ei ole määratud. Õigusabi võib anda juhul, kui kannatanu ei ole menetlusosalisena võimeline maksma kulusid, ilma et see kahjustaks tema ja tema perekonna majanduslikku olukorda.

Muud kannatanutele õigusabi andmise tingimused

Nagu eespool mainitud, peab kannatanu olema menetlusosaline. Uurimise ajal on kannatanu kohustuslikuks pooleks. Menetluse jõudmisel kohtusse saab ta nn „abisüüdistaja” staatuse (prantsuse keeles partie civile).

Muud süüdistatavatele õigusabi andmise tingimused

Süüdistatavate õigusabi ei reguleerita muude tingimustega. Siiski on olemas täiendavad alused süüdistatavatele õigusabi andmiseks. Õigusabi on kohustuslik, kui:

  • ta on alaealine;
  • ta on kurt, tumm või pime;
  • esineb põhjendatud kahtlusi tema süüdivuse suhtes;
  • kohus peab seda vajalikuks asjaolude tõttu, mis raskendavad kaitse tegevust;
  • menetlus toimub kohalikus kohtus kui esimese astme kohtus, kus isikut süüdistatakse süüteos või temalt on võetud vabadus;
  • menetlus toimub Ülemkohtus.

Tasuta kohtumenetlus

Avalike taotluste esitamisel kriminaalasjades katab kulud Riigikassa.

Alaealiste asjad on tasuta.

Teatavatel juhtudel (nt ülalpidamiskohustus, ebamõistlikud lepingutingimused) on hagejad vabastatud kohtukuludest (tsiviilasjade kulude seaduse määruse artikkel 96).

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Üldreeglina on kaotanud pool kohustatud katma olulised menetluskulud ja hüvitama võitnud poole õigusesindaja kulud. Hüvitatavad kulud on täpsustatud Poola tsiviilmenetluse seadustikus (artiklid 98–110). Hüvitatavad kulud hõlmavad eelkõige: kohtuistungi kulusid, transpordikulusid, saamata jäänud töötasuga võrdväärseid kulusid ja kutselise advokaadi kulusid.

Ekspertide tasud

Kohus otsustab ekspertide tasustamise, mis sõltub asja eesmärkidest, kvalifikatsioonist, ajalisest kestusest ja töömahukusest.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tasud sõltuvad sellest, kas kirjaliku/suulise tõlke on tellinud riik või on seda taotlenud eraõiguslik juriidiline isik.

Justiitsministri 25. jaanuari 2005. aasta määruses vandetõlkide tasustamise kohta (2007. aasta ametlik teataja, nr 41, positsioon 265) sätestatakse riigiasutuste makstavate tasude määrad. Vastavalt määrusele määratakse kulud kindlaks järgmiste näitajate alusel: lähte- ja sihtkeel (lähtuvalt üldpõhimõttest, et tavaliselt on lihtsam ja seega odavam tõlkida võõrkeelest riigikeelde. Muudeks faktoriteks on terminoloogia ja spetsialiseerumise tase.

Erasektoris lepitakse tasud kokku tõlkija/tõlgi ja tema kliendi vahelise lepinguga.

Õiguslikud alused on:

  • justiitsministeeriumi 28. septembri 2002. aasta määrus advokaaditeenuste tasude kohta – 2002. aasta ametlik teataja, nr 163, positsioon 1348
  • tsiviilasjade kulude seadus – 2005. aasta ametlik teataja, nr 167, positsioon 1398
  • justiitsministri 25. jaanuari 2005. aasta määrus vandetõlkide tasustamise kohta – 2007. aasta ametlik teataja, nr 41, positsioon 265

Seotud dokumendid

Poola aruanne kulude läbipaistvuse analüüsi kohtaPDF(396 Kb)en

Viimati uuendatud: 11/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Portugal

Sellel lehel antakse teile teavet õiguskulude kohta Portugalis.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

1. Õigusnõustajad

Portugalis on õigusnõustajate (solicitadores) tasud juhul, kui nad tegutsevad täitevametnikena (agentes de execução), reguleeritud ministri 30. märtsi 2009. aasta korraldusega (Portaria) nr 331-B/2009 (artiklid 11–25).

2. Nõuandeadvokaadid

Portugalis ei ole nõuandeadvokaatide (consultores jurídicos) tasud reguleeritud.

3. Advokaadid

Portugalis ei ole advokaatide (advogados) tasud reguleeritud.

4. Kohtuametnikud

Kohtuametnike (oficiais de justiça) toimingute eest makstavad tasud on täitemenetluse puhul reguleeritud menetlustoiminguid käsitleva määruse (heaks kiidetud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega (Decreto-Lei) nr 34/2008) artikliga 9 ja tabeliga II ning ministri 30. märtsi 2009. aasta korraldusega nr 331‑B/2009 (artiklid 11 ja 25).

5. Õigusabi osutavad advokaadid

Advokaatide tasud teenuste eest, mida nad osutavad õigusabi raames, on reguleeritud ministri 10. novembri 2004. aasta korraldusega nr 1386/2004 ja ministri 3. jaanuari 2008. aasta korraldusega nr 10/2008 (ministri 29. veebruari 2008. aasta korraldusega nr 210/2008 muudetud kujul).

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on sätestatud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega nr 34/2008 heaks kiidetud menetluskulude määruse artiklites 5–7 ning tabelites I ja II.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Reeglina tasutakse kohtukulud menetluse alguses ning siis, kui määratakse kindlaks kohtuistungi kuupäev. Üldjuhul makstakse ekspertidele ja kohtuametnikele tasu enne nende kaasamist menetlusse.

Kriminaalkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on sätestatud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega nr 34/2008 heaks kiidetud menetluskulude määruse artiklis 8 ning tabelis III.

Kriminaalkohtumenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

See, millises kriminaalkohtumenetluse etapis tuleb tasuda kindlaksmääratud kulud, sõltub menetlusse kaasatud isiku olukorrast ja sellest, milline on tema roll selles menetluses. Konkreetse toimingu tegemise ajal tasutakse kohtukulud vaid siis, kui esitatakse taotlus eesmärgiga astuda menetlusse tsiviilhagejana (assistente), ning kui tsiviilhageja algatab eeluurimise. Kõigil muudel juhtudel, s.t juhtudel, kuhu on kaasatud süüdistatav, ning mis tahes muudel juhtudel, kuhu on kaasatud tsiviilhageja, tasutakse kohtukulud kriminaalmenetluse konkreetse etapi (eeluurimine, kohtuotsus, apellatsioon) lõpus vastavalt kohtuniku otsusele.

Põhiseadusliku menetluse kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtus menetletavate asjade puhul on poolte kindlaksmääratud kulud reguleeritud 7. oktoobri 1998. aasta dekreetseaduse nr 303/98 artiklitega 6–9 (2. juuni 2008. aasta dekreetseadusega nr 91/2008 muudetud kujul).

Põhiseadusliku menetluse etapp

Kindlaksmääratud kulusid ei pea tasuma enne menetluse lõppu.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusesindajad on eetikast lähtuvalt ja seaduse alusel kohustatud andma poolte õiguste ja kohustuste kohta põhjalikku teavet, sest neil on head teadmised võidu tõenäosuse ja kaasnevate kulude hindamiseks.

Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused

Kust on mul võimalik saada teavet kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta Portugalis?

Täiendavat teavet Portugali õiguskulude süsteemi kohta on võimalik saada järgmiselt veebisaidilt: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://igfij.mj.pt/custas/Paginas/default.aspx.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta Portugalis?

Kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on teave kättesaadav vaid portugali keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teavet vahenduse, eelkõige riiklike vahendussüsteemide kohta perekonna- ja tööõiguse asjades ning tsiviil- ja kriminaalasjades võib leida järgmiselt veebisaidilt: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dgpj.mj.pt/sections/gral/mediacao-publica/mediacao-anexos/formularios-para-pedidos/.

Kust leida teavet erinevate menetluste keskmise kestuse kohta?

Teavet kohtumenetluse keskmise kestuse kohta võib leida Portugali õigusvaldkonna statistika veebisaidilt: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.dgpj.mj.pt/sections/estatisticas-da-justica.

Kust leida teavet konkreetse menetlusega seotud keskmiste kulude kohta?

See teave ei ole kättesaadav ning seda on võimalik teada saada ainult erinevate tasude skaalade või tabelitega tutvudes.

Käibemaks – kuidas pakutakse teavet selle kohta?

Õiguskulusid ei maksustata käibemaksuga. Kutseala esindajatele makstavad tasud maksustatakse käibemaksuga, kuid seaduses kulude kohta esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Milliseid määrasid kohaldatakse?

Kohaldatavate käibemaksumäärade kohta teave puudub.

Õigusabi

Tsiviilkohtumenetluses kohaldatav sissetulekukünnis

Valem, mille abil arvutatakse sissetulekukünnis tsiviilkohtumenetluses õigusabi andmiseks, on esitatud 29. juuli 2004. aasta seaduse (Lei) nr 34/2004 lisas (muudetud 28. augusti 2007. aasta seadusega nr 47/2007).

Süüdistatavate suhtes kohaldatav sissetulekukünnis kriminaalasjades

Valem, mille abil arvutatakse sissetulekukünnis kriminaalkohtumenetluses õigusabi andmiseks, on esitatud 29. juuli 2004. aasta seaduse (Lei) nr 34/2004 lisas (muudetud 28. augusti 2007. aasta seadusega nr 47/2007).

Kannatanute suhtes kohaldatav sissetulekukünnis kriminaalasjades

Kriminaalmenetluses ei kohaldata kannatanute suhtes õigusabi andmiseks sissetulekukünnist.

Muud kannatanutele õigusabi andmisega seotud tingimused

Kannatanutele õigusabi andmisega on seotud muud tingimused. Kannatanud ei pea tasuma kohtukulusid, kui neid esindab ohvriabiühing (Associação de Apoio à Vítima).

Muud süüdistatavatele õigusabi andmisega seotud tingimused

Süüdistatavatele õigusabi andmisega on seotud muud tingimused. Need on seotud süüdistatava majandusliku olukorraga ning arvutamisel lähtutakse 29. juuli 2004. aasta seaduse nr 34/2004 artikli 39 (muudetud 28. augusti 2007. aasta seadusega nr 47/2007) kohaselt välja töötatud mudelist.

Tasuta kohtumenetlused

Kohtumenetlused võivad olla tasuta kas ühe või mõlema poole jaoks, kui nad vabastatakse kohtukulude tasumisest või kui neile antakse õigusabi.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Üldjuhul on võitnud poolel õigus kulude hüvitamisele ning need kulud peab tasuma kaotanud pool kohtuniku määratud osas olenevalt lõplikust kohtuotsusest. Võitnud poole õigus saada hüvitist tühistatakse, kui kaotanud pool sai õigusabi ja on sellest tulenevalt vabastatud kohtukulude tasumisest.

Ekspertide tasud

Tavaliselt peab ekspertide tasud maksma asjaomane pool. Kui poolele on antud õigusabi, maksab ekspertide tasud kohtusüsteemi finantsjuhtimise ja infrastruktuuride instituut (Instituto de Gestão Financeira e Equipamentos da Justiça – IGFEJ).

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tavaliselt peab tõlkijate ja ekspertide tasud maksma asjaomane pool. Kuid kui poolele on antud õigusabi, maksab ekspertide tasud kohtusüsteemi finantsjuhtimise ja infrastruktuuride instituut (Instituto de Gestão Financeira e Equipamentos da Justiça - IGFEJ).

Olulised dokumendid

Portugali aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu kohtaPDF(781 Kb)en

Viimati uuendatud: 21/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Rumeenia

Sellel lehel esitatakse teavet kohtukulude kohta Rumeenias.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Advokaadid

Üldist

Advokaaditasud on erinevad ja olenevad kohtuasja keerukusest, mahukusest ja kestusest. Advokaat ja klient võivad tasu suuruses kokku leppida, kuid peavad seejuures järgima seaduses ja kutseala reguleerivates eeskirjades sätestatud piirmäärasid.

Tasu võib olla:

  • tunnitasu vastavalt töötundidele;
  • kindlaksmääratud summa;
  • tulemusest sõltuv summa: lisaks kindlaksmääratud summale võib advokaat kohtuasja võitmise korral nõuda täiendavat tasu, mis võib olla kindlaksmääratud või muutuv summa (siiski on rangelt keelatud seada advokaadi tasu sõltuvusse ainult kohtuasja tulemusest);
  • nii tunnitasu kui ka kindlasummaline tasu tuleb tasuda sõltumata kohtuasja tulemusest.

Tasu suurust on peaaegu võimatu hinnata, sest vastav teave on kättesaadav ainult advokaadile, kes määrab tasu suuruse pärast kohtuasjaga tutvumist, võttes arvesse kõiki kohtuasjaga seotud asjaolusid, peamiselt töökoormust, hagi hinda ja laadi.

Kohtutäiturid

Üldist

Tasu suurus sõltub toimingust, mida tehakse õigusnormide alusel seoses kohtuotsuse või täitmisele pööramist käsitleva määruse kohase täitetegevusega. Tasude loetelu on kehtestanud justiitsministeerium koostöös Lingil klikates avaneb uus akenkohtutäiturite riikliku ühinguga. Kohtutäiturile maksab täitemenetlust taotlenud pool. Kohtutäituritele makstakse tavaliselt iga toimingu eest eraldi.

Rahasummadega seotud täitetegevuse puhul on maksimumtasu järgmine:

Nõuded, mille väärtus on väiksem kui 50 000 leud

Maksimumtasu on 10% nõude summast (näiteks kui nõude väärtus on 40 000 leud, ei tohi tasu olla suurem kui 400 leud (100 eurot).

Nõuded, mille väärtus on 50 000–80 000 leud k.a

Maksimumtasu on kindlaksmääratud summa 5000 leud pluss 3% summast, mille võrra nõude väärtus on suurem kui 50 000 leud.

Nõuded, mille väärtus on 80 000–100 000 leud k.a

Maksimumtasu on kindlaksmääratud summa 5900 leud pluss 2% summast, mille võrra nõude väärtus on suurem kui 80 000 leud.

Nõuded, mille väärtus on suurem kui 100 000 leud

Maksimumtasu on kindlaksmääratud summa 6300 leud pluss 1% summast, mille võrra nõude väärtus on suurem kui 100 000 leud.

Üksikasjalik teave vastavalt täitetoimingu liigile makstava miinimum- ja maksimumtasu kohta

Enne kohtuotsuse tegemist (enne nõude esitamist) makstavad tasud

Menetlusdokumentidest teatamine

20-400 leud (5-100 eurot).

Asjaolude tuvastamine ja varade inventuur (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 239)

100-2 200 leud (25-550 eurot), kui võlgnik on füüsiline isik, või 5 200 leud (1 300 eurot) kui võlgnik on juriidiline isik.

Kinnistusraamatusse keelumärke kandmise taotluse esitamine

50-350 leud (12,5-87,5 eurot).

Konfiskeerimine

10% tegelikust väärtusest

Sekvesteerimine

100-1 200 leud (25-300 eurot), kui võlgnik on füüsiline isik, või 2 200 leud (550 eurot), kui võlgnik on juriidiline isik.

Täitmisdokumentide koostamisega seotud õigusnõustamine

20-200 leud (5-50 eurot).

 

Menetluse jooksul makstavad tasud

Vara arestimine

Kuni 1000 leu (250 euro) suuruse nõude puhul on miinimumtasu 60 leud (15 eurot);

1000 leud ületava nõude puhul on tasu 60 leud pluss 2% summast, mille võrra nõue on suurem kui 1000 leud.

Kuni 50 000 leu (12 500 euro) suuruse nõude puhul võib tasu ulatuda 10%ni nõude summast;

50 001-80 000 leu (20 000 euro) suuruse nõude puhul on tasu 3% nõude summast;

80 001100 000 leu (25 000 euro) suuruse nõude puhul on tasu 2% nõude summast;

Kui nõue ületab 100 000 leud, on tasu 1% nõude summast.

Vekslite, võlakirjade või tšekkide tasumata jätmisega seotud protest

Miinimumtasu 150 leud (37,5 eurot)

Maksimumtasu 400 leud (100 eurot).

Kohtulik sekvesteerimine

Miinimumtasu 100 leud (25 eurot)

Maksimumtasu 1 200 leud (300 eurot), kui võlgnik on füüsiline isik, ja 2 200 leud (550 eurot), kui võlgnik on juriidiline isik.

Pärast menetluse lõppemist (pärast kohtuotsuse tegemist) makstavad tasud

Alaealise eestkoste alla andmine või alaealise elukoha kindlaksmääramine

50-1 000 leud (umbes 12,5-250 eurot).

Lapsega (alaealisega) suhtlemise/lapse (alaealise) külastamise võimaldamine

50-500 leud (umbes 12,5-125 eurot).

Võlgade sissenõudmine

Võlgade/nõuete sissenõudmine süüdistuse esitamise või sissenõude vallasvarale pööramise kaudu

Miinimumtasud

Kuni 1000 leu (250 euro) suuruse nõude puhul 60 leud (15 eurot);

1000 leud ületava nõude puhul on tasu 60 leud pluss 2% summast, mille võrra nõue on suurem kui 1000 leud.

Maksimumtasud

Kuni 50 000 leu (12 500 euro) suuruse summa puhul kuni 10% summast;

50 001-80 000 leu (20 000 euro) suuruse summa puhul 3% summast;

80 001-100 000 leu (25 000 euro) suuruse summa puhul 2% summast ;

Kui summa on suurem kui 100 000 leud, on tasu 1% summast.

Võlgade/nõuete sissenõudmine süüdistuse esitamise või sissenõude kinnisvarale pööramise kaudu.

Miinimumtasud

Kuni 1000 leu (250 euro) suuruse nõude puhul 150 leud (37,5 eurot);

1000 leud ületava nõude puhul on tasu 150 leud (37,5 eurot) pluss 2% summast, mille võrra nõue on suurem kui 1000 leud

Maksimumtasud

Kuni 50 000 leu (12 500 euro) suuruse summa puhul kuni 10% summast;

50 001-80 000 leu (20 000 euro) suuruse summa puhul 3% summast;

80 001-100 000 leu (25 000 euro) suuruse summa puhul 2% summast ;

Kui summa on suurem kui 100 000 leud, on tasu 1% summast.

Tehnilised kohtueksperdid

Tehniliste kohtuekspertide tasud on erinevad. Tehnilise kohtuliku hinnangu eest makstava tasu määrab kindlaks hinnangu tellinud organ, võttes arvesse hindamise keerukust, vajaliku töö mahtu ning tehnilise kohtueksperdi professionaalset kogemust või teaduslikku kraadi.

  • Tehniline kohtulik hindamine toimub kohtute, kriminaalmenetlusorganite või muude organite korraldusel, kelle ülesanded on seotud juhtumi faktide või asjaolude kindlakstegemisega, ning hindamiseks määratakse justiitsministeeriumi volitatud tehnilised kohtueksperdid.
  • Huvitatud isikul on õigus nõuda, et hindamise teostaks määratud tehniline kohtuekspert koos sellise tehnilise kohtueksperdi või spetsialistiga, kelle on määranud asjaomane huvitatud isik (kusjuures sellele eksperdile maksab kõnealune huvitatud isik ja see ekspert annab kõnealusele huvitatud isikule nõu) ning kelle on heaks kiitnud hindamise tellinud õigusasutus. Määratud tehnilise kohtueksperdi tasu määravad kindlaks huvitatud isik ja ekspert ühisel kokkuleppel, tuginedes nende vahel sõlmitud lepingule, ning tasu maksab isik, kes on selle eksperdi nimetanud.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud, mida kannavad tsiviilkohtumenetluse pooled

Hagi esitamise kulu: kohtukulud ja riigilõiv

Kohtusse esitatud hagide pealt, mille esitamisel tuleb tasuda kohtukulud, tasutakse riigilõiv.

Kohtukulud

Kohtukulud ulatuvad 0,5 eurost 1 500 euroni.

Rahaliselt määratletavate nõuete puhul (näiteks elatise määramisega seotud kohtuasjades, kaubandusasjades) sõltuvad kohtukulud nõude väärtusest:

Nõude väärtus

Kohtukulud

Kuni 39 leud

2 leud

39,01 388 leud

2 leud pluss 10% summast, mille võrra nõude väärtus ületab 39 leud

388,013 879 leud

37 leud pluss 8% summast, mille võrra nõude väärtus ületab 388 leud

3 879,01-19 395,00 leud

316 leud pluss 6% summast, mille võrra nõude väärtus ületab 3 879 leud

19 395,01-38 790,00 leud

1 247 leud pluss 4% summast, mille võrra nõude väärtus ületab 19 395 leud

38 790,01-193 948,00 leud

2 23 leud pluss 2% summast, mille võrra nõude väärtus ületab 38 790 leud

Rohkem kui 193 948,00 leud

5 126 leud pluss 1% summast, mille võrra nõude väärtus ületab 193 948 leud

 

Perekonnaõigusega seotud nõuete puhul on kohtukulud järgmised:

Abielulahutus, mille põhjuseks on abikaasadevaheliste suhete halvenemine, või abielulahutus abikaasade kokkuleppel (Rumeenia perekonnaseadustiku artikli 38 lõiked 1 ja 2)

39 leud (10 eurot)

Abielulahutus, mille põhjuseks on abikaasa raskest haigusest põhjustatud võimetus täita perekonnaga seotud kohustusi (Rumeenia perekonnaseadustiku artikli 38 lõige 3), ja abielulahutus, mille põhjuseks on abikaasa madal sissetulek (riigis kehtestatud miinimumbrutopalgast madalam) või sissetuleku puudumine

8 leud (2 eurot)

Lapse eestkoste ja alaealise elupaiga kindlaksmääramine, et laps saaks kasutada vanema nime

6 leud (2,5 eurot)

 

  • Riigilõiv (umbes 1 euro) – 1,5 kuni 5 leud
  • Kohtuotsused – otsuse tasu (umbes 1 euro)

Kohtuotsused, kohtukutsed ja teated edastatakse kohtumenetluse pooltele, tunnistajatele, ekspertidele või muudele kohtumenetlusega seotud isikutele ja asutustele tasuta.

Kohtutoimiku dokumentidega tutvumine või nendest koopiate tegemine ning kohtu kantseleist tõendite taotlemine on tasuline (kuni 4 leud).

  • Tõestatud otsuse maksumus (alla 1 euro)

Lõplike ja edasikaebamisele mittekuuluvate kohtuotsuste koopiate taotlemine

Riigilõiv on umbes 2 leud

Muud menetlused: kindlaksmääratud tasud

Tõlkijate/tõlkide tasud

1. Tõlkijate/tõlkide tasud

Tõlkija/tõlgi tasu määratakse kindlaks tõlkija/tõlgi nimetanud kohtu otsusega. Miinimummäärale 20 leud lisandub:

  • 50% Idamaade keeltest/keeltesse (jaapani keel, hiina keel) või harva kasutatavatest keeltest/neisse keeltesse tõlkimise eest või kiirtõlke (24-48 tunni jooksul) eest;
  • 100% sünkroontõlke eest; tõlkimise eest nädalavahetustel, riigipühadel või puhkepäevadel või kella 22.00st kuni 6.00ni.

Täpsed tasumäärad on järgmised:

Vandetõlgid

23,15 leud (umbes 6 eurot) tunnis või vajaduse korral lühema aja eest (minutid)

Tõlkijad

33,56 leud (umbes 8 eurot) lehekülje eest

Seaduses sätestatud juhtudel lisandub tasule käibemaks.

2. Kohtutäituri tasud

Vt eespool kohtutäiturite tasusid käsitlev osa.

Apellatsioonimenetlused

Esimese astme kohtumenetluse kulud on laadilt sarnased apellatsioonimenetluse kuludele, kuid kogukulud on 50% väiksemad.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, mille eest tuleb maksta kindlaksmääratud tasu

1. Kohtukulud

Kohtukulud tuleb tasuda ettemaksuna enne asjaomaste dokumentide saamist, töötlemist või väljastamist või taotletud teenuse osutamist. Tegelikult maksab hageja hinnangulised kohtukulud hagi esitamisel. Esimesel kohtuistungil määrab kohus kohtukulude suuruse ja teeb menetluse poolele korralduse tasuda puudujääv summa.

2. Kohtutäituri tasud

Täitmisega seotud kulud tasub ettemaksuna täitmist taotlenud pool. Kohtutäiturile makstav ettemaks ei ole siiski kohtuotsuse täitmisele pööramise tingimus.

3. Tõlkijate/tõlkide tasud

Tõlketeenust taotlenud pool peab tasuma kohtu poolt määratud tasu, sõidukulud ja tõlgi tasu viie päeva jooksul tasu kindlaksmääramisest.

4. Ekspertide tasud

Esialgse tasuna kindlaks määratud summa ja reisikulude ettemaks tuleb vajaduse korral tasuda 5 päeva jooksul pärast tehnilise kohtueksperdi määramist ning selle peab tasuma hinnangut taotlenud pool, kes kannab selle summa kontole, mille on spetsiaalselt selleks otstarbeks avanud kohalik büroo, mis tegeleb kohtulike ja raamatupidamisega seotud tehniliste hindamistega. Samuti võib kohus otsustada, et need kulud katavad mõlemad pooled.

Kohtuekspertide tehnilise hinnangu eest makstava tasu määrab kindlaks hinnangu tellinud organ, võttes arvesse hindamise keerukust, vajaliku töö mahtu ning eksperdi või spetsialisti professionaalset kogemust või teaduslikku kraadi.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluste puhul ei ole poolte kulusid kindlaks määratud.

Põhiseadusliku menetluse kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse puhul ei ole poolte kulusid kindlaks määratud.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Rumeenias ei ole õigusesindaja otseselt kohustatud andma pooltele eelteavet nende õiguste ja kohustuste, kohtuasja võitmise võimaluse ja menetlusega seotud kulude kohta. Kutseala reguleerivate eeskirjade kohaselt on advokaat siiski kohustatud nõustama klienti viivitamata, täpselt, õigesti ja hoolikalt.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Rumeenias?

Teave kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta ei ole kergesti kättesaadav, sest seda ei ole avaldatud riigiasutuste veebisaitidel ega juhendites. Teavet saab otse valdkonnas tegutsevatelt isikutelt või kohtukulusid käsitlevatest õigusaktidest.

  1. Kohtukulusid ja riigilõivu reguleerivad seadus nr 146/1997 kohtukulude kohta ja valitsuse määrus nr 32/1995 riigilõivu kohta.
  2. Advokaaditasud on reguleeritud kohtutäiturite tegevust käsitleva Lingil klikates avaneb uus akenseaduse nr 188/2000 ning 14. novembri 2006. aasta korraldusega nr 2550/C, millega kinnitatakse kohtutäituri teenuste miinimum- ja maksimumtasud.
  3. Tehniliste kohtuekspertide tasud reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustik ja valitsuse määrus nr 2/2000 kohtuliku või kohtuvälise tehnilise ekspertiisi korralduse kohta.
  4. Tõlkijate ja tõlkide tasusid reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustik, seadus nr 178/1997 ja Lingil klikates avaneb uus aken5. märtsi 2009. aasta korraldus nr 772, millega kehtestatakse vandetõlkide ja tõlkijate tasud.

Millistes keeltes saab teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Rumeenias?

Kulusid käsitlevad seadused on kättesaadavad ainult rumeenia keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahendust reguleerib seadus nr 192/2006 vahenduse ja vahendajate tegevuse korralduse kohta. Kõnealuses seaduses on sätestatud, et vahendajal on õigus saada pooltega kokkulepitud tasu ja talle tuleb hüvitada vahendusega seotud kulud.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Statistilised andmed kohtumenetluste keskmise kestuse kohta on avaldatud Rumeenia kohtute iga-aastases tegevusaruandes, mis on kättesaadav kõrgema kohtunike nõukogu veebisaidil (vt peatükk 3.4 Lingil klikates avaneb uus aken„Kohtute tegevuse kvaliteedinäitajad”, lk 155-162).

Käibemaks

Kohtukuludelt, riigilõivult ja õigusabilepingus sätestatud advokaaditasudelt käibemaksu tasuma ei pea.

Dokumentide tõlkimise tasudele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhtudel.

Õigusabi

Tsiviilkohtumenetlustes kohaldatav sissetuleku künnis

Keskmine netosissetulek kuus pereliikme kohta

Õigusabi andmise tingimused

Alla 500 leu (umbes 125 eurot)

Sissetulek peab olema olnud künnisest madalam vähemalt kahe kuu jooksul enne hagi esitamist kohtusse; sellisel juhul tasub riik kõik menetluskulud.

Alla 800 leu (umbes 200 eurot)

Sissetulek peab olema olnud künnisest madalam vähemalt kahe kuu jooksul enne hagi esitamist kohtusse; sellisel juhul tasub riik 50% menetluskuludest.

Õigusabi antakse, kui:

  • kohtumenetluse kindlaksmääratud või üldkulud võivad takistada isikut kasutamast oma põhiseaduslikku õigust õiguskaitse tõhusale kättesaadavusele või
  • elukohaliikmesriigi ja Rumeenia elatustaseme erinevus võib takistada isikut kasutamast oma õigust õiguskaitse tõhusale kättesaadavusele;
  • eriseadusega on sätestatud õigusabi saaja kaitsemeetmed, mille kohaselt on isikul õigus saada õigusabi või tasuta õigusabi sõltumata tema sissetulekust (kui õigusabi saaja on alaealine või puudega isik või muudel erandlikel asjaoludel).

Kriminaalmenetluses kostja suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Sissetuleku künnist kohaldatakse ainult tsiviilkohtumenetluses. Kriminaalmenetluses reguleerib kõnealust valdkonda peamiselt kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 171. Menetluseabi antakse kostjale juhul kui:

  1. ta on alaealine;
  2. ta on interneeritud ümberõppekeskusesse või meditsiinilisse haridusasutusse;
  3. ta on juba kinni peetud või viibib vahi all seoses teise kriminaalasjaga/teiste kriminaalasjadega;
  4. ta on sundhospitaliseeritud või suunatud sundravile;
  5. eeluurimisasutus või kohus leiab, et kostja ei ole suuteline ennast ise kaitsma;
  6. väidetava kuriteo eest seaduses ette nähtud karistus on eluaegne vangistus või vähemalt viieaastane vangistus.

Kriminaalmenetluses kannatanu suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kriminaalmenetluses kannatanute suhtes sissetuleku künnist ei kohaldata. Valdkonda reguleeriv peamine asjaomane õigusnorm on kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 173.

Tasuta kohtumenetlus

Seaduse kohaselt ei ole kohtukulusid vaja tasuda järgmiste nõuete puhul:

  • kõik nõuded, mis on seotud 1) lapse õiguste kaitse ja toetamisega (seadus nr 272/2004, mis käsitleb lapse õiguste toetamist ja kaitset), 2) eestkostega, 3) usaldusisikuks olemisega, 4) raske vaimuhaiguse (psüühikahäirete) all kannatava isiku abistamisega;
  • nõuded, mis on seotud seadusliku või lepingulise ülalpidamiskohustusega, ja kõik nõuded, mis on seotud lapsendamisega (seadus nr 273/2004 lapsendamise kohta);
  • muud õigusaktides sätestatud nõuded.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilasjadega seotud kohtukulude väljamõistmist või hüvitamist käsitlevad õigusnormid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 274–276. Põhimõtteliselt:

  • kaotanud pool on kohustatud tasuma kohtumenetluse kulud (kui seda nõutakse);
  • kohtunik ei saa vähendada kohtukulusid või muid kulusid, mida on kandnud võitnud pool;
  • kostja, kes nõustub hageja nõudega esimesel kohtuistungil, ei pea kohtukulusid tasuma, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur on teda sellest ametlikult teavitanud eespool kirjeldatud kohtueelse erimenetluse kaudu;

Kriminaalasjadega seotud kohtukulude väljamõistmist või hüvitamist käsitlevad õigusnormid on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku artiklites 189–193. Põhimõtteliselt:

  • menetlustoimingute kulud, tõendite haldamise kulud, advokaaditasud ja muud kriminaalmenetlusega seotud kulud kaetakse riigi eelarvest või kohtumenetluse pooltelt saadud summadest;
  • süüdimõistmise korral peab süüdlane tasuma riigi kantud kohtukulud, välja arvatud kohtu poolt määratud tõlgi kulud, ja juhul kui on ette nähtud tasuta õigusabi;
  • õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise korral tasutakse riigi kantud kohtukulud järgmiselt:

Õigeksmõistmise korral kantakse kulud järgmiselt: a) kannatanu kannab enda põhjustatud kulud; b) tsiviilkohtumenetluse pool, kelle tsiviilhagi jäeti tervikuna rahuldamata, kannab enda põhjustatud kulud; c) kostja kannab kulud juhul, kui teda kohustati hüvitama kahju vaatamata õigeksmõistmisele.

Kriminaalmenetluse lõpetamisel kantakse kulud järgmiselt: a) süüdistatav kannab kulud, kui tehakse otsus kriminaalvastutuse asendamise kohta või puudub alus tema karistamiseks; b) kokkuleppele jõudmisel kannavad kulud mõlemad pooled; c) kannatanu kannab kulud, kui süüdistus võetakse tagasi või see esitati kohtule hilinemisega.

  • Amnestia, nõude aegumise või süüdistuse tagasivõtmise korral ning kui puudub alus karistamiseks ja süüdistatav nõuab kriminaalmenetluse jätkamist, võidakse sõltuvalt muudest asjaomastest õigusnormidest kohtumenetluse kulud välja mõista süüdistatavalt või kostjalt.
  • Muudel juhtudel maksab riik enda kohtukulud.

Ekspertide tasud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 274 on sätestatud, et kohtukulud, sh võitnud poole makstud tehniliste kohtuekspertide tasud, mõistetakse vastava taotluse alusel välja kaotanud poolelt.

Seonduvad manused

Kohtumenetluse kulude läbipaistvuse uuring – Rumeenia aruannePDF(544 Kb)en

Viimati uuendatud: 24/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Sloveenia

Sellelt lehelt leiate teavet Sloveenia kohtukulude kohta.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Advokaadid

Advokaatide tasud on reguleeritud advokaatide tasude seadusega (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 67/2008; 25/2009-ZOdv-C, kehtiv 1.1.2009–9.5.2009).

Seda seadust kohaldatakse seni, kuni Sloveenia advokatuur võtab vastu uue advokaatide hinnakirja, mille peab heaks kiitma justiits- ja avaliku halduse minister.

Notarid

Notarite tasud on reguleeritud notarite tasu määradega (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 94/2008), mille võtab vastu justiits- ja avaliku halduse minister. Enne vastuvõtmist esitab minister tasu määrad Sloveenia Notarite Kojale märkuste ja arvamuste saamiseks; need ei ole siiski ministrile õiguslikult siduvad.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud hõlmavad:

  • kohtutasusid,
  • advokaatide tasusid,
  • ekspertide tasusid,
  • tõlkijate ja tõlkide tasusid ning
  • reisikulusid (nt tunnistajate ja ekspertide reisikulud).

Tsiviilmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtutasud makstakse tavaliselt menetluse alguses pärast hagi esitamist.

Mõnel juhul makstakse tasud siis, kui kohus langetab otsuse (nt sotsiaalasjade vaidluse korral esimese astme kohtus, kinnistusregistri menetluste korral ja nende menetluste korral, mis käsitlevad esimese astme kohtu otsuseid hüvitiste kohta).

Testamenti käsitleva menetluse korral makstakse tasu kohtuistungi lõpus – kui on teada surnu pärandvara täpne suurus.

Advokaatide tasud peab maksma pärast seda, kui kohus väljastab korralduse menetluskulude kohta. Advokaadid võivad nõuda osa tasudest ettemaksena, mis on tavaline praktika.

Pool, kes soovib tõendi uurimist (nt eksperdi või tunnistaja poolt) või kasutada tõlkija või tõlgi teenuseid, peab need kulud tasuma ettemaksena.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud hõlmavad:

  • kohtutasusid,
  • advokaatide tasusid (sõltuvad istungite arvust),
  • ekspertide tasusid,
  • tõlkijate ja tõlkide tasusid ja
  • reisikulusid (nt tunnistajate ja ekspertide reisikulud).

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtutasud ja muud kulud makstakse tavaliselt pärast seda, kui kohus on teinud lõpliku otsuse, mida ei saa edasi kaevata, või kui kohus on teinud kohtukulude kohta eraldi määruse, mida ei saa edasi kaevata.

Advokaatide tasud peab maksma pärast seda, kui kohus väljastab korralduse menetluskulude kohta. Advokaadid võivad nõuda osa tasudest ettemaksena, mida üldiselt ka tehakse.

Põhiseaduskohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Põhiseaduskohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Põhiseaduskohtu menetluse korral kohtutasusid ei ole. Muud kulud (nt advokaatide tasud ja reisikulud) moodustavad osa iga poole isiklikest kuludest.

Põhiseaduskohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Advokaatide tasud tuleb maksta menetluse lõpus. Advokaadid võivad nõuda osa tasudest ettemaksena, mida üldiselt ka tehakse.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Advokaatidel ei ole seaduslikku kohustust anda teavet õiguste ja kohustuste kohta, võiduvõimaluste ja tekkivate kulude kohta. Advokaatide maksetaotlus peab siiski olema esitatud spetsiaalsel arvel, kus on esitatud teave tasude ja kulude kohta. Kui advokaat ja klient lepivad kokku, et tasusid ja kulusid ei määrata advokaatide tasude seaduse alusel, vaid tasude suurust käsitleva erikokkuleppe kohaselt, peab kokkulepe vastama erieeskirjadele.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Sloveenias?

Kohtumenetluste kulud on reguleeritud järgmistes õigustekstides:

  • kohtutasude seadusZakon o sodnih taksah (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 37/2008);
  • advokaatide tasude seadusZakon o odvetniški tarifi (muudatused on ette nähtud lähitulevikus);
  • notarite tasu määradnotarska tarifa (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 94/2008, 32/2011. Uued muudatused on ette nähtud lähitulevikus);
  • kohtutõlkide eeskirjad – Pravilnik o sodnih tolmačih (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 49/2002, 75/2003, 71/2007);
  • kohtuekspertide ja kohtuhindajate eeskirjad – Pravilnik o sodnih izvedencih in cenilcih (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 7/2002, 75/2003, 72/2005, 71/2007, 84/2008);
  • kriminaalmenetluse seadus - Zakon o kazenskem postopku (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 32/2012);
  • kriminaalmenetluse kulude hüvitamise eeskirjadPravilnik o povrnitvni stroškov v kazenskem postopku (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 61/1997, 6897 – parandus 62/2008);
  • tsiviilkohtumenetluse seadusZakon o pravdnem postopku (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 73/2007 – ametlikult konsolideeritud versioon, 45/08 - ZArbit, 45/08, 111/08 - Odl US, 121/08 - Skl US, 57/09 - Odl US, 12/10 - Odl US, 50/10 - Odl US, 107/10 - Odl US, 75/12 - Odl US ja 76/12 - parandus).

Eelnimetatud tekstid võib leida Sloveenia on-line õigusportaalist Lingil klikates avaneb uus akenÕigusteabekeskus või muudest riiklikest õigusregistritest.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Sloveenias?

Teave on kättesaadav vaid sloveeni keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahenduse kohta saab teavet Lingil klikates avaneb uus akenEuroopa Õigusatlase Tsiviilasjades veebisaidilt vaidluste alternatiivset lahendamist käsitlevast osast.

Teavet leiab ka justiits- ja avaliku halduse ministeeriumi veebisaidilt ning selliste kohtute veebisaitidelt, kes pakuvad ise vahendust (nt Lingil klikates avaneb uus akenLjubljana ringkonnakohus).

Täiendavat teavet on samuti võimalik leida vahendusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori ettevõtete veebisaitidelt (vt „Vahendus“ ja „Leia vahendaja“ lehekülgedelt).

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsministeeriumi veebisaidi osa, milles käsitletakse kohtustatistika analüüsi, sisaldab teavet erinevate menetluste keskmise kestuse kohta.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Teave kulude kohta on avaldatud mitmes määruses; kuid tavaliselt ei ole käibemaksu lisatud. Kui käibemaksu peab hinnale lisama (nt kui advokaadi teenustelt tuleb maksta käibemaksu), on see tavaliselt määrustes välja toodud.

Õigusabi

Tsiviilõiguse valdkonnas kohaldatav sissetuleku künnis

Õigusabi suhtes kohaldatav sissetuleku künnis on reguleeritud tasuta õigusabi seaduse artiklis 13 – Zakon o brezplačni pravni pomoči (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 48/2001, 50/2004, 96/2004-UPB1, 23/2008).

Isikutel on õigus õigusabile, kui nende perekonna rahaline seis ei võimalda neil kanda õiguskulusid ilma, et nad kahjustaks oma elatusmiinimumi. Elatusmiinimumi peetakse ohustatuks, kui isiku kuusissetulek või pere liikmete kuu keskmine sissetulek ei ületa kahekordset minimaalset kuusissetulekut, mis on sätestatud sotsiaalkindlustuse seaduses – Zakon o socialnem varstvu (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne 3/2007-UPB2 {23/2007 popr., 41/2007 popr.}, 122/2007 Odl.US: U-I-11/07-45).

Alates 1. juunist 2012 on minimaalne sissetulek 260 eurot ning seega on õigusabi suhtes kohaldatav sissetuleku künnis 520 eurot.

Kohus võib pooled kohtutasude maksmisest vabastada (reguleeritud kohtutasude seaduse artiklis 11), kui nende maksmine vähendaks olulisel määral nende ja nende perede elatusmiinimumi eelarvet. Otsuse tegemine toimub kohtu äranägemisel pärast kõiki asjaomaseid asjaolusid arvestades.

Kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatava ja kannatanu suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatava ja kannatanu suhtes kohaldatav sissetuleku künnis on sama, mis tsiviilasjade korral.

Kannatanule ja süüdistatavale õigusabi andmisega seotud lisatingimused

Kannatanule ja süüdistatavale õigusabi andmisega ei ole seotud lisatingimusi.

Kuludeta kohtumenetlused

Kohtutasude maksmine ei ole vajalik järgmiste kohtumenetluste korral:

  • Sloveenia Põhiseaduskohtu menetlused;
  • kohtuotsuste jõustamine tööhõivet ja teisi tööalaseid küsimusi käsitlevates vaidlustes;
  • menetlused, mille puhul on antud õigusabi;
  • alimentide sissenõudmise jõustamine;
  • ajutised kohtumäärused lahutusmenetluse ajal või lapse toetuseks alimentide taotlemise menetluse ajal;
  • maksejõuetusmenetlus, kui algatajaks on võlgnik;
  • nende dokumentide tõendamine, mida on vaja sotsiaalkindlustuse õiguste täitmiseks välisriigis;
  • mitmed muud menetlused ja küsimused, mis on loetletud kohtutasude seaduses ja teistes õigusaktides.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kulude hüvitamine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadusega ja tsiviilmenetluse seadusega, mis kehtestavad edu ja süü põhimõtte.

Tsiviilkohtumenetluse korral peab kaotanud pool hüvitama võitnud poole tekkinud kulud. Iga pool peab tasuma nende enda süül või kokkulangevuse tõttu tekkinud kulud.

Tsiviilkohtumenetluse seaduses (artiklid 151–186 ja 173.a) ja tsiviilkohtumenetluse kulude hüvitamise eeskirjades (ametlik väljaanne nr 15/03) on kulude hüvitamise kohta täiendavad üksikasjalikud eeskirjad.

Kriminaalmenetluse korral otsustab kohus üldiselt, et kulud hüvitab süüdistatav, juhul kui ta mõistetakse süüdi. Kriminaalmenetluse seaduses (artiklid 92–99) ning justiits- ja avaliku halduse ministri välja antud erimääruses on kulude hüvitamise kohta täiendavad üksikasjalikud eeskirjad.

Ekspertide tasud

Tsiviilkohtumenetluse korral maksab ekspertide tasud põhimõtteliselt ette see pool, kes taotles eksperdi kaasamist. Kui kohus otsustab eksperdi kaasata, tasub kohus kulud enne seda. Need kulud hüvitatakse menetluse lõpus vastavalt edu põhimõttele.

Kriminaalmenetluse korral teeb ekspertide tasu ettemakse kohus.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kriminaalmenetluse korral maksab kohus tõlkijate ja tõlkide tasud ette.

Tõlkimise eest itaalia ja ungari keelde ja keelest ei võeta tasu itaalia ja ungari vähemuste põhiseaduslike õiguste alusel kasutada oma emakeelt (isegi, kui asjaomased isikud peavad hüvitama kriminaalmenetluse muud kulud).

Tõlkimise eest ei võeta tasu, kui menetlusosaline ei saa aru keelest, milles menetlus toimub.

Tsiviilkohtumenetluse korral moodustab tõlkimise tasu osa menetluskuludest. Need kulud peab maksma ette see pool, kelle käitumise tõttu menetlus algatati. Menetluse lõpus kulud hüvitatakse edu ja süü põhimõtet arvestades.

Sloveenia juhtumite näited

Täpsemat teavet menetluskulude kohta Sloveenias saab konkreetsete juhtumite näidetest.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenSloveenia õigussüsteem

Lingil klikates avaneb uus akenLjubljana ringkonnakohtu loend

Lingil klikates avaneb uus akenJustiitsstatistika analüüsi loend

Seonduvad manused

Sloveenia aruanne kulude läbipaistvuse kohtaPDF(723 Kb)en

Viimati uuendatud: 25/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Slovakkia

Sellel lehel antakse ülevaade Slovakkia menetluskulude kohta.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Õigusvaldkonna ameteid käsitleva seaduse nr 586/2003 artikli 1 lõikes 2 ning litsentsitud kutsealasid käsitlevas seaduses nr 455/1991 (muudetud kujul) on sätestatud:

„Õigusvaldkonna ametikohal tegutsemine tähendab klientide esindamist kohtus, valitsusasutustes ja muude juriidiliste isikute ees, klientide kaitsmist kriminaalmenetlustes, õigusalase nõu andmist, õigusdokumentide koostamist, õigusanalüüside koostamist, klientide vara haldamist ning muud liiki õigusalase nõu ja õigusabi andmist, kui seda tehakse järjepidevalt ja tasu eest (edaspidi „õigusteenused”).

Advokaadid

Advokaatide tasud on reguleeritud Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi rakendusmäärusega (nr 655/2004 advokaatide tasude ja hüvitiste kohta õigusteenuste osutamisel). Selle ingliskeelne versioon on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenSlovakkia advokatuuri veebisaidil.

Advokaadi tasu peab olema kindlaks määratud advokaadi ja kliendi vahelise lepinguga (lepinguline tasu). Suur enamik advokaatide tasudest lepitakse kokku lepingus, kui seaduses ei ole sätestatud tariifseid tasusid. Kui pooltel ei õnnestu tasu suhtes kokkuleppele jõuda, kasutatakse tasu kindlaksmääramisel tariifimäärasid käsitlevaid asjakohaseid sätteid (advokaaditasusid käsitlev rakendusmäärus). Tariifne tasu määratakse kindlaks baasmäära korrutamisel advokaadi vormistatud dokumentide või osutatud õigusteenuste arvuga.

Kohtutäiturid

Slovaki Vabariigis kohtutäitureid ei ole. Täitetoimingute eest vastutavad siiski täitevametnikud vastavalt seadusele nr 233/1995 kohtuametnike ja täitetoimingute kohta (täitetoimingute seadus).

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kõik tasuliigid on sätestatud vastavates eeskirjades ning need tasud määratakse kindlaks eri viisil.

Kohtukulud on reguleeritud seadusega nr 71/1992 kohtukulude kohta ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasude kohta (muudetud kujul; kohtukulude seadus). Kohtukulud on esitatud kas kindlaksmääratud summana või protsendina või nende kahe kombinatsioonina (olenevalt hagi liigist).

Täitevametnike tasud on reguleeritud seadusega nr 233/1995 kohtuametnike ja täitetoimingute kohta. Summa määratakse kindlaks kas tariifse tasuna (kindlaksmääratud summa või protsendi kujul olenevalt täitetoimingust) või lepingulise tasuna.

Advokaatide tasud on reguleeritud rakendusmäärusega nr 655/2004 advokaatide tasude ja hüvitiste kohta õigusteenuste osutamisel. Summa määratakse kindlaks tariifse tasuna (kindlaksmääratud tasuna iga osutatud õigusteenuse eest olenevalt nõude väärtusest või sisust) või lepingulise tasuna.

Ekspertide tasud on reguleeritud rakendusmäärusega nr 491/2004 ekspertide, tõlkide ja tõlkijate töö tasustamise, kulude katmise ja ajakulu hüvitamise kohta. Summa määratakse kindlaks tariifse tasuna (kindlaksmääratud tasuna iga teenuse eest või tunnitasuna või protsendina olenevalt eksperdi osutatud teenuste sisust) või lepingulise tasuna.

Tunnistajale hüvitise maksmine on reguleeritud seadusega nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) ning seejärel rakendusmäärusega nr 543/2005 ringkonna-, piirkonna-, eri- ja sõjaväekohtute haldus- ja töökorralduse kohta, seadusega nr 311/2001 (tööseadustik), seadusega nr 595/2003 tulumaksu kohta ja seadusega nr 663/2007 alampalga kohta. Kohus teeb otsuse kaasnenud vajalike kulutuste ja saamata jäänud tulude eest hüvitise maksmise kohta (vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud haldus- ja töökorralduse rakendusmääruses).

Tõlkijate/tõlkide tasud on reguleeritud rakendusmäärusega nr 491/2004 ekspertide, tõlkide ja tõlkijate töö tasustamise, kulude katmise ja ajakulu hüvitamise kohta. Summa määratakse kindlaks tariifse tasuna (kindlaksmääratud tasuna tunni/lehekülje eest vastavas keeles või tõlkija/tõlgi osutatud teenuste eest) või lepingulise tasuna.

Seetõttu ei ole enamiku potentsiaalsete tsiviilkohtumenetluste puhul praktiliselt võimalik ilma professionaalse nõustamiseta kellelgi teisel kui advokaadil kindlaks määrata hinnangulisi kulusid tervikuna.

Ekspert (eelkõige advokaat) võib siiski kliendile täpsemat nõu anda selles, millised eri kulud juhtumi asjaoludest lähtuvalt kogu menetlusega kaasnevad. Kui tulemust on raske hinnata, võib advokaat anda kliendile nõu ka seoses erinevate võimalike tulemuste korral kaasnevate eeldatavate kuludega, mis lõppkokkuvõttes sõltuvad kohtu arvamusest ja kaalutlusest.

Tsiviilkohtumenetlusega kaasneda võivad eri liiki kulud on reguleeritud eriõigusnormidega. Need hõlmavad tasude arvestamise eri viise ning need tasud võib jagada kahte põhikategooriasse, nimelt tariifseteks tasudeks ja lepingulisteks tasudeks.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtukulusid ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasusid reguleeriva seaduse nr 71/1992 (muudetud kujul) kohaselt tuleb enne istungi algust tasuda ainult kohtukulud.

Seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) kohaselt hõlmavad menetluskulud lisaks kohtukuludele peamiselt ka menetluse pooltele ja nende õigusnõustajatele kaasnevaid kulusid. Need hõlmavad järgmist:

  • menetluse poolte ja nende õigusnõustajate saamata jäänud töötasu;
  • tõendite esitamisega seotud kulud (sealhulgas ekspertide tasu);
  • notaritasu kohtuvoliniku ülesannete täitmise eest ja talle kaasnenud kulud;
  • pärimisdokumentide täitja tasu ja selle täitja tegevusega kaasnenud kulud;
  • kirjaliku ja suulise tõlke tasu;
  • esindamistasu – kui poolt esindab litsentsitud advokaat, kes on registreeritud Slovakkia advokatuuris.

Need kulud tasutakse tavaliselt pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

Tsiviilkohtumenetluse kulud sõltuvad suurel määral konkreetsest juhtumist ja kohtu kaalutlusest (eelkõige tõendite valikust ning sellest, millised kulud tuleb kohtule või teisele poolele hüvitada). Seetõttu on enne menetlust tegelikke kulusid raske hinnata.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtul on õigus oma äranägemisel otsustada kriminaalmenetluse kulude suurus pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kõik kriminaalmenetluse käigus kantud kulud tuleb tasuda pärast kohtuotsuse lõplikuks muutumist, sest otsuse üks osa käsitleb menetluskulude hüvitamist (seadus nr 301/2005 (kriminaalmenetluse seadustik)).

Konstitutsioonikohtu menetluse kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Seoses esindamisega Slovakkia konstitutsioonikohtus, kus menetletakse küsimusi, mida ei saa väljendada rahaliselt, peab tariifse tasu baastariif iga üksiku õigusteenuse eest olema üks kuuendik baassummast (rakendusmääruse nr 655/2004 (advokaatide tasude ja hüvitiste kohta õigusteenuste osutamisel) artikkel 11).

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Konstitutsioonikohtu menetluste puhul kohaldatakse samalaadseid sätteid nagu tsiviilkohtumenetluste ja kriminaalmenetluste puhul. Kohaldatakse seadust nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik).

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusvaldkonna ameteid käsitleva seaduse nr 586/2003 artiklis 18 ja litsentsitud kutsealasid käsitlevas seaduses nr 455/1991 (muudetud kujul) on sätestatud järgmine.

  1. Oma ametialases tegevuses on iga advokaat kohustatud kaitsma ja edendama oma kliendi õiguseid ja huve ning toimima vastavalt kliendilt saadud juhistele. Kui kliendi juhised on üldkohaldatavate õigusaktidega vastuolus, ei ole need advokaadi jaoks siduvad ning ta peab klienti sellest sobilikul viisil teavitama.
  2. Oma ametialases tegevuses on advokaat kohustatud toimima õiglaselt ja ausalt ning ametialase hoolsusega. Ta peab järjepidevalt kasutama kõiki kättesaadavaid õiguslikke vahendeid ja teadmisi, et kaitsta oma kliendi huve parimal võimalikul viisil. Advokaat peab tagama, et tema osutatavad õigusteenused teeniksid kavatsetud eesmärki ja et neid osutataks mõistliku tasu eest.
  3. Oma ametialases tegevuses peab advokaat alati toimima õigusvaldkonna ametile omase väärikusega ning ta ei tohi õigusvaldkonna ametit häbistada. Advokaat on kohustatud järgima advokatuuri käitumiskoodeksit, sisekorra eeskirju ja reegleid.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Slovakkias?

Eespool nimetatud seadused kulude kohta on avaldatud slovaki keeles Slovaki Vabariigi ametlikus väljaandes (vastavalt seaduse nr 1/1993 (Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu seadus) artiklile 8).

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahendus on reguleeritud seadusega nr 420/2004 vahenduse kohta.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Kulusid käsitlevad veebisaidid

Kulusid käsitlev teave on kättesaadav veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenIGNUM, mis sisaldab üldkohaldatavaid õigusakte ning samuti kehtivaid ja varem kehtinud Slovakkia õigusnorme. Veebisaiti haldab Lingil klikates avaneb uus akenSlovaki Vabariigi justiitsministeerium.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

See teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenSlovaki Vabariigi justiitsministeeriumi statistika aastaraamatust.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Teavet keskmiste kulude ja tasude kohta on väga raske kindlaks teha järgmistel põhjustel:

1)      selle kohta ei ole avaldatud statistilist teavet;

2)      Slovakkia asjakohased õigusaktid on suhteliselt paindlikud ja neis nähakse peaaegu alati ette võimalus kokku leppida lepingulises tasus/hüvitises – see sõltub piirkonnast, advokaadibüroo mainest ja teistest kohtuvaidlusega seotud teenuseid osutavatest isikutest. Veelgi tähtsam on see, et palju sõltub konkreetsest juhtumist, selle keerukusest ja vajalike tõendite hulgast ning märkimisväärset mõju avaldab ka kohtuvaidluse kestus;

3)      isegi tariifsete tasude suurus (mis määratakse kindlaks alles menetluse lõpus menetluskuludena olenevalt kohtuvaidluse tulemusest ja kohtu äranägemisel) on seotud kohtuvaidlusega, osutatud teenuste hulga ja mitmete muude teguritega. Kuna kohtuvaidlustega kaasnevat keskmist töömahtu ei ole võimalik kindlaks määrata, ei ole võimalik kindlaks määrata ka keskmisi menetluskulusid.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Kui täitevametnik on registreeritud käibemaksukohustuslasena, lisatakse tema arvutatud tuludele ja kuludele käibemaks (vastavalt seaduse nr 233/1995 (kohtuametnike ja täitetoimingute kohta) artiklile 196).

Kui advokaat on registreeritud käibemaksukohustuslasena, sisaldavad tema asjaomase sätte alusel arvutatud tulud ja kulud käibemaksu (vastavalt justiitsministri rakendusmääruse nr 655/2004 (advokaatide tasude ja hüvitiste kohta õigusteenuste osutamisel) artikli 18 lõikele 3).

Kui ekspert, tõlk või tõlkija on registreeritud käibemaksukohustuslasena, sisaldavad tasud käibemaksu (vastavalt justiitsministri määruse nr 491/2004 (ekspertide, tõlkide ja tõlkijate töö tasustamise, kulude katmise ja ajakulu hüvitamise kohta) artikli 16 lõikele 2).

Millised on kohaldatavad määrad?

Käibemaksu ei kohaldata kohtukulude puhul (seadus nr 71/1992 kohtukulude kohta ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasude kohta (muudetud kujul)). Käibemaksu kohaldatakse siiski vahendamistasu puhul, sest vahendamine on äritegevus, samuti vahekohtutasu puhul 20% määraga, juhul kui tasu saaja on registreeritud käibemaksukohustuslasena.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

See künnis on reguleeritud seaduse nr 327/2005 (õigusabi andmise kohta materiaalset puudust kannatavatele isikutele) artikli 4 punktiga i, õigusvaldkonna ameteid käsitleva seadusega nr 586/2003 ning litsentsitud kutsealasid käsitleva seadusega nr 455/1991 (kutsealade seadus; muudetud kujul), nagu seda on muudetud seadusega nr 8/2005.

Asjaomases sättes on öeldud, et füüsilist isikut võib pidada materiaalset puudust kannatavaks, kui ta saab puudust kannatavatele isikutele ette nähtud toetust või hüvitist või kui tema sissetulek on võrdne 1,6-kordse elatusmiinimumiga või sellest väiksem ning füüsilisel isikul ei ole vahendeid õigusteenuste eest tasumiseks (311,30 eurot).

Kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatava suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Sissetulekukünnis süüdistatava puhul, kes soovib, et teda abistaks õigusesindaja ex officio kriminaalõiguse valdkonnas, ei ole kindlaks määratud. Kriminaalmenetluse seadustikus (artiklid 37 ja 38) on sätestatud olukorrad, kus kaitsja kasutamine on kohustuslik.

  1. Süüdistatav peab kasutama kaitsja abi kohtueelse menetluse ajal, kui:
    • ta on vahi alla võetud, kannab vanglakaristust või teda hoitakse järelevalve all meditsiiniasutuses;
    • ta ei ole õigus- ja teovõimeline või on piiratud õigus- ja teovõimega;
    • teda süüdistatakse eriti raskes kuriteos;
    • ta on alaealine;
    • ta hoidub kõrvale õigusemõistmisest.
  2. Kaitsja kasutamine on kohustuslik ka siis, kui kohus või prokurör või politseiametnik peab kohtueelse uurimise käigus seda vajalikuks, eelkõige siis, kui neil on kahtlusi seoses sellega, kas süüdistatav suudab ennast ise nõuetekohaselt kaitsta.
  3. Kaitsja kasutamine on kohustuslik ka väljaandmismenetlustes ja kaitsvat kohtlemist hõlmavates menetlustes, välja arvatud alkoholismiravi korral.

Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 38 sätestatakse järgmist.

  1. Kaitsja kasutamine on kohustuslik täitemenetluse puhul, mille käigus kohus otsustab avalikul kohtuistungil, kas:
    • süüdimõistetud isik ei ole õigus- ja teovõimeline või on piiratud õigus- ja teovõimega;
    • süüdimõistetud isik on tingimisi vabastatud alaealine, kes avaliku kohtuistungi toimumise aja on noorem kui 18-aastane;
    • süüdimõistetud isik jäetakse vahi alla;
    • on kahtlusi seoses süüdimõistetud isiku suutlikkusega kaitsta ennast ise nõuetekohaselt.
  2. Süüdimõistetud isik peab kasutama kaitsjat erakorraliste meetmete võtmise menetluses järgmistel juhtudel:
  • artikli 37 lõike 1 punktide a, b või c kohased juhtumid;
  • kui alaealine on erakorraliste meetmete võtmist käsitleva avaliku kohtuistungi toimumise ajal noorem kui 18-aastane;
  • kui on kahtlusi seoses süüdimõistetud isiku suutlikkusega kaitsta ennast ise nõuetekohaselt;
  • kui menetlust toimetatakse süüdimõistetud isiku vastu postuumselt.

Kannatanute suhtes kohaldatav sissetulekukünnis kriminaalõiguse valdkonnas

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 558 lõike 1 kohaselt teeb kohus otsuse kannatanud poolele kulude hüvitamise kohta pärast kohtuotsuse lõplikuks muutumist.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kõik tingimused on sätestatud seaduses nr 301/2005 (kriminaalmenetluse seadustik).

Tasuta kohtumenetlused

On kaht liiki vabastamist kohtukuludest (Slovakkia Vabariigi Rahvanõukogu seaduse nr 71/1992 (kohtukulude kohta ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasude kohta; muudetud kujul) artikkel 4). Kohtukulude tasumisest vabastatakse järgmistel juhtudel:

  • teatavate menetluste korral (alaealiste eest hoolitsemine, haldusorganite tegevusetus või ebaseaduslik sekkumine, vastastikune alimentide maksmise kohustus vanemate ja laste vahel), või
  • teatavat tüüpi isikute puhul (hageja, kes osaleb menetluses, mis käsitleb tööõnnetusest või kutsehaigusest tekkinud kahju hüvitamist või töösuhte ebaseaduslikku lõpetamist, jne). Kui kohus otsustab hageja kasuks, on kostja kohustatud maksma vastava kohtukulu või osa sellest vastavalt kohtu otsusele, välja arvatud juhul, kui ka kostja on kohtukulude tasumisest vabastatud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 138 on kohtul õigus vabastada vaidluse pool kohtukulu tasumisest kas täies ulatuses või osaliselt, kui see on õigustatud poole olukorda silmas pidades ning kui kaebus ei ole põhjendamatu ja pool ei kasuta ega kaitse oma õigust ilma selge võidulootuseta. Kohus võib siiski antud vabastuse igal ajal menetluse kestel tagasi võtta.

Vastavalt seadusele nr 327/2005 (õigusabi andmise kohta materiaalset puudust kannatavatele isikutele; õigusabi seadus) tähendab õigusabi õigusteenuste osutamist isikule, kellel on selle seaduse alusel õigus niisugust abi saada oma õiguste kaitsmisel; õigusabi antakse peamiselt järgmisel kujul:

  • õigusalane nõu;
  • õigusabi kohtuvälistes menetlustes;
  • kohtule dokumentide koostamine;
  • esindamine kohtumenetluses;
  • sellega seotud toimingute tegemine; ning
  • menetlusega seotud kulude täielik või osaline tasumine.

Kui asjaomane isik vastab õigusabi saamise tingimustele, vabastatakse ta tõenäoliselt ka menetluskulude (sealhulgas kohtukulude) tasumisest. Puuduvad sätted, kus oleks sõnaselgelt sätestatud, et isik, kellel on õigus saada õigusabi, oleks vabastatud ka kohtukulude tasumisest. On siiski väga tõenäoline, et kohus niisuguse vabastuse annab.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilkohtumenetlus: vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 142

Isik võib taotleda pädevalt kohtult täielikku või osalist vabastust kohtukulude tasumisest. Kohus võib omal algatusel mõista (täielikult) võitnud poole kasuks välja menetluse käigus kantud vajalikud kulud (sealhulgas kohtukulud). Osalise edu korral otsustab kohus, et mõlemad pooled tasuvad osa menetluskuludest ning samuti võib kohus otsustada, et ühelgi poolel ei ole õigust menetluskulude hüvitamisele. Kohus võib siiski otsustada, et osaliselt võitnud pool on täielikult vabastatud menetluskulude tasumisest, kui sellele poolele määratud maksete suurust käsitlev otsus sõltub eksperdiarvamusest või kohtu äranägemisest või kui poolel jäi võit saavutamata vaid suhteliselt väikeses osas menetlusest.

Kriminaalmenetlus: vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 557

Kui kannatanu heaks mõistetakse välja vähemalt osa menetluskuludest, on süüdimõistetud isik kohustatud hüvitama kannatanule menetluse käigus kantud vajalikud kulud, sealhulgas esindamise kulud, kui õigusesindaja kasutamine on kohustuslik.

Isegi juhul, kui kannatanu kasuks ei mõistetud kulusid välja vastavalt eespool kirjeldatule, võib kohus mõista menetluskulud osaliselt või täies mahus välja kannatanu kasuks, tuginedes kannatanu taotlusele ja võttes arvesse juhtumi asjaolusid.

Ekspertide tasud

Ekspertide tasud on reguleeritud justiitsministeeriumi rakendusmäärusega nr 491/2004 ekspertide, tõlkide ja tõlkijate töö tasustamise, kulude katmise ja ajakulu hüvitamise kohta. Lingil klikates avaneb uus akenSlovaki Vabariigi justiitsministeeriumi hallatav ekspertide nimekiri on avalikkusele kättesaadav ministeeriumi veebisaidil. Ekspert lisatakse nimekirja, kui nimekirja lisamist taotlev isik vastab kõikidele tingimustele (vastavalt ekspertide, tõlkide ja tõlkijate tasusid käsitlevale rakendusmäärusele).

Eksperdi tasu peab olema kindlaks määratud eksperdi ja kliendi vahelise lepinguga (lepinguline tasu). Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleb tasu kindlaksmääramisel kasutada tariifseid määrasid käsitlevaid asjaomaseid sätteid.

Tähelepanu juhitakse sellele, et käibemaksu kohaldatakse ainult lepingulise tasu korral, tingimusel et tõlkija/tõlk on registreeritud käibemaksukohustuslasena.

Tariifne tasu määratakse kindlaks:

  • töötundide alusel;
  • protsendina hagi algsest väärtusest;
  • kindla summana, mille aluseks võetakse hagi väärtus ja osutatud teenuste arv.

Slovakkia juhtumite näited

Täpsemat teavet menetluskulude kohta Slovakkias saab mõne konkreetse juhtumi näitest.

Seotud lisad

Slovakkia aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu kohtaPDF(872 Kb)en

Viimati uuendatud: 26/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Soome

Sellel leheküljel esitatakse teavet kohtukulude kohta Soomes.

Õigusvaldkonna ametite tasude reguleerimine

Vandeadvokaadid (sealhulgas õigusnõustajad ja juristid)

Soomes reguleeritakse vandeadvokaatide tasusid advokaatide kutsealase käitumise reeglite ning tasusid käsitlevate suunistega, mille on heaks kiitnud Soome Advokatuur.

Kohtutäiturid

Soomes reguleeritakse kohtutäiturite tasusid vastavalt valitsuse dekreedile 925/2008, täitemenetluse tasusid käsitlevale seadusele 34/1995 ning valitsuse dekreedile 35/1995.

Advokaadid

Advokaadi tasusid reguleeritakse Soomes äriseadustiku (18:5), õigusabi seaduse 257/2002 ning valitsuse dekreediga 290/2008.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Soomes kuuluvad kindlaksmääratud kulude hulka menetluskulud ning dokumentide tasu. Menetluskulud (kohtukulu, asja läbivaatamiskulu, kättetoimetamise kulu) maksab pool hüvitisena kohtuistungi  pidamise ning menetluse käigus võetud meetmete eest. Menetluskulude hulka kuulub ka kohtuotsust või vaheotsust sisaldavate ametlike dokumentide kättetoimetamine. Kohtukulud varieeruvad 79 eurost tsiviilasja puhul piirkonnakohtus 223 euroni kohtuasja puhul turukohtus.

Dokumentide tasu (väljavõtete tasu, koopiate tegemise tasu, tõendite tasu) tuleb maksta konkreetselt taotletud dokumentide eest, välja arvatud juhul, kui kehtib seaduslik vabastus tasu maksmisest. Näiteks ei pea dokumentide eest tasuma kannatanu kriminaalasjas, mille on algatanud prokurör.

Kulude üksikasjad on kättesaadavad Soome kohtusüsteemi veebisaidil ning kohtukulusid käsitlevas seaduses (kohtu- ja kohtuhaldusasutuste toimingute tasusid käsitlev seadus 701/1993) ning Riiginõukogu dekreetides.

Abielulahutuse asjade puhul koosnevad kohtukulud esialgsest 79 euro suurusest tasust ning menetluse jätkumisel pärast järelemõtlemisaega tasutavast 44 eurost. Advokaadi abi kasutamise tasu võib ulatuda ligikaudu 1000 euroni. Hagimenetluse puhul on tasu 72 eurot. Tsiviilasjade puhul on kohtukulud 79–179 eurot piirkonnakohtus ning lisaks tuleb tasuda 179 eurot, kui asi kaevatakse edasi apellatsioonikohtusse. Advokaadi tasu võib ulatuda 6000 euroni või üle selle.

Tsiviilasja menetluse etapp, kus pooled peavad maksma kindlaksmääratud kulud

Pooled peavad maksma tsiviilmenetluse kindlaksmääratud kulud menetluse lõpus.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Soomes ei pea pooled midagi maksma kriminaalasjade puhul, mille on algatanud prokurör esimese astme kohtus.

Kriminaalmenetluse etapp, kus pooled peavad maksma kindlaksmääratud kulud

Pooled peavad maksma kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud menetluse lõpus.

Põhiseadusliku menetluse kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohut Soomes ei ole ning asjakohased kohtuasjad lahendatakse kriminaalmenetluses. Soomes ei pea pooled midagi tasuma kriminaalasjade puhul, mille on algatanud prokurör esimese astme kohtus.

Põhiseadusliku menetluse etapp, kus pooled peavad maksma kindlaksmääratud kulud

Kulud tuleb tasuda menetluse lõpus.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusesindaja peab andma võimaliku kohtuvaidluse pooltele eelteavet, et nad mõistaksid oma õigusi ja kohustusi, nende võimalust kohtuvaidlus võita ja seonduvaid kulusid, kaasa arvatud need, mida peab tõenäoliselt kandma kohtuvaidluse kaotanud pool. Seda reguleerib Soome Advokatuuri Lingil klikates avaneb uus akenkodukord. Vandeadvokaat on kohustatud säilitama kliendi konfidentsiaalsuse.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Soomes?

Teave kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeeriumi veebisaidil.

Mis keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Soomes?

Teave on kättesaadav soome, rootsi ja inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teave vahenduse kohta on kättesaadav justiitsministeeriumi ning Soome Tervise ja Heaolu Instituudi veebisaidil.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Üksikasjalik teave kulude ja kohtumenetluse kulude kohta on tasuta kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenSoome justiitsministeeriumi veebisaidil.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Teave menetluste keskmise kestuse kohta on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeeriumi veebisaidil tegevuse „Ülevaade” all.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Teave menetluse keskmiste kogukulude kohta on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenSoome kohtusüsteemi veebisaidil.

Käibemaks

Kuidas saab vajalikku teavet

Teave on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeeriumi veebisaidil. Vastavalt Soome Advokatuuri tasusid käsitlevatele suunistele peab kliendile esitatav ülesande täitmise hinnanguline kulu sisaldama käibemaksu.

Millist määra kohaldatakse?

Õigusteenuste suhtes kehtib 22-protsendiline käibemaksumäär. Õigusabi tasude suhtes käibemaksu siiski ei kohaldata.

Õigusabi

Tsiviilõiguses kohaldatav sissetuleku künnis

Sissetuleku künnist arvutatakse vastavalt konkreetsele valemile. Üldjuhul antakse tasuta õigusabi juhul, kui taotleja sissetulek üksiku isiku puhul on alla 700 euro kuus. Samuti võidakse õigusabi anda järkjärgulise mahaarvatise alusel, kui taotleja sissetulek on 700 kuni 1500 eurot. Õigusabi ei anta, kui taotleja sissetulek on üle 1500 euro kuus. Vastavad summad abikaasade puhul on kummagi kohta 600 ja 1300 eurot. Lisateavet saab kohtusüsteemi veebisaidilt. Taotlejad, kellele antakse õigusabi mahaarvatise alusel, peavad tasuma õigusabi tasu suuruses 70 eurot. Lisaks peavad taotlejad, kelle likviidsed varad ületavad 5000 eurot, tasuma täiendavat mahaarvatist.

Kriminaalõiguses kohaldatav sissetuleku künnis kostja puhul

Sissetuleku künnist arvutatakse konkreetse valemi alusel. Üldjuhul antakse õigusabi juhul, kui taotleja sissetulek üksiku isiku puhul on alla 700 euro kuus. Samuti võidakse õigusabi anda järkjärgulise mahaarvatise alusel, kui taotleja sissetulek on 700 kuni 1500 eurot. Õigusabi ei anta, kui taotleja sissetulek on üle 1500 euro kuus. Vastavad summad abikaasade puhul on kummagi kohta 600 ja 1300 eurot. Lisateavet leiab kohtusüsteemi veebisaidilt. Taotlejad, kellele antakse õigusabi mahaarvatise alusel, peavad tasuma õigusabi tasu suuruses 70 eurot. Lisaks peavad taotlejad, kelle likviidsed varad ületavad 5000 eurot, tasuma täiendavat mahaarvatist.

Lisaks eelnevale on kostjal õigus riiklikule kaitsjale, hoolimata varalisest seisundist, kui teda süüdistatakse kuriteo toimepanemises raskendavatel asjaoludel või kui ta on vahistatud või kinni peetud. Kohus võib ka omal algatusel määrata riikliku kaitsja alla 18-aastasele isikule või isikule, kes ei ole võimeline endale kaitsjat leidma. Kui kostja siiski süüdi mõistetakse, peab ta riigile tagasi maksma riikliku kaitsja tasu, välja arvatud juhul, kui tal on õigus saada õigusabi. Sellisel juhul määratakse kostja maksekohustus vastavalt õigusabi eeskirjadele.

Kriminaalõiguses kohaldatav sissetuleku künnis kannatanu puhul

Raskendavatel asjaoludel toimepandud kuritegude, sealhulgas koduvägivalla ja seksuaalkuritegude tõttu kannatanutel, on õigus advokaadile ja tugiisikule, hoolimata nende rahalisest seisundist.

Lisaks võib kannatanu saada õigusabi vastavalt tavapärastele kriteeriumidele: üldjuhul antakse õigusabi juhul, kui taotleja sissetulek üksiku isiku puhul on alla 700 euro kuus. Samuti võidakse õigusabi saada järkjärgulise mahaarvatise alusel, kui taotleja sissetulek on 700 kuni 1500 eurot. Õigusabi ei anta, kui taotleja sissetulek on üle 1500 euro kuus. Vastavad summad abikaasade puhul on kummagi kohta 600 ja 1300 eurot. Taotlejad, kellele antakse õigusabi mahaarvatise alusel, peavad tasuma õigusabi tasu suuruses 70 eurot. Lisaks peavad taotlejad, kelle likviidsed varad ületavad 5000 eurot, tasuma täiendavat mahaarvatist.

Muud kannatanule õigusabi andmisega seotud tingimused

Õigusabi taotletakse riigi õigusabi büroos. Abi võib taotleda ükskõik millises riigi õigusabi büroos hoolimata sellest, kus taotleja elab. Sageli on lihtsam esitada taotlus lähimas büroos.

Taotleja peab esitama tõendi rahalise olukorra kohta, kohtukulude kindlustuse ja selgituse, mille pärast õigusabi taotletakse.

Taotlus esitatakse õigusabi büroos kas suuliselt või kirjalikult ning taotlusele tuleb lisada vajalikud dokumendid. Taotlusvormi ja lisad võib saata ka riigi õigusabi büroosse posti, faksi või e-posti teel.

Taotlusvorm on kättesaadav õigusabi taotlusvormi leheküljel, riigi õigusabi büroodes, kohtutes ja advokaadibüroodes.

Kui taotleja soovib saada kohtuasjas eraadvokaadi abi, võib advokaat esitada õigusabi taotluse.

Kui isik on kannatanud koduvägivalla või seksuaalkuritegude tagajärjel, võib kohus määrata kannatanule advokaadi või tugiisiku kohtueelse uurimise või kohtumenetluse ajaks. Kui kannatanu soovib esitada nõude kohtumenetluse ajal, määrab kohus advokaadi. Nõude puudumise korral võidakse nimetada tugiisik.

Nagu eespool märgitud, määratakse taotluse korral riiklik kaitsja isikule, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises raskendavatel asjaoludel, või isikule, kes on vahistatud või kinni peetud. Kohus võib ka omal algatusel määrata riikliku kaitsja alla 18-aastasele isikule või isikule, kes ei ole võimeline ise omale kaitsjat leidma.

Tasuta kohtumenetlused

Õigusabi saaja on maksekohustusest vabastatud.

Lisaks on seaduses ette nähtud, et teatavate kohtuasjade menetlemine on tasuta. Sellisteks asjadeks on nt eraisikute võla kohandamine ning prokuröri algatatud kriminaalasjad esimese astme kohtus. Välisriikide ametiasutuste ja kodanike puhul võivad menetlused olla tasuta, kui tegemist on vastastikuse õigusabiga.

Millal peab kohtuvaidluse kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Üldreeglina tasub tsiviilasjade puhul kohtukulud kohtuvaidluse kaotanud pool (eranditeks on kaebuste ja kohustuslike õigusnormidega seotud kohtuasjad, nt paljud perekonnaõiguse asjad. Halduskohtus kannavad mõlemad poole enda kulud. Kohtuotsuses sedastatakse, kas kohtuvaidluse kaotanud pool peab maksma võitnud poole kulud.

Ekspertide tasud

Kohus otsustab ekspertide tasu suuruse. Kõnealuste tasude suurus ei ole kindlaks määratud, kuid need peavad olema mõistlikud.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kohus otsustab tõlkijate ja tõlkide tasud. Kõnealuste tasude suurus ei ole kindlaks määratud, kuid need peavad olema mõistlikud. Tõlkija keskmine tasu on 80 eurot lehekülje kohta. Õigusabi määramise korral ei pea pool kõnealuseid tasusid maksma.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenSoome justiitsministeeriumi veebisait

Lingil klikates avaneb uus akenSoome kohtusüsteemi veebisait

Lingil klikates avaneb uus akenSoome Advokatuuri veebisait

Seonduvad manused

Soome aruanne kulude läbipaistvuse uuringute kohtaPDF(504 Kb)en

Viimati uuendatud: 14/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje rootsi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Menetluskulud - Rootsi

Sellelt lehelt leiate andmed eeldatavate menetluskulude kohta Rootsis.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Advokaadid

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamine on Rootsis reguleerimata. Kui õigusabi osutatakse, kohaldatakse valitsuse määratud tunnitasu. 2012. aastal oli tunnitasu üldjuhul 1205 Rootsi krooni ilma käibemaksuta (st 1506 Rootsi krooni käibemaksuga). Rootsi Advokatuuri (advokater) liikmete tegevusjuhendis on sätestatud, et advokatuuri liikmete võetavad tasud peavad olema mõistlikud.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilasjas hagi esitamiseks peab hageja maksma hagi esitamise eest kohtule lõivu. Praegu on hagi esitamise lõiv 450 Rootsi krooni (umbes 50 eurot).

Tsiviilasjades, mida on võimalik lahendada kohtuväliselt ja kus nõude väärtus ei ületa poolt riiklikus kindlustusseaduses sätestatud alussummat (2012. aasta alussumma oli 44 000 Rootsi krooni, seega pool alussummat oli 2012. aastal 22 000 Rootsi krooni), ei või kohtukulude hüvitamine katta muid kulusid, v.a järgmised kulud:

  1. õigusnõustamise kulud, mis piirduvad ajaliselt ühe tunniga korra kohta iga käsitletava juhtumi puhul; küsitav tasu vastab õigusabi seaduse (1996:1619) kohaselt ühe tunni õigusalase nõustamise eest makstavale summale;
  2. hagi esitamise lõiv;
  3. menetlusosalise või tema õigusesindaja sõidukulud ja päevarahad seoses kohtuistungile ilmumisega, või õigusesindaja sõidukulud ja päevarahad, kui menetlusosalise isiklik kohalolek ei ole nõutav;
  4. tunnistajate kantud kulud;
  5. tõlkekulud.

Hüvitist makstakse ainult juhul, kui kulud olid vajalikud asjaomase menetlusosalise huvide kaitsmiseks.

Muudes tsiviilasjades (st nendes, mille väärtus ületab riikliku kindlustusseaduse kohaselt poole alussummast) selliseid piiranguid ega kindlaksmääratud kulusid ei ole.

Tsiviilmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Hagi esitamise lõiv tuleb tasuda hagi esitamisel kohtusse. Põhjalikumalt seda reguleeritud ei ole. Õigusabi seaduses on siiski sätestatud, et kui õigusabi on antud, peab pool maksma õigusesindajale õigusabi lõivu, kui kulud tekivad. Lõivu aluseks on poole sissetulek.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kui kohus määrab kahtlustatavale/süüdistatavale riikliku kaitsja, kohaldatakse advokaate käsitlevas osas nimetatud tunnitasumäära. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda õigusabilõivuna, kui ta oleks õigusabi saanud.

Teatavatel juhtudel võib määrata kannatanu (st kuriteo väidetava ohvri) kaitsja vastavalt kannatanu kaitse seadusele. Kannatanu ei vastuta kaitsjale tasu maksmise eest. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kannatanu kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda siis, kui ta oleks õigusabi saanud.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kui kohus otsustab, et süüdimõistetu peab riigilt saadud vahendid tagasi maksma vastavalt kohtuotsusele tema kaitsja või kannatanu kaitsja tasustamise kohta, makstakse summad pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Rootsis konstitutsioonikohtu menetlust kui sellist ei eksisteeri. Pool võib siiski nõuda riigilt kahjutasu inimõiguste rikkumise eest. Kui ta seda teeb, kohaldatakse eespool nimetatud korda õigusvaldkonna ametikohtade tasustamise kohta ja nõutakse kindlaksmääratud tasu.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kehtib eespool antud teave.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Seoses Rootsi Advokatuuri liikme antava teabega poolte õiguste ja kohustuste ning nende eduvõimaluste kohta on Rootsi kohtumenetluse seadustikus sätestatud vaid see, et advokatuuri liige peab kutsealal talle usaldatud ülesandeid täitma ausalt ja kohusetundlikult ning jälgima alati advokaadi head tava.

Lisaks sellele on Rootsi Advokatuuri liikmete tegevusjuhendis sätestatud, et liige peaks ülesande täitma hakkamise hetkest teavitama oma klienti tasu määramise ja sissenõudmise korrast. Tegevusjuhendi kohaselt võib tasu sisse nõuda arvega täidetava ülesande ühe osa täitmisel, arvega ülesande tervikuna täitmisel või osade kaupa. Nende õigusesindajate kohta, kes ei kuulu Rootsi Advokatuuri, selliseid sätteid ei eksisteeri.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Rootsis?

Õigusabi käsitlevat teavet (ka inglise keeles) on võimalik leida Lingil klikates avaneb uus akenRiigi Õigusabi Ameti veebisaidilt. Kohtukulusid käsitlevat teavet (ka inglise keeles) on võimalik leida Lingil klikates avaneb uus akenRootsi kohtute veebisaidilt. Teavet võib leida ka (peaaegu kõikides ELi ametlikes keeltes) Lingil klikates avaneb uus akentsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidilt.

Mis keeles on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Rootsis?

Keelevalik on täpsustatud igal veebisaidil.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teavet võib leida Lingil klikates avaneb uus akentsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidilt.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Lisateavet kulude kohta on võimalik leida Lingil klikates avaneb uus akenRootsi kohtute veebisaidilt. See on valitsuse ametlik veebisait, mis on olemas nii rootsi kui ka inglise keeles ning kus on esitatud Rootsi kohtute ja kohtumenetluste kirjeldus.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Rootsis püütakse tsiviilasjad lahendada keskmiselt kuni 7 kuu jooksul piirkonnakohtus ja kuni 5 kuu jooksul apellatsioonikohtus. 2011. aastal vältas suurem osa kohtuasju siiski keskmiselt 7,9 kuud piirkonnakohtus ja 5 kuud apellatsioonikohtus. Teavet võib leida (ainult rootsi keeles) Lingil klikates avaneb uus akenRootsi kohtute veebisaidilt, kus on üleval Rootsi kohtute aastaaruanded.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Ametlikku teavet selle küsimuse kohta ei ole.

Käibemaks

Millist käibemaksumäära kohaldatakse?

Rootsi kohtutele esitatava hagi eest makstavale lõivule käibemaksu ei lisata. Eraviisilised õigusteenused maksustatakse 25%-lise käibemaksuga.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigusabi saamiseks peab taotleja sissetulek jääma allapoole teatavat künnist, milleks praegu on 260 000 Rootsi krooni (umbes 25 000 eurot). Taotleja sissetuleku hindamisel võetakse arvesse kogu tema rahalist seisu, sealhulgas näiteks lapse elatise kulusid, kinnisvaraga seotud kulusid ja võlgu. Piiriülestes asjades võib õigusabi anda ka siis, kui taotleja sissetulek ületab 260 000 Rootsi krooni, eeldusel et ta ei suuda kulusid tasuda. Luba antakse Rootsi ja taotleja elukohajärgse ELi liikmesriigi elukalliduse erinevuse alusel.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlusaluse/süüdistatava suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kui teatavad tingimused on täidetud, on igal kahtlusalusel/süüdistataval õigus riiklikule kaitsjale sissetulekust olenemata. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja teenuste eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda õigusabilõivuna, kui ta oleks õigusabi saanud.

Kriminaalõiguse valdkonnas ohvrite suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kui teatavad tingimused on täidetud, on igal ohvril sõltumata sissetulekust õigus kaitsjale vastavalt kannatanu kaitse seadusele.

Ohvritele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Teatavatel juhtudel võib kohus määrata ohvri abistamiseks „kannatanu kaitsja”, kes on tavaliselt advokaat (advokat). Ohver võib saada abi kannatanu kaitsjalt, eeldusel et ta on kuriteoohver (kannatanu) ja tema suhtes on sooritatud seksuaalkuritegu, rünne, rööv, vabaduse ebaseaduslik võtmine või muu kuritegu, mille eest teo toimepanijale võib määrata vangistuse. Kohus määrab kannatanu kaitsja, kuid seda saab teha alles pärast kohtueelse uurimise algatamist. Kannatanu kaitsjale maksab riik ja ohver ei pea midagi tasuma.

Kahtlusalusele või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Vahistatud kahtlusaluse või kinnipeetava taotlusel määratakse talle riiklik kaitsja. Riiklik kaitsja määratakse ka süüteos kahtlustatava isiku taotlusel, välja arvatud siis, kui maksimaalne karistus asjaomase süüteo eest on alla kuue kuu pikkune vangistus.

Riiklik kaitsja määratakse ka järgmistel juhtudel:

  1. kui kahtlusalusel on vaja kaitsjat kuriteo uurimisega seoses;
  2. kui kaitsjat on vaja seoses kahtlustega kehtestatava karistuse suhtes ja on põhjust kehtestada karistus, mis ei seisne trahvis ega tingimisi karistuses ega selliste karistuste liitmises;
  3. kui kahtlusaluse isiklik seisukord või asja sisu seda nõuavad.

Kui kahtlusalust esindab tema enda valitud kaitsja, ei määrata riiklikku kaitsjat.

Kuludeta kohtumenetlused

Kui määratakse õigusabi, ei pea hageja hagi esitamise lõivu kohtule tasuma. Kostja ei pea kohtule üldse lõive tasuma. Pooltel võib siiski tekkida kohustus tasuda teise poole kohtukulud, sealhulgas hagi esitamise lõiv. Apellatsioonikohtusse ja ülemkohtusse esitatavate kaebuste eest lõive ette nähtud ei ole.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Üldjuhul tasub kaotanud pool vastaspoole kohtukulud. Kohtukulude hüvitamisega kaetakse täielikult kohtuasja ettevalmistamise, õigusesindaja kohtus esinemise ja tõendite esitamisega tekkinud kulud (sealhulgas tunnistajate ja ekspertide kulud), kui need kulud olid vajalikud menetlusosalise huvide kaitsmiseks. Hüvitist makstakse ka menetlusosalise kaotatud aja ja tema tehtud jõupingutuste eest. Vaidluse lahendamise eesmärgil toimunud läbirääkimised, mis mõjutavad otseselt menetlusosalise esitatud hagi tulemust, loetakse samuti kohtuasja ettevalmistamiseks võetud meetmeteks.

Ekspertide tasud

Kohaldatakse eelmist vastust kulude kandmise ja hüvitamise kohta.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kui pool, tunnistaja või muu kohtus ärakuulatav isik ei mõista ega räägi rootsi keelt, palgatakse kohtu abistamiseks tõlk. Vajaduse korral võib kohus pakkuda kohtule esitatud ja kohtu esitatud dokumentide tõlkimise teenust. Kohus maksab suulise ja kirjaliku tõlke kulud ning pooled ei pea neid katma.

Seotud lingid

Rootsi aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(457 Kb)en

Viimati uuendatud: 19/03/2013

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Inglismaa ja Wales

Sellel lehel leiate teavet kohtumenetluse kulude kohta Inglismaal ja Walesis. Käsitletavad teemad hõlmavad õigusekspertide, õigusabi ja vahendamise tasusid ning kindlaksmääratud kulusid, näiteks kohtukulud.

Kust leida teavet menetluskulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Teavet kohtumenetluse käigu ja kulude kohta Inglismaal ja Walesis valmistatakse praegu ette üleslaadimiseks Ühendkuningriigi valitsuse veebisaidile Lingil klikates avaneb uus akenDirectgov. Directgov pakub hõlpsat juurdepääsu valitsuse teabele.

Inglismaal ja Walesis kehtivate kohtukulude (kuid mitte kõigi eri menetluskulude) kohta leiate üksikasjalikku teavet Lingil klikates avaneb uus akenkuningliku kohtuameti (Her Majesty’s Courts Service) veebisaidilt. Veebisaidil antakse teavet Inglismaa ja Walesi kohtutes nõutavate eri kohtulõivude kohta ning selgitatakse, millistel juhtudel neid tasuda tuleb. Samuti leiate veebisaidil teavet kohtukulude summat reguleerivate õigusaktide või seaduste kohta.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Menetluste keskmist kestust ei ole võimalik üheselt määratleda, sest iga kohtuasi on erinev. Teatavat liiki kohtuasjade menetlemiseks kuluvat aega võib osata hinnata asjaomane kohus.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Keskmisi kogukulusid ei ole võimalik üheselt määratleda, sest iga kohtuasi on erinev. Teatavat liiki menetlustele kvalifitseerunud õigusnõustaja võib osata anda teile ülevaate võimalikest kuludest.

Käibemaks

Advokaaditasu: Tavaliselt lisandub õigusnõustajate ja vandeadvokaatide esitatud arvetele ning teatavatele maksetele käibemaks (käibemaksumäär on 15 %, kuid tõenäoliselt tõuseb see 2010. aastal 17,5 %-le). Ühendkuningriigis on käibemaksukohustuslasena registreerimine kohustuslik alates teatavast tulumäärast. Täpsemat teavet saab Lingil klikates avaneb uus akenTema Majesteedi maksu- ja tolliameti (HM Revenue & Customs) veebisaidilt.

Kohtukulud: Kohtukuludelt käibemaksu ei arvestata.

Õigusekspertide tasud

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Õigusnõustajad

Lingil klikates avaneb uus akenÕigusnõustajate tegevusjuhendi kohaselt peavad õigusnõustajad (solicitors) andma klientidele nende kulude kohta võimalikult täpset teavet (eeskiri 2.03). Eeskirjaga 2.03 on eraldi ette nähtud kohustus teavitada kliente oma tasudest ja maksetähtaegadest ning tutvustada neile rahastamisvõimalusi, sealhulgas õigust riiklikule rahastamisele. Samuti peavad õigusnõustajad oma kliente teavitama võimalikust kohustusest hüvitada kolmanda isiku kulud. Neid sätteid kohaldatakse võrdselt nii Inglismaal ja Walesis praktiseerivate registreeritud Euroopa advokaatide kui ka õigusnõustajate, teiste advokaatide ja mitte-advokaatide õigusbüroode suhtes, mille tegevust reguleerib õigusnõustajate regulatiivasutus (Solicitors Regulation Authority). Esimestes kliendile saadetavates teatistes peavad olema märgitud ka kliendi eesmärgid, valikuvõimalused ning juhtumi üksikasjad (kooskõlas juhendi eeskirjaga 2.02).

Kuluarve koostamise järel võivad õigusnõustajate tasusid hinnata õigusalaste kaebuste teenistus (Legal Complaints Service) ning kohtute juures töötavad maksuametnikud. 2009. aasta õigusnõustajate tasustamise (kohtuvaidluseta lahendatud juhtumite puhul) korraldusega on ette nähtud, et õigusnõustajate tasu peab olema õiglane ja mõistlik, võttes arvesse kõiki kohtuväliselt lahendatud juhtumiga seotud asjaolusid. Kui vaidlusalune kuluarve on esitatud juhtumi kohtuvälisel lahendamisel tehtud töö eest, on õigusalaste kaebuste teenistusel õigus hinnata, kas arve on õiglane ja mõistlik. Kui arvet peetakse liiga suureks, määratakse sellises hinnangus kindlaks ka õiglaseks ja mõistlikuks peetav arvesumma. Kohtuistungitel osalemise (contentious business) eest nõutavates tasudes lepitakse kokku kooskõlas 1974. aasta õigusnõustajate seaduses sätestatud nõuetega ning vajaduse korral hindab neid kohus.

Vandeadvokaadid

Vandeadvokaatide (barristers) tasud arutatakse läbi ja lepitakse kokku enamasti juba enne töö vastuvõtmist, mistõttu ei ole tarvis nii üksikasjalike ettekirjutustega norme. Inglismaa ja Walesi advokatuuri tegevusjuhendis on sätestatud füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate vandeadvokaatide tasustamise põhimõtted. Kõnealuse tegevusjuhendi kohaselt võivad osutatud vandeadvokaadid esitada arveid igasuguse õiguspärastel alustel tehtud töö eest, mis ei hõlma palga maksmist. Samuti käsitletakse selles juhendis tööd, mida füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat teostab teise vandeadvokaadi nimel. Kõiki kuludega seotud eeskirjade eiramisi uurib advokatuuri standardikomisjon (Bar Standards Board), kusjuures uurimine võib lõppeda distsiplinaarvastutusele võtmisega.

Kohtutäiturid

Maakohtute kohtutäituritele (bailiffs) makstavad tasud on kohtukulud, mis sisalduvad seega juba eespool osutatud menetluskuludes.

2003. aasta kohtute seaduse kohaselt kehtestab kõrgema astme kohtu täitevametnikele makstavate tasude määrad lordkantsler. Teavet selliste tasude kohta saab kuningliku kohtuameti veebisaidilt.

Sertifitseeritud kohtutäiturite tasustamise süsteem on keeruline – igale täitevvõimu astmele vastab erinev tasustruktuur. Mõni neist tasustruktuuridest on kehtestatud seadusega, näiteks kohaliku kinnisvaramaksuga seotud struktuurid; teiste tasude määrades lepivad kokku kohtutäiturite ühing ning kliendid.

Kuninglikus kohtuametis töötatakse praegu välja sertifitseeritud kohtutäiturite töö ja tasustamise struktuuri muudatusi. Ehkki need muudatused ei jõustu tõenäoliselt enne 2012. aasta aprilli, tuleb käesolevat veebisaiti muudatuste kajastamise eesmärgil uuendada.

Vannutamine

Vannutamine on valdkond, kus kõigi õigusekspertide suhtes kohaldatakse kindlasummalisi tasusid. 1990. aasta kohtute ja õigusteenuste seaduse kohaselt kehtestab kõigile õigusekspertidele vannutamise eest ettenähtud tasude summad lordkantsler. Praegu on selliseks tasuks kehtestatud viis naela kirjaliku vandetunnistuse või suulise kinnituse eest ning kaks naela tõendi esitamise eest.

Kulusid käsitleva teabe allikad

Kust leida teavet Inglismaal ja Walesis kehtivate kohtukulude kohta?

Teavet kohtukulude kohta leiab Lingil klikates avaneb uus akenkuningliku kohtuameti veebisaidilt, kuid teada on vaja ka muude kulude, näiteks õigusliku esindamise teenuse kulude kohta. Õigusliku esindaja leidmisel võivad abiks olla Lingil klikates avaneb uus akenõigusliit (Law Society) ja Lingil klikates avaneb uus akenadvokatuuri nõukogu (Bar Council), kuigi need asutused ei saa anda teile teavet õigusliku esindamise kulude kohta – see sõltub konkreetse juhtumiga seotud asjaoludest. Piiriüleste kohtuvaidluste puhul tuleb üldjuhul maksta advokaaditasu nii riigis, kus kohtuprotsess algatati, kui ka riigis, kus kohtuvaidlus toimub.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetlustes

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluste poolte puhul

Teavet kohtukulude kohta leiab Lingil klikates avaneb uus akenkuningliku kohtuameti veebisaidilt. Need lisanduvad õigusliku esindamise tasule.

Millises tsiviilmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kohtukulud tuleb tasuda kohtuprotsessi alustamisel, kui asjaomase menetluse puhul on kohtukulud nõutavad; kõik muud tasud ja kindlaksmääratud kulud tuleb tavaliselt tasuda pärast kohtumenetluse lõpetamist.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetlustes

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluste poolte puhul

Süüdistataval isikul võib kriminaalmenetluses olla õigus nõuda tasuta õigusabi ja kaitsjat, kui ta vastab asjakohastele tingimustele. Allpool on nii tasuta õigusabi kui ka selle saamise tingimuste kohta esitatud täpsemat teavet. Kui süüdistatav tasuta õigusabi ei saa, lepivad kuludes kokku süüdistatav ning tema õiguslik esindaja.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Tunnistajatega seotud kulud ja ekspertide tasud makstakse tavaliselt pärast kohtulahendi saavutamist.

Kindlaksmääratud kulud riigiõigusest tulenevates menetlustes

Kindlaksmääratud kulud riigiõigusest tulenevate menetluste poolte puhul

Kohtukulud sõltuvad menetluse liigist ning kohtuasja menetleva kohtu astmest (staatusest). Neile kuludele lisanduvad muud kulud, näiteks õigusliku esindamise eest.

Millises riigiõigusest tuleneva menetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kohtukulud tuleb tasuda menetluse alguses, kui asjaomase menetluse puhul on kohtukulud nõutavad; kõik muud tasud / kindlaksmääratud kulud tuleb tavaliselt tasuda pärast kohtumenetluse lõpetamist.

Ekspertide tasud

Tsiviilmenetluste puhul on 5000 naelast väiksemate nõuete puhul ekspertide tasu ülempiiriks kehtestatud 200 naela, kuid kõigil muudel juhtudel on kohtunikul õigus tasu ise määrata. Kohtutelt nõutakse vaid ühe, mõlemat poolt nõustava eksperdi kaasamist. Lisateavet saab Lingil klikates avaneb uus akenÜhendkuningriigi justiitsministeeriumi veebisaidilt.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tsiviilkohtutes menetletavate kohtuasjade puhul tellitakse ja tasustatakse tõlke enamasti kesktasandil. Tõlgi teenuse eest makstakse riiklikult aga vaid teatavatel tingimustel. Tegu peab olema kas üleandmisistungiga (kus otsustatakse, kas juhtum saadetakse arutamiseks kõrgema astme kohtusse), perekonnaasju käsitleva kohtuasjaga, mis hõlmab lastega seotud küsimusi, või koduvägivalla (sealhulgas sundabielu) juhtumiga. Kui kohtuasi nendele kriteeriumitele ei vasta, võib tõlki siiski riigi vahenditest tasustada juhul, kui see on ainus võimalus, kuidas asjaomane kohtuprotsessi pool menetlusest aru saaks, ning kui asjaomasel poolel ei ole õigust riiklikule rahastamisele, ta ei suuda tõlgi teenuste eest ise tasuda ning tal ei ole sõpra või pereliiget, kes teda selles aidata saaks. Tõlketasu määratakse kindlaks tellimuse tingimustes. Tõlketasu suurus võib eri kohtuasjade puhul olla üsna erinev, sõltudes kohtuistungi kestusest, istungile ja sealt tagasi sõitmiseks kuluvast ajast ja läbitavast vahemaast ning reisimiseks kasutatavast transpordivahendist. Enammaksmise vältimiseks juhindutakse alati täpselt tellimuses kokkulepitud tingimustest.

Tõlkijate tasude kohta konkreetseid eeskirju ei ole. Iga tõlkija või tõlkebüroo määrab oma hinna ise.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Üldjuhul kannab kohtukulud kaotanud pool, kuid kulude väljamõistmine on täielikult kohtuniku otsustada. Kohtukulude väljamõistmisel võtab kohtunik arvesse poolte käitumist ning seda, kas enne menetlust ja selle ajal on püütud vaidlust lahendada (sealhulgas kasutada alternatiivseid vaidluste lahendamise viise). Väljamõistetavad kohtukulud võivad sisaldada ettenähtud kindlaksmääratud kulusid ning kohtuniku määratud summas kohtukulusid (sõltuvalt kulude liigist ning summast). Kohtukulusid võib käsitleda ka eraldi üksikasjaliku kuluhinnangu raames, mida kasutatakse tavaliselt keerukamate kohtuasjade puhul, mis nõuavad üksikasjalikumat kulude hindamist. Lisateavet selle menetluse kohta saab Lingil klikates avaneb uus akenÜhendkuningriigi justiitsministeeriumi veebisaidilt.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teavet vahendamise, sealhulgas teatavas osas ka selle maksumuse kohta leiab mitmelt veebisaidilt:

Teavet vaidluste lahendamise alternatiivsete viiside kohta lahkumineku puhul saab Lingil klikates avaneb uus akenperekonnaasjade vahendamise abiliini veebisaidilt (ainult perekonnaasjade vahendamine) või helistades numbril 0845 60 26 627 (Ühendkuningriigist) või +441823 623650 (väljastpoolt Ühendkuningriiki). Perekonnaasjade vahendamise kohta leiate teavet ka järgmistel veebisaitidel:

Nende veebisaitide külastajad võivad otsimootoritesse sisestada märksõna „family mediation” („vahendamine perekonnaasjades”).

Õigusabi

Tsiviilõiguse valdkonnas kohaldatav sissetuleku piirmäär

Teatavat liiki sissetulekust sõltuvaid toetusi (sissetulekutoetus, sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele, sissetulekust sõltuv töötuskindlustustoetus ja vanadushüvitis [pensionäridele]) saavatel isikutel on õigusabi subjekti staatus. See tähendab, et neil on automaatselt õigus saada tasuta õigusabi (tasuta õigusabi). Neid nelja toetuse liiki nimetatakse ka toimetulekutoetusteks, kuivõrd need tagavad toetuse saajale toimetulekuks vajaliku miinimumsumma.

Muul juhul saavad õigusabi vajavad isikud taotleda tasuta või mitteosamakselist teenust, kui nende igakuine brutosissetulek on alla 2657 naela, igakuiselt kasutada jääv sissetulekuosa alla 315 naela ning kui neil on kasutatavat kapitali 3000 naela väärtuses või vähem. Isikutele, kelle igakuiselt kasutada jääv sissetulekuosa on 316–733 naela või kelle kasutatava kapitali väärtus on 3000–8000 naela, pakutakse kulude hüvitamist, kui nad nõustuvad kohtukulud osaliselt ise tasuma. Osutatud sissetuleku ja kapitali piirmäärad kehtivad alates 2009. aasta aprillist. Need vaadatakse aga aeg-ajalt üle ning seetõttu võiks piirmäärade kehtivuse Lingil klikates avaneb uus akenõigusteenuste komisjonilt (Legal Services Commission, mille ülesanne on Inglismaa ja Walesi õigusabi süsteemi haldamine) alati üle küsida.

Rahalistele kriteeriumitele vastamise kõrval peab taotleja tõendama, et tal on põhjendatud alus kohtumenetluse algatamiseks või selles kostjana või muu poolena osalemiseks ning et õigusabi saamine on kohtuasja asjaolusid arvesse võttes põhjendatud. Õigusteenuste komisjon peab hindama protsessi võitmise tõenäosust ning seda, kas kohtuvaidlusest saadav tulu kaaluks üles võimalikud riiklikud kulutused ning kas taotleja saaks kohtuprotsessist märkimisväärset isiklikku tulu, millega ta saaks võidu korral kulud riigile hüvitada. Sarnastest asjaoludest lähtub kohtumenetluses osalemise üle otsustamisel ka keskmise sissetulekuga klient, kes tasub selle eest ise.

Kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatavatele kohaldatav sissetuleku piirmäär

Alates 2006. aasta oktoobrist tuleb Inglismaal ja Walesis rahukohtu ette astuvate süüdistatavate puhul teha varalise olukorra hindamine, mille käigus hinnatakse taotleja sissetulekut, võttes arvesse tema perekondlikku olukorda, näiteks laste arvu. Kui taotleja kaalutud aastane brutosissetulek on väiksem kui 12 475 naela või kui taotleja saab teatavat toimetulekutoetust või on alla 18-aastane, on tal õigus saada õiguslik esindaja tasuta. Kui taotleja kaalutud aastane sissetulek on üle 22 325 naela, tal seda õigust ei ole. Kui taotleja korrigeeritud sissetulek jääb kahe osutatud piirmäära vahepeale, tehakse tema kasutada jääva sissetulekuosa kohta täpsem hinnang. Selle kalkulatsiooni tegemisel võetakse arvesse tegelikke eluaseme- ja lapsehoolduskulusid ning saadavaid toimetulekutoetusi. Kui taotleja igaaastaselt kasutada jääv sissetulekuosa ei ületa sel puhul 3398 naela, on tal õigus saada õiguslik esindaja tasuta.

2008. aasta novembris arutas valitsus ettepanekuid laiendada varalise olukorra hindamist Inglismaa ja Walesi kõrgema astme kriminaalkohtule, kroonikohtule, ning avalikustas oma vastuse 2009. aasta juunis laekunud märkustele. Valitsus kavatseb oma mudelit katsetada 2010. aasta jaanuaris viies kroonikohtus ning kavandab mudeli laiemat kasutuselevõttu 2010. aasta aprilli ja juuni vahel.

Kriminaalõiguse valdkonnas kannatanutele kohaldatav sissetuleku piirmäär

Kuriteos kannatanutele ei ole ette nähtud õigusabi. Küll aga pakuvad kohtuametnikud ning tunnistajateenistuse (Witness Service) töötajad neile emotsionaalset ja praktilist abi, näiteks eraldi ooteruume. Haavatavad ja ärahirmutatud tunnistajate jaoks on alaealistega seotud õigusasjade ja tunnistuste andmise 1999. aasta seadusega (Youth Justice and Criminal Evidence Act) ette nähtud erimeetmed, näiteks võimalus anda tunnistus videotehnika vahendusel samal ajal mujal viibides.

Riigiprokuratuur täiendas hiljuti leinajatele mõeldud teavet, mida politsei perekonnaasjadega tegelevad kontaktametnikud mõrvatute või tapetute perekonnaliikmetele jagavad. Kõnealune teabekogu sisaldab teavet ja nõuandeid eri perekonnaasjade lahendamiseks sellises olukorras ning soovitusi selle kohta, kust saada lisaabi, näiteks juhul, kui tarvis on õigusnõu lapse elukoha kindlaksmääramisel või otsustamisel, kellega laps suhtlema peaks.

Mõrvatute või tapetute perekonnaliikmetele õigusnõu pakkumist katsetati osana laiemast kannatanute toetuskavast. Leinavatele perekondadele võimaldati kuni 15 tunni ulatuses tasuta õigusnõu surmaga, kuid mitte otseselt kohtuprotsessiga seotud sotsiaalsetes ja isiklikes küsimustes. Katseprojekt lõppes 2008. aasta aprillis ning praegu koostatakse ettepanekuid, mille eesmärk on asutada katseprojektist saadud kogemustele tuginedes kõikjal Inglismaal ja Walesis õigusnõu pakkuv teenistus.

Samuti annab riigiprokuratuur kannatanutele suunatud programmi raames perekondadele võimaluse kohtuda enne kohtuistungit prokuröriga, et selgitada kannatanu avalduste sisu ja ülesehitust ning kaaluda võimalust, et prokurör loeb need enne kohtuotsuse tegemist ette. Pärast kohtuistungit võivad kannatanud liituda kriminaalhooldusteenistuse kannatanutele suunatud programmiga. Selle raames nimetatakse kannatanutele kontaktametnik, kes teavitab perekonda kohtuasja käigust (näiteks süüdistatavale mõistetud karistusest) ning toetab perekonda kannatanu avalduste uuendamisel, juhul kui nad soovivad süüdistatava tingimisi vabastamist käsitlevatel istungitel sõna võtta.

Muud süüdistatavale õigusabi andmise suhtes kehtivad tingimused

Kõik isikud, kes taotlevad tasuta õiguslikku esindamist Inglismaa ja Walesi rahukohtus või kroonikohtus, peavad ühtlasi läbima õigusemõistmise huvide hindamise. Selle käigus hinnatakse muu hulgas seda, kas süüdimõistmine väidetavas kuriteos võib süüdistatava jaoks kaasa tuua vangistuse või töökohakaotuse, ning seda, kas süüdistatav saab menetlusest aru ja suudab ennast esindada. Kui süüdistatava puhul kehtib üks või mitu osutatud tegurit, arvestatakse, et õigusemõistmise huvid nõuavad talle õigusabi määramist.

Tasuta kohtumenetlus

Teatavatel tingimustel ei pea üksikisik kohtukulusid tasuma. Talle võidakse kohtukulude puhul võimaldada täielik vabastus, mis tähendab, et ta ei pea kohtukulusid üldse maksma, või osaline vabastus, mille puhul peab ta tasuma vaid osa nendest kuludest. Lisateavet kohtukuludest vabastamise kohta leiab Lingil klikates avaneb uus akenkuningliku kohtuameti veebisaidilt.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenõigusteenuste komisjon,

Lingil klikates avaneb uus akenalternatiivne vaidluste lahendamine , Lingil klikates avaneb uus akenkogukonna õigusnõu, Lingil klikates avaneb uus akenriiklik vahendamise abiliin, Lingil klikates avaneb uus akenalternatiivsed vaidluste lahendamise viisid Ühendkuningriigi justiitsministeeriumi veebisaidil, Lingil klikates avaneb uus akenvahendamisele pühendatud osa kuningliku kohtuameti veebisaidil, Lingil klikates avaneb uus akenperekonnaasjade vahendamise abiliin, Lingil klikates avaneb uus akenDirect.gov.uk, Lingil klikates avaneb uus akenAdvice Now, Lingil klikates avaneb uus akenkogukonna õigusnõu, Lingil klikates avaneb uus akenAdviceguide – kodanike nõustamise büroo veebipõhine nõustamisteenus, Lingil klikates avaneb uus akenADR Now, Lingil klikates avaneb uus akenkuninglik kohtuamet, Lingil klikates avaneb uus akenõigusnõustajate tegevusjuhend, Lingil klikates avaneb uus akenTema Majesteedi maksu- ja tolliamet, Lingil klikates avaneb uus akenkuninglik kohtuamet, Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeerium, Lingil klikates avaneb uus akenkuninglik kohtuamet (kohtutäiturid), Lingil klikates avaneb uus akenjustiitsministeerium

Seonduvad manused

Ühendkuningriigi aruanne menetluskulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(448 Kb)en

Viimati uuendatud: 26/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Põhja-Iirimaa

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Põhja-Iirimaal.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Nii maakohtu kui ka kõrgemate kohtute puhul on olemas kulude astmestikud, millest osad sisaldavad spetsialistide tasusid.

Koopia õigusaktidest, millega sätestatakse maakohtu kulude astmestikud, on kättesaadav Lingil klikates avaneb uus akenÜhendkuningriigi Avaliku Sektori Teabe Talitusest. Kõrgema astme kohtu kulude astmestikud ei ole veebi teel kättesaadavad. Need astmestikud kehtivad ainult teatavatel juhtudel ja teatavatel tingimustel, need ei ole üldkohaldatavad.

Kohtukulude hindaja võib hinnata kohtukulusid mõningatel juhtudel: näiteks lahutusmenetluses ja arvelduskorralduse menetluses. Need kulud hõlmaksid ka õigusnõustaja tasusid.

Põhja-Iirimaa Õigusteenuste Komisjon kinnitab kindlasummalised tasud 1995. aasta lapsi käsitleva määrusega (Põhja-Iirimaa) reguleeritud, õigusabiga kaetavate lapse eestkoste asjade eest.

  • Perekonnaasjade kohtus toimuvate menetluste eest, mida rahastatakse ABWORi kava alusel (assistance by way of representation ehk õigusesindaja kaudu antav abi), tasutakse tunnitasu või kindlasummalise (üld)tasu alusel.
  • Perekonnaasjade kõrgema astme kohtus toimuvate menetluste puhul, mille suhtes kohaldatakse 1981. aasta õigusabi määruse (Põhja-Iirimaa) (õigusnõustajate ja kaitsjate tasustamine maakohtu menetlustes) artiklit 3, määratakse kulud ja tasutakse need tavatasude alusel. Kui artiklit 3 ei kohaldata, määratakse kulud ja tasutakse need tunnitasu alusel määruse artiklis 2 sätestatud ülemmäära piires.
  • Rahukohtus toimuvates lahuselu ja elatisemenetlustes, mida rahastatakse ABWORi kava alusel, määratakse kulud ja tasutakse need kindlasummalise tasu alusel.
  1. Õigusnõustajad (solicitors)
  2. Lingil klikates avaneb uus aken Põhja-Iirimaa Õigusühingu veebisaidilt võib saada abi õigusnõustaja otsimisel, kuid seal ei ole teavet õigusesindamise kulude kohta, sest need sõltuvad paljudest konkreetse asja eripärast tingitud teguritest.
  3. Vandeadvokaadid (barristers)
  4. Lingil klikates avaneb uus aken Põhja-Iirimaa Advokatuuri Raamatukogu veebisaidilt võib saada abi vandeadvokaadi otsimisel, kuid seal ei ole teavet õigusesindamise kulude kohta, sest need sõltuvad paljudest konkreetse asja eripärast tingitud teguritest.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Vaidluspoole kindlaksmääratud kulud tsiviilasja menetluses

Konstitutsioonikohtu menetluse kindlaksmääratud kulud sõltuvad menetluse algatamisjärgsest kohtust ja nende eest küsitakse asjaomase astme kohtu määratud hinda. Kehtivad kohtukulud leiate Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisaidilt.

Need ei hõlma õigusesindaja kulusid.

Eraldi kulud tekivad menetlusega Ühendkuningriigi Ülemkohtus ja need on esitatud siin: Lingil klikates avaneb uus akenÜhendkuningriigi Ülemkohtu tasud.

Millises tsiviilasja menetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kohtukulud makstakse tavaliselt kohtuasja algatamisel, kuid kohtuasja menetlemisel võivad tekkida kulud seoses lisamenetlustega: näiteks ajutiste meetmete kohaldamise taotlused, hindamismenetlused jne.

Tasuta õigusabi mittesaava isiku õigusabikulud tuleb kokku leppida isiku ja tema õigusesindaja vahel.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluses ei maksa tasuta õigusabi saav süüdistatav õigusabikulude eest. Tasuta õigusabi mittesaava isiku õigusabikulud tuleb kokku leppida isiku ja tema õigusesindaja vahel.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Menetluse tsiviilosaliste kulud, nagu tunnistajate kulud ja ekspertide tasud, tasutakse tavaliselt menetluse lõpetamisel. Tegemist ei ole siiski kindlaksmääratud kuludega ja nende suurus sõltub asja laadist.

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse kindlaksmääratud kulud sõltuvad menetluse algatamisjärgsest kohtust ja nende eest küsitakse asjaomase astme kohtu määratud hinda. Kehtivad kohtukulud leiate Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisaidilt.

Need ei hõlma õigusesindaja kulusid.

Eraldi kulud tekivad Lordide Kotta suunatud konstitutsioonikohtu menetluste puhul. Lordide Koja menetlus asendatakse uue Ühendkuningriigi Ülemkohtu menetlusega. Ülemkohtu kulud ei ole veel välja töötatud.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtukulud makstakse tavaliselt kohtuasja algatamisel, kuid kohtuasja menetlemisel võivad tekkida kulud seoses lisamenetlustega: näiteks ajutiste meetmete kohaldamise taotlused, hindamismenetlused jne.

Tasuta õigusabi mittesaava isiku õigusabikulud tuleb kokku leppida isiku ja tema õigusesindaja vahel.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusnõustajad peavad esitama umbkaudse hinnangu poolte võimalike kulude kohta. Kulud sõltuvad muidugi asja edenemisest/arengust ja täpset hinnangut ei pruugi menetluse alguses olla võimalik anda.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Põhja-Iirimaal?

Teavet kohtukulude kohta leiate Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisaidilt.

Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Õigusühingu ja Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Advokatuuri Raamatukogu veebisaitidelt võib saada abi õigusesindaja otsimisel, kuid nendel saitidel puudub teave õigusesindamise kulude kohta, sest need sõltuvad kohtuasjast ja sellest, kas pooltel on õigus tasuta õigusabile.

Mis keeles on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Põhja-Iirimaal?

Teavet kohtukulude kohta leiate inglise keeles Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisaidilt. Seda teavet võib taotluse korral mitmesse keelde tõlkida lasta.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teavet leiate Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisaidilt.

Lisateavet võib leida ka Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Õigusühingu veebisaidilt.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisaidil on loetletud kõik kohtukulud.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Statistikat kohtute tegevuse kohta võib leida Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisaidilt.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Sellise teabe allikat ei ole.

Maakohtu ja kõrgema astme kohtu puhul on olemas kulude astmestikud. Need on ainult juhised, mitte lõplikud kulud, sest kõikidel juhtudel need ei kehti. Need kehtivad vaid konkreetses astmes toimuvate menetluste puhul.

Maakohtu kehtiva astmestiku leiab Lingil klikates avaneb uus akenAvaliku Sektori Teabe Talituse veebisaidilt.

Kõrgema astme kohtu kulude astmestikud ei ole veebi teel kättesaadavad.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Tasutud ulatuses käibemaksu võib tagasi saada kuludelt, tasudelt ja lõivudelt 1983. aasta käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtukulude üksikasjad leiate Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisaidilt, kus kulud on esitatud käibemaksuta.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigusabi antakse tavaliselt üksikisikule, kelle aastane kasutadajääv sissetulek ei ületa 9937 inglise naela, välja arvatud isikukahju juhtumid, kus ülemmäär on 10955 naela. Mõningate avalike lapse eestkostet käsitlevate perekonnaõiguslike menetluste puhul antakse õigusabi ilma isiku sissetulekut arvestamata; tegemist on lapsi käsitleva määruse järgsete menetlustega. Lisateabe saamiseks pöörduge Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa kohtute ja tribunalide teenistuse poole.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlusaluse/süüdistatava suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Sissetulekukünnist õigusabi andmiseks kahtlusalusele või süüdistatavale Põhja-Iirimaal ei ole. Kohtunik määrab kahtlusalusele või süüdistatavale õigusabi, kui ta on veendunud, et isikul puuduvad piisavad vahendid õigusesindaja palkamiseks.

Kriminaalõiguse valdkonnas ohvrite suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Ohvritele ei anta kriminaalasjades õigusabi.

Kui kuriteoohver soovib hüvitist saada, õigusabi üldiselt ei kohaldata. Valitsus on loonud eraldi kava kuriteoohvritele hüvitise maksmiseks. Põhja-Iirimaal on selleks kuriteokahjude hüvitamise kava (Criminal Injury Compensation Scheme). Selle kava kohaselt ei ole ohvritel õigusnõu ega esindamist hüvitise taotlemisel vaja. Abi taotluse koostamiseks saab tasuta valitsuse rahastatavast asutusest Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Ohvriabiteenistus.

Ohvritele pakutakse kriminaalasjades tuge, mis ei kujuta endast õigusabi. Näiteks Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistuse veebisait pakub teavet ja virtuaalset menetluskäiku ohvritele ja tunnistajatele.

Heategevusorganisatsioon Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Ohvriabiteenistus pakub emotsionaalset tuge, teavet ja praktilist abi kuriteo ohvriks langenud inimestele.

Kahtlusalusele / süüdistatavale õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Selleks et saada tasuta kaitsja Põhja-Iirimaal, peavad kahtlusalused või süüdistatavad vastama kahele tingimusele: neil puuduvad piisavad vahendid kaitsja palkamiseks ja kohtumõistmise huvides peaks neile tasuta õigusabi võimaldama.

Kuludeta kohtumenetlused

  • Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistusel on kord, mille kohaselt saab kohtukulud kas kustutada või anda neist vabastuse. Selleks kontrollitakse sissetulekut ja taotlejad peavad täitma kindla vormi.
  • Kohtumenetlus on tasuta kahtlusalusele või süüdistatavale, kellele on antud kriminaalmenetluses õigusabi.
  • Nagu eespool osutatud, antakse õigusabi tavaliselt üksikisikule, kelle aastane kasutadajääv sissetulek ei ületa 9957 inglise naela.
  • Mõningate avalike lapse eestkostet käsitlevate perekonnaõiguslike menetluste puhul antakse õigusabi ilma isiku sissetulekut arvestamata; tegemist on lapsi käsitleva määruse järgsete menetlustega.
  • Kulude määramine või nendest vabastamine on kohtuniku otsustada.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kulude määramine on kohtuniku otsustada. Põhja-Iirimaa kõrgemate kohtute kodukord ja maakohtu kodukord (Põhja-Iirimaa) sisaldavad kulusid käsitlevaid eeskirju, kuid need ei ole veebi teel kättesaadavad.

Ekspertide tasud

Ekspertide arv on piiratud kohtu kodukorraga – Põhja-Iirimaa kõrgemate kohtute kodukorra ja maakohtu kodukorraga (Põhja-Iirimaa). Ekspertide puhul kindlaksmääratud kulusid ega kulude astmestikku ei ole, sest tasud sõltuvad eksperdi liigist ja nende ülesannetest menetluses.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kui tsiviilasja või perekonnaasja rahastatakse eraallikatest, peab tõlgi teenuseid vajav pool tõlke ise organiseerima ja tasud ise maksma.

Põhja-Iirimaa kohtute ja tribunalide teenistus korraldab ja rahastab kesksetest allikatest tõlgi teenused inglise keelt mitte kõnelevale menetlusosalisele järgmistes asjades: järelevalveasutusse paigutamine, lapsi hõlmavad perekonnaasjad või perevägivallaasjad (sealhulgas sundabielu).

Kui kohtuasi nimetatu alla ei kuulu, võidakse tõlgi kulud siiski hüvitada, kui kohtunik tõdeb, et see on kohtuasja poolele ainus võimalus menetlust mõista, ja kui pool ei suuda leida avalikku rahastamist ega tasuda tõlgi kulusid ise või kui kohtunik sõnaselgelt otsustab tõlgi määrata.

Kui Põhja-Iirimaa kohtute ja tribunalide teenistus määrab tõlgi ja hüvitab tema tasud, kinnitatakse see kirjalikult määramisotsuses. Tasu võib kohtuasjati erineda, sõltudes kohtuistungi pikkusest, kohtusse saabumise ja sealt lahkumise teekonna ja sõiduaja pikkusest ning tõlgi sõiduvahendist. Tasu tingimusi kohaldatakse kõikide asjade puhul rangelt, et ei tekiks ülemäärast hüvitamist.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Õigusühing

Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Advokatuuri Raamatukogu

Lingil klikates avaneb uus akenÜhendkuningriigi Avaliku Sektori Teabe Talitus

Lingil klikates avaneb uus akenTeave kohtukulude kohta Põhja-Iirimaa Kohtuteenistuselt

Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Kohtuteenistus

Lingil klikates avaneb uus akenTeave Põhja-Iirimaa Kohtuteenistuse ettevõtteregistrist

Lingil klikates avaneb uus akenPõhja-Iirimaa Ohvriabiteenistus

Lingil klikates avaneb uus akenTeave Põhja-Iirimaa Kohtuteenistuse poolt ohvritele ja tunnistajatele pakutava toe kohta

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.courtsni.gov.uk/en-GB/pages/default.aspxSeonduvad manused

Ühendkuningriigi aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohtaPDF(448 Kb)en

Viimati uuendatud: 26/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Menetluskulud - Šotimaa

Sellelt lehelt leiate andmed eeldatavate menetluskulude kohta Šotimaal.

Õigusvaldkonna ametite tasustamist reguleeriv raamistik

Tasu, mida õigusvaldkonna töötajad oma klientidelt küsivad, ei ole reguleeritud. Siiski on sätestatud tasud, mida kohtuvaidluse võitnud poolele võib hüvitada.

Õigusnõustajad

Õigusnõustajate tasu ei ole Šotimaal reguleeritud. Tasu oleneb mitmest eri tegurist, mis on seotud konkreetse juhtumiga.

Advokaadid

Advokaatide tasu ei ole Šotimaal reguleeritud. Tasu oleneb mitmest eri teguritest, mis on seotud konkreetse juhtumiga.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Šotimaal sõltuvad kindlaksmääratud kulud menetluse liigist ja kohtust, kus seda menetlema asutakse. Kindlaksmääratud kulud tasutakse menetluse eri etappides:

  • kohtumenetluse alustamiseks vajalike dokumentide esitamisel;
  • täiendavate dokumentide esitamisel;
  • kohtuistungi määramisel;
  • kohtu aja kasutamise eest kohtuistungil (päevatariifi alusel);
  • kulude maksustamiseks koostatud aruannete esitamisel;
  • edasikaebuse esitamisel.

Iga hagitüübi kohtukulud on sätestatud Šotimaa seaduse alusel antud õigusaktides (Scottish Statutory Instruments) ning neid tuntakse kulukorralduste (Fee Orders) nime all. Tsiviilmenetlustes lähtutakse šerifikohtute 1997. aasta kulukorraldusest ja sessioonikohtute 1997. aasta kulukorraldusest. Neid dokumente on hiljem muudetud mitme aktiga, et võtta arvesse kohtukulude suurenemist. Lisateavet kulukorralduste ja nende muutmise kohta Šotimaal leiate Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa kohtuameti veebisaidil.

Perekonnaõigus - lahutus/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamine

Šotimaal menetleb abielu lahutamise/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise avaldusi šerifikohus (Sheriff Court) või sessioonikohus (Court of Session), kasutades lihtsustatud menetlust või tavamenetlust.

Lihtsustatud lahutamise/partnerlussuhte lõpetamise avalduse šerifikohtusse esitamise tasu on praegu 95 naelsterlingit, sessioonikohtus aga 105 naelsterlingit. Kui šerifikohtu kohtutäitur peab kostjale lahutuspaberid kätte toimetama, tuleb maksta lisatasu. Šerifikohtus ja sessioonikohtus on selle teenuse hind 10 naelsterlingit, millele lisandub šerifikohtu kohtutäiturile eraldi makstav teenustasu.

Lahutamise/partnerlussuhte lõpetamise tavamenetlus algatatakse hagi esitamisega šerifikohtusse. Lahutamise või tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise menetluse algatamise lõiv on praegu 125 naelsterlingit. Selliste hagide puhul ei saa kohus korraldada teatise kättetoimetamist kostjale. Seepärast peab hageja maksma eraldi tasu dokumentide õigusnõustajale või šerifikohtu kohtutäiturile toimetamise eest. Samuti tuleb menetluse eri etappides maksta täiendavaid kohtukulusid vastavalt sellele, mis järgus kohtumenetlus parajasti on (vt ülal). Kui kohtuasjas ei ole kaitsjaid, tuleb otsuse saamiseks maksta täiendav tasu, mille suurus on praegu 55 naelsterlingit. Sessioonikohtus tuleb praegu lahutamise/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise hagi esitamise eest tasuda 140 naelsterlingit.

Perekonnaõigus – lapsehooldusõigus ja lapse ülalpidamine

Perekonnaõiguse asjade puhul oleneb kohtukulu suurus sellest, kas avaldus (või taotlus) lapse hooldusõiguse saamiseks ja lapse ülalpidamiseks on esitatud koos lahutamise/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise avaldusega (hagiga). Kui esitatud on ka lahutamise/tsiviilpartnerlussuhte lõpetamise avaldus (hagi), kohaldatakse lahutamise tavamenetluse tasusid.

Kui avaldust (või hagi) lahutamiseks ei esitata, kohaldatakse menetluse alustamise tasu, mis praegu on 80 naelsterlingit. Menetluse eri etappides tuleb maksta täiendavaid kohtukulusid olenevalt sellest, mis järgus kohtumenetlus parajasti on.

Sessioonikohtus tuleb maksta 140 naelsterlingit. Menetluse eri etappides tuleb maksta täiendavaid kohtukulusid olenevalt sellest, mis järgus kohtumenetlus parajasti on.

Äriõigus – leping ja vastutus

Äriõiguse asjade puhul oleneb kohtukulu suurus hageja nõudest ja selle kohtu eeskirjadest, kuhu hageja oma hagi esitab.

Kui näiteks hageja saab algatada šerifikohtus hagi väikeste nõuete menetluse (small claim) eeskirjade piires ja taotleb alla 3000 naelsterlingi suurust summat, on kohtukutse esitamise tasu praegu 15 naelsterlingit kuni 200 naelsterlingi suuruse summa puhul ning 65 naelsterlingit 200–3000 naelsterlingi suuruse summa puhul. Pärast hagi algatamist võib tekkida ka täiendavaid kohtukulusid. Näiteks kui kohtukutse peab kostjale toimetama šerifikohtu kohtutäitur, tuleb selle eest praegu maksta 10 naelsterlingit, millele lisandub šerifikohtu kohtutäiturile eraldi makstav teenustasu. Šerifikohtu sekretär saab seda korraldada aga ainult juhul, kui hageja on eraisik. Teised vaidluspooled peavad selle teenuse tellima kas õigusnõustajalt või šerifikohtu kohtutäiturilt ning neile tuleb maksta eraldi teenustasu.

Kui hageja esitab nõude lihtmenetluse (summary cause) kohaselt ja tema nõutav summa on näiteks vahemikus 3000–5000 naelsterlingit, on kohtukutse esitamise tasu praegu 65 naelsterlingit. Ka siin võib hiljem lisanduda täiendavaid kohtukulusid (vt ülal). Sellistel juhtudel ei saa šerifikohtu sekretär kostjale kohtukutset kätte toimetada ning vaidluse pool peab selle teenuse tellima kas õigusnõustajalt või šerifikohtu kohtutäiturilt. Nendele tuleb maksta eraldi tasu.

Kui hageja algatab tavamenetluse (ordinary cause), siis näiteks juhul kui nõue ületab 5000 naelsterlingit või kohaldatakse eeskirjade 40. peatükki (kaubandusalased hagid; commercial actions), on hagi algatamise tasu praegu 80 naelsterlingit ning hiljem võib lisanduda täiendavaid kohtukulusid (vt ülal).

Kui hagi algatatakse sessioonikohtus, on esialgne tasu praegu 180 naelsterlingit. Siiski võib hiljem lisanduda täiendavaid kohtukulusid (vt ülal).

Millises tsiviilasja menetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Esialgne kohtukulu tasutakse hagi algatamisel vastava dokumendi esitamisega kohtule. Kui kasutatakse šerifikohtu kohtutäituri teenust (nt väikenõuete puhul, kui hageja on üksikisik, ning abielu või registreeritud partnerlussuhte lihtsustatud lahutamise avalduste puhul), makstakse selle teenuse eest 10 naelsterlingi suurune tasu. Šerifikohtu kohtutäituri teenustasu makstakse kohtusekretäri või konkreetse istungi sekretäri ettekirjutuse alusel šerifikohtu kohtutäituri teenuste eest esitatud arve kättesaamisel. Muud kohtukulud tuleb tasuda järgmiselt: täiendavate dokumentide esitamisel, kohtuistungi määramisel, kohtu aja kasutamise eest kohtuistungil (päevatariifi alusel), kulude maksustamiseks koostatud aruannete esitamisel ning edasikaebuse esitamisel.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Puuduvad; süüdistataval või kahtlustataval on õigus saada õigusabi enda kaitsmiseks, kui ta vastab selleks esitatud rahalistele tingimustele.

Kindlaksmääratud kulud põhiseaduslike menetluste puhul

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Inimõiguste küsimusi võib tõstatada kõikide tsiviilmenetluste osana. Kohaldatava tasu määr sõltub seega esitatud hagi tüübist ja hageja nõudest.

  • Kuni 200 naelsterlingi suuruse väikenõude menetlus – praegu 15 naelsterlingit.
  • 200 kuni 3000 naelsterlingi suuruse väikenõude menetlus – praegu 65 naelsterlingit.
  • 3000 kuni 5000 naelsterlingi suuruse nõude lihtmenetlus (summary cause)– praegu 65 naelsterlingit.
  • Üle 5000 naelsterlingi suuruse nõude (ordinary cause) tavamenetlus – praegu 80 naelsterlingit.
  • Koondavaldused (summary applications) – praegu 80 naelsterlingit.
  • Sessioonikohtu hagid – praegu 180 naelsterlingit.

Kõigi nimetatud hagitüüpide puhul võib eri etappides tekkida täiendavaid kohtukulusid sõltuvalt sellest, mis järgus menetlus parajasti on (vt ülal).

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Põhiseaduslikes menetlustes tasutakse esialgne kohtukulu järgmistel juhtudel: dokumentide esitamisel kohtule hagi algatamiseks, täiendavate dokumentide esitamisel, kohtuistungi määramisel, kohtu aja kasutamise eest kohtuistungil (päevatariifi alusel), kulude maksustamiseks koostatud aruannete esitamisel ning edasikaebuse esitamisel.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusnõustaja peab oma kliente teavitama tasudest, mida ta kavatseb neilt sisse nõuda. Õigusnõustajal on ka mõistlik teavitada kliente edu saavutamise võimalustest ja hagiga kaasnevatest kuludest. Šotimaa õigusnõustajate käitumisstandardites (Standards of Conduct for Scottish Solicitors) nähakse ette, et õigusnõustajad peavad suhtlema oma klientidega selgelt ja tõhusalt.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Šotimaal?

Šotimaa kohtuameti veebisaidil on piiratud teave kohtukulude kohta.

Igal aastal kirjastuses Lexis/Nexis Butterworths avaldataval väljaandel „Scottish Law Directory” on eraldi lisa tasude kohta.

Mis keeles on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Šotimaal?

Kogu teave on kättesaadav inglise keeles.

Kogu teave on kättesaadav inglise keeles. Šotimaa kohtuamet pakub oma veebisaidil ka menetlusalast teavet muude keelevalikute all.

Samuti on seal nimekiri dokumentidest ja teabematerjalidest, mis on tõlgitud iiri, kantoni, pandžabi ja urdu keeltesse.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Alates 2004. aastast on Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa vahendusvõrgustiku (Scottish Mediation Network, SMN) veebisaidil esitatud ka nn vahenduse kaart. Esitatud teavet on mitmel korral parandatud. Seda tööd on rahastanud Šotimaa valitsus. Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa vahendusvõrgustiku viit on märgitud arvukatele infomaterjalidele ja veebisaitidele. Vahendusvõrgustik võtab vastu ka telefonipäringuid ja suunab neid sobivatesse vahendusteenistustesse. Šotimaa vahendusregistris on loetletud ka vahendaja pädevusvaldkonnad, mis annab vahendaja valimisel rohkem teavet.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa kohtukulude veebisaidil on esitatud muu hulgas järgmine teave.

  • Kõrgemale kriminaalkohtule, sessioonikohtule ja šerifikohtule kehtestatud kohtukulude kokkuvõte.
  • Kohtukulude tasumisest vabastamise taotlus.
  • Šerifikohtu kõige tüüpilisemate hagide kohtukulud.
  • Viidad muudetud kulukorraldustele.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Šotimaa valitsus avaldab teabe viimase kuue kuu jooksul lõpetatud väiksema kohtukoosseisuga menetluste arvu kohta oma Lingil klikates avaneb uus akenveebisaidil. Väiksema kohtukoosseisuga menetlused moodustavad 95 % kriminaalkohtu menetlustest. Teave nende menetluste keskmise kestuse kohta puudub. Iga konkreetse menetluse liigi raames võib asja menetlemine võtta eri aja, sest asjad on erinevad. Konkreetsetes menetlustes kogenud õigusnõustaja võib Teid teavitada eeldatavast kestusest.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Teave igasuguse keskmise kohta puudub, sest iga juhtum on erinev. Konkreetsetes menetlustes kogenud õigusnõustaja võib Teid teavitada eeldatavate kulude vahemikust.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Avaldatud kohtukulud sisaldavad käibemaksu.

Millised on kohaldatavad määrad?

Kohaldatakse 20% määra.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigust saada õigusabi tsiviilasjades arvestatakse kasutada jääva sissetulekuosa alusel (mida pool saab endale lubada), tuginedes omaosaluse püramiidimudelile (kindlaksmääratud skaala). Praegu saavad õigusabi isikud, kelle netosissetulek on kuni 25 450 naelsterlingit aastas.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Suurema kohtukoosseisuga (solemn) menetluste puhul on küsimus selles, kas isik või tema ülalpeetavad suudavad kohtukulusid tasuda ilma, et see põhjustaks neile lubamatuid raskusi. Sissetuleku piirmäär kui selline puudub.

Väiksema kohtukoosseisuga (summary) menetluste puhul tuleb esitada sama küsimus, kuna õigusabikulud hüvitatakse alles pärast süüst vabastava otsuse tegemist. Ka siin puudub sissetuleku piirmäär.

Õigusabinõukogu teeb vajalikud arvutused. Praktikas kasutatakse praegu netosissetuleku ülemmäärana 26 239 naelsterlingit (alates 1. aprillist 2011). Selle alusel arvestatakse, et 245 naelsterlingit nädalas on piirmäär, mis peab alles jääma pärast kohustuslike iganädalaste väljaminekute ja ülalpidamiskulude mahaarvamist. Kui avalduse esitaja kasutada jääv sissetulekuosa ületab 245 naelsterlingit nädalas, kaalutakse hagi iseloomu, et tuvastada, kas õigusabikulude tasumine põhjustab avalduse esitajale lubamatuid raskusi.

Muudes väiksema kohtukoosseisuga menetlustes, kus klient tunnistab end süüdi või kui menetlust jätkatakse ilma süüdistatava või kahtlustatava vastulauseta, võib õigusnõustaja osutada kliendile esindamisteenust (ABWOR, advice by way of representation). Sellistel juhtudel on kasutada jääva sissetulekuosa piirmäär 245 naelsterlingit nädalas. Sellesse arvestatakse sissetulekud kõikidest allikatest – välja arvatud teatud kategooriasse langevad (passported; kui isik kuulub teatud kategooriasse ja läbib vahendite testi automaatselt) või tähelepanuta jäetavad sissetulekud –, millest lahutatakse ülalpeetavatele makstav summa.

Kriminaalõiguse valdkonnas ohvrite suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kriminaalasjades ei pakuta kannatanutele täielikku õigusabi. Õigusnõustajad võivad menetluste küsimuses nõu ja abi pakkuda, kuid õigusabi raames ei hüvitata kohtus esindamise kulusid. Sellistel juhtudel on kasutada jääva sissetulekuosa piirmäär 245 naelsterlingit nädalas. Sellesse arvestatakse sissetulekud kõikidest allikatest – välja arvatud teatud kategooriasse langevad või tähelepanuta jäetavad sissetulekud –, millest lahutatakse ülalpeetavatele makstav summa.

Kui õigusabi on vajalik hagi esitamise korral kriminaalkuriteo käigus tekitatud tervisekahjustuste tõttu, kehtestatakse kasutada jääva sissetulekuosa piirmääraks 26 239 naelsterlingit. Siiski võib mõnede taotlustega pöörduda kuriteokahjude hüvitamise ameti (Criminal Injuries Compensation Authority, CICA) poole; sellisel juhul rahastab kulude hüvitamist (kui seda otsustatakse teha) nõustamisüksus (Advice and Assistance), mis on kehtestanud eri piirmäärad õigusabile tsiviilasjades.

Muud kannatanutele õigusabi andmise tingimused

Ohvritele ei anta kriminaalasjades õigusabi.

Kui tsiviilasjades otsustatakse anda õigusabi, ei ole selle suhtes kehtestatud eritingimusi. Õigusabinõukogul on pädevus anda õigusabi, kui konkreetse juhtumi üksikasjade tõttu peetakse seda vajalikuks.

Kostjatele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kohtud ega õigusabinõukogu ei ole kehtestanud tingimusi õigusabi andmiseks kriminaalasjades.

Kuludeta kohtumenetlused

Kohtutasusid ei nõuta sisse järgmistel tingimustel.

Šerifikohtus:

  • Sünni, surma ja abielu registreerimisega seotud õigusakti alusel esitatud avaldused.
  • 1968. aasta Šotimaa sotsiaaltöö seaduse (Social Work (Scotland) Act 1968) III osa alusel esitatud avaldused.
  • 2003. aasta Šotimaa vaimse tervise (hooldus ja ravi) seaduse (Mental Health (Care and Treatment) (Scotland) Act 2003) alusel esitatud avaldused.
  • 1995. aasta Šotimaa lasteseaduse (Children (Scotland) Act 1995) II osa alusel esitatud avaldused.
  • 1974.aasta tarbijakrediidiseaduse (Consumer Credit Act 1974) 129. jaotise alusel esitatud avaldused.
  • Deebitoride või kreeditoride esitatud avaldused seoses 1987. aasta Šotimaa deebitoride seaduses (Debtors (Scotland) Act 1987) või 2002. aasta Šotimaa võla tasumise ja arestimise seaduses (Debt Arrangement and Attachment (Scotland) Act 2002) sätestatud menetlustega, välja arvatud oksjoni protokolli läbivaatamise ning kohtu aruande audiitorile makstav tasu.
  • Pärandvara nimekirja, selle täienduste või parandatud nimekirja saamise või läbivaatamise puhul (olenemata sellest, kas kinnitus surmajuhtumi kohta tööajal on vajalik või mitte).

Sessioonikohus

Deebitoride avaldused seoses 1987. aasta Šotimaa deebitoride seaduses (Debtors (Scotland) Act 1987) sätestatud menetlustega.

Advokatuuris kirjalikult või suuliselt tehtud ettepanekud või nende vaidlustamised, mille eesmärk on üksnes menetluse järgmiste etappide algatamine, sealhulgas:

  1. peatükk 19.1 (tagaseljaotsused);
  2. peatüki 22.3 lõike 5 punkt a (asja lõpetamine);
  3. peatükk 36.13 (lordkohtuniku surm, töövõimetus, asja uuesti läbivaatamine jne);
  4. peatüki 37.1 lõike 2 punkt b, peatüki 37.1 lõige 6 ja peatüki 37.1 lõige 7 (avaldused istungiks vandekohtunike osalusel);
  5. peatükk 37.10 (otsuste rakendamine);
  6. peatüki 38.17 lõige 1 (istungitaotlused);
  7. peatüki 40.7 lõige 3 (edasikaebuse edastamisele järgnev menetlus);
  8. peatüki 40.11 lõike 1 punkt a (edasikaebuse menetlemise lõpetamine), kuid ainult juhul, kui ettepanek on seotud peatükiga 40.7A (edasikaebuse menetlemise lõpetamine, kui see ei ole suunatud lõppotsuse vastu);
  9. peatüki 41.15 lõige 1 (apellatsioonimenetluste istungite ettepanekud);
  10. peatüki 40.15 lõige 1 (apellatsioonimenetluse istungi taotlused);
  11. peatüki 41.22 lõige 1 (täiendava menetluse ettepanek).

Lisaks võib vaidluse pooli kohtukulude tasumisest teatud tingimustel vabastada, kui:

  • Isik või tema partner saab toimetulekutoetust 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja toetuste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act 1992) alusel.
  • Isiku sissetulek koosneb tööotsija toetusest (makstakse 1995. aasta tööotsijate seaduse (Jobseekers Act 1995) - alusel).
  • Isik saab õigusabi tsiviilasjades 1986. aasta Šotimaa õigusabi seaduse 13. peatüki lõike 2 tähenduses (Legal Aid (Scotland) Act 1986) vastavalt kohtukulude tabelile, mille alusel kulu tasutakse.
  • Kohtukulu tasutakse seoses lihtsustatud lahutamise või tsiviilpartnerlussuhte lahutamise avaldusega ning isik saab õigusnõustajalt avalduse asjus nõu ja abi 1986. aasta Šotimaa õigusabi seaduse (Legal Aid (Scotland) Act 1986) tähenduses.
  • Isiku õigusnõustaja teeb kohtukulude tabelisse kantud asjaga seotud tööd, mille eest makstakse kohtukulu 1986. aasta Šotimaa õigusabi seaduses (Legal Aid (Scotland) Act 1986) kiireloomulistes eriolukordades õigusabi andmist käsitleva 36. jaotise alusel tehtud mis tahes ettekirjutuste alusel.
  • Isik või tema partner saab tagatislaenu 2002. aasta riigipensioni seaduse (State Pension Credit Act 2002) alusel.
  • Isikule või tema partnerile on määratud maksu ümberarvestus, kui:
  1. poolele makstakse lapsetoetust või pool on osa paarist, kes on lapsetoetust ühiselt taotlenud (nagu on määratletud 2002. aasta maksu ümberarvestuse seaduse (Tax Credits Act 2002) 3. jaotise punktis 5A),
  2. poolele kohaldatakse maksude ümberarvestust kergema või tõsise puude (või mõlema) alusel,
  3. töötava isiku maksu ümberarvestuseks ei tohi tema aastane brutosissetulek ulatuda üle 16 642 naelsterlingi;
  • isik või tema partner saab sissetulekuga seotud tööhõive- ja toetushüvitust 2007. aasta hoolekandereformi seaduse (Welfare Reform Act 2007) alusel.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

See oleneb algatatud menetluse tüübist. Kohtu eeskirjad on üsna üksikasjalikud ning nendega tuleks tutvuda igat tüüpi juhtumi puhul eraldi.

Üldiselt kehtivad siiski järgmised reeglid.

Väikenõuded (kuni 3000 naelsterlingi suurused nõuded)

Väikenõude menetluse lõpus võib kohus teha kulusid käsitleva otsuse. Hüvitatava kulu suuruse võib otsustada šerif. Vastasel juhul arvestab summa välja kohtuametnik (šerifikohtu sekretär), tehes seda kohe või hiljem.

Üldiselt hüvitatakse hagi võitnud poole kohtukulud. Kulud peab seejärel kandma kaotanud pool. Harilikult on hüvitatavatele kuludele seatud ka piirang.

  • Kui nõude suurus on alla 200 naelsterlingi, ei kaasne sellega tavaliselt kulude hüvitamist.
  • Kui nõude suurus on 200–1500 naelsterlingit, saab kohus tavaliselt määrata võitnud poole kulude hüvitamise ülemmääraks 150 naelsterlingit.
  • Kui nõude suurus on 1500–3000 naelsterlingit, saab kohus tavaliselt määrata võitnud poole kulude hüvitamise ülemmääraks 10% nõude suurusest.

Kui kulud otsustatakse hüvitada, võib nende kulude hulka lisada ka kõik kohtulõivud, kuni kulude ja lõivude kogusumma ei ületa eespool nimetatud ülemmäärasid.

Lihtmenetlused (summary cause; kuni 5000 naelsterlingi suurused nõuded)

Kui kohus otsustab menetluse lõpus kohtukulud hüvitada, arvestab šerifikohtu sekretär summa kulude fikseeritud tabeli alusel välja. Summa oleneb menetluse jooksul tehtud töö hulgast ja laadist. Teisel juhul võib arvestuse sõltumatu ametnikuna teha kohtu audiitor (kui šerif või šerifikohtu sekretär peavad seda kohaseks).

Menetluse lõppedes vaatab kohtusekretär kõigepealt läbi poolte taotlused tekkinud kulude ja makstud kohtukulude hüvitamiseks. Tavaliselt tehakse seda viimase kohtuistungi lõpus. Kui šerif teeb oma otsuse hiljem või kui istungi lõpus pole piisavalt aega, võib kohtuasja pikendada järgmise korrani, mil toimub eraldi kohtukulude teemaline istung, kuhu mõlemad pooled võivad kohale tulla.

Üldiselt hüvitatakse kohtukulud kohtuasja võitnud poolele. Kulud peab tasuma kaotanud pool.

Pärast seda, kui šerifikohtu ametnik või kohtu audiitor on välja arvestanud kulude kogusumma, esitatakse asjakohane aruanne šerifile heakskiitmiseks. Kui aruanne esitatakse kohtukulusid käsitleval istungil, kinnitab šerifikohtu sekretär tähtaja (kuupäev ja kellaaeg), milleks šerif saab kuluaruande heaks kiita.

Šerifi lõplikku otsust kohtuasjas ei saa välja kuulutada enne, kui ta pole kuluaruannet heaks kiitnud. Otsus kuulutatakse välja koos kuluaruande kinnitamisega.

Tavamenetlus (ordinary cause)

Sellistes kohtuasjades võib kohus otsustada, kas mõista kellegi kasuks kulusid välja või mitte. Eeskirjade järgi tuleb väljamõistetud kohtukulud igal juhul maksustada enne maksekorralduse tegemist, kui nende ulatust pole kindlaks määratud.

Harilikult tegeleb kohus kuludega eri etappides. Esimeses etapis teeb šerif otsuse, kas hagejal või kostjal on õigus kulude hüvitamisele, ning lubab koostada kohtukulude kokkuvõtte ja see kohtule esitada. Seejärel saadab kohus asja audiitorile, kes on sõltumatu ametnik, maksude kohaldamiseks ja aruande koostamiseks. Lõpuks, pärast seda, kui audiitor on aruandes esitatud kulud maksustanud ja kui šerif on teinud otsuse võimalike vastuväidete kohta seoses audiitori aruandega, teeb kohus maksustatud kulude maksekorralduse.

Sessioonikohus

Sessioonikohtus sarnaneb menetlus tavamenetlusele (ordinary cause), kus kohus otsustab hüvitiseks õigustatud poole (vastavalt muutmise peatükile) ja palub kohtu audiitoril kulud maksustada.

Kohus teeb maksustatud kuludele maksekorralduse, kui ei ole jõutud otsusele erilise põhjuse kohta seda mitte teha.

Ekspertide tasud

Harilikult on vaja šerifile/kohtunikule esitada esildis. Selle eesmärk on paluda, et lisaks tunnistajate õigusele saada tavapärast tunnistajate tasu kinnitataks nende kui erioskustega tunnistajate täiendav tasustamine.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Lihtsustatud lahutamise avalduste puhul nõuab kohtueeskiri, et kui dokumendid tuleb esitada väljaspool Šotimaad elavale isikule, siis korraldab lihtsustatud lahutamise avalduse esitanud pool nende tõlkimise selle riigi ametlikku keelde, kus vastav teenus osutatakse.

Tõlkide puhul on tavaks, et tõlki vajav isik maksab selle teenuse eest. Teatud juhtudel võib kohus siiski otsustada, et tõlgi kasutamine on vajalik õigluse tagamiseks, ning võib sellisel juhul teha ettekirjutuse, et tõlgi tasu hüvitaks kohus.

Seonduvad lingid

Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa kohtuamet

Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa vahendusvõrgustik

Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa kohtud (kohtukulud)

Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa õigusliit

Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa õigusabinõukogu

Lingil klikates avaneb uus akenŠotimaa vahendusregister

Seonduvad manused

Ühendkuningriigi aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohta

Viimati uuendatud: 26/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.