Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Advokaadid

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamine on Rootsis reguleerimata. Kui õigusabi osutatakse, kohaldatakse valitsuse määratud tunnitasu. 2012. aastal oli tunnitasu üldjuhul 1205 Rootsi krooni ilma käibemaksuta (st 1506 Rootsi krooni käibemaksuga). Rootsi Advokatuuri (advokater) liikmete tegevusjuhendis on sätestatud, et advokatuuri liikmete võetavad tasud peavad olema mõistlikud.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilasjas hagi esitamiseks peab hageja maksma hagi esitamise eest kohtule lõivu. Praegu on hagi esitamise lõiv 450 Rootsi krooni (umbes 50 eurot).

Tsiviilasjades, mida on võimalik lahendada kohtuväliselt ja kus nõude väärtus ei ületa poolt riiklikus kindlustusseaduses sätestatud alussummat (2012. aasta alussumma oli 44 000 Rootsi krooni, seega pool alussummat oli 2012. aastal 22 000 Rootsi krooni), ei või kohtukulude hüvitamine katta muid kulusid, v.a järgmised kulud:

1. õigusnõustamise kulud, mis piirduvad ajaliselt ühe tunniga korra kohta iga käsitletava juhtumi puhul; küsitav tasu vastab õigusabi seaduse (1996:1619) kohaselt ühe tunni õigusalase nõustamise eest makstavale summale;
2. hagi esitamise lõiv;
3. menetlusosalise või tema õigusesindaja sõidukulud ja päevarahad seoses kohtuistungile ilmumisega, või õigusesindaja sõidukulud ja päevarahad, kui menetlusosalise isiklik kohalolek ei ole nõutav;
4. tunnistajate kantud kulud;
5. tõlkekulud.

Hüvitist makstakse ainult juhul, kui kulud olid vajalikud asjaomase menetlusosalise huvide kaitsmiseks.

Muudes tsiviilasjades (st nendes, mille väärtus ületab riikliku kindlustusseaduse kohaselt poole alussummast) selliseid piiranguid ega kindlaksmääratud kulusid ei ole.

Tsiviilmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Hagi esitamise lõiv tuleb tasuda hagi esitamisel kohtusse. Põhjalikumalt seda reguleeritud ei ole. Õigusabi seaduses on siiski sätestatud, et kui õigusabi on antud, peab pool maksma õigusesindajale õigusabi lõivu, kui kulud tekivad. Lõivu aluseks on poole sissetulek.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kui kohus määrab kahtlustatavale/süüdistatavale riikliku kaitsja, kohaldatakse advokaate käsitlevas osas nimetatud tunnitasumäära. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda õigusabilõivuna, kui ta oleks õigusabi saanud.

Teatavatel juhtudel võib määrata kannatanu (st kuriteo väidetava ohvri) kaitsja vastavalt kannatanu kaitse seadusele. Kannatanu ei vastuta kaitsjale tasu maksmise eest. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kannatanu kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda siis, kui ta oleks õigusabi saanud.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda?

Kui kohus otsustab, et süüdimõistetu peab riigilt saadud vahendid tagasi maksma vastavalt kohtuotsusele tema kaitsja või kannatanu kaitsja tasustamise kohta, makstakse summad pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Rootsis konstitutsioonikohtu menetlust kui sellist ei eksisteeri. Pool võib siiski nõuda riigilt kahjutasu inimõiguste rikkumise eest. Kui ta seda teeb, kohaldatakse eespool nimetatud korda õigusvaldkonna ametikohtade tasustamise kohta ja nõutakse kindlaksmääratud tasu.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kehtib eespool antud teave.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Seoses Rootsi Advokatuuri liikme antava teabega poolte õiguste ja kohustuste ning nende eduvõimaluste kohta on Rootsi kohtumenetluse seadustikus sätestatud vaid see, et advokatuuri liige peab kutsealal talle usaldatud ülesandeid täitma ausalt ja kohusetundlikult ning jälgima alati advokaadi head tava.

Lisaks sellele on Rootsi Advokatuuri liikmete tegevusjuhendis sätestatud, et liige peaks ülesande täitma hakkamise hetkest teavitama oma klienti tasu määramise ja sissenõudmise korrast. Tegevusjuhendi kohaselt võib tasu sisse nõuda arvega täidetava ülesande ühe osa täitmisel, arvega ülesande tervikuna täitmisel või osade kaupa. Nende õigusesindajate kohta, kes ei kuulu Rootsi Advokatuuri, selliseid sätteid ei eksisteeri.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Rootsis?

Õigusabi käsitlevat teavet (ka inglise keeles) on võimalik leida Riigi Õigusabi Ameti veebisaidilt. Kohtukulusid käsitlevat teavet (ka inglise keeles) on võimalik leida Rootsi kohtute veebisaidilt. Teavet võib leida ka (peaaegu kõikides ELi ametlikes keeltes) tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidilt.

Mis keeles on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Rootsis?

Keelevalik on täpsustatud igal veebisaidil.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teavet võib leida tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidilt.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisait kulude kohta

Lisateavet kulude kohta on võimalik leida Rootsi kohtute veebisaidilt. See on valitsuse ametlik veebisait, mis on olemas nii rootsi kui ka inglise keeles ning kus on esitatud Rootsi kohtute ja kohtumenetluste kirjeldus.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Rootsis püütakse tsiviilasjad lahendada keskmiselt kuni 7 kuu jooksul piirkonnakohtus ja kuni 5 kuu jooksul apellatsioonikohtus. 2011. aastal vältas suurem osa kohtuasju siiski keskmiselt 7,9 kuud piirkonnakohtus ja 5 kuud apellatsioonikohtus. Teavet võib leida (ainult rootsi keeles) Rootsi kohtute veebisaidilt, kus on üleval Rootsi kohtute aastaaruanded.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Ametlikku teavet selle küsimuse kohta ei ole.

Käibemaks

Millist käibemaksumäära kohaldatakse?

Rootsi kohtutele esitatava hagi eest makstavale lõivule käibemaksu ei lisata. Eraviisilised õigusteenused maksustatakse 25%-lise käibemaksuga.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigusabi saamiseks peab taotleja sissetulek jääma allapoole teatavat künnist, milleks praegu on 260 000 Rootsi krooni (umbes 25 000 eurot). Taotleja sissetuleku hindamisel võetakse arvesse kogu tema rahalist seisu, sealhulgas näiteks lapse elatise kulusid, kinnisvaraga seotud kulusid ja võlgu. Piiriülestes asjades võib õigusabi anda ka siis, kui taotleja sissetulek ületab 260 000 Rootsi krooni, eeldusel et ta ei suuda kulusid tasuda. Luba antakse Rootsi ja taotleja elukohajärgse ELi liikmesriigi elukalliduse erinevuse alusel.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlusaluse/süüdistatava suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kui teatavad tingimused on täidetud, on igal kahtlusalusel/süüdistataval õigus riiklikule kaitsjale sissetulekust olenemata. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja teenuste eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda õigusabilõivuna, kui ta oleks õigusabi saanud.

Kriminaalõiguse valdkonnas ohvrite suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kui teatavad tingimused on täidetud, on igal ohvril sõltumata sissetulekust õigus kaitsjale vastavalt kannatanu kaitse seadusele.

Ohvritele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Teatavatel juhtudel võib kohus määrata ohvri abistamiseks „kannatanu kaitsja”, kes on tavaliselt advokaat (advokat). Ohver võib saada abi kannatanu kaitsjalt, eeldusel et ta on kuriteoohver (kannatanu) ja tema suhtes on sooritatud seksuaalkuritegu, rünne, rööv, vabaduse ebaseaduslik võtmine või muu kuritegu, mille eest teo toimepanijale võib määrata vangistuse. Kohus määrab kannatanu kaitsja, kuid seda saab teha alles pärast kohtueelse uurimise algatamist. Kannatanu kaitsjale maksab riik ja ohver ei pea midagi tasuma.

Kahtlusalusele või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Vahistatud kahtlusaluse või kinnipeetava taotlusel määratakse talle riiklik kaitsja. Riiklik kaitsja määratakse ka süüteos kahtlustatava isiku taotlusel, välja arvatud siis, kui maksimaalne karistus asjaomase süüteo eest on alla kuue kuu pikkune vangistus.

Riiklik kaitsja määratakse ka järgmistel juhtudel:

1. kui kahtlusalusel on vaja kaitsjat kuriteo uurimisega seoses;
2. kui kaitsjat on vaja seoses kahtlustega kehtestatava karistuse suhtes ja on põhjust kehtestada karistus, mis ei seisne trahvis ega tingimisi karistuses ega selliste karistuste liitmises;
3. kui kahtlusaluse isiklik seisukord või asja sisu seda nõuavad.

Kui kahtlusalust esindab tema enda valitud kaitsja, ei määrata riiklikku kaitsjat.

Kuludeta kohtumenetlused

Kui määratakse õigusabi, ei pea hageja hagi esitamise lõivu kohtule tasuma. Kostja ei pea kohtule üldse lõive tasuma. Pooltel võib siiski tekkida kohustus tasuda teise poole kohtukulud, sealhulgas hagi esitamise lõiv. Apellatsioonikohtusse ja ülemkohtusse esitatavate kaebuste eest lõive ette nähtud ei ole.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Üldjuhul tasub kaotanud pool vastaspoole kohtukulud. Kohtukulude hüvitamisega kaetakse täielikult kohtuasja ettevalmistamise, õigusesindaja kohtus esinemise ja tõendite esitamisega tekkinud kulud (sealhulgas tunnistajate ja ekspertide kulud), kui need kulud olid vajalikud menetlusosalise huvide kaitsmiseks. Hüvitist makstakse ka menetlusosalise kaotatud aja ja tema tehtud jõupingutuste eest. Vaidluse lahendamise eesmärgil toimunud läbirääkimised, mis mõjutavad otseselt menetlusosalise esitatud hagi tulemust, loetakse samuti kohtuasja ettevalmistamiseks võetud meetmeteks.

Ekspertide tasud

Kohaldatakse eelmist vastust kulude kandmise ja hüvitamise kohta.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kui pool, tunnistaja või muu kohtus ärakuulatav isik ei mõista ega räägi rootsi keelt, palgatakse kohtu abistamiseks tõlk. Vajaduse korral võib kohus pakkuda kohtule esitatud ja kohtu esitatud dokumentide tõlkimise teenust. Kohus maksab suulise ja kirjaliku tõlke kulud ning pooled ei pea neid katma.

Seotud lingid

Rootsi aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohta  (457 Kb)