Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamine on Rootsis reguleerimata. Kui õigusabi osutatakse, kohaldatakse valitsuse määratud tunnitasu. 2012. aastal oli tunnitasu üldjuhul 1205 Rootsi krooni ilma käibemaksuta (st 1506 Rootsi krooni käibemaksuga). Rootsi Advokatuuri (advokater) liikmete tegevusjuhendis on sätestatud, et advokatuuri liikmete võetavad tasud peavad olema mõistlikud.
Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Tsiviilasjas hagi esitamiseks peab hageja maksma hagi esitamise eest kohtule lõivu. Praegu on hagi esitamise lõiv 450 Rootsi krooni (umbes 50 eurot).
Tsiviilasjades, mida on võimalik lahendada kohtuväliselt ja kus nõude väärtus ei ületa poolt riiklikus kindlustusseaduses sätestatud alussummat (2012. aasta alussumma oli 44 000 Rootsi krooni, seega pool alussummat oli 2012. aastal 22 000 Rootsi krooni), ei või kohtukulude hüvitamine katta muid kulusid, v.a järgmised kulud:
Hüvitist makstakse ainult juhul, kui kulud olid vajalikud asjaomase menetlusosalise huvide kaitsmiseks.
Muudes tsiviilasjades (st nendes, mille väärtus ületab riikliku kindlustusseaduse kohaselt poole alussummast) selliseid piiranguid ega kindlaksmääratud kulusid ei ole.
Tsiviilmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Hagi esitamise lõiv tuleb tasuda hagi esitamisel kohtusse. Põhjalikumalt seda reguleeritud ei ole. Õigusabi seaduses on siiski sätestatud, et kui õigusabi on antud, peab pool maksma õigusesindajale õigusabi lõivu, kui kulud tekivad. Lõivu aluseks on poole sissetulek.
Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Kui kohus määrab kahtlustatavale/süüdistatavale riikliku kaitsja, kohaldatakse advokaate käsitlevas osas nimetatud tunnitasumäära. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda õigusabilõivuna, kui ta oleks õigusabi saanud.
Teatavatel juhtudel võib määrata kannatanu (st kuriteo väidetava ohvri) kaitsja vastavalt kannatanu kaitse seadusele. Kannatanu ei vastuta kaitsjale tasu maksmise eest. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kannatanu kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda siis, kui ta oleks õigusabi saanud.
Kui kohus otsustab, et süüdimõistetu peab riigilt saadud vahendid tagasi maksma vastavalt kohtuotsusele tema kaitsja või kannatanu kaitsja tasustamise kohta, makstakse summad pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.
Rootsis konstitutsioonikohtu menetlust kui sellist ei eksisteeri. Pool võib siiski nõuda riigilt kahjutasu inimõiguste rikkumise eest. Kui ta seda teeb, kohaldatakse eespool nimetatud korda õigusvaldkonna ametikohtade tasustamise kohta ja nõutakse kindlaksmääratud tasu.
Kehtib eespool antud teave.
Seoses Rootsi Advokatuuri liikme antava teabega poolte õiguste ja kohustuste ning nende eduvõimaluste kohta on Rootsi kohtumenetluse seadustikus sätestatud vaid see, et advokatuuri liige peab kutsealal talle usaldatud ülesandeid täitma ausalt ja kohusetundlikult ning jälgima alati advokaadi head tava.
Lisaks sellele on Rootsi Advokatuuri liikmete tegevusjuhendis sätestatud, et liige peaks ülesande täitma hakkamise hetkest teavitama oma klienti tasu määramise ja sissenõudmise korrast. Tegevusjuhendi kohaselt võib tasu sisse nõuda arvega täidetava ülesande ühe osa täitmisel, arvega ülesande tervikuna täitmisel või osade kaupa. Nende õigusesindajate kohta, kes ei kuulu Rootsi Advokatuuri, selliseid sätteid ei eksisteeri.
Õigusabi käsitlevat teavet (ka inglise keeles) on võimalik leida Riigi Õigusabi Ameti veebisaidilt. Kohtukulusid käsitlevat teavet (ka inglise keeles) on võimalik leida Rootsi kohtute veebisaidilt. Teavet võib leida ka (peaaegu kõikides ELi ametlikes keeltes) tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidilt.
Keelevalik on täpsustatud igal veebisaidil.
Teavet võib leida tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidilt.
Lisateavet kulude kohta on võimalik leida Rootsi kohtute veebisaidilt. See on valitsuse ametlik veebisait, mis on olemas nii rootsi kui ka inglise keeles ning kus on esitatud Rootsi kohtute ja kohtumenetluste kirjeldus.
Rootsis püütakse tsiviilasjad lahendada keskmiselt kuni 7 kuu jooksul piirkonnakohtus ja kuni 5 kuu jooksul apellatsioonikohtus. 2011. aastal vältas suurem osa kohtuasju siiski keskmiselt 7,9 kuud piirkonnakohtus ja 5 kuud apellatsioonikohtus. Teavet võib leida (ainult rootsi keeles) Rootsi kohtute veebisaidilt, kus on üleval Rootsi kohtute aastaaruanded.
Ametlikku teavet selle küsimuse kohta ei ole.
Rootsi kohtutele esitatava hagi eest makstavale lõivule käibemaksu ei lisata. Eraviisilised õigusteenused maksustatakse 25%-lise käibemaksuga.
Õigusabi saamiseks peab taotleja sissetulek jääma allapoole teatavat künnist, milleks praegu on 260 000 Rootsi krooni (umbes 25 000 eurot). Taotleja sissetuleku hindamisel võetakse arvesse kogu tema rahalist seisu, sealhulgas näiteks lapse elatise kulusid, kinnisvaraga seotud kulusid ja võlgu. Piiriülestes asjades võib õigusabi anda ka siis, kui taotleja sissetulek ületab 260 000 Rootsi krooni, eeldusel et ta ei suuda kulusid tasuda. Luba antakse Rootsi ja taotleja elukohajärgse ELi liikmesriigi elukalliduse erinevuse alusel.
Kui teatavad tingimused on täidetud, on igal kahtlusalusel/süüdistataval õigus riiklikule kaitsjale sissetulekust olenemata. Kui kahtlusalune/süüdistatav mõistetakse süüdi, peab ta maksma tagasi riigilt saadud vahendid vastavalt kohtuotsusele kaitsja tasustamise kohta. Süüdimõistetu ei pea siiski maksma kaitsja teenuste eest rohkem kui summa, mis oleks tulnud tasuda õigusabilõivuna, kui ta oleks õigusabi saanud.
Kui teatavad tingimused on täidetud, on igal ohvril sõltumata sissetulekust õigus kaitsjale vastavalt kannatanu kaitse seadusele.
Teatavatel juhtudel võib kohus määrata ohvri abistamiseks „kannatanu kaitsja”, kes on tavaliselt advokaat (advokat). Ohver võib saada abi kannatanu kaitsjalt, eeldusel et ta on kuriteoohver (kannatanu) ja tema suhtes on sooritatud seksuaalkuritegu, rünne, rööv, vabaduse ebaseaduslik võtmine või muu kuritegu, mille eest teo toimepanijale võib määrata vangistuse. Kohus määrab kannatanu kaitsja, kuid seda saab teha alles pärast kohtueelse uurimise algatamist. Kannatanu kaitsjale maksab riik ja ohver ei pea midagi tasuma.
Vahistatud kahtlusaluse või kinnipeetava taotlusel määratakse talle riiklik kaitsja. Riiklik kaitsja määratakse ka süüteos kahtlustatava isiku taotlusel, välja arvatud siis, kui maksimaalne karistus asjaomase süüteo eest on alla kuue kuu pikkune vangistus.
Riiklik kaitsja määratakse ka järgmistel juhtudel:
Kui kahtlusalust esindab tema enda valitud kaitsja, ei määrata riiklikku kaitsjat.
Kui määratakse õigusabi, ei pea hageja hagi esitamise lõivu kohtule tasuma. Kostja ei pea kohtule üldse lõive tasuma. Pooltel võib siiski tekkida kohustus tasuda teise poole kohtukulud, sealhulgas hagi esitamise lõiv. Apellatsioonikohtusse ja ülemkohtusse esitatavate kaebuste eest lõive ette nähtud ei ole.
Üldjuhul tasub kaotanud pool vastaspoole kohtukulud. Kohtukulude hüvitamisega kaetakse täielikult kohtuasja ettevalmistamise, õigusesindaja kohtus esinemise ja tõendite esitamisega tekkinud kulud (sealhulgas tunnistajate ja ekspertide kulud), kui need kulud olid vajalikud menetlusosalise huvide kaitsmiseks. Hüvitist makstakse ka menetlusosalise kaotatud aja ja tema tehtud jõupingutuste eest. Vaidluse lahendamise eesmärgil toimunud läbirääkimised, mis mõjutavad otseselt menetlusosalise esitatud hagi tulemust, loetakse samuti kohtuasja ettevalmistamiseks võetud meetmeteks.
Kohaldatakse eelmist vastust kulude kandmise ja hüvitamise kohta.
Kui pool, tunnistaja või muu kohtus ärakuulatav isik ei mõista ega räägi rootsi keelt, palgatakse kohtu abistamiseks tõlk. Vajaduse korral võib kohus pakkuda kohtule esitatud ja kohtu esitatud dokumentide tõlkimise teenust. Kohus maksab suulise ja kirjaliku tõlke kulud ning pooled ei pea neid katma.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.