Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje slovaki keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Kulud

Slovakkia

Sellel lehel antakse ülevaade Slovakkia menetluskulude kohta.

Sisu koostaja:
Slovakkia

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Õigusvaldkonna ameteid käsitleva seaduse nr 586/2003 artikli 1 lõikes 2 ning litsentsitud kutsealasid käsitlevas seaduses nr 455/1991 (muudetud kujul) on sätestatud:

„Õigusvaldkonna ametikohal tegutsemine tähendab klientide esindamist kohtus, valitsusasutustes ja muude juriidiliste isikute ees, klientide kaitsmist kriminaalmenetlustes, õigusalase nõu andmist, õigusdokumentide koostamist, õigusanalüüside koostamist, klientide vara haldamist ning muud liiki õigusalase nõu ja õigusabi andmist, kui seda tehakse järjepidevalt ja tasu eest (edaspidi „õigusteenused”).

Advokaadid

Advokaatide tasud on reguleeritud Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi rakendusmäärusega (nr 655/2004 advokaatide tasude ja hüvitiste kohta õigusteenuste osutamisel). Selle ingliskeelne versioon on kättesaadav Slovakkia advokatuuri veebisaidil.

Advokaadi tasu peab olema kindlaks määratud advokaadi ja kliendi vahelise lepinguga (lepinguline tasu). Suur enamik advokaatide tasudest lepitakse kokku lepingus, kui seaduses ei ole sätestatud tariifseid tasusid. Kui pooltel ei õnnestu tasu suhtes kokkuleppele jõuda, kasutatakse tasu kindlaksmääramisel tariifimäärasid käsitlevaid asjakohaseid sätteid (advokaaditasusid käsitlev rakendusmäärus). Tariifne tasu määratakse kindlaks baasmäära korrutamisel advokaadi vormistatud dokumentide või osutatud õigusteenuste arvuga.

Kohtutäiturid

Slovaki Vabariigis kohtutäitureid ei ole. Täitetoimingute eest vastutavad siiski täitevametnikud vastavalt seadusele nr 233/1995 kohtuametnike ja täitetoimingute kohta (täitetoimingute seadus).

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kõik tasuliigid on sätestatud vastavates eeskirjades ning need tasud määratakse kindlaks eri viisil.

Kohtukulud on reguleeritud seadusega nr 71/1992 kohtukulude kohta ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasude kohta (muudetud kujul; kohtukulude seadus). Kohtukulud on esitatud kas kindlaksmääratud summana või protsendina või nende kahe kombinatsioonina (olenevalt hagi liigist).

Täitevametnike tasud on reguleeritud seadusega nr 233/1995 kohtuametnike ja täitetoimingute kohta. Summa määratakse kindlaks kas tariifse tasuna (kindlaksmääratud summa või protsendi kujul olenevalt täitetoimingust) või lepingulise tasuna.

Advokaatide tasud on reguleeritud rakendusmäärusega nr 655/2004 advokaatide tasude ja hüvitiste kohta õigusteenuste osutamisel. Summa määratakse kindlaks tariifse tasuna (kindlaksmääratud tasuna iga osutatud õigusteenuse eest olenevalt nõude väärtusest või sisust) või lepingulise tasuna.

Ekspertide tasud on reguleeritud rakendusmäärusega nr 491/2004 ekspertide, tõlkide ja tõlkijate töö tasustamise, kulude katmise ja ajakulu hüvitamise kohta. Summa määratakse kindlaks tariifse tasuna (kindlaksmääratud tasuna iga teenuse eest või tunnitasuna või protsendina olenevalt eksperdi osutatud teenuste sisust) või lepingulise tasuna.

Tunnistajale hüvitise maksmine on reguleeritud seadusega nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) ning seejärel rakendusmäärusega nr 543/2005 ringkonna-, piirkonna-, eri- ja sõjaväekohtute haldus- ja töökorralduse kohta, seadusega nr 311/2001 (tööseadustik), seadusega nr 595/2003 tulumaksu kohta ja seadusega nr 663/2007 alampalga kohta. Kohus teeb otsuse kaasnenud vajalike kulutuste ja saamata jäänud tulude eest hüvitise maksmise kohta (vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud haldus- ja töökorralduse rakendusmääruses).

Tõlkijate/tõlkide tasud on reguleeritud rakendusmäärusega nr 491/2004 ekspertide, tõlkide ja tõlkijate töö tasustamise, kulude katmise ja ajakulu hüvitamise kohta. Summa määratakse kindlaks tariifse tasuna (kindlaksmääratud tasuna tunni/lehekülje eest vastavas keeles või tõlkija/tõlgi osutatud teenuste eest) või lepingulise tasuna.

Seetõttu ei ole enamiku potentsiaalsete tsiviilkohtumenetluste puhul praktiliselt võimalik ilma professionaalse nõustamiseta kellelgi teisel kui advokaadil kindlaks määrata hinnangulisi kulusid tervikuna.

Ekspert (eelkõige advokaat) võib siiski kliendile täpsemat nõu anda selles, millised eri kulud juhtumi asjaoludest lähtuvalt kogu menetlusega kaasnevad. Kui tulemust on raske hinnata, võib advokaat anda kliendile nõu ka seoses erinevate võimalike tulemuste korral kaasnevate eeldatavate kuludega, mis lõppkokkuvõttes sõltuvad kohtu arvamusest ja kaalutlusest.

Tsiviilkohtumenetlusega kaasneda võivad eri liiki kulud on reguleeritud eriõigusnormidega. Need hõlmavad tasude arvestamise eri viise ning need tasud võib jagada kahte põhikategooriasse, nimelt tariifseteks tasudeks ja lepingulisteks tasudeks.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtukulusid ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasusid reguleeriva seaduse nr 71/1992 (muudetud kujul) kohaselt tuleb enne istungi algust tasuda ainult kohtukulud.

Seaduse nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) kohaselt hõlmavad menetluskulud lisaks kohtukuludele peamiselt ka menetluse pooltele ja nende õigusnõustajatele kaasnevaid kulusid. Need hõlmavad järgmist:

  • menetluse poolte ja nende õigusnõustajate saamata jäänud töötasu;
  • tõendite esitamisega seotud kulud (sealhulgas ekspertide tasu);
  • notaritasu kohtuvoliniku ülesannete täitmise eest ja talle kaasnenud kulud;
  • pärimisdokumentide täitja tasu ja selle täitja tegevusega kaasnenud kulud;
  • kirjaliku ja suulise tõlke tasu;
  • esindamistasu – kui poolt esindab litsentsitud advokaat, kes on registreeritud Slovakkia advokatuuris.

Need kulud tasutakse tavaliselt pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

Tsiviilkohtumenetluse kulud sõltuvad suurel määral konkreetsest juhtumist ja kohtu kaalutlusest (eelkõige tõendite valikust ning sellest, millised kulud tuleb kohtule või teisele poolele hüvitada). Seetõttu on enne menetlust tegelikke kulusid raske hinnata.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtul on õigus oma äranägemisel otsustada kriminaalmenetluse kulude suurus pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kõik kriminaalmenetluse käigus kantud kulud tuleb tasuda pärast kohtuotsuse lõplikuks muutumist, sest otsuse üks osa käsitleb menetluskulude hüvitamist (seadus nr 301/2005 (kriminaalmenetluse seadustik)).

Konstitutsioonikohtu menetluse kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Seoses esindamisega Slovakkia konstitutsioonikohtus, kus menetletakse küsimusi, mida ei saa väljendada rahaliselt, peab tariifse tasu baastariif iga üksiku õigusteenuse eest olema üks kuuendik baassummast (rakendusmääruse nr 655/2004 (advokaatide tasude ja hüvitiste kohta õigusteenuste osutamisel) artikkel 11).

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Konstitutsioonikohtu menetluste puhul kohaldatakse samalaadseid sätteid nagu tsiviilkohtumenetluste ja kriminaalmenetluste puhul. Kohaldatakse seadust nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik).

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusvaldkonna ameteid käsitleva seaduse nr 586/2003 artiklis 18 ja litsentsitud kutsealasid käsitlevas seaduses nr 455/1991 (muudetud kujul) on sätestatud järgmine.

  1. Oma ametialases tegevuses on iga advokaat kohustatud kaitsma ja edendama oma kliendi õiguseid ja huve ning toimima vastavalt kliendilt saadud juhistele. Kui kliendi juhised on üldkohaldatavate õigusaktidega vastuolus, ei ole need advokaadi jaoks siduvad ning ta peab klienti sellest sobilikul viisil teavitama.
  2. Oma ametialases tegevuses on advokaat kohustatud toimima õiglaselt ja ausalt ning ametialase hoolsusega. Ta peab järjepidevalt kasutama kõiki kättesaadavaid õiguslikke vahendeid ja teadmisi, et kaitsta oma kliendi huve parimal võimalikul viisil. Advokaat peab tagama, et tema osutatavad õigusteenused teeniksid kavatsetud eesmärki ja et neid osutataks mõistliku tasu eest.
  3. Oma ametialases tegevuses peab advokaat alati toimima õigusvaldkonna ametile omase väärikusega ning ta ei tohi õigusvaldkonna ametit häbistada. Advokaat on kohustatud järgima advokatuuri käitumiskoodeksit, sisekorra eeskirju ja reegleid.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Slovakkias?

Eespool nimetatud seadused kulude kohta on avaldatud slovaki keeles Slovaki Vabariigi ametlikus väljaandes (vastavalt seaduse nr 1/1993 (Slovaki Vabariigi Rahvanõukogu seadus) artiklile 8).

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahendus on reguleeritud seadusega nr 420/2004 vahenduse kohta.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Kulusid käsitlevad veebisaidid

Kulusid käsitlev teave on kättesaadav veebisaidil IGNUM, mis sisaldab üldkohaldatavaid õigusakte ning samuti kehtivaid ja varem kehtinud Slovakkia õigusnorme. Veebisaiti haldab Slovaki Vabariigi justiitsministeerium.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

See teave on kättesaadav Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi statistika aastaraamatust.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Teavet keskmiste kulude ja tasude kohta on väga raske kindlaks teha järgmistel põhjustel:

1)      selle kohta ei ole avaldatud statistilist teavet;

2)      Slovakkia asjakohased õigusaktid on suhteliselt paindlikud ja neis nähakse peaaegu alati ette võimalus kokku leppida lepingulises tasus/hüvitises – see sõltub piirkonnast, advokaadibüroo mainest ja teistest kohtuvaidlusega seotud teenuseid osutavatest isikutest. Veelgi tähtsam on see, et palju sõltub konkreetsest juhtumist, selle keerukusest ja vajalike tõendite hulgast ning märkimisväärset mõju avaldab ka kohtuvaidluse kestus;

3)      isegi tariifsete tasude suurus (mis määratakse kindlaks alles menetluse lõpus menetluskuludena olenevalt kohtuvaidluse tulemusest ja kohtu äranägemisel) on seotud kohtuvaidlusega, osutatud teenuste hulga ja mitmete muude teguritega. Kuna kohtuvaidlustega kaasnevat keskmist töömahtu ei ole võimalik kindlaks määrata, ei ole võimalik kindlaks määrata ka keskmisi menetluskulusid.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud?

Kui täitevametnik on registreeritud käibemaksukohustuslasena, lisatakse tema arvutatud tuludele ja kuludele käibemaks (vastavalt seaduse nr 233/1995 (kohtuametnike ja täitetoimingute kohta) artiklile 196).

Kui advokaat on registreeritud käibemaksukohustuslasena, sisaldavad tema asjaomase sätte alusel arvutatud tulud ja kulud käibemaksu (vastavalt justiitsministri rakendusmääruse nr 655/2004 (advokaatide tasude ja hüvitiste kohta õigusteenuste osutamisel) artikli 18 lõikele 3).

Kui ekspert, tõlk või tõlkija on registreeritud käibemaksukohustuslasena, sisaldavad tasud käibemaksu (vastavalt justiitsministri määruse nr 491/2004 (ekspertide, tõlkide ja tõlkijate töö tasustamise, kulude katmise ja ajakulu hüvitamise kohta) artikli 16 lõikele 2).

Millised on kohaldatavad määrad?

Käibemaksu ei kohaldata kohtukulude puhul (seadus nr 71/1992 kohtukulude kohta ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasude kohta (muudetud kujul)). Käibemaksu kohaldatakse siiski vahendamistasu puhul, sest vahendamine on äritegevus, samuti vahekohtutasu puhul 20% määraga, juhul kui tasu saaja on registreeritud käibemaksukohustuslasena.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

See künnis on reguleeritud seaduse nr 327/2005 (õigusabi andmise kohta materiaalset puudust kannatavatele isikutele) artikli 4 punktiga i, õigusvaldkonna ameteid käsitleva seadusega nr 586/2003 ning litsentsitud kutsealasid käsitleva seadusega nr 455/1991 (kutsealade seadus; muudetud kujul), nagu seda on muudetud seadusega nr 8/2005.

Asjaomases sättes on öeldud, et füüsilist isikut võib pidada materiaalset puudust kannatavaks, kui ta saab puudust kannatavatele isikutele ette nähtud toetust või hüvitist või kui tema sissetulek on võrdne 1,6-kordse elatusmiinimumiga või sellest väiksem ning füüsilisel isikul ei ole vahendeid õigusteenuste eest tasumiseks (311,30 eurot).

Kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatava suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Sissetulekukünnis süüdistatava puhul, kes soovib, et teda abistaks õigusesindaja ex officio kriminaalõiguse valdkonnas, ei ole kindlaks määratud. Kriminaalmenetluse seadustikus (artiklid 37 ja 38) on sätestatud olukorrad, kus kaitsja kasutamine on kohustuslik.

  1. Süüdistatav peab kasutama kaitsja abi kohtueelse menetluse ajal, kui:
    • ta on vahi alla võetud, kannab vanglakaristust või teda hoitakse järelevalve all meditsiiniasutuses;
    • ta ei ole õigus- ja teovõimeline või on piiratud õigus- ja teovõimega;
    • teda süüdistatakse eriti raskes kuriteos;
    • ta on alaealine;
    • ta hoidub kõrvale õigusemõistmisest.
  2. Kaitsja kasutamine on kohustuslik ka siis, kui kohus või prokurör või politseiametnik peab kohtueelse uurimise käigus seda vajalikuks, eelkõige siis, kui neil on kahtlusi seoses sellega, kas süüdistatav suudab ennast ise nõuetekohaselt kaitsta.
  3. Kaitsja kasutamine on kohustuslik ka väljaandmismenetlustes ja kaitsvat kohtlemist hõlmavates menetlustes, välja arvatud alkoholismiravi korral.

Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 38 sätestatakse järgmist.

  1. Kaitsja kasutamine on kohustuslik täitemenetluse puhul, mille käigus kohus otsustab avalikul kohtuistungil, kas:
    • süüdimõistetud isik ei ole õigus- ja teovõimeline või on piiratud õigus- ja teovõimega;
    • süüdimõistetud isik on tingimisi vabastatud alaealine, kes avaliku kohtuistungi toimumise aja on noorem kui 18-aastane;
    • süüdimõistetud isik jäetakse vahi alla;
    • on kahtlusi seoses süüdimõistetud isiku suutlikkusega kaitsta ennast ise nõuetekohaselt.
  2. Süüdimõistetud isik peab kasutama kaitsjat erakorraliste meetmete võtmise menetluses järgmistel juhtudel:
  • artikli 37 lõike 1 punktide a, b või c kohased juhtumid;
  • kui alaealine on erakorraliste meetmete võtmist käsitleva avaliku kohtuistungi toimumise ajal noorem kui 18-aastane;
  • kui on kahtlusi seoses süüdimõistetud isiku suutlikkusega kaitsta ennast ise nõuetekohaselt;
  • kui menetlust toimetatakse süüdimõistetud isiku vastu postuumselt.

Kannatanute suhtes kohaldatav sissetulekukünnis kriminaalõiguse valdkonnas

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 558 lõike 1 kohaselt teeb kohus otsuse kannatanud poolele kulude hüvitamise kohta pärast kohtuotsuse lõplikuks muutumist.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Kõik tingimused on sätestatud seaduses nr 301/2005 (kriminaalmenetluse seadustik).

Tasuta kohtumenetlused

On kaht liiki vabastamist kohtukuludest (Slovakkia Vabariigi Rahvanõukogu seaduse nr 71/1992 (kohtukulude kohta ja karistusregistrist väljavõtte tegemise tasude kohta; muudetud kujul) artikkel 4). Kohtukulude tasumisest vabastatakse järgmistel juhtudel:

  • teatavate menetluste korral (alaealiste eest hoolitsemine, haldusorganite tegevusetus või ebaseaduslik sekkumine, vastastikune alimentide maksmise kohustus vanemate ja laste vahel), või
  • teatavat tüüpi isikute puhul (hageja, kes osaleb menetluses, mis käsitleb tööõnnetusest või kutsehaigusest tekkinud kahju hüvitamist või töösuhte ebaseaduslikku lõpetamist, jne). Kui kohus otsustab hageja kasuks, on kostja kohustatud maksma vastava kohtukulu või osa sellest vastavalt kohtu otsusele, välja arvatud juhul, kui ka kostja on kohtukulude tasumisest vabastatud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 138 on kohtul õigus vabastada vaidluse pool kohtukulu tasumisest kas täies ulatuses või osaliselt, kui see on õigustatud poole olukorda silmas pidades ning kui kaebus ei ole põhjendamatu ja pool ei kasuta ega kaitse oma õigust ilma selge võidulootuseta. Kohus võib siiski antud vabastuse igal ajal menetluse kestel tagasi võtta.

Vastavalt seadusele nr 327/2005 (õigusabi andmise kohta materiaalset puudust kannatavatele isikutele; õigusabi seadus) tähendab õigusabi õigusteenuste osutamist isikule, kellel on selle seaduse alusel õigus niisugust abi saada oma õiguste kaitsmisel; õigusabi antakse peamiselt järgmisel kujul:

  • õigusalane nõu;
  • õigusabi kohtuvälistes menetlustes;
  • kohtule dokumentide koostamine;
  • esindamine kohtumenetluses;
  • sellega seotud toimingute tegemine; ning
  • menetlusega seotud kulude täielik või osaline tasumine.

Kui asjaomane isik vastab õigusabi saamise tingimustele, vabastatakse ta tõenäoliselt ka menetluskulude (sealhulgas kohtukulude) tasumisest. Puuduvad sätted, kus oleks sõnaselgelt sätestatud, et isik, kellel on õigus saada õigusabi, oleks vabastatud ka kohtukulude tasumisest. On siiski väga tõenäoline, et kohus niisuguse vabastuse annab.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilkohtumenetlus: vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 142

Isik võib taotleda pädevalt kohtult täielikku või osalist vabastust kohtukulude tasumisest. Kohus võib omal algatusel mõista (täielikult) võitnud poole kasuks välja menetluse käigus kantud vajalikud kulud (sealhulgas kohtukulud). Osalise edu korral otsustab kohus, et mõlemad pooled tasuvad osa menetluskuludest ning samuti võib kohus otsustada, et ühelgi poolel ei ole õigust menetluskulude hüvitamisele. Kohus võib siiski otsustada, et osaliselt võitnud pool on täielikult vabastatud menetluskulude tasumisest, kui sellele poolele määratud maksete suurust käsitlev otsus sõltub eksperdiarvamusest või kohtu äranägemisest või kui poolel jäi võit saavutamata vaid suhteliselt väikeses osas menetlusest.

Kriminaalmenetlus: vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 557

Kui kannatanu heaks mõistetakse välja vähemalt osa menetluskuludest, on süüdimõistetud isik kohustatud hüvitama kannatanule menetluse käigus kantud vajalikud kulud, sealhulgas esindamise kulud, kui õigusesindaja kasutamine on kohustuslik.

Isegi juhul, kui kannatanu kasuks ei mõistetud kulusid välja vastavalt eespool kirjeldatule, võib kohus mõista menetluskulud osaliselt või täies mahus välja kannatanu kasuks, tuginedes kannatanu taotlusele ja võttes arvesse juhtumi asjaolusid.

Ekspertide tasud

Ekspertide tasud on reguleeritud justiitsministeeriumi rakendusmäärusega nr 491/2004 ekspertide, tõlkide ja tõlkijate töö tasustamise, kulude katmise ja ajakulu hüvitamise kohta. Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi hallatav ekspertide nimekiri on avalikkusele kättesaadav ministeeriumi veebisaidil. Ekspert lisatakse nimekirja, kui nimekirja lisamist taotlev isik vastab kõikidele tingimustele (vastavalt ekspertide, tõlkide ja tõlkijate tasusid käsitlevale rakendusmäärusele).

Eksperdi tasu peab olema kindlaks määratud eksperdi ja kliendi vahelise lepinguga (lepinguline tasu). Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, tuleb tasu kindlaksmääramisel kasutada tariifseid määrasid käsitlevaid asjaomaseid sätteid.

Tähelepanu juhitakse sellele, et käibemaksu kohaldatakse ainult lepingulise tasu korral, tingimusel et tõlkija/tõlk on registreeritud käibemaksukohustuslasena.

Tariifne tasu määratakse kindlaks:

  • töötundide alusel;
  • protsendina hagi algsest väärtusest;
  • kindla summana, mille aluseks võetakse hagi väärtus ja osutatud teenuste arv.

Slovakkia juhtumite näited

Täpsemat teavet menetluskulude kohta Slovakkias saab mõne konkreetse juhtumi näitest.

Seotud lisad

Slovakkia aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu kohta PDF (872 Kb) en

Viimati uuendatud: 27/02/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.