Kulud

Juhtumite näited

Kohus

Edasikaebused

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Juhtum A

3 % dokumendi
vormistamislõiv, kuid mitte vähem kui 50 litti (kinnisasjaga seotud hagimenetluste korral, kus nõue ei ületa 100 000 litti või 29 000 eurot).

Menetlusosalised maksavad 10 litti iga kohtudokumendi korduskoopia eest ja 1 liti iga lehekülje eest.

Kohtuasja menetlemisega seotud kulud:

1) sündmuskoha ülevaatus;

2) kostja leidmine;

3) kohtudokumentide kättetoimetamine;

4) kohtuotsuse täitmine; 5) täisealise isiku eestkostja töö hüvitamine; 6) muud vajalikud ja mõistlikud kulud.

3 % dokumendi
vormistamislõiv, kuid mitte vähem kui 50 litti (kinnisasjaga seotud hagimenetluste korral, kus nõue ei ületa 100 000 litti või 29 000 eurot).

Menetlusosalised maksavad 10 litti iga kohtudokumendi korduskoopia eest ja 1 liti iga lehekülje eest.

Kohtuasja menetlemisega seotud kulud:

1) sündmuskoha ülevaatus;

2) kostja leidmine;

3) kohtu
dokumentide kättetoimetamine;

4) kohtuotsuse täitmine; 5) täisealise isiku eestkostja töö hüvitamine; 6) muud vajalikud ja mõistlikud kulud.

Juhtumite näited

Jurist

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Keskmised kulud

Juhtum A

Esindamine juristi poolt ei ole kohustuslik.

Vt eespool „Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik”

Juhtum B

Juhtumite näited

Kohtutäitur

Ekspert

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik?

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Kas kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

Ei

Ei

Ei. Kohtutäiturid täidavad oma ülesannet vaid pärast täitekorralduste väljaandmist.

Täitekorralduse kulud: 1) 600 litti, kui võla suurus on 50 00 litti (umbes 15 000 eurot) kuni 100 000 litti (umbes 29 000 eurot); ja 6 % (kuid mitte alla 4000 liti) sissenõutud võlast kohtutäituri palgaks ja muudeks täitekuludeks, olenevalt täitetoimingute liigist ja arvust.

2) Kohtutäituri palk sõltub võla suurusest.

Kohus võib nimetada ametisse eksperdi või lasta teha ekspertiisi eriteadmisi vajavates küsimustes teaduses, meditsiinis, kunstis, inseneriteaduses või käsitöös, konsulteerides menetlusosaliste arvamusega.

Taotlev pool peab ette maksma tagatisraha kohtu määratud summas. Valitsus või volitatud asutus määrab maksimaalsed kulutused. Kohus määrab eduka poole kohtuvaidluse kulude kandmise vastaspoolele, isegi kui viimane on vabastatud kohtuvaidluse kulude tasumisest riigi vahenditesse.

Juhtum B

Ei

Ei

Sama, mis juhtumi A korral.

Juhtumite

näited

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Kulud

Juhtum A

Jah, tunnistajatele makstavad summad lisatakse kohtuasja ärakuulamisega seotud kuludele.

Vt eespool osa „Ekspertide tasud“.

Vt eespool osa „Ekspertide tasud“.

Kohus peab arvestama maksva poole materiaalse olukorraga. Summa sõltub menetlustoimingute olemusest ja ei tohi ületada 100 000 litti.

Juhtumite

näited

Muud kulud

Kirjeldus

Kulud

Juhtum A

Muude kulude hulka kuuluvad: 1) sündmuskoha ülevaatus; 2) kostja leidmine; 3) kohtudokumentide kättetoimetamine; 4) kohtuotsuse täitmine; 5) täisealise isiku eestkostja töö hüvitamine; 6) muud vajalikud ja mõistlikud kulud.

Vt eespool eksperte käsitlevat osa. Kostja leidmise kulud peab tasuma seda taotlenud pool või kohus.

Vt kohtutäituri tasusid käsitlevat osa.

Alaealise isiku eestkostjal on õigus saada hüvitist esindamise eest kooskõlas valitsuse või volitatud asutuse kehtestatud määrade ja korraga. Esindamise kulud kannab pool, kelle algatusel eestkostja määrati, ja selle poole kohuseks on tasuda asjaomane ettemaks.

Juhtum B

Millal ja millistel tingimustel seda kohaldatakse?

Millal on abi täielik?

Tingimused

Juhtum A

Esmast õigusabi võib taotleda vastavalt kirjeldusele eeltoodud osas „Õigusabi”.

Teisest õigusabi on õigus saada eeltoodud osas „Õigusabi” esitatud tingimustel.

Riik tagab esmase õigusabi kulud 100 % ulatuses.

Teisese õigusabi kulude juures võetakse arvesse isiku vara ja tulu (vt eespool osa „Õigusabi”).

Isikud, kes soovivad saada esmast õigusabi, võivad esitada taotluse deklareeritud elukoha järgse omavalitsuse täitevametile.

Isikud, kes soovivad saada teisest õigusabi, peavad esitama dokumendid, mis põhjendavad taotlust ja tõestavad kõlblikkust teisese õigusabi saamiseks.

Juhtum B

Sama, mis juhtumi A korral.

Sama, mis juhtumi A korral.

Sama, mis juhtumi A korral.

Kas võitnud pool võib taotleda kohtukulude hüvitamist?

Milliseid kulusid ei hüvitata kunagi?

Kas on olukordi, kus õigusabi tuleb abi andnud asutusele tagasi maksta?

Juhtum A

Võitnud pool võib kohtukulude hüvitamist taotleda kaotanud poolelt.

Riiklikult tagatud õigusabi kulud ei kata neid kulusid, mis kohus määrab kaotanud poolele ega kulusid, mis on tekkinud täitemenetluse käigus.

Kui teisese õigusabi osutamine lõpetatakse seaduse artikli 23 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 osundatud alustel. Abi saanud isikult võib kulud tagasi nõuda seaduses sätestatud korras.

Kui kindlustushüvitised makstakse pärast kulude tasumist, tuleb teisese õigusabi kulud riigi eelarvesse tagasi maksta ühe kuu jooksul pärast kindlustushüvitiste maksmist kooskõlas justiitsministri kehtestatud korraga. Kui isik ei maksa nimetatud kulusid tagasi, tuleb need sisse nõuda vastavalt kohtumenetluskorrale.

Kui teisest õigusabi on osutatud (seaduse artikli 12 punkt 6), kuid olukord on muutunud (artikli 11 lõike 2 punkt 1), peab selline isik teisese õigusabi summa maksma tagasi riigi eelarvesse teenistuse kehtestatud aja jooksul. Mittemaksmise korral nõutakse kulud sisse vastavalt asjaomasele kohtumenetluskorrale.

Kui hüvitatakse 50 % teisesest õigusabist ja taotleja ei suuda tasuda oma 50 % osa tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluse kuludest ettenähtud aja jooksul, võidakse kohtuasi lõpetada ilma, et tehtaks kohtuotsus asja sisulise osa kohta, ning taotleja peab talle osutatud teisese õigusabi kulud tagasi maksma teenistuse kehtestatud aja jooksul.

Kui teisese õigusabi kulud tuleb sisse nõuda, peab riiki esindama teenistus.

Juhtum B

Sama, mis juhtumi A korral.

Sama, mis juhtumi A korral.

Juhtumite

näited

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

Kõik kohtudokumendid ja nende lisad peab esitama kohtule riigikeeles.

Pool, kelle kohtudokumendid tuleb tõlkida võõrkeelde, peab menetluskulude katteks tasuma kohtu määratud ettemaksu. Kui taotluse esitavad mõlemad pooled, peavad nad ettemaksu tasuma võrdsetes osades.

Isikutele, kes ei kõnele riigikeelt, tagatakse õigus tõlketeenustele menetluse kestel.

Kohus peab tasuma tõlkidele/tõlkijatele riigieelarvelistest vahenditest.

Juhtum B

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.