Kulud

Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lapse eestkoste) selgitada, milline on hageja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel: A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema esitab hagi isa suhtlusõiguse piiramiseks. B – piiriülene juhtum, kui advokaat asub liikmesriigis A. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole omavahel abielus. Nad saavad lapse, kuid lähevad kohe pärast lapse sündi lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema ja laps asuvad elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), sest nimetatud kohtuotsuse põhjal on neil selleks luba, kuid isa jääb liikmesriiki B. Mõne aasta möödudes esitab ema liikmesriigis A hagi isa suhtlusõiguse muutmiseks.


Kulud Leedus

Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud


Juhtumite näited

Kohus

Edasikaebused

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Esialgsed kohtukulud

Dokumentide vormistamise kulud

Muud kulud

Juhtum A

Lahus elavate vanemate vaidluse korral, kus käsitletakse lastega kokkusaamist, on ametlik tasu 100 litti. Kohus võib seda kohandada, arvestades kvartaalset tarbijahinnaindeksit (hetkel 132).

Menetlusosalised maksavad 10 litti iga kohtudokumendi korduskoopia eest ja 1 liti iga lehekülje eest.

Kohus määrab eduka poole kohtuvaidluse kulude kandmise vastaspoolele, isegi kui viimane on vabastatud kohtuvaidluse kulude tasumisest riigi vahenditesse.

Lahus elavate vanemate vaidluse korral, kus käsitletakse lastega kokkusaamist, on ametlik tasu 100 litti. Kohus võib seda kohandada, arvestades kvartaalset tarbijahinnaindeksit (hetkel 132).

Menetlusosalised maksavad 10 litti iga kohtudokumendi korduskoopia eest ja 1 liti iga lehekülje eest.

Kohus määrab eduka poole kohtuvaidluse kulude kandmise vastaspoolele, isegi kui viimane on vabastatud kohtuvaidluse kulude tasumisest riigi vahenditesse.

Juhtum B

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.



Juhtumite näited

Vaidluste alternatiivne lahendamine

Kas seda tüüpi juhtumi puhul saab antud võimalust kasutada?

Kulud

Juhtum A

Jah, pärast vaidluse olemuse kindlaksmääramist eelistungil pakub kohus mõlemale poolele võimalust saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kompromisskokkulepe ja lahendada kohtuasi heatahtlikult.

Tasuta

Juhtum B

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi A korral.



Juristi, kohtutäituri ja eksperdi kulud


Juhtumite näited

Jurist

Kohtutäitur

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik

Keskmised kulud

Kas esindaja kasutamine on kohustuslik

Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud

Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud

Juhtum A

Esindamine juristi poolt ei ole kohustuslik.

Vt eespool „Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik”.

Ei

Ei

Ei. Kohtutäiturid täidavad oma ülesannet vaid pärast täitekorralduse väljaandmist.

Täitekulud: 60 litti võib kohtutäitur nõuda iga täitejuhtumi korral, 200 litti kohtutäituri palgaks ja muudeks täitekuludeks olenevalt täitetoimingute liigist ja arvust.

Juhtum B

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.



Juhtumite näited

Ekspert

Kas kasutamine on kohustuslik?

Kulud

Juhtum A

Kohus võib nimetada ametisse eksperdi või lasta teha ekspertiisi eriteadmisi vajavates küsimustes teaduses, meditsiinis, kunstis, inseneriteaduses või käsitöös, konsulteerides menetlusosaliste arvamusega.

Taotlev pool peab maksma eelnevalt tagatisraha kohtu määratud summas. Valitsus või volitatud asutus määrab maksimaalsed kulud. Kohus määrab eduka poole kohtuvaidluse kulude kandmise vastaspoolele, isegi kui viimane on vabastatud kohtuvaidluse kulude tasumisest riigi vahenditesse.

Juhtum B

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.



Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud


Juhtumite

näited

Tunnistajale hüvitise maksmine

Kautsjon või tagatis

Muud kulud

Kas tunnistajatele makstakse hüvitist?

Kulud

Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse?

Kulud

Kirjeldus

Kulud

Juhtum A

Jah, tunnistajatele makstavad summad lisatakse kohtuasja ärakuulamisega seotud kuludele.

Vt eespool osa „Ekspertide tasud“.

Vt eespool osa „Ekspertide tasud“.

Kohus peab arvestama maksva poole materiaalse olukorraga. Summa sõltub menetlus
toimingu olemusest ja ei tohi ületada 100 000 litti.

Muude kulude hulka kuuluvad: 1) sündmuskoha ülevaatus; 2) kostja leidmine; 3) kohtu
dokumentide kätte
toimetamine; 4) kohtuotsuse täitmine; 5) täisealise isiku eestkostja töö hüvitamine; 6) muud vajalikud ja mõistlikud kulud.

Vt eespool eksperte käsitlevat osa.

Kostja leidmise kulud peab tasuma seda taotlenud pool või kohus.

Vt kohtutäituri tasusid käsitlevat osa.

Alaealise isiku eestkostjal on õigus saada hüvitist esindamise eest kooskõlas valitsuse või volitatud asutuse kehtestatud määrade ja korraga. Esindamise kulud kannab see pool, kelle algatusel eestkostja määrati ja selle poole kohuseks on tasuda asjaomane ettemaks.

Juhtum B

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.



Õigusabi maksumus ja muud hüvitised



Juhtumite

näited

Õigusabi

Millal ja millistel tingimustel seda kohaldatakse?

Millal on abi täielik?

Tingimused

Juhtum A

Esmast õigusabi võib taotleda vastavalt kirjeldusele eeltoodud osas „Õigusabi”.

Teisest õigusabi on õigus saada eeltoodud osas „Õigusabi” esitatud tingimustel.

Riik tagab esmase õigusabi kulud 100 % ulatuses.

Teisese õigusabi kulude juures võetakse arvesse isiku vara ja tulu (vt eespool osa „Õigusabi”).

Isikud, kes soovivad saada esmast õigusabi, võivad esitada taotluse deklareeritud elukoha järgse omavalitsuse täitevametile.

Isikud, kes soovivad saada teisest õigusabi, peavad esitama dokumendid, mis põhjendavad taotlust ja tõestavad kõlblikkust teisese õigusabi saamiseks.

Juhtum B

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.




Juhtumite

näited

Hüvitamine

Kas võitnud pool võib taotleda kohtukulude hüvitamist?

Milliseid kulusid ei hüvitata kunagi?

Kas on olukordi, kus õigusabi tuleb abi andnud asutusele tagasi maksta?

Juhtum A

Võitnud poole kohtukulud võidakse hüvitada kaotanud poole poolt.

Riigi tagatud õigusabi kulud ja täitmise käigus võlgniku tekitatud kulud.

Kui teisese õigusabi osutamine lõpetatakse seaduse artikli 23 lõike 1 punktide 1, 2 ja 6 alusel. Abi saanud isikult võib kulud tagasi nõuda seaduses sätestatud korras.

Kui kindlustushüvitised makstakse pärast kulude tasumist, tuleb teisese õigusabi kulud riigi eelarvesse tagasi maksta ühe kuu jooksul pärast kindlustushüvitiste maksmist kooskõlas justiitsministri kehtestatud korraga. Kui isik ei maksa nimetatud kulusid tagasi, tuleb need sisse nõuda vastavalt kohtumenetluskorrale.

Kui teisest õigusabi on osutatud (seaduse artikli 12 punkt 6), kuid olukord on muutunud (artikli 11 lõike 2 punkt 1), peab selline isik teisese õigusabi summa maksma tagasi riigi eelarvesse teenistuse kehtestatud aja jooksul. Mittemaksmise korral nõutakse kulud sisse vastavalt asjaomasele kohtumenetluskorrale.

Kui hüvitatakse 50 % teisesest õigusabist ja taotleja ei suuda tasuda oma 50 % osa tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluse kuludest ettenähtud aja jooksul, võidakse kohtuasi lõpetada ilma, et tehtaks kohtuotsus asja sisulise osa kohta, ning taotleja peab talle osutatud teisese õigusabi kulud tagasi maksma teenistuse kehtestatud aja jooksul. Riiki esindab õigusabiteenistus.



Kirjaliku ja suulise tõlke kulud


Juhtumite

näited

Kirjalik tõlge

Suuline tõlge

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Millal ja millistel tingimustel vajalik?

Ligikaudsed kulud

Juhtum A

Kõik kohtudokumendid ja nende lisad peab esitama kohtule riigikeeles.

Pool, kelle kohtudokumendid tuleb tõlkida võõrkeelde, peab eelnevalt maksma kohtu määratud tagatise, et katta menetluskulud. Kui taotluse esitavad mõlemad pooled, peavad nad tagatise tasuma võrdsetes osades.

Isikutele, kes ei kõnele riigikeelt, tagatakse õigus tõlketeenustele menetluse kestel.

Kohus peab tasuma tõlkidele/tõlkijatele riigieelarvelistest vahenditest.

Juhtum B

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.

Sama, mis siseriikliku juhtumi korral.


Viimati uuendatud: 06/11/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta