Kulud

Leedu

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Leedus.

Sisu koostaja:
Leedu

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

  1. Õigusnõustajad

Leedus ei ole sellist ametit.

  1. Juristid

Juristide tasud ei ole Leedus reguleeritud. Need muutuvad vastavalt juhtumi keerukusele ja vajaminevatele ressurssidele. Tasu ei või siiski ületada maksimaalset määra, mis on kehtestatud soovitustega, mille justiitsminister ja Leedu Advokatuuri nõukogu esimees (Lietuvos advokatų tarybos pirmininkas) on heaks kiitnud.

  1. Vandeadvokaadid

Leedus ei ole sellist ametit.

  1. Kohtutäiturid

Kohtutäituritel on täita oma ülesanne vaid siis, kui võlgnik ei täida kohtuotsust ning vaja on esitada õiguslikult täitmisele pööratavaid dokumente. Täitekulud, nende maksmine ja nendest vabastamine on reguleeritud otsuse täideviimise juhistega. Kõik täitekulud peab tasuma sissenõudja. Kohtutäituri kulud tuleb võlgnikult kohtuotsuse täitmise käigus või pärast täitmist sisse nõuda.

Tasu suurus sõltub vajaminevate täitetoimingute liigist ja kordade arvust. Mõned täitekulud on kindlaks määratud: mõnede eest tuleb tasuda 60 litti tunnis ja mõned määratakse protsendina täitmisele pööratava vara väärtusest.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kulud koosnevad dokumendivormistamislõivust ja muudest kuludest: esindamine, kohtudokumentide kättetoimetamine, ekspertide tasu, tunnistajate tasu, täitmine jne. Dokumendivormistamislõiv on mõnel juhul määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja on kindlaksmääratud suurusega. Kohtukulud on määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilinio proceso kodeksas) VIII jaos.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Dokumendivormistamise eest tasutakse lõiv tavaliselt enne nõude esitamist kohtule.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse pooltel kindlaksmääratud kulusid ei ole.

Põhiseaduskohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Põhiseaduskohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Põhiseaduskohtu menetlused on tasuta, kuid ei ole elanikkonnale kättesaadavad.

Õigusesindajate antav eelteave

Seaduse kohaselt sellist otsest kohustust ei ole.

Võitnud poole kohtukulud

Tsiviilkohtumenetluse kulud on määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku VIII jaos.

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Leedus?

Rohkem teavet saab lisatud dokumendist „Kulude läbipaistvuse uuringu raames Leedu kohta koostatud aruanne PDF (950 Kb) en”.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Leedus?

Teave on kättesaadav inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Täiendavat teavet saab veebisaidilt: kohtuvahendusmenetlus.

Õigusabi

Õigusabi andmise tingimused

Leedu õigusaktide kohaselt esineb kahte liiki riigi õigusabi:

  1. esmane õigusabi (pirminė teisinė pagalba) hõlmab õigusabi andmist kooskõlas riigi õigusabi seaduses sätestatud korraga, õigusnõustamist ning riigi- ja omavalitsusasutustele esitatavate dokumentide koostamist, välja arvatud menetlusdokumendid. Õigusabi hõlmab samuti nõustamist vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, vaidluste sõbraliku lahendamise toiminguid ja kokkuleppe koostamist.
  2. teisene õigusabi (antrinė teisinė pagalba) hõlmab dokumentide koostamist, kaitset ja esindamist kohtus. Samuti sisaldab see täitmismenetlust ja esindamist vaidluse kohtuvälise eelmenetluse jooksul – kui selline menetlus on nõutud seaduse või kohtuotsusega. Õigusabi katab ka tsiviilkohtumenetluse käigus tekkinud kohtukulud, halduskohtumenetluse käigus tekkinud kulud ning kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ärakuulamisega seotud kulud.

Kõik Leedu Vabariigi kodanikud, Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikud, Leedus või liikmesriikides seaduslikult elavad füüsilised isikud ja välislepingutes, millele Leedu on alla kirjutanud, täpsustatud muud isikud on kõlblikud saama esmast õigusabi nende sissetulekust olenemata.

Kõik Leedu Vabariigi kodanikud, Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikud ja Leedu Vabariigis ja teistes liikmesriikides seaduslikult elavad füüsilised isikud võivad taotleda teisest õigusabi. Teisese õigusabi saamiseks ei tohi isiku vara ja aastatulu ületada vastavaid piirmäärasid, mis valitsus on kehtestanud riigi õigusabi seaduses.

Vähese kindlustatuse hindamisel kasutatakse seega tavapärast künnise süsteemi (maksimaalne määr, millest allapoole jäävat taotlejat peetakse vähekindlustatuks).

Õigus õigusabile

Valitsus on kehtestanud kaks kohaldatavat vara ja tulu määra. Taotleja vara ja tulu ei tohi ületada seaduses kindlaksmääratud esimest ega teist määra. Lisaks ei tohi taotleja aastane puhastulu (viimase 12 kuu jooksul) ületada Leedu seaduses kindlaksmääratud esimest ega teist tulu määra.

Vähekindlustatus ei ole ainuke kriteerium, millega määrata isiku eeldus saada teisest õigusabi.

Õigus esmasele õigusabile on kindlaks tehtud, kui isiku aastasissetulek ei ületa 8000 litti (2318,80 eurot) pluss 3000 litti (869,60 eurot) iga ülalpeetava eest. Õigus teisesele õigusabile on kindlaks tehtud, kui isiku aastasissetulek ei ületa 12 000 litti (3478,20 eurot) pluss 4000 litti (1275,30 eurot) iga ülalpeetava eest. Vähese kindlustatuse hindamisel ei võeta arvesse taotleja kohustusi ülalpeetavate ees.

Arvestades isiku vara ja tulu, tagab ja tasub riik teisese õigusabi järgmises ulatuses:

  1. 100 protsenti – kui kindlaks on tehtud esimene määr, tuginedes isiku varale ja tulule;
  2. 50 protsenti – kui kindlaks on tehtud teine määr, tuginedes isiku varale ja tulule.

Riik peab tagama ja tasuma täielikult teisese õigusabi kulud eelmainitud seaduse artiklis 12 (vt allpool) määratletud isikutele. Seda makstakse olenemata isiku vara ja tulu suurusest. Erandiks on isikud (viidatud seaduse artikli 12 lõikes 6), kes saavad vara ja tulu vabalt käsutada. Nendele määratakse teine määr. Sellisel juhul tagab ja maksab riik 50 protsenti teisese õigusabi kuludest.

Mõnedel isikute rühmadel on õigus teisesele õigusabile olenemata vara ja tulu määradest, mis valitsus on kehtestanud (riigi õigusabi seaduse artikli 12 kohaselt):

  1. kriminaalmenetluses osalevad isikud (kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikliga 51) ning muudel seaduses sätestatud juhtudel, kui kaitseadvokaadi füüsiline kohalolek on kohustuslik;
  2. kannatanud pooled kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamise juhtumi korral, sealhulgas juhtumid, kus arutatakse kahju hüvitusnõuet osana kriminaalasjast;
  3. isikud, kes saavad Leedu seaduste kohaselt madala sissetulekuga isikutele mõeldud sotsiaalabi (üksi elavad isikud);
  4. hooldekodudes elavad isikud;
  5. isikud, kellel on tuvastatud raske puue; isikud, kelle võimetus töötada on kinnitust leidnud; pensioniikka jõudnud isikud ja isikud, kelle puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne erivajaduste tase. Siia kuuluvad ka eestkostjad (hooldajad), kui riigi õigusabi on vaja eestkostetava (kasulapse) õiguste ja huvide esindamiseks ja kaitsmiseks;
  6. isikud, kes on esitanud tõendi, mis näitab, et nad ei saa oma vara ja rahalisi vahendeid objektiivsetel põhjustel käsutada. Ning et nendel põhjustel ei ületa vabalt käsutatav vara ja tulu õigusabi reguleerivas seaduses kehtestatud vara ja tulu määrasid;
  7. isikud, kes kannatavad raske psüühikahäire all, kui psühhiaatrilise abi seaduse alusel kaalutakse nende sundhospitaliseerimise ja -ravi küsimusi. Siia kuuluvad ka nende eestkostjad (hooldajad), kui riigi õigusabi on vaja eestkostetava (kasulapse) õiguste ja huvide esindamiseks;
  8. võlgnikud täitemenetluses, kui sissenõudmine toimub eelmise elukoha järgi;
  9. alaealiste laste vanemad või teised õiguslikud esindajad, kui kaalutakse väljatõstmist;
  10. alaealised lapsed, kui nad pöörduvad iseseisvalt kohtusse, et seista oma õiguste ja huvide eest, mis on seadusega kaitstud ja seal täpsustatud. Isikud, kes on abiellunud seaduses kehtestatud korras või keda kohus tunnistab õigus- ja teovõimeliseks, on välja arvatud;
  11. isikud, kes leitakse olevat õigus- ja teovõimetud küsimustes, mis käsitlevad füüsilise isiku süüdivust;
  12. isikud sünni registreerimisega seotud küsimustes;
  13. muud isikud Leedu Vabariigi poolt allkirjastatud lepingutes sätestatud küsimustes.

Ekspertide tasud

Kohus peab tasuma ekspertidele saamata jäänud tulu – töökohast või nende tavapärasest ametitegevusest – iga päeva eest, millal nad peavad viibima kohtus. Neile makstakse asjakohase ekspertiisi eest ning neile hüvitatakse kõik kulud, mis on seotud kohtusse ilmumisega, reisimisega ja majutusega, ja makstakse päevaraha. Pool, kes esitab avalduse eksperdi kutsumiseks, peab eelnevalt tasuma kohtu määratud summas tagatisraha. Kui avalduse eksperdi/ekspertide kutsumiseks esitavad mõlemad pooled, peavad nad tagatisraha tasuma võrdsetes osades. Tagatisraha makstakse kohtu erikontole.

Kui Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Lietuvos Respublikos civilinis kodeksas) või teistes seadustes sätestatud juhtudel kutsub kohus omal algatusel tunnistajaid (liudytojai) ja eksperte (ekspertai), tuleb neid tasustada riigieelarvest. See võib tähendada ekspertiisi või sündmuskoha uurimise tellimist.

Tagatisraha suuruse kehtestamisel tuleb arvestada tekkivate kuludega. Kohus maksab töötasu ekspertidele pärast ülesannete täitmist. Kohus peab samuti tasuma ekspertiisiasutustele uuringute tegemise eest vastavalt arvele, mis esitatakse pärast uuringute tegemist. Need summad makstakse kohtu erikontolt, mis avatakse kohtu asukoha pangas. Kui tagatisraha ei ole kogutud, tuleb ekspertidele ja ekspertiisiasutustele makstavate summade ulatuses debiteerida kohtu erikonto ning selle tasub pool, kelle kahjuks otsus tehti, või pooled proportsionaalselt rahuldatud ja rahuldamata nõuete suurusega. Justiitsministeerium määrab kindlaks selliste kulutuste ülemmäärad.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Kohus hüvitab tõlkijatele saamata jäänud tulu – töölt puudumise või nende tavapärasest ametitegevusest eemal viibimise tõttu – iga päeva eest, millal nad peavad viibima kohtus. Tõlkijatele tuleb tasuda tõlketöö eest ning hüvitada kõik kulud, mis tekivad kohtusse ilmumise, reisimise, majutamise tõttu, ja maksta päevaraha. Pool, kes esitab kohtule dokumendid ja nõuab nende tõlkimist võõrkeelde, peab eelnevalt tasuma tagatisraha kohtu määratud summas.

Kohus peab tasuma tõlkijatele selleks otstarbeks eraldatud riigi eelarvelistest vahenditest, väljaarvatud summad, mis tuleb tõlkijatele tasuda poolte esitatud dokumentide tõlkimise eest võõrkeelde. Tõlketeenuste kulud tuleb katta riigieelarvest. Justiitsministeerium on kehtestanud sellistele kuludele ülemmäära.

Seonduvad manused

Kulude läbipaistvuse uuringu raames Leedu kohta koostatud aruanne PDF (950 Kb) en

Viimati uuendatud: 07/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.