Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Lätis.
Tasud vannutatud kohtutäiturite teenuste eest määratakse kindlaks kooskõlas õigusnormides sätestatud määradega. Seaduses sätestatud määrast erineva tasu kokkuleppimine on keelatud.
Lätis ei ole vandeadvokaatide (zvērināti advokāti) osutatavate teenuste eest makstav tasu kindlaks määratud, välja arvatud juhul, kui riik annab õigusabi. Advokaat lepib tasu kokku kliendiga.
Advokatuuriseaduse (advokatūras likums) artikli 57 kohaselt peavad vandeadvokaadid sõlmima kliendiga kirjaliku kokkuleppe, millega nähakse ette, et advokaat esindab klienti kohtuasjas, ning milles määratakse kindlaks asjaomane tasu.
Kui kirjalik kokkulepe puudub ja tekib vaidlus, võib advokaaditasudena maksmisele kuuluvaks summaks määrata riigi õigusabi käsitlevates õigusnormides sätestatud kahekordse määra, ning muude kuludena tasumisele kuuluva summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse nimetatud õigusnormides kehtestatud piire.
Advokatuuriseaduse artiklis 12 on sätestatud, et seadusega ette nähtud juhtudel katab advokaaditasud ja muud asjaomased kulud riik. Riigi õigusabi käsitlevates õigusaktides (riigi õigusabi seadus (Valsts nodrošinātās juridiskās palidzības likums) ja kriminaalmenetluse seadus) (Kriminālprocesa likums)) on sätestatud juhud, mil õigusabi võib anda tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades, kusjuures antava abi eest maksab riik.
Riigi õigusabi osutajate tasud ja kulud maksab riik vastavalt valitsuse 22. detsembri 2009. aasta määrusele nr 1493 riigi õigusabi ulatuse, makse suuruse, seotud kulude ja nende tasumise korra kohta. Määrusega on ette nähtud kindlaksmääratud tasud (kas konkreetne summa või tunnitasu), mida riik maksab õigusabi osutajatele kehtestatud korra alusel. Vaadake ka allpool esitatud küsimustele antud vastused.
Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on riigilõivud, kantseleikulud ja kohtuasja läbivaatamisega seotud kulud.
Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Koos hagiavaldusega tuleb esitada dokumendid, millega tõendatakse riigilõivu ja muude kohtukulude tasumist vastavalt seaduses sätestatud korrale.
Kohtu töö eest makstav tasu (riigilõiv) ja kantseleikulud tuleb tasuda riigikassasse:
Kohtuasja läbivaatamisega seotud tasud tuleb maksta enne kohtuasja menetlemist.
Tunnistajatele ja ekspertidele makstavad summad (uurimiste läbiviimise või tunnistajate kohapeal küsitlemise eest), samuti kohtukutsete kättetoimetamisega, teadete ajalehtedes avaldamisega ja nõude tagamisega seotud kulud peab vastava taotluse esitanud pool tasuma enne kohtuasja menetlemist.
Taotluse esitanud pool peab tasuma enne kohtuasja menetlemist järgmised kulud:
Maksed, mis on seotud kohtuasja menetlemisega piirkondlikus või linnakohtus (rajona (pilsētas) tiesa) või ringkonnakohtus (apgabaltiesa), tuleb tasuda kohtute ameti pangakontole:
Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Kahtlustatavad või süüdistatavad ei pea kriminaalmenetluse puhul tasuma kohtukulusid. Kriminaalmenetluse seaduses (kriminālprocesa likums) ei ole sätestatud kriminaalmenetlusega seotud tasusid. Kriminaalmenetluse seaduse üleminekusätteid käsitlevas artiklis 8 on sätestatud, et tsiviilhagisid, mis on liidetud kriminaalmenetlusega enne seaduse jõustumist, tuleb nüüd käsitada kahjunõuetena. Kui tsiviilhageja ei ole kannatanu või kui tsiviilkostja ei ole süüdistatav, tuleb tsiviilhagi nüüd menetleda tsiviilkohtumenetluse seaduse (civilprocesa likums) alusel. Ühe kuu jooksul pärast seaduse jõustumist peab menetlusjuht (procesa virzītājs) teavitama sellest teisi menetlusosalisi.
Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Vt eespool kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulusid käsitlevale küsimusele antud vastus.
Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Üheski konstitutsioonikohtu menetluse etapis ei pea tasuma kohtukulusid.
Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Üheski konstitutsioonikohtu menetluse etapis ei pea tasuma kohtukulusid.
Advokaadid peavad Läti vandeadvokaatide eetikakoodeksi (Latvijas Zvērinātu advokātu Ētikas kodekss) punkti 2.2 kohaselt esitama oma arvamuse kliendi kaasuse kohta professionaalselt ja avameelselt ning osutama asjakohast õigusalast abi. Lisaks on koodeksi punktis 3.1 sätestatud, et advokaadid ei tohi töötada kaasustega, mis käsitlevad valdkondi, milles nad ei ole pädevad või ei suuda oma ametikohustusi nõuetekohaselt täita. Sellepärast peab advokaat enne kohtuasjaga tegelemiseks nõusoleku andmist tutvuma kohtuasja asjaoludega ja esitama oma arvamuse. Advokatuuriseaduses on sätestatud ka vandeadvokaatide kohustused. Näiteks peavad nad kasutama õigusalast abi taotlenud isiku õigusi ja õigustatud huve kaitstes ja esindades kõiki õigusaktidega ette nähtud vahendeid ja meetodeid.
Kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta võib leida teavet internetis kättesaadavatest seadustest ja valitsuse määrustest ning kohtus jagatavatelt teabelehtedelt.
Teave hagi esitamisel tasumisele kuuluvate kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse (mitte konkreetsete summade) kohta on kättesaadav kõigis ELi keeltes veebisaidil „Euroopa Justiitsvõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades” (menüüpunkt „Asja kohtusse andmine”).
Vahenduse kohta leiate teavet veebisaidilt Mediācija.lv.
Kulude kohta leiate teavet Läti kohtute portaalist.
Samuti on olemas justiitsministeeriumi ametlik veebisait. Sealt on võimalik leida teavet kohtute, kohtumenetluste, halduskohtute ja muude kohtute otsuste kohta ning muud teavet.
Teavet menetluse kestuse kohta võib leida kohtute tööd käsitlevatest statistikaaruannetest, mis on kättesaadavad kohtute infosüsteemi (tiesu informācijas sistēma) veebisaidi vahendusel.
Andmed konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta ei ole kättesaadavad.
Riigilõivud ja kohtukulud on käibemaksuvabad.
Riigilõivud ja kohtukulud on käibemaksuvabad.
Riigi õigusabi seaduse (valsts nodrošinātās juridiskās palidzības likums) kohaselt annab riik õigusabi isikutele, kes:
Riigi õigusabi antakse ka järgmistele isikutele, kes konkreetsest olukorrast, rahalisest seisust või sissetuleku suurusest tulenevalt ei suuda tasuda enda kaitsja teenuste eest:
Riigi õigusabi antakse ka haldusasjade puhul (apellatsioonid varjupaiga andmisega seotud otsuste peale, vaidlustatud repatrieerimismäärustega seotud otsused, kohustuslikku väljasaatmist käsitlevate määruste läbivaatamist käsitlevad otsused).
Õigusabitaotlused vaatab läbi õigusabi amet (juridiskās palīdzības administrācija), kes otsustab õigusabi andmise või selle andmisest keeldumise üle ning teavitab taotlejat oma otsusest.
Riigi õigusabi seaduse artiklite 17–19 alusel võivad isikud, kellel on kriminaalmenetluses seaduslik õigus kaitsele, taotleda õigusabi mis tahes ajal enne lõpliku kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalmenetluses antakse riigi õigusabi seoses konsultatsioonide, menetlusdokumentide koostamise ning esindamisega kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus. Kriminaalmenetluse seaduses sätestatud teatavatel tingimustel määrab riik kahtlustatavale või süüdistatavale advokaadi.
Kriminaalmenetluse seaduse artikli 20 kohaselt on igaühel, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, õigus end kaitsta, s.t õigus teada, millises kuriteos teda kahtlustatakse või süüdistatakse, ning õigus valida, kuidas teda kaitstakse. Sellised isikud võivad seda õigust kasutada kas ise enda nimel tegutsedes või nimetades mõne enda valitud isiku tegutsema enda nimel. See nende nimel tegutsev isik võib olla vandeadvokaat. Seaduses on täpsustatud teatavad juhud, mille puhul on vandeadvokaadi kasutamine kohustuslik. Kui kahtlustataval või süüdistataval puuduvad piisavad vahendid vandeadvokaadi palkamiseks ning ta ei jõua kokkuleppele advokaadiga, kes on valmis seda kohtuasja vastu võtma, tagab riik, et see isik oleks esindatud, nähes ette kaitsekulude tasumise riigi vahenditest ja määrates kindlaks, kas ja millise osa sellest summast tasub kahtlustatav või süüdistatav.
Kriminaalmenetluse seaduse artikli 80 kohaselt võib advokaadiga lepingu sõlmida kahtlustatav või süüdistatav ise või seda võib teha keegi teine tema eest. Menetlusjuht (procesa virzītājs) ei saa ühtegi sellist lepingut sõlmida või konkreetset advokaati palgata, kuid ta peab edastama kahtlustatavale või süüdistatavale vajaliku teabe ning andma talle võimaluse võtta advokaadiga ühendust. Kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole sõlminud lepingut kohtuasja puhul, kus advokaadi kasutamine on kohustuslik, või muude kohtuasjade puhul, kus kahtlustatav või süüdistatav soovib kasutada esindajat, peab menetlusjuht paluma kaitsja leida vanemvandeadvokaadil. Vanemvandeadvokaat peab kolme tööpäeva jooksul alates menetlusjuhilt taotluse saamisest sellele menetlusjuhile teada andma selle advokaadi nime, kes hakkab isikut kaitsma.
Kriminaalmenetluse seaduse konkreetseid menetlustoiminguid käsitlevas artiklis 81 on lisaks sätestatud, et kui puudub kaitsmise leping või kui palgatud advokaat ei saa osaleda menetlusetappides, peab menetlusjuht palkama üksikutes menetlusetappides (mis tahes uurimistoimingud, millesse kahtlustatav või süüdistatav on kaasatud) kaitsjana tegutseva advokaadi n-ö valveadvokaatide loetelust, mille vanemadvokaat on kohtu pädevusvaldkonda silmas pidades koostanud.
Peale selle on kriminaalmenetluse seaduse artikli 84 lõikes 2 sätestatud, et kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole sõlminud oma kaitsjaga lepingut, määrab riigi õigusabi osutava advokaadi teenustega seotud tasu ja kulud ning nende maksmise korra kindlaks valitsus (vt valitsuse 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 1493 riigi õigusabi ulatuse, makse suuruse, seotud kulude ja nende tasumise korra kohta).
Kriminaalmenetluses võivad kannatanud saada riigi õigusabi, s.t neid võib esindada advokaat, kes määratakse neile kriminaalmenetluse seaduses sätestatud korra kohaselt ja nimetatud seaduses sätestatud juhtudel.
Peale selle on kriminaalmenetluse seaduse artikli 104 lõikes 5 sätestatud, et menetlusjuht võib otsustada määrata advokaadi esindama alaealist järgmistel juhtudel:
Kui kriminaalmenetluse käigus ei ole muul viisil võimalik tagada vaese või rahalistes raskustes kannatanu õigusi ja huve, võib menetlusjuht erandkorras otsustada määrata advokaadi seda isikut esindama. Sellisel juhtudel on advokaadi tasud ja nende tasumise korra kindlaks määranud valitsus (vt valitsuse 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 1493 riigi õigusabi ulatuse, makse suuruse, seotud kulude ja nende tasumise korra kohta).
Seejärel osutab riik kannatanuks tunnistatud isikule õigusabi (abi menetlusdokumentide koostamisel ning esindamine kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus).
Vt teave, mis käsitleb kannatanute suhtes kohaldatavat sissetuleku künnist kriminaalõiguse valdkonnas.
Vt teave, mis käsitleb kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldatavat sissetuleku künnist kriminaalõiguse valdkonnas.
Kohtukulusid ei pea riigile tasuma järgmised isikud:
Menetlusosalised võib vabastada riigile kohtukulude tasumisest ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. Kohus või kohtunik võib isiku rahalist seisu arvesse võttes vabastada ta kohtukulude riigieelarvesse tasumisest osaliselt või täielikult, näha ette nõutud kohtukulude riigieelarvesse tasumise edasilükkamise või näha ette nende kulude tasumise osamaksetena.
Menetlusosaline, kelle kasuks kohtuotsus tehakse, võib kõik tema kantud kohtukulud teiselt poolelt sisse nõuda. Kui nõue rahuldati osaliselt, võib kohtukulud sisse nõuda proportsionaalselt selle osaga nõudest, mille kohus rahuldas. Kostjale hüvitatakse kulud proportsionaalselt selle osaga nõudest, mille kohus menetluse tulemusel rahuldamata jättis. Kui tehakse tagaseljaotsus, siis kohtumenetluse taastamise avalduse ja asja uuesti menetlemise eest tasutavat riigilõivu ei hüvitata.
Kui kohus rahuldab hageja avalduse täiel määral või osaliselt, peab kostja hüvitama seaduses sätestatud ulatuses hageja poolt menetluse algatamisega seoses kantud kulud, näiteks advokaaditasud, kohtusse ilmumisega seotud kulud või tõendite kogumisega seotud kulud. Kui hagi jäetakse rahuldamata, mõistab kohus hagejalt välja kostja poolt kaitsmisega seoses kantud kulud.
Ekspertide tasud peab enne asja kohtulikku arutamist maksma see pool, kes soovis kasutada eksperdi teenuseid. Kohtukulude tasumisest vabastatud pool ei pea neid eksperditasusid maksma. Sel juhul maksab ekspertide (välja arvatud riiklike kriminalistikaekspertide) tasud kohtute amet.
Kui menetlusosalised ei valda menetluse käigus kasutatavat keelt (välja arvatud juhul, kui nad esindavad juriidilisi isikuid), peab kohus tagama, et neil on võimalik tutvuda kohtuasja dokumentidega ja osaleda menetluses tõlgi vahendusel.
Seonduvad manusedKäesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.