Kulud

Itaalia

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Itaalias.

Sisu koostaja:
Itaalia

Advokaatide tasusid reguleeriv raamistik

Advokaadid

Itaalias on ainult üks advokaatide kategooria. Pärast advokatuuri liikmete nimekirja kandmist on advokaatidel õigus osaleda mis tahes menetlustes kõigis kohtutes peale kõrgeimate kohtute (kassatsioonikohus ja Itaalia riiginõukogu), milleks on lisaks vaja erikvalifikatsiooni.

Sätted menetluskulude kohta on kehtestatud kohtukulusid reguleerivaid õigus- ja haldusnorme käsitlevas konsolideeritud seaduses, millele on osutatud Vabariigi Presidendi 30. mai 2002. aasta dekreedis nr 115, mida viimati muudeti 27. juuni 2015. aasta seadusandliku dekreediga nr 83, mis muudeti koos muudatustega 6. augusti 2015. aasta seaduseks nr 13224. septembri 2015. aasta seadusandlikuks dekreediks nr 156 ning 28. detsembri 2015. aasta seaduseks nr 208. Samuti on need kehtestatud uues õigusvaldkonna ametikohti käsitlevas seaduses (seadus nr 247/2012 või L.P.F.), mida on muudetud ministri dekreediga 55/2014 (millega asendati ministri dekreet 140/2012), millega määrati kindlaks advokaatide tasude maksmise parameetrid 3. aprillil 2014 jõustunud 31. detsembri 2012. aasta seaduse nr 247 artikli 13 lõike 6 tähenduses.

Valdkonna ametikohtasid käsitlevas seaduses nr 147/12 – kooskõlas varasema esmase standardiga (24. jaanuari 2012. aasta seadusandliku dekreedi nr 1 (mis muudeti koos muudatustega 24. märtsi 2012. aasta seaduseks nr 27), artikkel 9), millega tühistati reguleeritud ametikohtadel töötajate tasud ja milles viidati parameetritele, mis kehtestati järelevalvet tegeva ministeeriumi dekreediga spetsialistidele (kohtu poolt) makstavate tasude kohta – viidatakse parameetritele, mille justiitsministeerium kehtestab iga kahe aasta tagant CNFi (riiklik advokatuurinõukogu) soovituse alusel.

Eelkõige seaduse nr 247/2012 artikliga 13 reguleeritakse ülesande ja tasu määramist:

  • advokaadid võivad ametialaseid ülesandeid vastu võtta ka enda huvides;
  • ülesande võib täita tasuta;
  • spetsialistile makstavas tasus lepitakse üldjuhul kokku kirjalikult spetsialistile ülesande määramise ajal. Tasudes lepitakse kokku vabalt: lubatud on leppida kokku kindlasummalises ajapõhises tasus, tavaliselt seoses ühe või mitme asjaga ning tuginedes teenuste osutamise lõpuleviimisele ja ajale; see lepitakse kokku eri etappide või teenuste kohta või tegevuse kogu kestuse kohta protsendina kohtuasja väärtusest või summast, millest teenuse saaja võib kasu saada, seejuures mitte üksnes varade seisukohast;
  • keelatud on kokkulepped, mille alusel advokaat saab tasuks osa varast või kogu vara, millega teenus või asjaomane vaidlus seotud on;
  • spetsialistid on kohustatud kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega teavitama klienti ülesande keerukusest, esitades kogu väärtusliku teabe kõigi võimalike kulude kohta alates ülesande määramisest kuni selle täitmiseni; taotluse korral peavad spetsialistid ühtlasi teavitama ülesannet määravat isikut kirjalikult teenuse osutamise eeldatavast maksumusest, eristades tasusid, kulusid (sealhulgas kindlasummalisi) ning töötasu;
  • justiitsministeeriumi poolt iga kahe aasta tagant riikliku advokatuurinõukogu (CNF) taotluse alusel vastu võetavas dekreedis sätestatud parameetreid kohaldatakse, kui ülesande määramise ajal või pärast seda pole tasu kirjalikult määratud ning igal juhul kohtupoolse sundlõpetamise menetluse käigus, kui pooled pole selles omavahel kokku leppinud, ning juhul, kui kutsealast teenust osutatakse kolmandate isikute huvides või kui tegemist on õigusaktides sätestatud ametlike teenustega;
  • juhtudel, kui kohtu- või vahekohtumenetluse esemeks olev vaidlus lahendatakse mis tahes vormis kokkuleppega, vastutavad pooled solidaarselt kõigi nende advokaatide tasude maksmise ja kulude hüvitamise eest, kes on viimase kolme aasta jooksul oma kutsetegevusega tegelenud ja kes on endiselt võlausaldajad, tingimusel et solidaarsusest pole sõnaselgelt loobutud;
  • kui advokaat ja klient ei jõua kokkuleppele, võib kumbki neist pöörduda kohaliku advokatuuri poole, et proovida lahendus leida;
  • kui kokkuleppele ei jõuta, võib advokatuur oma liikme taotluse alusel esitada oma seisukoha advokaadi nõude kehtivuse kohta seoses tehtud tööga;
  • lisaks kutsealase teenuse eest makstavale tasule peab klient advokaadile maksma (kui nii on lepingus sätestatud) või talle tuleb sundlikvideerimise menetluse käigus maksta summa kindlasummaliste kulude hüvitamiseks lisaks tegelikult kantud kulude hüvitamisele ning kõik lõivud ja tasud, mida võidi kliendi huvides ette maksta.

Seega tehakse alates 3. aprillist 2014 kõik maksed kooskõlas eelmainitud ministri dekreedi 55/2014 sätetega. Siin sätestatud uute parameetrite puhul ei võeta aluseks advokaadi tehtavaid üksikuid toiminguid (telefonikõned, dokumentide läbivaatamine, kohtuistungid, küsitlemine jne), vaid pigem menetlusetappe (nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetlustes). Iga etapi puhul on kindlaks määratud lahendamise keskmine maksumus, mida kohtunik võib protsentuaalselt suurendada või vähendada olenevalt konkreetsetest asjaoludest (juhtumi laad, keerukus ja raskusaste, töö väärtus, teenuse kiireloomulisus, esialgsed ettekirjutused jne) ja olenevalt pädevast kohtust.

Alltoodud tabelites on näitena esitatud rahukohtuniku ees ja kohtutes toimuvate menetluste tasud PDF (88 KB) et.

Kokku lepitud või arvutatud tasu suurendatakse lisakulude võrra.

Lisakulude hulka kuuluvad:

  • väljamaksed (st tõendatult tehtud kulutused),
  • tasu üldkulude katteks (15% kooskõlas ministri dekreedi 55/2014 artikliga 2),
  • reisikulud (ministri dekreedi 55/2014 artikkel 27: majutuskulud +10% ja läbisõiduhüvitis 1/5 kütusekulust iga sõidetud kilomeetri kohta),
  • sotsiaalmaksed 4% (C.N.P.A – advokaatide pensionimaksed) ning
  • käibemaks 22% (suurendatud 1. oktoobril 2013 kooskõlas seadusega 98/2011).

Kõrvalkulud 10% mis tahes majutuskuludest, kui spetsialist pidi reisima ja vajas majutust, või reisikuludest, kui ta kasutas oma autot.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Poolte kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Lisaks oma advokaadikulude katmisele kannab kumbki pool tsiviilmenetluses kulud seoses enda tehtavate toimingutega ja seoses vajalike menetlustoimingutega, kui pool peab need õigusaktide kohaselt kandma või kui kohtunik leiab, et pool peab need kandma (kohtukulusid käsitleva konsolideeritud seaduse artikkel 8).

Mis on kohtukulud?

Tsiviilasjades on tasud järgmised:

hagi esitamise standardlõiv: presidendi dekreedi 115/2002 artikkel 9 jj: kokkuvõttes oleneb see summa nõude väärtusest (43 eurot menetluste puhul, mille väärtus on kuni 1 100 eurot, ning kohustuslikku sotsiaalkindlustust ja sotsiaalabi käsitlevate vaidluste ning muude erimenetluste puhul; 98 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 1100 eurot ja kuni 5200 eurot, ning hagita menetluste ja muude erimenetluste puhul; 237 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 5200 eurot ja kuni 26 000 eurot ning määramatu väärtusega hagita menetluste puhul, mis kuuluvad rahukohtuniku ainupädevusse; 518 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 26 000 eurot ja kuni 52 000 eurot, ning määramatu väärtusega tsiviilmenetluste puhul; 759 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 52 000 eurot ja kuni 260 000 eurot; 1214 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 260 000 eurot ja kuni 520 000 eurot; 1686 eurot menetluste puhul, mille väärtus on enam kui 520 000 eurot).

Hagi esitamise standardlõivu suurendatakse poole võrra apellatsioonimenetluste puhul ning kaks korda kassatsioonikohtus algatatud menetluste puhul.

Kui apellatsioonkaebus (isegi kui see on vastuapellatsioonkaebus) jäetakse tervikuna rahuldamata, tunnistatakse vastuvõetamatuks või seda ei saa arvesse võtta, peab apellatsioonkaebuse esitaja maksma kohtuniku määruse alusel lisaks standardlõivule täiendava sama suure summa kui see, mis tuleks sama apellatsioonkaebuse esitamise eest maksta, olenemata sellest, kas see on apellatsioonkaebus või vastuapellatsioonkaebus.

Kinnisvaraga seotud täitemenetluste puhul tuleb maksta 278 eurot lõivu. Muude täitemenetluste puhul vähendatakse seda summat poole võrra. Kinnisvaraga seotud täitemenetluste puhul, mille väärtus on väiksem kui 2500 eurot, tuleb maksta 43 eurot lõivu. Täitetoimingute vaidlustamise menetluste puhul tuleb maksta 168 eurot lõivu.

Kassatsioonikohtu menetluste puhul tuleb lisaks standardlõivule maksta summa, mis on võrdne kindlaksmääratud tasuga kohtuotsuste registreerimise eest.

Konkreetsete erimenetluste puhul määratakse kindlaks muud summad.

Kättetoimetamine kantselei nõudmisel: presidendi 2002. aasta dekreedi nr 115 artikkel 30:

ARTIKKEL 30 (kõikehõlmavad summad, mille eraisikud maksuhaldurile tsiviilmenetluses ette maksavad). 1. Pool, kes esimesena kohtusse pöördub, kes esitab hagiavalduse või kes sundtäitemenetluses nõuab arestitud vara jaotamist või müümist, tasub kantselei esindaja nõutava kättetoimetamisega seotud tasud, reisipäevarahad ja postikulud kindlaksmääratud maksena, mille suurus on 27 eurot, välja arvatud menetluste puhul, mis on sätestatud 2. aprilli 1958. aasta seaduse nr 319 ainsas artiklis ja hilisemates muudatustes, ning menetluste puhul, mille suhtes seda artiklit kohaldatakse.

Kättetoimetamistasud: presidendi dekreedi 115/2002 artikkel 32 jj:

ARTIKKEL 32 (kättetoimetamine poolte taotluse alusel). 1. Pooled peavad tasuma kohtutäituritele tasud ja reisikulud või nõutud dokumentide saatmise kulud; menetlustes, mis käsitlevad kohustuslikke vaidlusi seoses tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabiga, peab need tasud maksma maksuhaldur.

ARTIKKEL 33 (reisimine kättetoimetamiseks ja meetmete võtmiseks selle poole taotluse alusel,
kellele riik andis tasuta õigusabi). 1. Kui kättetoimetamis- ja täitetoimingud selle poole taotluse alusel, kes sai riigilt tasuta õigusabi, tehakse samal ajal muude tasuliste toimingutega, kaetakse kohtutäiturite reisipäevarahad, päevarahad ja postikulud.

2. Kui aadressid asuvad eri omavalitsusüksustes või üksteisest enam kui 500 meetri kaugusel, registreeritakse tasud ja reisi- või postikulud võlgnevustena.
3. Kui kohtutäiturid ei tee toiminguid samal ajal tasuliste toimingutega, tasub maksuhaldur reisi- või postikulud ja tasud registreeritakse võlgnevustena.

4. Juhtudel, kui kohtutäituritel tekivad mitu korda reisikulud seoses eri omavalitsusüksustes või üksteisest enam kui 500 meetri kaugusel tehtavate toimingutega, tasub maksuhaldur üksnes suuremad kulud ning ülejäänud registreeritakse koos tasudega võlgnevustena.

ARTIKKEL 34 (tasude suurus). 1. Tasuda tuleb ühekordne lõiv järgmises summas:

  1. kuni kahe adressaadiga dokumentide puhul: 2,58 eurot;
  2. kolme kuni kuue adressaadiga dokumentide puhul: 7,75 eurot;
  3. enam kui kuue adressaadiga dokumentide puhul: 12,39 eurot.

ARTIKKEL 35 (reisikulude suurus)

Reisikulud on järgmised:

a) kuni 6 kilomeetrit: 1,65 eurot;

b) kuni 12 kilomeetrit: 3,00 eurot;

c) kuni 18 kilomeetrit: 4,14 eurot;

d) enam kui 18 kilomeetrit: punktis c osutatud summale lisandub 0,88 eurot järgneva teekonna iga 6 kilomeetri pikkuse lõigu kohta või kui järgneva lõigu pikkus on enam kui 3 kilomeetrit.

ARTIKKEL 36 (lisatasud kiireloomulistel juhtudel)

Tasusid ja reisikulusid suurendatakse poole võrra kiireloomuliste toimingute puhul, välja arvatud sundtäitmise aruannete esitamise korral täitevkohtu kantseleis. Samaaegse reisimise korral makstakse kiireloomuliste juhtude lisatasu ainult üks kord ja summas, milles on kokku lepitud seoses toiminguga, millega kaasneb suurim nõue või hüvitis. Kiireloomulistena käsitatakse toiminguid, mis tuleb teha samal või järgmisel päeval. Taotluse, milles kuupäev nimetatakse, võib esitada üksnes dokumentide kohta, mille kehtivus lõpeb sellel samal kuupäeval, mis on sõnaselgelt kindlaks määratud õigusaktides või poolte tahtel.

Ärakirjade ja kinnitatud ärakirjade väljastamise tasud: praegu, kui oodatakse presidendi 2002. aasta dekreedi nr 115 artikli 40 lõikes 1 osutatud määruse vastuvõtmist, käsitatakse ärakirjade väljastamise tasudena tasusid, mis on sätestatud eelmainitud konsolideeritud seaduse (kohtukulude kohta) artiklis 266 jj ning tabelites, milles nendele artiklitele osutatakse.

Tuleks silmas pidada, et 29. detsembri 2009. aasta dekreetseaduse nr 193 (millest sai koos muudatustega 22. veebruari 2010. aasta seadus nr 24) artikli 4 lõikes 5 on sätestatud, et paberil ärakirjade, sealhulgas kinnitatud ärakirjade väljastamisel tuleb summasid, mis on sätestatud tabelites 6 ja 7, mis on lisatud presidendi 2002. aasta dekreedile nr 115 ja esitatud vastavalt eelmainitud konsolideeritud seaduse artiklites 267 ja 268, suurendada 50%.

Ärakirjade väljastamise tasu korrigeeritakse iga kolme aasta tagant vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumisele, mille on kindlaks teinud Itaalia statistikaamet (ISTAT), nagu on sätestatud presidendi 2002. aasta dekreedi nr 115 artiklis 274.

Ärakirjade ja kinnitatud ärakirjade väljastamise tasud: need on praegu reguleeritud justiitsministeeriumi dekreediga (jõustus 30. juunil 2015).

Kindlaksmääratud tasud kriminaalmenetluses

Poolte kindlaksmääratud tasud kriminaalmenetluses

Sätted menetluskulude kohta on kehtestatud kohtukulusid reguleerivaid õigus- ja haldusnorme käsitlevas konsolideeritud seaduses, millele on osutatud presidendi 30. mai 2002. aasta dekreedis nr 115, mida viimati muudeti 27. juuni 2015. aasta seadusandliku dekreediga nr 83, mis muudeti koos muudatustega 6. augusti 2015. aasta seaduseks nr 13224. septembri 2015. aasta seadusandlikuks dekreediks nr 156 ning 28. detsembri 2015. aasta seaduseks nr 208. Samuti on need kehtestatud uues õigusvaldkonna ametikohti käsitlevas seaduses (seadus nr 247/2012 või L.P.F.), ministri dekreediga 55/2014 (millega asendati ministri dekreet 140/2012), millega määrati kindlaks advokaatide tasude maksmise parameetrid 3. aprillil 2014 jõustunud 31. detsembri 2012. aasta seaduse nr 247 artikli 13 lõike 6 tähenduses.

Ministri dekreedi artiklis 12 sätestati, et tasu erineb olenevalt tehtava toimingu omadustest, kiireloomulisusest ja väärtusest, menetluse olulisusest, laadist ja keerukusest, süüdistuste raskusastmest ja arvust, käsitletavate faktide ja õiguslike asjaolude arvust ja keerukusest, kohtupraktikaga seotud vaidlustest, menetluse algatamise kohtust, olulisusest seoses varadega, läbivaadatavate dokumentide arvust, jätkuvatest kohustustest, sealhulgas seoses reisimise sagedusega advokaadi peamisest töökohast, ning saavutatud tulemusest, võttes arvesse ka tsiviilõiguslikke tagajärgi ja kliendi finantsseisundit. Lisaks tuleb võtta arvesse kohtuistungite arvu ja nendega seotud toimingute tegemiseks vajalikku aega. Kohus tugineb koostatud tabelites esitatud keskmistele väärtustele, mida võidakse üldiste parameetrite kohaldamise tulemusel suurendada üldjuhul kuni 80% või vähendada kuni 50%. Kui advokaat abistab mitut osalist, kellel on samasugune menetlusseisund, võib ühekordset tasu üldjuhul suurendada 20% iga esimesele osalisele lisanduva osalise kohta kuni kümne osaliseni ning seejärel 5% iga esimesele kümnele osalisele lisanduva osalise kohta kuni 20 osaliseni. Kui (ilma et see mõjutaks samasugust menetlusseisundit) kutsealane teenus ei hõlma konkreetsete ja erinevate faktiliste või õiguslike olukordade uurimist seoses eri kostjate ja vaidlustega, vähendatakse muidu ühe isiku abistamise eest makstavat tasu üldjuhul 30%.

Tasud makstakse etappide kaupa.

Allpool on esitatud näited kohtumenetluse eri etappide kohta:

a) uurimisetapp, mis hõlmab uurimistoiminguid: dokumentide läbivaatamine ja uurimine, kohapealne kontroll, esialgne dokumentide otsing, konsultatsioonid kliendi, kolleegide või nõustajatega, kirjalikud või suulised aruanded ja seisukohad, mis käsitlevad muu hulgas toiminguid ja mis esitatakse enne sissejuhatavat etappi;

b) kohtumenetluse sissejuhatav etapp: sissejuhatavad toimingud, nagu asitõendid, õiguslikud kaebused, petitsioonid, taotlused, avaldused, vastuväited, nõuded, apellatsioonkaebused, kirjalikud seisukohad, vastutava isiku kaasamine ja kohtukutse edastamine vastutavale isikule;

c) kohtueelse menetluse või kohtumenetluse etapp: taotlused, sõnumid, osalemine või teenused seoses toimingutega ning menetlustoimingud või õiguslikud uurimistoimingud, sealhulgas esialgsed toimingud, mida tehakse muu hulgas avalikel või kinnistel istungitel ning mis on olulised tõendite saamiseks ja kogumiseks, sealhulgas loetelude koostamine, tsitaatide leidmine ja seotud teenused, nõustajate, tunnistajate, kahtlustatavate või kostjate ärakuulamine seotud süüteo puhul;

d) otsuse tegemise etapp: kostja suulised või kirjalikud seisukohad, vastused, teiste menetlusosaliste kohtukõne kuulamine kinnisel või avalikul istungil.

Poolte kindlaksmääratud tasud kriminaalmenetluses PDF (88 KB) et

Menetluse etapp, kus tuleb tingimata kanda kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluste kulud kannab riik, välja arvatud need kulud, mis on seotud eraõiguslike isikute taotletud toimingutega ja kohtuotsuse avaldamisega.

Olenemata sellest, kas huvitatud isik on vahi alla võetud või vangistatud või tema vabadust pole piiratud, kantakse selle poole menetlus- ja ülalpidamiskulude summa, kes on rahalistes raskustes ja kes on käitunud kinnipidamiskohas korralikult, tingimusel et nende kulude katmist on taotletud.

Kui kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi, kohaldatakse presidendi 2002. aasta dekreedi nr 115 artiklit 12; selle põhjal ei nõuta hagi esitamise standardlõivu maksmist, kui taotletakse üksnes vastutava poole üldist süüdimõistmist. Muudel juhtudel, kui taotletakse (sealhulgas esialgset) kahjuhüvitise väljamõistmist, tuleb taotluse rahuldamise korral maksta lõiv tasutava hüvitisesumma põhjal ning vastavalt artiklis 13 osutatud väärtusvahemikele.

Dokumentide kättetoimetamise eest tuleb tasuda ühekordne lõiv. Tasuda tuleb ühekordne lõiv järgmises summas:

  1. kuni kahe adressaadiga dokumentide puhul: 2,58 eurot;
  2. kolme kuni kuue adressaadiga dokumentide puhul: 7,75 eurot;
  3. enam kui kuue adressaadiga dokumentide puhul: 12,39 eurot.

Mitteresidendist tunnistajatel on õigus oma edasi-tagasi reisi kulude hüvitamisele summas, mis on võrdne ühe teise klassi rongipileti või ühe turistiklassi lennupileti maksumusega, eeldusel et kohus on selle heaks kiitnud.

Varade hoidjale, kes ei ole nende omanik ega õiguste omanik, tuleb maksta tasu kriminaalmenetluses ettevaatusabinõuna arestitud varade hoidmise ja säilitamise eest.

Tunnistajate ja neid saatvate isikute päevarahad ja reisikulud, menetluse toimumiskohast eemal tehtavate toimingutega seotud päevarahad ja reisikulud ning kohtu abitöötajatele makstavad summad tasutakse nende taotluste alusel, mille asjaomased isikud esitavad pädevale ametiasutusele.

Kohtukulud ei hõlma kulusid seoses järgmisega:

a) kinnipeetute matused;

b) kinnipeetavate ümberpaigutamine;

c) avalikel teedel või avalikes kohtades surnud isikute surnukehade transport, säilitamine ja matmine;

d) menetluses vajalike menetlusdokumentide ja esemete transport.

Teave, mille peavad esitama esindajad

Poolte õigused ja kohustused

Spetsialisti kohustus esitada oma kliendile teavet kaitse edenemise kohta kujutab endast Itaalia tsiviilseadustiku artiklis 1218 osutatud üldise hoolsuskohustuse täitmist.

Valdkonna ametikohtasid käsitlevas seaduses nr 147/12 on sätestatud ametiülesanded ja viited ametialasele käitumisele (artikkel 3), ametisaladuse hoidmise kohustus (artikkel 4), kindlustuskulud (artikkel 12), ülesande määramise viisid (artikkel 13) ja ülesande täitmise viisid (artikkel 14), kokkusobimatuse põhjused (artikkel 18) ja asjaomased erandid (artikkel 19).

Kulud

Kust leida teavet kulude kohta Itaalias?

Nende õigusaktide tekstide kõrval, mis on avaldatud Itaalia Vabariigi ametliku väljaande veebisaidil, leiab konkreetset teavet kohtute või advokatuuri nõukogude veebisaitidelt.

Mis keeles on see teave kulude kohta Itaalias kättesaadav?

Teave on üldjuhul esitatud itaalia keeles. Mõnel veebisaidil esitatakse teavet ka inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Itaalias on vahendamine reguleeritud 4. märtsi 2010. aasta seadusandliku dekreediga nr 28, mida ajakohastati 13. augusti 2011. aasta seadusandliku dekreediga nr 138 ja hiljem 21. juuni 2013. aasta dekreetseadusega nr 69 (9. augusti 2013. aasta muutmisseadus nr 98). Lisaks Itaalia justiitsministeeriumi veebisaidile (http://www.giustizia.it/avaleht » Itinerari a tema (teemad) » Riforma della giustizia (kohtureform)) esitatakse selle teema kohta teavet kohtute veebisaitidel, mis on vabalt juurdepääsetavad. Olemas on ka muud spetsiaalsed veebisaidid, aga neile pääseb juurde üksnes tasu eest.

Käibemaks

Tsiviilasjade kohtudokumentide suhtes, milles määratakse (sealhulgas osaliselt) kindlaks kohtuotsus esialgsete täitmisele pööratavate ettekirjutuste kohta, õigusnormide kohta, mille vahekohtud on tunnistanud täitmisele kuuluvaks, ning kohtuotsuste kohta, millega tunnistatakse välismaised kohtuotsused riigis kehtivaks, kohaldatakse registreerimistasud (presidendi 26. aprilli 1986. aasta dekreedi nr 131 artikkel 37).

Tasuta õigusabi

Mis see on?

Kriminaalasjades antakse tasuta õigusabi sellise vähem kindlustatud kodaniku kaitsmiseks, kes on kahtlusalune, süüdistatav, süüdi mõistetud pool, kannatanu, kahju saanud pool, kes kavatseb ühineda tsiviilhagiga, kostja tsiviilasjas või pool, kellel on tsiviilõiguslik kohustus tasuda rahaline karistus.
Tasuta õigusabi on tagatud ka tsiviil-, haldus-, raamatupidamis- ja maksumenetlustes ning hagita menetlustes, et kaitsta ebasoodsas olukorras kodanikke, tingimusel et see pole ilmselgelt põhjendamatu.

Tasuta õigusabi võidakse anda menetluse igas astmes ja etapis ning igas tulenevas ja kõrvalmenetluses, olenemata sellest, kuidas see on seotud.

Kes saavad seda taotleda?

Tasuta õigusabi võib anda isikutele, kelle füüsilise isiku tulumaksuga maksustatav sissetulek vastavalt kõige viimasele deklaratsioonile pole praegu suurem kui 11 528,41 eurot (see summa on määratud kindlaks ministri 7. mai 2015. aasta dekreediga, mis on avaldatud 12. augusti 2015. aasta ametlikus väljaandes nr 186, ning seda ajakohastatakse iga kahe aasta tagant presidendi dekreedi nr 115/2002 artikli 77 kohaselt); kui huvitatud isik elab koos partneri või muu pereliikmega, käsitatakse sissetulekuna kõigi pereliikmete, sealhulgas taotluse esitaja sissetulekute summat samal ajavahemikul.

Sissetuleku arvutamisel võetakse arvesse ka sissetulekut, mis on õigusaktide kohaselt füüsilise isiku tulumaksust (IRPEF) vabastatud või mille suhtes on kohaldatud maksu kinnipidamist või asendusmaksu.

Üksikisiku sissetulekut võetakse arvesse, kui seda käsitletakse menetluses isiklike õiguste kohta või menetluses, milles taotluse esitaja huvid on vastuolus selle isikuga koos elavate muude tuumikperekonna liikmete huvidega.

Isikute puhul, kes on juba lõpliku kohtuotsusega õigusaktides sätestatud rasketes kuritegudes süüdi mõistetud, loetakse, et sissetulek ületab ettenähtud künniseid. Seksuaalse vägivalla ohvritele tasuta õigusabi andmisel, sealhulgas juhul, kui selline süütegu pannakse toime alaealise suhtes, võidakse üldistest sissetulekukünnistest ka erand teha.

Lisateave

Riigi tasuta õigusabi taotlemise nõuded

Huvitatud isik võib taotleda tasuta õigusabi menetluse igas etapis või astmes. Taotlus koostatakse tühjale paberile ja et seda ei tunnistataks vastuvõetamatuks, peab see sisaldama järgmist:

  1. tasuta õigusabi saamise taotlus, milles on täpsustatud asjaomane menetlus, kui see juba käib;
  2. üldteave huvitatud isiku ja tema pereliikmete kohta koos vastavate maksukohustuslasena registreerimise numbritega;
  3. avaldus, mis on võrdväärne huvitatud isiku tõendiga selle kohta, et ta vastab taotluse vastuvõtmise suhtes kehtivatele sissetulekutingimustele, ning täpne kogusissetuleku arvutus, mida saab sel eesmärgil hinnata;
  4. võetud kohustus anda menetluse kestuse ajal teada eelneval aastal kontrollitud sissetuleku olulisest muutumisest, tehes seda 30 päeva jooksul alates ühe aasta möödumisest taotluse esitamise kuupäevast või eelmisest muutumisest teatamisest.

Välismaal teenitud sissetuleku korral peavad kolmandate riikide kodanikud esitama koos taotlusega pädevate konsulaarasutuste kinnituse, mis tõendab taotluses esitatud teabe õigsust.

Kui eelmine kohus või advokatuuri nõukogu, kellel on pädevus teha ettekirjutusi, seda eelnevalt nõuab, peavad huvitatud isikud esitama vajalikud dokumendid taotluses esitatud teabe õigsuse tõendamiseks, et taotlus oleks vastuvõetav.

Isik, kes saab tasuta õigusabi, võib valida advokaadi nende hulgast, kes on kantud tasuta õigusabi andvate advokaatide nimekirja ja kes on advokatuuri liikmed apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kus tegutseb kohtunik, kes on pädev kohtuasja sisuliselt arutama, või kohtunik, kelle juures menetlus on pooleli.

Kohus tasub advokaadi tasu ja kulud maksekorralduse alusel, järgides kutseala suhtes kehtestatud tasumäära, nii et igal juhul ei ületataks õigusaktides sätestatud keskmisi tasusid, võttes arvesse töö laadi seoses võetud meetmete mõjuga kaitstava isiku menetlusseisundile.

Makse tehakse menetluse iga etapi või astme lõpus ning seega ajal, mil lõpetatakse kohtuasja menetlenud kohtu määratud ülesande täitmine; kassatsioonikohtu puhul teeb makse kohus, kust kohtuasi pärineb, või kohus, kes kuulutas välja res judicata mõjuga kohtuotsuse. Igal juhul võib pädev kohus korraldada ka menetluse varasemate etappide või astmete tasude maksmise, kui tasuta õigusabi võimaldamise määrus on vastu võetud pärast nende toimumist.

Kohus väljastab maksekorralduse samal ajal kui tehakse kohtuotsus, millega lõpetatakse seotud nõudes osutatud etapp.

Kaitsjal, kohtuniku asetäitjal ja tehnilisel konsultandil pole lubatud nõuda ja saada tasu ega hüvitist oma kliendilt ühelgi eesmärgil peale nende, mis on sätestatud konsolideeritud seaduse asjaomases osas. Kõik vastupidised kokkulepped on kehtetud.
Selle keelu rikkumine on raske distsiplinaarsüütegu.

Tuleks rõhutada, et kriminaalasjades on tasuta õigusabi reguleeritud presidendi 2002. aasta dekreedi nr 115 artikliga 90 jj, kuid tsiviil-, haldus-, raamatupidamis- ja maksumenetlustes on tasuta õigusabi reguleeritud eelmainitud konsolideeritud seaduse artikliga 119 jj.

Millal peab menetluskulud tasuma kohtuvaidluse kaotanud pool?

Tsiviilasjades kohaldatakse kulude väljamõistmise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikleid 91–98.

Kohtuotsusega, millega menetlus lõpetatakse, nõuab kohus, et kohtuvaidluse kaotanud pool hüvitaks teise poole kulud ja maksaks asjaomase summa koos kaitsekuludega.

Kui kohus rahuldab nõude summas, mis ei ületa kohtu poolt menetluse käigus pakutud lepitusettepaneku kohast summat, nõutakse, et pool, kes keeldus ettepanekust põhjendamatult, tasuks menetluse käigus pärast ettepaneku tegemist tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui täidetud on hüvitamise nõuded (kumbki pool ei võida, tegemist on täiesti uudse kohtuasjaga või kohtupraktikat muudetakse seoses oluliste küsimustega).

Eelmises punktis osutatud kohtuotsuse väljakuulutamisel võib kohus otsustada, et võitnud poole kulude hüvitamist ei nõuta, kui neid peetakse liiga suurteks või ülemäärasteks. Olenemata sellest, kas pool võitis või mitte, võib kohus nõuda poolelt selliste kulude (sealhulgas ühekordsete kulude) hüvitamist, mille ta on tekitanud teisele poolele lojaalsus- ja aususkohustuse rikkumisega.

Kui kumbki pool ei võida või kui asjaomast küsimust käsitletakse esimest korda või kui kohtupraktikat muudetakse seoses oluliste küsimustega, võib kohus pooltele tekkinud kulud osaliselt või täielikult hüvitada.

Kui pooled on jõudnud kokkuleppele lepitusmenetluse käigus, arvestatakse, et kulud on tasaarvestatud, välja arvatud juhul, kui pooled on lepitusmenetluse protokollis ise teistsugusele kokkuleppele jõudnud.

Kui selgub, et kohtuvaidluse kaotanud pool on kohtuvaidluses käitunud või vastuväiteid esitanud pahauskselt või raske hooletuse tõttu, nõuab kohus teise poole taotluse alusel, et kohtuvaidluse kaotanud pool maksaks lisaks kulude katmisele kahjuhüvitist, mille kohus arvutab välja kohtuotsuses, sealhulgas omal algatusel. Kui kohus teeb kindlaks, et kehtestatud on kaitsemeede, saadetud on menetluse algatusdokument, seatud on kohtulik hüpoteek või alustatud on täitemenetlust või täitemenetlus on lõpetatud põhjendamatult, nõuab kohus kannatanu taotluse alusel, et kohtutäitur või võlausaldaja, kes tegutses nõuetekohase hoolsuseta, hüvitaks kahju.

Igal juhul võib kohus kulude kohta otsuse tegemisel nõuda (sealhulgas omal algatusel), et kohtuvaidluse kaotanud pool maksaks vastaspoolele summa, mis on kindlaks määratud ex aequo et bono.

Ekspertide, tõlkide ja tõlkijate tasud

Kohtu abitöötajatele makstakse tasu, reisipäevaraha ja päevaraha ning nende tööülesannete täitmisel tekkinud reisikulud ja muud kulud hüvitatakse. Tasud on kindlaksmääratud, muutuvad või ajapõhised.

Kindlaksmääratud ja muutuvtasud ning ajapõhised tasud määratakse kindlaks vastavalt tabelitele, mis on heaks kiidetud justiitsministeeriumi dekreediga majandus- ja rahandusministeeriumi nõusolekul (ministri 30. mai 2002. aasta dekreet).

Tabelites esitamata teenuste puhul on tasud proportsionaalsed kulutatud ajaga ja need määratakse kindlaks tööperioodi tasude alusel. Üks tööperiood on kaks tundi. Esimese tööperioodi tasu on 14,68 € ja iga järgmise perioodi oma 8,15 €.

Tööperioodi tasu võidakse kahekordistada, kui toimingute lõpuleviimiseks on ette nähtud kuni viiepäevane ajavahemik; seda võidakse suurendada kuni poole võrra juhtudel, kui määratud on kuni 15-päevane tähtaeg.

Viimati uuendatud: 31/01/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.