Kulud

Iirimaa

Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Iirimaal.

Sisu koostaja:
Iirimaa

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Õigusnõustajad

Õigusnõustajatele tasude maksmise alused võib liigitada vaidlustegevusega seotuteks (st kohtuvaidlusega, erikohtu vaidlusega või vahendamisega seotud nõustamine ja esindamine) või vaidlustegevusega mitteseotuteks. Vaidlustegevuse puhul võib kulud täiendavalt liigitada õigusnõustaja ja kliendi kuludeks (st kulud, mis menetlusosalisel tuleb maksta oma õigusnõustajale) ning menetlusosaliste kuludeks (st kulud, mille peab katma menetluste üks menetlusosaline asjaomase menetluse teise menetlusosalise eest).

Vaidlustegevus

Peamised esmase õiguse aktid*

  • 1849. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seadus;
  • 1870. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seadus;
  • 1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahv 68;
  • 1924. aasta kohtute seaduse paragrahv 94;
  • 1936. aasta kohtute seaduse paragrahv 78;
  • 1961. aasta kohtute seaduse (lisasätted) 8. lisa punkt 8;
  • 1981. aasta kohtute seaduse paragrahv 17;
  • 1991. aasta kohtute seaduse paragrahv 14;
  • 1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahv 68;
  • 1995. aasta kohtute ja kohtuametnike seaduse paragrahvid 27 ja 46.

Peamised teisese õiguse aktid*

  • kõrgemate kohtute eeskirjade korralduse nr 22 eeskirjad 4 ja 6 ning eeskirja 14 lõige 3, korralduse nr 27 eeskiri 1A, korraldus 99 ja W lisa;
  • ringkonnakohtu eeskirjade korralduse nr 15 eeskirjad 14, 115 ja 21 ning korraldus nr 66;
  • piirkonnakohtu eeskirjade korraldused 51 ja 52 ning E lisa.

Kohtupraktika

  • asjaomaseid õigusakte tõlgendavad kohtute otsused.

Vaidlustegevusega mitteseotud tegevus

Peamised esmase õiguse aktid*

1881. aasta õigusnõustajate tasustamise seadus

Peamised teisese õiguse aktid*

  • 1884. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1960. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1964. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1970. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1972. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1978. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1982. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1984. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1986. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1972. aasta maa kinnistamise eeskirjade eeskirjad 219 ja 239.

Kohtupraktika

  • asjaomaseid õigusakte tõlgendavad kohtute otsused.

* Viidates õigusaktidele, viidatakse asjaomaste seaduste, korralduste või eeskirjade muudetud versioonidele. Pärast 1922. aastat vastu võetud õigusaktidega saab tutvuda Iirimaa õigusaktide kogu veebisaidil ja parlamendi (Oireachtas) kodade veebisaidil.

Advokaadid

Sõna „advokaadid“ kirjeldab ühiselt Iirimaa õigussüsteemis kahte liiki advokaate, nimelt õigusnõustajaid ja vandeadvokaate.

Vandeadvokaadid

Vandeadvokaadi tasusid käsitletakse kui õigusnõustaja kulusid, kes esitab nende eest arve ning seega on vandeadvokaadi tasud vaadeldavad õigusnõustaja kuludena ning neid reguleerivad õigusaktid, mis käsitlevad õigusnõustajate tasusid ja kohtuotsuseid seoses nõustaja tasude hüvitamisega: vt eelkõige 1995. aasta kohtute ja kohtuametnike seaduse paragrahvi 27 ning kohtuotsust asjas Kelly vs Breen [1978] I.L.R.M. 63; riik (Gallagher Shatter & Co.) vs de Valera [1991] 2 I.R. 198, in Superquinn vs Bray U.D.C. (nr 2) [2001] 1 I.R. 459.

Kohtutäiturid

Tsiviilkohtunike ja kohtutäiturite tasusid kohtuotsuse täitmise eest reguleerib 2005. aasta tsiviilkohtunike tasude ja kulude korraldus ning see sisaldab ka sätteid tasude kohta, mis kuuluvad tasumisel täitekorralduse ja komisjoniprotsendi taotluse esitamise eest, samuti reisikulude kohta ning kinnipeetud kaupade või karja äravõtmise ja hoiustamisega seotud tasude kohta.

Advokaadid (Advocates)

Iirimaa õigussüsteemis ei ole eraldi juristide kategooriat, mis kannaks inglise keeles nimetust advocate.

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kulud määratakse üldiselt kindlaks isikliku äranägemise järgi, välja arvatud kõrgemate kohtute eeskirjade korralduse nr 27 eeskirja 1A lõikes 3 ja eeskirjas 9 (kulud, mille peab tasuma pool, kes esitab menetlusdokumendid pärast seda, kui teine pool on taotlenud kohtuotsust selles menetluses) ning W lisas ning piirkonnakohtu eeskirjade E lisas sätestatud kulud.

Tasumisele kuuluvad kulud sisaldavad ka kohtukulusid, mis on kindlaks määratud vastavalt ülemkohtu, kõrgema kohtu, ringkonnakohtu ja piirkonnakohtu tasusid käsitlevates korraldustes.

Siit saab täpsemat teavet kohtukulude määrade kohta.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Korralduse nr 27 eeskirja 1A lõike 3 ja eeskirja 9 puhul (kulud, mille peab tasuma pool, kes esitab menetlusdokumendid pärast seda, kui teine pool on taotlenud kohtuotsust selles menetluses) kuuluvad kulud tasumisele kohtuasjas taotletava kohtuotsuse taotluse tagasilükkamisel.

Kõrgemate kohtute eeskirjade W lisas sätestatud kulud kuuluvad sissenõudmisele:

  • kliendilt õigusnõustaja poolt kuluarve saamisel ühe kuu jooksul pärast arve saamist, kui klient ei ole selle aja jooksul palunud arvet hinnata (1849. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seaduse paragrahv 2). Kliendil on igal juhul alates arve saamisest aega 12 kuud, mille jooksul tal on õigus nõuda arve ülevaatamist või lasta arve üle vaadata. Pärast 12 kuu möödumist või pärast arve tasumist võib kohus juhul, kui kohtuasja konkreetsed asjaolud seda nõuavad, saata arve hindamisele, tingimusel et kohtusse on pöördutud 12 kalendrikuu jooksul pärast tasumist;
  • kui nähakse ette, et üks pool peab tasuma teise poole kulud kulude hindamise tõendi väljastamisel või vastavalt mis tahes kokkuleppele, mille pooled on tasumise suhtes saavutanud.

Piirkonnakohtu eeskirjade E lisas sätestatud kulud tasub:

  • juhul kui kohtuotsus tehakse tagaselja hageja kasuks, siis pool, kelle üle selles küsimuses tagaselja otsus tehti;
  • muude kulude puhul pool, kes vastavalt kohtuotsusele peab kulud kandma, kui kohus väljastab määruse selliste kulude tasumise kohta.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluses ei ole kindlaksmääratud kulusid. Kriminaalmenetluste puhul kohtukulud puuduvad.

(Piirkonnakohus võib kriminaalasjade lihtmenetluste puhul näha poolele ette kulud, välja arvatud riigiprokuratuuri direktorile või süüdistust esitavale politseiametnikule. Ringkonnakohus ja keskkriminaalkohus (kohtud, kes on pädevad mõistma kohut süüdistuse alusel) võivad määrata kulude hüvitamise:

  • õigeksmõistva otsuse korral (kusjuures otsuse peale võib esitada edasikaebuse kriminaalapellatsioonikohtule);
  • kui süüdistus sisaldab ebavajalikke küsimusi või on põhjendamatult pikk või sisaldab olulisi puudusi;
  • kui kohtuistung lükatakse edasi süüdistuse muutmise tõttu, või
  • kui süüdistuse alusel algatatakse eraldi kohtuasi.)

Konstitutsioonikohtu menetluste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu menetluste pädevus on antud kõrgemale kohtule ja ülemkohtule. Nende menetluste suhtes ei kohaldata erikulusid ega -tasusid. Selliste menetluste puhul lubatavad kindlaksmääratud kulud on sätestatud kõrgeimate kohtute eeskirjade W lisas. Tasumisele kuuluvad kohtukulud on kindlaks määratud ülemkohtu ja kõrgema kohtu korraldusega (tasud).

Siit saab täpsemat teavet kohtukulude määrade kohta.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtukulud tuleb üldjuhul tasuda asjaomaste dokumentide esitamisel.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahvis 68 sätestatakse:

  1. „68.– (1) Võttes vastu ülesande pakkuda kliendile õigusteenuseid või mõistliku aja jooksul pärast seda peab õigusnõustaja esitama kliendile kirjalikult üksikasjad, mis käsitlevad järgmisi küsimusi:
    1. tegelikud kulud, või
    2. kui tegelike kulude kohta üksikasjade esitamine ei ole antud juhul võimalik või mõistlik, siis (võimalikult täpsed) hinnangulised kulud, või
    3. kui tegelike kulude või selliste kulude hinnangulise suuruse üksikasjade esitamine ei ole antud juhul võimalik või mõistlik, siis alused, millele tuginedes õigusnõustaja või tema firma arvutab kulud selliste õigusteenuste esitamise eest ning kui need õigusteenused hõlmavad vaidlustegevust, siis kirjalikult üksikasjad asjaolude kohta, mille korral klient võib olla sunnitud tasuma mis tahes teise poole või teiste poolte kulud, ning vajadusel asjaolud, mille korral kliendi poolt tasumisele kuuluvad kulud, mis tekivad selle kliendi õigusnõustajal nende teenuste eest, ei arvata täies ulatuses maha vaidlustegevuse käigus mis tahes teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või selle poole või nende poolte mis tahes kindlustuse andjalt) sissenõutud kuludest (nende olemasolul).
  2. Õigusnõustaja ei tegutse kliendi eest seoses mis tahes vaidlustegevusega (mis ei ole seotud menetlustega, eesmärgiga sisse nõuda võlga või lepingukohast nõuet), tuginedes sellele, et kõik kliendilt nõutavad kulud või osa neist arvutatakse konkreetse protsendina mis tahes kahjutasudest või muust summast, mis võidakse kliendile maksta või mille kliendile maksmise üle võidakse otsustada, ning mis tahes kulud, mis on vastuolus selle lõikega, ei kuulu jõustamisele mis tahes meetme puhul, mis on võetud selle kliendi vastu selliste kulude sissenõudmiseks.
  3. Õigusnõustaja ei arva maha ega omasta mis tahes summasid oma kulude katteks või kuludest teatud osa katteks mis tahes kahjutasust või muust summast, mis kuulub selle õigusnõustaja kliendile maksmisele, et katta selle kliendi nimel selle õigusnõustaja poolt teostatud mis tahes vaidlustegevusest tulenevaid kulusid.
  4. Käesoleva paragrahvi lõike 3 eesmärk ei ole takistada õigusnõustajal kokku leppida kliendiga mis tahes ajahetkel, et selle õigusnõustaja või tema firma poolt selle kliendi nimel teostatud vaidlustegevusest tulenevate kulud makstakse talle välja mis tahes kahjutasudest või muust summast, mis võidakse kliendile maksta või mille kliendile maksmise üle võidakse otsustada.
  5. Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohast mis tahes kokkulepet ei pöörata õigusnõustaja kliendi suhtes täitmisele, välja arvatud juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja sisaldab (võimalikult täpset) mõistlikku hinnangut selle kohta, millises ulatuses on õigusnõustaja arvates võimalik teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või selle poole või nende poolte kindlustuse andjatelt) võimalik selle õigusnõustaja kulud sisse nõuda, juhul kui see klient saab sellise vaidlustegevuse tulemusena kahjutasu või mis tahes muud summad.
  6. Olenemata seda küsimust reguleerivatest mis tahes muudest õigussätetest esitab õigusnõustaja niipea kui võimalik pärast tema poolt kliendi nimel mis tahes vaidlustegevuse lõpetamist kliendile esitataval kulusid käsitleval arvel järgmised andmed:
    1. kokkuvõte kliendile seoses sellise vaidlustegevusega esitatud õigusteenustest;
    2. kahjutasude kogusumma või mis tahes muu summa kogusuurus, mis on sisse nõutud kliendi nimel sellise vaidlustegevuse käigus, ning
    3. üksikasjad selliste kõikide kulude või kuludest teatud osa kohta, mis on selle õigusnõustaja poolt selle kliendi nimelt mis tahes teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või selle poole või nende poolte kindlustuse andjatelt) sisse nõutud;
    4. ning sellel kulusid käsitleval arvel esitatakse selliste õigusteenuste pakkumisega seoses tekkinud või tekkivate tasude, kulude ja kulutuste summad.
  7. Selles paragrahvis sätestatu ei takista ühelgi isikul kasutada mis tahes seadusjärgset õigust nõuda, et õigusnõustaja esitaks kulusid käsitleva arve hindamiseks kas menetlusosaliste kuludena või õigusnõustaja ja kliendi kuludena, ega piira ühegi isiku ega liidu õigusi, mis tulenevad käesoleva seaduse paragrahvist 9.
  8. Kui õigusnõustaja on kliendile väljastanud õigusteenuste osutamise eest kulusid käsitleva arve ning klient vaidlustab sellel arvel esitatud summa (või osa sellest), peab õigusnõustaja:
    1. võtma kõik asjakohased meetmed, et lahendada küsimus kokkuleppel kliendiga ning
    2. teavitama klienti kirjalikult:

i)  kliendi õigusest nõuda, et õigusnõustaja esitaks kulusid käsitleva arve või osa sellest kõrgema kohtu kohtukulude hindajale, et hinnata õigusnõustaja ja oma kliendi kulusid, ning

ii) kliendi õigusest esitada õigusliidule kaebus käesoleva seaduse paragrahvi 9 alusel selle kohta, et talle on väljastatud kulusid käsitlev arve, mis on tema arvates liiga suur.

  1. Käesolevas paragrahvis hõlmab mõiste „kulud“ nii tasusid, kulusid, väljamakseid kui kulutusi.
  2. Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse olenemata 1849. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seadusest (Iirimaa) ning 1870. aasta advokaatide ja õigusnõustajate seadusest."

Iirimaa advokatuuri üldnõukogu tegevusjuhendi paragrahvi 12 lõikes 6 sätestatakse järgmist:

„12.6 Võttes vastu ülesande pakkuda õigusteenuseid või mõistliku aja jooksul pärast seda peab vandeadvokaat tagama nõuandvale õigusnõustajale või kohtuasjaga seotud kliendile taotluse korral kutsealale otsese juurdepääsu kava kohaselt kirjaliku teabe, milles kinnitatakse:

    1. tegelikud kulud, või
    2. kui tegelike kulude kohta üksikasjade esitamine ei ole antud juhul võimalik või mõistlik, siis hinnangulised (võimalikult täpsed) kulud, või
    3. kui tegelike kulude kohta üksikasjade või selliste hinnanguliste kulude esitamine ei ole antud juhul võimalik või mõistlik, siis alused, millele tuginedes kulud arvutatakse.

Selliste üksikasjade vormingu üle otsustab iga vandeadvokaat ise.“

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Iirimaal?

Teavet leiab kohtukulude hindaja kantselei veebisaidilt koos alla laaditava kirjandusega.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Iirimaal?

Teave Iirimaa kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on kättesaadav inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

  • 1989. aasta kohtuliku lahuselu ja perekonnaseaduse muutmise seaduse paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatakse, et kui kohtule esitatakse taotlus kohtuliku lahuselu kohta, kaalub kohus võimalust lepitada asjaomased abikaasad ning sellest tulenevalt võib kohus menetluse mis tahes ajahetkel peatada, et pakkuda abikaasadele nende soovi korral võimalust kaaluda omavahelist leppimist kolmanda poole abil või selle poole abita. Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatakse, et kohus võib menetluse peatada, et anda abikaasadele nende soovi korral võimalus sõlmida kolmanda poole abil või abita kokkulepe lahuselu tingimuste kohta sel määral, mil see on võimalik.
  • 1996. aasta perekonnaseaduse (lahutus) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 3 sisaldavad sarnaseid sätteid lahutusmenetluste kohta.
  • 2004. aasta tsiviilvastutuse ja -kohtute seaduse paragrahvides 15 ja 16 nähakse ette vahendusmenetlus seoses isikukahju käsitlevate vaidlustega.
  • Korralduse nr 63A eeskirja 6 lõike 1 punktis xiii ja korralduse nr 63B eeskirja 6 lõike 1 punktis xiii antakse äriõiguse valdkonna kohtunikule ja kõrgema kohtu konkurentsiküsimuste menetluste kohtunikule kas siis mis tahes poole taotluse alusel või tema enda soovil võimalus, et menetlus või selle raames teatava küsimuse käsitlemine peatatakse selliseks ajaks, mis ei ületa 28 päeva ja mida kohtunik peab asjakohaseks, et anda pooltele aega kaaluda, kas sellise menetluse või küsimuse puhul tuleks kasutada vahendust, lepitust või arbitraaži, ning kui pooled otsustavad menetluses või küsimuses nii teha, siis võimalus pikendada aega, et mis tahes pool saaks end vastavusse viia kohtu eeskirjade või kohtumääruse mis tahes sätetega.

Täiendavat teavet vahenduse kohta saab peretoetuse agentuuri veebisaidilt.

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Kulusid käsitlevat teavet sisaldav veebisait on kättesaadav.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Täiendavat teavet saab kohtute ameti aastaaruannetest.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud? Millised on kohaldatavad määrad?

Palume tutvuda Iirimaa maksu- ja tolliameti veebisaidiga.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Tsiviilasjade puhul on kasutada jääv sissetulekukünnis 18 000 eurot, millest on maha arvatud ülalpidamiskulud ja majutuskulud ning maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Täiendavat teavet saab justiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi ministeeriumi veebisaidilt ja õigusabinõukogu veebisaidilt.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kriminaalõiguse valdkonna õigusabikava, mida haldab justiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi ministeerium, näeb ette, et tasuta õigusabi võib teatavatel juhtudel pakkuda nende isikute kaitsmisel kriminaalmenetluse raames, kellel puuduvad selleks piisavad vahendid. Kindlaksmääratud sissetuleku piirmäär puudub. Süüdistataval on õigus saada kohtult, kelle ette ta peab astuma, teavet oma võimaluse kohta saada õigusabi. Õigusabi andmisel on taotluse esitajal õigus õigusnõustaja ja teatavatel juhtudel kuni kahe kaitsja teenustele oma kaitse või edasikaebuse ettevalmistamisel ja esitamisel. Kohtud vastutavad kohtunike kaudu õigusabi andmise eest. Õigusabi taotluse võib esitada kohtule kas a) isiklikult või b) taotluse esitaja õigusesindaja kaudu või c) kohtusekretärile edastatava kirjaga.

Õigusabi taotleja peab kohtule põhjendama, et tema vahendid ei ole piisavad, et ta suudaks maksta õigusabi eest ise. Selles küsimuses otsustab kohus puhtalt oma pädevuse alusel ning seda ei reguleeri finantsabikõlblikkuse suunised. Kohtule tuleb põhjendada ka seda, et „süüdistuse kaalukuse“ või „erandlike asjaolude“ tõttu on õigusemõistmise huvides oluline, et taotluse esitaja saaks õigusabi. Kui tegemist on mõrvasüüdistusega või kui kriminaalapellatsioonikohtu otsuse peale esitatakse edasikaebus ülemkohtule, antakse tasuta õigusabi juba ainult ebapiisavate vahendite alusel.

Kohus võib paluda tasuta õigusabi taotlejal esitada seletuskirja rahaliste vahendite kohta. Kui taotluse esitaja esitab teadlikult valeandmeid või varjab olulisi asjaolusid õigusabi saamise eesmärgil, on tegemist süüteoga. Sellise süüteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv või vangistus või mõlemad.

Kriminaalõiguse valdkonnas kannatanute suhtes kohaldatav sissetuleku künnis

Kasutada jääva sissetuleku künnis puudub teatud seksuaalkuritegude puhul kaebuse esitajatele, kes taotlevad õigusabi õigusabinõukogust kriminaalasjades, kus kaebuse esitaja varasem seksuaalse käitumise ajalugu tuleb kohtus arutamisele kaitse poolt.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Õigusabi antakse automaatselt kaebuse esitajatele teatavate seksuaalkuritegude arutamisel. Mis tahes muud ohvrid peavad vastama samadele tingimustele nagu ülejäänud elanikkond.

Kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Muud tingimused ja alaealiste suhtes kohaldatav erikord puuduvad.

Kuludeta kohtumenetlused

Teatud juhtudel on ette nähtud erandid kohtukulude tasumisel, sealhulgas perekonnaküsimuste menetlemisel ja alaealistega seotud teatud kohtuasjade puhul. Kõigi üksikasjade saamiseks asjaolude kohta, mil kohtukulusid tasuma ei pea, palume külastada kohtute ameti veebisaiti.

Üksikasjad kulukorralduste ja erandite kohta on kättesaadavad kohtute ameti veebisaidilt.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kohtukulude tasumise üle otsustavad kohtud. Selle diskretsiooniõiguse kasutamine toimub vastavalt teatavatele kehtivatele eeskirjadele ja põhimõtetele, mis tulenevad kohtute kohtupraktikast. Näiteks on esimene reegel see, et kulud sõltuvad tulemusest, st kaotanud pool tasub võitnud poole kohtukulud. Selle reegli suhtes kohaldatakse siiski erandeid, mis sõltuvad kohtuasja asjaoludest. Näiteks ei pruugita kanda kõiki võitnud pool kulusid, kui kohus leiab, et see pool on viivitanud või põhjendamatult pikendanud menetlust või kui pool on kohtuasja võites kaotanud kohtuasja raames teatud eraldiseisvates küsimustes. Teatavatel juhtudel, näiteks konstitutsioonilisi küsimusi hõlmavad või üldist huvi pakkuvaid küsimusi tõstatavad kohtuasjad, võidakse katta mõned või kõik kaotanud poole kulud.

Ekspertide tasud

Tsiviilvaldkonna õigusabi puhul on nõukogu kehtestanud kulude skaala, mida ta kasutab eri liiki ekspertide puhul. Lisaks on nõukogul pädevus kasutada eritasu, kui kohtuasja teatud tingimuste tõttu on vajalik kaasata konkreetne või eriekspert. Sellisel juhul räägitakse tasu osas eksperdiga eraldi läbi, võttes arvesse tehtavat tööd, nõutavat erialast taset ja kohtuasja väärtust õigusabi saavale isikule.

Kriminaalasjades, kus on antud õigusabitunnistus, kohaldatakse kriminaalvaldkonna õigusabi kava asjakohaste ja põhjendatud kulude suhtes, mida kahtlustatava või süüdistatava õigusnõustaja on kandnud, sealhulgas eksperttunnistajate kulude suhtes.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tsiviilvaidluste korral määratakse tõlkijate ja tõlkide tasud üldjuhul kindlaks esimese astme kohtus tõlkija/tõlgi ja asjaomase vaidluse poole vahel. Kui poolte kulud kuuluvad kohtuotsuse kohaselt tasumisele teise poole poolt, siis hindab tõlkijale/tõlgile makstavaid tasusid siiski kohtukulude hindaja (nt õigusabi kulude hindaja).

Tsiviilvaldkonna õigusabi hõlmava mis tahes kohtuasja puhul kuulutab nõukogu välja pakkumismenetluse ning valib pakkumise esitanud organisatsioonide hulgast.

Kriminaalasjades, kus on antud õigusabitunnistus, kohaldatakse kriminaalvaldkonna õigusabi kava asjakohaste ja põhjendatud kulude suhtes, mida kahtlustatava või süüdistatava õigusnõustaja on kandnud, sealhulgas tõlkija või tõlkija kulude suhtes.

Seonduvad manused

Iirimaad käsitlev aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu raames PDF (400 Kb) en

Viimati uuendatud: 21/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta