Õigusnõustajatele tasude maksmise alused võib liigitada vaidlustegevusega seotuteks (st kohtuvaidlusega, erikohtu vaidlusega või vahendamisega seotud nõustamine ja esindamine) või vaidlustegevusega mitteseotuteks. Vaidlustegevuse puhul võib kulud täiendavalt liigitada õigusnõustaja ja kliendi kuludeks (st kulud, mis menetlusosalisel tuleb maksta oma õigusnõustajale) ning menetlusosaliste kuludeks (st kulud, mille peab katma menetluste üks menetlusosaline asjaomase menetluse teise menetlusosalise eest).
Vaidlustegevus
Peamised esmase õiguse aktid*
Peamised teisese õiguse aktid*
Kohtupraktika
Vaidlustegevusega mitteseotud tegevus
Peamised esmase õiguse aktid*
1881. aasta õigusnõustajate tasustamise seadus
Peamised teisese õiguse aktid*
Kohtupraktika
* Viidates õigusaktidele, viidatakse asjaomaste seaduste, korralduste või eeskirjade muudetud versioonidele. Pärast 1922. aastat vastu võetud õigusaktidega saab tutvuda Iirimaa õigusaktide kogu veebisaidil ja parlamendi (Oireachtas) kodade veebisaidil.
Sõna „advokaadid“ kirjeldab ühiselt Iirimaa õigussüsteemis kahte liiki advokaate, nimelt õigusnõustajaid ja vandeadvokaate.
Vandeadvokaadi tasusid käsitletakse kui õigusnõustaja kulusid, kes esitab nende eest arve ning seega on vandeadvokaadi tasud vaadeldavad õigusnõustaja kuludena ning neid reguleerivad õigusaktid, mis käsitlevad õigusnõustajate tasusid ja kohtuotsuseid seoses nõustaja tasude hüvitamisega: vt eelkõige 1995. aasta kohtute ja kohtuametnike seaduse paragrahvi 27 ning kohtuotsust asjas Kelly vs Breen [1978] I.L.R.M. 63; riik (Gallagher Shatter & Co.) vs de Valera [1991] 2 I.R. 198, in Superquinn vs Bray U.D.C. (nr 2) [2001] 1 I.R. 459.
Tsiviilkohtunike ja kohtutäiturite tasusid kohtuotsuse täitmise eest reguleerib 2005. aasta tsiviilkohtunike tasude ja kulude korraldus ning see sisaldab ka sätteid tasude kohta, mis kuuluvad tasumisel täitekorralduse ja komisjoniprotsendi taotluse esitamise eest, samuti reisikulude kohta ning kinnipeetud kaupade või karja äravõtmise ja hoiustamisega seotud tasude kohta.
Iirimaa õigussüsteemis ei ole eraldi juristide kategooriat, mis kannaks inglise keeles nimetust advocate.
Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Kulud määratakse üldiselt kindlaks isikliku äranägemise järgi, välja arvatud kõrgemate kohtute eeskirjade korralduse nr 27 eeskirja 1A lõikes 3 ja eeskirjas 9 (kulud, mille peab tasuma pool, kes esitab menetlusdokumendid pärast seda, kui teine pool on taotlenud kohtuotsust selles menetluses) ning W lisas ning piirkonnakohtu eeskirjade E lisas sätestatud kulud.
Tasumisele kuuluvad kulud sisaldavad ka kohtukulusid, mis on kindlaks määratud vastavalt ülemkohtu, kõrgema kohtu, ringkonnakohtu ja piirkonnakohtu tasusid käsitlevates korraldustes.
Siit saab täpsemat teavet kohtukulude määrade kohta.
Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Korralduse nr 27 eeskirja 1A lõike 3 ja eeskirja 9 puhul (kulud, mille peab tasuma pool, kes esitab menetlusdokumendid pärast seda, kui teine pool on taotlenud kohtuotsust selles menetluses) kuuluvad kulud tasumisele kohtuasjas taotletava kohtuotsuse taotluse tagasilükkamisel.
Kõrgemate kohtute eeskirjade W lisas sätestatud kulud kuuluvad sissenõudmisele:
Piirkonnakohtu eeskirjade E lisas sätestatud kulud tasub:
Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Kriminaalmenetluses ei ole kindlaksmääratud kulusid. Kriminaalmenetluste puhul kohtukulud puuduvad.
(Piirkonnakohus võib kriminaalasjade lihtmenetluste puhul näha poolele ette kulud, välja arvatud riigiprokuratuuri direktorile või süüdistust esitavale politseiametnikule. Ringkonnakohus ja keskkriminaalkohus (kohtud, kes on pädevad mõistma kohut süüdistuse alusel) võivad määrata kulude hüvitamise:
Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Konstitutsioonikohtu menetluste pädevus on antud kõrgemale kohtule ja ülemkohtule. Nende menetluste suhtes ei kohaldata erikulusid ega -tasusid. Selliste menetluste puhul lubatavad kindlaksmääratud kulud on sätestatud kõrgeimate kohtute eeskirjade W lisas. Tasumisele kuuluvad kohtukulud on kindlaks määratud ülemkohtu ja kõrgema kohtu korraldusega (tasud).
Siit saab täpsemat teavet kohtukulude määrade kohta.
Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Kohtukulud tuleb üldjuhul tasuda asjaomaste dokumentide esitamisel.
1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahvis 68 sätestatakse:
i) kliendi õigusest nõuda, et õigusnõustaja esitaks kulusid käsitleva arve või osa sellest kõrgema kohtu kohtukulude hindajale, et hinnata õigusnõustaja ja oma kliendi kulusid, ning
ii) kliendi õigusest esitada õigusliidule kaebus käesoleva seaduse paragrahvi 9 alusel selle kohta, et talle on väljastatud kulusid käsitlev arve, mis on tema arvates liiga suur.
Iirimaa advokatuuri üldnõukogu tegevusjuhendi paragrahvi 12 lõikes 6 sätestatakse järgmist:
„12.6 Võttes vastu ülesande pakkuda õigusteenuseid või mõistliku aja jooksul pärast seda peab vandeadvokaat tagama nõuandvale õigusnõustajale või kohtuasjaga seotud kliendile taotluse korral kutsealale otsese juurdepääsu kava kohaselt kirjaliku teabe, milles kinnitatakse:
Selliste üksikasjade vormingu üle otsustab iga vandeadvokaat ise.“
Teavet leiab kohtukulude hindaja kantselei veebisaidilt koos alla laaditava kirjandusega.
Teave Iirimaa kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on kättesaadav inglise keeles.
Täiendavat teavet vahenduse kohta saab peretoetuse agentuuri veebisaidilt.
Kulusid käsitlevat teavet sisaldav veebisait on kättesaadav.
Täiendavat teavet saab kohtute ameti aastaaruannetest.
Palume tutvuda Iirimaa maksu- ja tolliameti veebisaidiga.
Tsiviilasjade puhul on kasutada jääv sissetulekukünnis 18 000 eurot, millest on maha arvatud ülalpidamiskulud ja majutuskulud ning maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.
Täiendavat teavet saab justiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi ministeeriumi veebisaidilt ja õigusabinõukogu veebisaidilt.
Kriminaalõiguse valdkonna õigusabikava, mida haldab justiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi ministeerium, näeb ette, et tasuta õigusabi võib teatavatel juhtudel pakkuda nende isikute kaitsmisel kriminaalmenetluse raames, kellel puuduvad selleks piisavad vahendid. Kindlaksmääratud sissetuleku piirmäär puudub. Süüdistataval on õigus saada kohtult, kelle ette ta peab astuma, teavet oma võimaluse kohta saada õigusabi. Õigusabi andmisel on taotluse esitajal õigus õigusnõustaja ja teatavatel juhtudel kuni kahe kaitsja teenustele oma kaitse või edasikaebuse ettevalmistamisel ja esitamisel. Kohtud vastutavad kohtunike kaudu õigusabi andmise eest. Õigusabi taotluse võib esitada kohtule kas a) isiklikult või b) taotluse esitaja õigusesindaja kaudu või c) kohtusekretärile edastatava kirjaga.
Õigusabi taotleja peab kohtule põhjendama, et tema vahendid ei ole piisavad, et ta suudaks maksta õigusabi eest ise. Selles küsimuses otsustab kohus puhtalt oma pädevuse alusel ning seda ei reguleeri finantsabikõlblikkuse suunised. Kohtule tuleb põhjendada ka seda, et „süüdistuse kaalukuse“ või „erandlike asjaolude“ tõttu on õigusemõistmise huvides oluline, et taotluse esitaja saaks õigusabi. Kui tegemist on mõrvasüüdistusega või kui kriminaalapellatsioonikohtu otsuse peale esitatakse edasikaebus ülemkohtule, antakse tasuta õigusabi juba ainult ebapiisavate vahendite alusel.
Kohus võib paluda tasuta õigusabi taotlejal esitada seletuskirja rahaliste vahendite kohta. Kui taotluse esitaja esitab teadlikult valeandmeid või varjab olulisi asjaolusid õigusabi saamise eesmärgil, on tegemist süüteoga. Sellise süüteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv või vangistus või mõlemad.
Kasutada jääva sissetuleku künnis puudub teatud seksuaalkuritegude puhul kaebuse esitajatele, kes taotlevad õigusabi õigusabinõukogust kriminaalasjades, kus kaebuse esitaja varasem seksuaalse käitumise ajalugu tuleb kohtus arutamisele kaitse poolt.
Õigusabi antakse automaatselt kaebuse esitajatele teatavate seksuaalkuritegude arutamisel. Mis tahes muud ohvrid peavad vastama samadele tingimustele nagu ülejäänud elanikkond.
Muud tingimused ja alaealiste suhtes kohaldatav erikord puuduvad.
Teatud juhtudel on ette nähtud erandid kohtukulude tasumisel, sealhulgas perekonnaküsimuste menetlemisel ja alaealistega seotud teatud kohtuasjade puhul. Kõigi üksikasjade saamiseks asjaolude kohta, mil kohtukulusid tasuma ei pea, palume külastada kohtute ameti veebisaiti.
Üksikasjad kulukorralduste ja erandite kohta on kättesaadavad kohtute ameti veebisaidilt.
Kohtukulude tasumise üle otsustavad kohtud. Selle diskretsiooniõiguse kasutamine toimub vastavalt teatavatele kehtivatele eeskirjadele ja põhimõtetele, mis tulenevad kohtute kohtupraktikast. Näiteks on esimene reegel see, et kulud sõltuvad tulemusest, st kaotanud pool tasub võitnud poole kohtukulud. Selle reegli suhtes kohaldatakse siiski erandeid, mis sõltuvad kohtuasja asjaoludest. Näiteks ei pruugita kanda kõiki võitnud pool kulusid, kui kohus leiab, et see pool on viivitanud või põhjendamatult pikendanud menetlust või kui pool on kohtuasja võites kaotanud kohtuasja raames teatud eraldiseisvates küsimustes. Teatavatel juhtudel, näiteks konstitutsioonilisi küsimusi hõlmavad või üldist huvi pakkuvaid küsimusi tõstatavad kohtuasjad, võidakse katta mõned või kõik kaotanud poole kulud.
Tsiviilvaldkonna õigusabi puhul on nõukogu kehtestanud kulude skaala, mida ta kasutab eri liiki ekspertide puhul. Lisaks on nõukogul pädevus kasutada eritasu, kui kohtuasja teatud tingimuste tõttu on vajalik kaasata konkreetne või eriekspert. Sellisel juhul räägitakse tasu osas eksperdiga eraldi läbi, võttes arvesse tehtavat tööd, nõutavat erialast taset ja kohtuasja väärtust õigusabi saavale isikule.
Kriminaalasjades, kus on antud õigusabitunnistus, kohaldatakse kriminaalvaldkonna õigusabi kava asjakohaste ja põhjendatud kulude suhtes, mida kahtlustatava või süüdistatava õigusnõustaja on kandnud, sealhulgas eksperttunnistajate kulude suhtes.
Tsiviilvaidluste korral määratakse tõlkijate ja tõlkide tasud üldjuhul kindlaks esimese astme kohtus tõlkija/tõlgi ja asjaomase vaidluse poole vahel. Kui poolte kulud kuuluvad kohtuotsuse kohaselt tasumisele teise poole poolt, siis hindab tõlkijale/tõlgile makstavaid tasusid siiski kohtukulude hindaja (nt õigusabi kulude hindaja).
Tsiviilvaldkonna õigusabi hõlmava mis tahes kohtuasja puhul kuulutab nõukogu välja pakkumismenetluse ning valib pakkumise esitanud organisatsioonide hulgast.
Kriminaalasjades, kus on antud õigusabitunnistus, kohaldatakse kriminaalvaldkonna õigusabi kava asjakohaste ja põhjendatud kulude suhtes, mida kahtlustatava või süüdistatava õigusnõustaja on kandnud, sealhulgas tõlkija või tõlkija kulude suhtes.
Iirimaad käsitlev aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu raames (400 Kb)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.