Kulud

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

Põhimõtteliselt õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik puudub. Kuid ringkonnakohus (landsret) on kehtestanud referentsmäärad, millega üldsus võib tutvuda. Igaüks võib esitada kaebuse advokaadi tasu kohta advokaatide distsiplinaarnõukogule (Advokatnævnet).

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Taani õigusaktide kohaselt peab hageja maksma hagi esitamise eest tasu. Tasu miinimumsumma on 500 Taani krooni. Kui hagi hõlmab üle 50 000 Taani krooni suurust nõuet, on tasu 750 Taani krooni, millele lisandub 1,2% summast, mille võrra nõude summa ületab 50 000 Taani krooni.

Kui nõude summa on suurem kui 50 000 Taani krooni, tuleb kohtuliku arutamise eest tasuda täiendav istungitasu. See tasu on sama suur kui hagi esitamisel tasutav summa. Seega peab hageja maksma ka kohtuliku arutamise eest 750 Taani krooni, millele lisandub 1,2% summast, mille võrra nõude summa ületab 50 000 Taani krooni.

Mõlemat liiki kulude puhul (hagi esitamise tasu ja kohtuliku arutamise tasu) on sätestatud ülempiiriks 75 000 Taani krooni. Mõne kohtuasja puhul on ülemiseks piiriks vaid 2000 Taani krooni (nt nende kohtuasjade puhul, mis käsitlevad avaliku võimu teostamist).

Teatavat liiki tsiviilasjade puhul, sealhulgas perekonnaõigust käsitlevate tsiviilasjade puhul kohtukulud puuduvad.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus pooled peavad tasuma kindlaksmääratud kulud

Nagu eespool märgitud, peab hageja tasuma kohtukulud nõude esitamisel.

Istungitasu peab olema makstud kohtuistungi toimumise kuupäevaks, kuid kõige varem kolm kuud enne istungit.

Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalasjade puhul tavaliselt kohtukulusid ei maksta. Väike arv kriminaalasju algatatakse siiski erasüüdistuse alusel ning sel juhul kohaldatakse eeskirju, milles käsitletakse kohtukulusid tsiviilasjades.

Põhiseadusliku menetluse kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse raames võib arutada nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Taanis ei ole eraldi põhiseaduslikku menetlust käsitlevaid eeskirju.

Õigusesindaja antav eelteave menetluskulude kohta

Poolte õigused ja kohustused

Taani advokaatide liidu käitumiskoodeksi (Advokatsamfundets advokatetiske regler) punktis 3.7.16,8 on sätestatud:

„Advokaat teeb kõik võimaliku kliendi asjas lahenduse leidmiseks võimalikult väikeste kulude eest, võttes arvesse kliendi soove ja juhiseid.”

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Taanis?

Teave kulude kohta on kättesaadav Taani advokaatide liidu veebisaidil (Advokatsamfundet) ja Taani kohtute veebisaidil (Danmarks Domstole).

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Taanis?

Teave kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on kättesaadav taani ja inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teave vahenduse (retsmægling) kohta on kättesaadav Taani kohtute veebisaidil (Danmarks Domstole).

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet kulude kohta

Taani kohtute ameti ametlikul veebisaidil (Domstolsstyrelsen) on esitatud üldteave Taani kohtusüsteemi kohta ning samuti kontaktandmed.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Teavet eri liiki menetluste keskmise kestuse kohta saab Taani kohtute veebisaidilt (Danmarks Domstole).

Käibemaks

Kust leida teavet käibemaksu kohta?

Tavaliselt sisaldavad avaldatud määrad käibemaksu.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigusabiga seotud sissetulekukünnist kohandatakse kord aastas. 2019. aastal kohaldatakse järgmisi sissetulekukünniseid:

• üksikisik: 329 000 Taani krooni;
• taotleja, kes on abielus või samalaadses suhtes: 418 000 Taani krooni;
• iga lapse eest lisatav summa: 57 000 Taani krooni.

Igal isikul on sõltumata sissetulekust õigus saada suuliselt ja tasuta põhilist õigusabi õigusabiasutustelt (advokatvagten ja retshjælpen).

Kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatava suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Süüdistatava õigus olla esindatud ei sõltu sissetulekust, vaid kohtuasja laadist. Üldiselt peab süüdistatav, olenemata oma sissetuleku suurusest, tasuma süüdimõistmise korral kaitsja tasu.

Kriminaalõiguse valdkonnas kannatanu suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Kannatanu õigus olla esindatud ei sõltu sissetulekust, vaid kohtuasja laadist. Vastavalt õigusemõistmise korralduse seaduse artikli 741 punktile a on peamisteks olukordadeks, kus kannatanutel on õigus olla esindatud, kohtuasjad, mis käsitlevad vägivallaga seotud ja seksuaalkuritegusid. Selliste juhtumite korral maksab advokaaditasu riik.

Muud kannatanule õigusabi andmisega seotud tingimused

Seda küsimust on käsitletud eespool kriminaalõiguse valdkonnas kannatanute suhtes kohaldatavat sissetulekukünnist käsitlevas osas.

Muud kannatanule õigusabi andmisega seotud tingimused

Seda küsimust on käsitletud eespool kriminaalõiguse valdkonnas süüdistatavate suhtes kohaldatavat sissetulekukünnist käsitlevas osas.

Kas on olemas tasuta kohtumenetlused?

Nagu eespool kirjeldatud (vt tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulusid käsitlev punkt), ei pea teatavate kohtuasjade puhul üldse kohtukulusid tasuma. Võib siiski juhtuda, et menetluse käigus tuleb tasuda muid kulusid (nt advokaaditasud).

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Tsiviilkohtumenetluse kulude hüvitamise eeskirjad on esitatud õigusemõistmise korralduse seaduse 30. peatükis.

Üldjuhul peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud. Kuid erandlike asjaolude korral võib kohus siiski otsustada, et kaotanud pool ei pea maksma võitnud poole kulusid või peab maksma ainult osa neist kuludest.

Hüvitamisele kuuluvad ainult need kulud, mis on vajalikud kohtuasja nõuetekohaseks menetlemiseks.

Ekspertide tasud

Hageja vastutab eksperditasude maksmise eest, kui ta on palunud eksperdi arvamust konkreetses küsimuses.

Kohtumenetluse lõppedes otsustab kohus, kas kostja peab maksma eksperdi kulud või mitte. See sõltub kohtuasja tulemusest.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Üldjuhul peavad tsiviilasjade puhul suulise tõlke kulud tasuma pooled.
Kriminaalasjade puhul tasub suulise tõlke kulud riigikassa.

Seonduvad dokumendid

Taani aruanne kohtukulude läbipaistvuse kohta: Danmarks rapport om undersøgelsen af åbenheden om sagsomkostninger  (560 Kb)