Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Õigusvaldkonna ametite tasusid reguleeriv raamistik

Advokaadid

Austria advokatuuri seadusega (Rechtsanwaltsordnung) nähakse üldiselt ette, et advokaadi osutatud teenuste eest talle makstava tasu võib kliendi ja advokaadi vahel vabalt kokku leppida.

Tasud võivad olla tunnipõhise tariifiga või kindlasummalised. Kindlasummaline tasu ei sõltu tehtud töö tasemest ja tööle kulunud ajast. Kui tasu ei ole sõnaselgelt kindlaks määratud, siis loetakse, et advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses (Rechtsanwaltstarifgesetz) sätestatud tasumäärade või advokaaditasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide (Allgemeine Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte) põhjal on kokku lepitud mõistliku suurusega tasu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Zivilprozessordnung – ZPO) ja advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses on sätestatud, et tsiviilkohtumenetluses peab kohus kindlaks määrama, millise osa kuludest peab kaotanud pool võitnud poolele hüvitama. Need kulud arvutatakse nõude summa ning osutatud teenuse kestuse ja laadi alusel. Advokaatide tasumäärasid käsitlevat seadust kohaldatakse ainult siis, kui nii on advokaadi ja kliendi vahel kokku lepitud.

Kriminaalmenetluses on reeglina tavaks, et igaüks, kes on palganud advokaadi ennast esindama (süüdistatav, erasüüdistuse esitaja või kannatanu, kes esitab tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames), peab kandma sellega kaasnevad kulud. See on nii ka juhul, kui kaitseadvokaadi määras kohus ja kui ei ole täidetud riigi õigusabi andmise tingimused. Kulud on üldjuhul erinevad vastavalt asjaomase kohtu liigile ja koosseisule (nt ringkonnakohus, ühe kohtuniku osalusel asja menetlev piirkonnakohus, kohtukaasistujatega kohus või vandekohus).

Kohtutäiturid

Tasu, mida kohtutäiturid (Gerichtsvollzieher) oma tegevuse eest saavad, on sätestatud täitetasusid käsitlevas seaduses (Vollzugsgebührengesetz). Peamised kululiigid on täitetasu (Vollzugsgebühr), mida avalduse esitanud võlausaldaja peab maksma, kui ta esitab täitmisele pööramise avalduse, ja kohtukulusid käsitlevas seaduses (Gerichtsgebührengesetz – GGG) sätestatud kindlasummaline tasu (Pauschalgebühr).

Täitetasu, mida küsitakse vastavalt täitetasusid käsitleva seaduse artiklile 2, moodustab osa täitemenetluse kuludest. Kulude väljamõistmisel võib kohus võlausaldaja vastava taotluse korral määrata, et need kulud peab hüvitama võlgnik.

Kohtutäituril on õigus saada hüvitist ka maksete vastuvõtmise eest. Selle summa võib sissenõutavast summast maha arvata (täitetasusid käsitleva seaduse artikkel 11).

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtuteenuste kasutamise eest makstavad tasud on kas kindlasummalised (Pauschalgebühr või Festgebühr) või arvutatakse protsendina kindlaksmääramise aluseks olevast summast (Hundertsatzgebühr või Tausendsatzgebühr). Tasude suurus sõltub kohtuasja laadist ja nõude summast.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Esimese astme tsiviilkohtumenetluse puhul tuleb hagiavalduse esitamisel maksta kindlasummaline tasu. Tasu on ühekordne olenemata sellest, kas avaldus sisaldab rohkem kui ühte nõuet või on seotud rohkem kui ühe isikuga, ning see katab kogu menetluse esimese astme kohtus. Kui nõuded menetluse käigus suurenevad, võib olla nõutav lisatasude maksmine. Need tasud kuuluvad maksmisele kirjaliku avalduse esitamise ajal.

Kui nõuet suurendatakse kohtuistungi ajal, kuulub tasu maksmisele siis, kui suurendatud nõue kantakse protokolli. Tsiviilkohtumenetluse korral teise või kolmanda astme kohtus tuleb tasu maksta apellatsioonkaebuse esitamisel (kohtukulusid käsitleva seaduse artikli 2 lõige 1). Erandina tuleb hagita menetluste korral hagiavalduse tasu (Klagegebühr) asemel mõnikord maksta otsuse tegemise tasu (Entscheidungsgebühr).

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtukulusid käsitlevas seaduses esitatud tariifistiku punkti 13 kohane tasu kuulub maksmisele ainult erasüüdistuse esitamise korral.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses.

Kindlaksmääratud kulud põhiseaduslikus menetluses

Põhiseaduskohtu menetlusosaliste kindlaksmääratud kulud.
Põhiseaduskohtu seaduse (Verfassungsgerichtshofgesetz – VfGG) artikli 17a lõike 1 kohaselt on tasu 220 eurot.

Põhiseaduskohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses.

Õigusesindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Üldiselt on advokaadil kohustus teavitada oma klienti sellest, kuidas tasud arvutatakse ja milliseid kulusid peab klient tõenäoliselt kandma. Advokaadi kutsealal töötamist ja advokaatide kohustuste täitmise kontrollimist käsitlevate suuniste (Richtlinien für die Ausübung des Rechtsanwaltsberufs und für die Überwachung der Pflichten des Rechtsanwalts – RL-BA) artikli 50 lõikes 2 soovitatakse, et kui advokaat võtab üle uue kohtuasja, siis peaks ta klienti teavitama tasu arvestamise alusest ja oma õigusest vahearveldusele.

Kui ei ole kokku lepitud kindlasummalises tasus, on kliendil õigus mõistlike ajavahemike järel nõuda vahepealset aruannet või aruannet juba osutatud teenuste kohta või – juhul kui on kokku lepitud tunnipõhises tasus – advokaadi ajakulu kohta.

Advokaadi palkamise ajal tuleks sõlmida leping, mis sisaldab kokkulepet tasustamise alguse ja sageduse kohta.

Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Austrias?

Hagiga tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulude kandmist käsitlevad õigusnormid on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 40–55. Perekonnaõiguse küsimustes, eelkõige abielulahutuse puhul vastastikusel kokkuleppel, lahendatakse mis tahes vaidlusi seoses eestkoste- ja suhtlusõiguste või ülalpidamisnõuetega hagita menetluste raames. Hagita menetluste suhtes kohaldatakse eraldi eeskirju kulude kandmise kohustuse kohta. Üldeeskirjad on sätestatud hagita menetlusi käsitleva seaduse (Außerstreitgesetz – AußStrG) artiklis 78. Erandeid nendest üldeeskirjadest kohaldatakse muu hulgas eestkoste- ja suhtlusõiguste alaseid vaidlusi ning alaealiste ülapidamise nõudeid käsitlevate menetluste suhtes. Kriminaalmenetluse kulud on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung – StPO) artiklitega 380–395.

Üldjoontes on advokaatide küsitavaid tasusid käsitlev teave esitatud Austria advokatuuri (Österreichischer Rechtsanwaltskammertag) veebisaidil avaldatud teabelehel. Üldteavet võib leida ka kodanikele mõeldud infoportaalist HELP, liikudes veebisaidil järgmiselt: „Leben in Österreich” > „Zivilrecht’”> „Zivilverfahren” [Elu Austrias > Tsiviilõigus > Tsiviilkohtumenetlus].

Üldteave kohtukulude kohta on tasuta kättesaadav kodanikele mõeldud infoportaalis HELP. Õigusaktide tekstid (nt kohtukulude seaduse ja tasumäärasid käsitlevate eeskirjade tekstid) on tasuta kättesaadavad Austria Vabariigi õigusteabesüsteemi (Rechtsinformationssystem des Bundes – RIS) kaudu, mille link on avaldatud liidukantsleri büroo kodulehel.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Austrias?

Saksa keeles.

Kust leida teavet lepituse kohta?

Lepitajate loetelu (mida haldab justiitsministeerium) on avalikkusele kättesaadav spetsiaalse veebisaidi kaudu.

Taastava õiguse kohta kriminaalasjades on teave kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu vahelise lepitamise kohta kättesaadav veebisaidil NEUSTART (kättesaadav ka inglise keeles).

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebis kättesaadav teave õiguskulude kohta

Üldteavet Austria kohtusüsteemi, õiguskulude ja föderaalse justiitsministeeriumi kohta võib leida Austria õigusportaalist ja kodanikele mõeldud infoportaalist HELP, kus esitatakse üldist lugejasõbralikku teavet.

Austria Vabariigi õigusteabesüsteemis esitatakse järgmiste õigusaktide terviktekstid:

kohtukulusid käsitlev seadus (Gerichtsgebührengesetz – GGG);
tasu saamise õigust käsitlev seadus (Gebührenanspruchsgesetz – GebAG);
advokatuuri seadus (Rechtsanwaltsordnung – RAO);

advokaatide tasumäärasid käsitlev seadus (Rechtsanwaltstarifgesetz – RATG).

Advokaaditasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide (Allgemeine Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte – AHK) tekst on kättesaadav Austria advokatuuri portaali kaudu.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Seda liiki teabe saamiseks pöörduge palun otse Austria justiitsministeeriumi poole.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Eri liiki menetlustega seoses makstavad kohtukulud on eelnevalt kindlaks määratud (kohtukulusid käsitleva seadusega). Need võivad muutuda, kui nõude summat suurendatakse või vähendatakse.

Kulud, mida kaotanud pool peab tsiviilkohtumenetluses võitnud poolele maksma (advokaatide ja ekspertide tasud, tõlkekulud), määrab kindlaks kohus. Kohus teeb oma määruse advokaatide tasumäärasid käsitleva seaduse (advokaaditasude puhul) ja tasu saamise õigust käsitleva seaduse (ekspertide ja tõlkide tasude puhul) alusel. Kulud sõltuvad suuresti seotud kulutuste ja ajakulu suurusest. Konkreetset summat ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata.

Põhimõtteliselt võib kliendi poolt advokaadile makstava tasu nende vahel vabalt kokku leppida.

Käibemaks

Kust leida teavet käibemaksu kohta? Millised on kohaldatavad määrad?

Advokaatide osutatavad teenused on maksustatud käibemaksuga. Käibemaksumäär on Austrias 20%. Sarnaselt muudele kuludele tuleb see maksta advokaadile eraldi, nagu on sätestatud advokaatide tasumäärasid käsitleva seaduse artiklis 16 ja tasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide artiklis 17. Advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses ja tasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumides sätestatud tasumäärad ei sisalda käibemaksu.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Õigusabi (Verfahrenshilfe) saamise õigus ei rajane seaduses sätestatud sissetulekukünnisel. Tsiviilkohtumenetlustes (ja kaubandusasjades) on õigusabi andmine reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid kohaldatakse mutatis mutandis hagita menetluste suhtes. Õigusabi andmise otsused teeb asja arutav esimese astme kohus.

Õigusabi tuleb menetlusosalisele anda siis, kui tema sissetulek, finantsolukord ja ülalpidamiskohustused on sellised, mis ei võimalda tal maksta menetluskulusid, ilma et see vähendaks tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks vajalike ressursside taset (notwendiger Unterhalt). Lisaks ei tohi menetlus tunduda ilmselgelt pahatahtlikuna või välistada mis tahes väljavaated edule. Kohus otsustab, milliseid allpool loetletud soodustusi igal üksikul juhul antakse.

Austrias võib õigusabi hõlmata järgmist:

ajutine vabastus kohtukulude, tunnistajate, ekspertide ning tõlkide või tõlkijate tasude, mis tahes vajaliku avaliku teavitamisega seotud kulude, usaldusisiku kulude ja kohtu määratud esindaja või advokaadi tehtud mis tahes kulutuste maksmisest;
advokaadi kasutamine.

Kolme aasta jooksul pärast menetluse lõpuleviimist võidakse õigusabi saanud pooltelt nõuda abi täies mahus või osalist tagastamist, kui nende rahaline olukord on muutunud ja neil on siis võimalik asjaomaseid makseid teha, ilma et see vähendaks neile vajalike ressursside taset.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Selle kindlaksmääramiseks, kas kahtlustataval või süüdistataval või kannatanul on õigus saada õigusabi, ei kohaldata kindlaksmääratud finantskünnist. Suunavaks kriteeriumiks on, et isiku sissetulek peab olema suurem äraelamist võimaldavast töötasust ja väiksem asjakohasest elatustasemest.

Äraelamist võimaldava töötasu suurust hinnatakse korrapäraselt ümber ja kehtiv tase on avaldatud Austria õigusportaalis.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud tingimused

Kui õigusalane nõustamine (Prozessbegleitung) ei ole ette nähtud Austria kriminaalmenetluse seadustiku artikli 66 lõike 2 alusel, on tsiviilhagejal õigus saada õigusabi (Verfahrenshilfe) järgmistel tingimustel:

tal ei ole võimalik õigusnõustajat kasutada, ilma et see vähendaks tema tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks vajalike ressursside taset (vt eespool esitatud märkused vajaliku sissetulekutaseme kohta), ning
õigusnõustaja kasutamine on õigusemõistmise huvides ja eelkõige hagide nõuetekohase menetlemise huvides, et vältida hilisemaid eraldiseisvaid tsiviilkohtumenetlusi.

Kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud tingimused

Lisaks finantstingimustele peab õigusabi andmine olema õigusemõistmise ja eeskätt nõuetekohase kaitse tagamise huvides.

Katseadvokaadi määramist loetakse igal juhul õigusemõistmise huvides olevaks, kui

kaitsja määramine on hädavajalik (notwendige Verteidigung) kriminaalmenetluse seadustiku artikli 61 lõike 1 kohaselt (vt allpool) järgmistel juhtudel:

kui kahtlustatav või süüdistatav on pime, kurt, tumm või muul viisil puudega või ta ei valda piisavalt kohtu kasutatavat keelt;
apellatsioonimenetlustes;
kui kohtuasjaga on seotud keerulised faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Hädavajalikku kaitset hõlmavate juhtumite korral peab kahtlustatavat või süüdistatavat esindama kaitseadvokaat. Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 61 lõikes 1 on esitatud ammendav loetelu juhtumitest, mille korral on kaitsja olemasolu hädavajalik:

kahtlustatava või süüdistatava kohtueelse kinnipidamise ajal;
sellise menetluse ajal, mille eesmärk on kahtlustatava või süüdistatava suunamine vaimse häirega õigusrikkujate kinnipidamisasutusse;
kohtumenetluse raames, mille eesmärk on kahtlustatava või süüdistatava suunamine taastusravi vajavate sõltlastest õigusrikkujate kinnipidamisasutusse või ohtlike retsidivistide kinnipidamisasutusse;
piirkonnakohtu menetluse raames, kui õigusemõistmine toimub kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel;
ühe kohtuniku osalusel toimuva piirkonnakohtu menetluse raames, kui karistusena võidakse määrata üle kolm aasta pikkune vangistus, välja arvatud juhul, kui tegemist on karistusseadustiku artikli 129 lõigetes 1–3 osutatud vargustega ja artikli 164 lõikes 4 osutatud varastatud esemete vastuvõtmisega.
apellatsioonimenetluse raames, kui apellatsioon esitatakse kohtuotsuse peale, mis langetati kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel;
asja uuesti arutamist käsitleva avalduse esitamiseks ja kõnealuse avalduse mis tahes avaliku arutamise korral.

Kuludeta kohtumenetlused

Selleks et kaitsta kannatanu õiguseid kriminaalmenetluse raames, on vägivallakuritegude, raskete ähvarduste või seksuaalkuritegude ohvritele ning kuriteo tagajärjel hukkunud isiku abikaasale, elukaaslasele, sugulastele otseses liinis ning vendadele või õdedele või teistele kuriteo tunnistajaks olnud sugulastele kättesaadav tasuta psühholoogiline ja sotsiaalne abi (psychosoziale Prozessbegleitung) või õigusalane nõustamine (juristische Prozessbegleitung). Psühholoogiline ja sotsiaalne abi hõlmab kannatanu ettevalmistamist menetluseks ja sellega kaasnevaks emotsionaalseks koormaks. Psühholoogilist ja sotsiaalset abi või õigusalast nõustamist pakuvad ohvriabiorganisatsioonid, kellega justiitsministeerium sõlmib lepingu kriminaalmenetluse seadustiku artikli 66 lõike 2 kohaselt.

Hagita menetluste puhul ei tule maksta tasu usaldusisiku (Sachverwalter) määramise eest. Samuti ei tule maksta tasu eestkostet ja suhtlusõigust käsitlevate menetluste puhul. Tasu ei tule maksta ka seoses sundkorras raviasutusse paigutamist käsitleva seaduse (Unterbringungsgesetz) või hooldekodusse paigutamist käsitleva seaduse (Heimaufenthaltsgesetz) kohaste menetlustega. Kui poole sissetulek ja varad on väikesed, võib õigusabi anda tasude maksmisest ajutise vabastamise kujul. Tasude maksmisest vabastamise ulatus sõltub esitatud avaldusest ja kohus teeb otsuse oma äranägemisel.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Hagiga menetlused

Tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulud on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Selles on sätestatud, et algselt peab iga menetlusosaline kandma tekkinud kulud proportsionaalselt oma menetluses osalemisega. Kui kohus langetab kohtuasjas otsuse, teeb ta määruse kulude jaotamise kohta. Kehtib põhimõte, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks. Pool, kes kaotab kohtuvaidluse igas punktis, peab teisele poolele hüvitama kõik tasud ja kulud, mis olid vajalikud seoses prokuratuuri või kaitse nõuetekohase tegevusega. Kui pooled on saanud võidu mõnes punktis ja kaotanud seoses teiste punktidega, tuleb kulud vastastikku tasaarveldada või jagada proportsionaalselt.

Kõrvalekaldumine põhimõttest, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks, on teatavatel juhtudel põhjendatud õigluse seisukohast:

kaotuse korral suhteliselt vähetähtsas küsimuses, kui hagi rahuldamata jäetud osa ei põhjustanud erilisi kulusid;
kui nõude suuruse on kindlaks määranud eksperdid või see on kohtu pädevuses ning kui kulud tuleb vastastikku tasaarveldada;
kui kostja käitumine ei ole põhjustanud hagi esitamist ning ta on esimesel võimalusel nõuet tunnistanud; ning
kui üks pooltest on põhjustanud menetluse automaatse tühistamise või kehtetuks tunnistamise; sel juhul võidakse sellelt poolelt nõuda kõigi kulude katmist.

Hagita menetlused

Perekonnaõiguse küsimusi (hooldust, suhtlusõigusi ja eestkostet käsitlevad menetlused ning abielulahutus vastastikusel kokkuleppel) käsitletakse hagita menetluste raames. Hagita menetlustega seotud kulusid käsitlevad üldeeskirjad on esitatud hagita menetlusi käsitleva seaduse artiklis 78. Mitut liiki menetluste suhtes on siiski kehtestatud erandid. Ka hagita menetluste puhul kehtib põhimõte, et kulud tuleks välja mõista võitnud poole kasuks, kuid õiglusest tulenevatel põhjustel võib kulud mõista välja erinevalt. Kõnealused põhjused on palju ulatuslikumad kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohased põhjused. Kui hüvitist ei nõuta, tuleb tegelikud kulud (nt ekspertide tasud) maksta proportsionaalselt poole osalusega kõnealuses menetluses ning kui seda ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb kulud jagada võrdselt.

Üksikasjad mitmesugust liiki menetluste (hooldust, suhtlusõigusi ja eestkostet käsitlevad menetlused ning abielulahutus) puhul.

Abielulahutust käsitlevate menetluste puhul tuleb eristada abielulahutust ühe abikaasa hagi alusel ja abielulahutust vastastikusel kokkuleppel.

Ühe abikaasa hagi alusel algatatud abielulahutuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku erisätteid. Kui kumbagi poolt ei leita süüdi olevat, peab kulud vastastikku tasaarveldama. Kui abielulahutuse põhjuseks on abielu lagunemine (Zerrüttung) ning kui kohtulahend sisaldab otsust selle kohta, kes lagunemise eest vastutab, peab süüdi olev abikaasa maksma teise poole kulud.

Abielulahutust vastastikusel kokkuleppel – sarnaselt kahele teisele perekonnaõiguse menetluse liigile – menetletakse hagita menetluse raames. Abikaasad esitavad kohtule kaks identset avaldust ning kuna ei ole võistlevat kohtumenetlust, siis kulude väljamõistmist ei toimu. Tegelikud kulud peavad pooled kandma võrdselt.

Ka eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevad menetlused on hagita menetlused. Erandina (hagita menetlusi käsitleva seaduse artikli 107 lõike 3 alusel) ei toimu eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevate menetluste puhul kulude väljamõistmist.
Veel ühe erandina (hagita menetlusi käsitleva seaduse artikli 101 lõike 2 alusel) nähakse ette, et menetluskulusid ei mõisteta ka välja alaealiste lastega seotud ülalpidamisnõudeid käsitlevate menetluste puhul.

Kriminaalmenetlused

Kriminaalmenetlustes peab põhimõtteliselt igaüks, keda esindab kaitseadvokaat või muu esindaja, kandma ise asjaomased kulud ning seda isegi juhul, kui advokaadi on määranud kohus (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 393 lõige 1).

Kohtuotsusega, millega süüdistatav süüdi mõistetakse, tuleb samuti määrata süüdistatavale kohustus kanda kriminaalmenetluse kulud (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 389 lõige 1). Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 381 lõike 1 kohaselt võidakse nõuda järgmiste kulude kandmist:

kindlasummaline tasu seoses allpool täpsustamata menetluskuludega, sealhulgas eeluurimise kulud ja prokuröri või kohtu korralduse kohaste toimingute kulud, mille suhtes on artikli 381 lõike 3 kohaselt kehtestatud järgmised piirsummad: vandekohtu osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 500 eurost kuni 10 000 euroni, kohtukaasistujate osaluselt toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 250 eurost kuni 5000 euroni, ühe kohtuniku osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 150 eurost kuni 3000 euroni ning ringkonnakohtu menetluse puhul alates 50 eurost kuni 1000 euroni;
eksperditasud ja üldiselt ka mis tahes tõlgitasud;
riigiasutustelt teabe, aruannete või arvamuste saamisega seotud kulud;
kahtlustatava või süüdistatava või tunnistajate piiriülese transpordi kulud;
vahendite külmutamisega kaasnevad kulud, arvelduskontosid käsitleva teabe saamise, kirjade konfiskeerimise, telekommunikatsiooniandmete saamise ja side pealtkuulamisega seotud kulud;
karistuse täitmisele pööramisega seotud kulud, välja arvatud vangistusega seotud kulud;
menetlusega seotud kohtukulud;
kaitseadvokaadi või teiste esindajate kulud;
kindlasummaline tasu seoses kannatanule osutatud psühholoogilise ja sotsiaalse või õigusalase nõustamisega kuni 1000 euro ulatuses.

Need kulud – välja arvatud eespool kolmandas, seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas punktis loetletud kulud – katavad algselt riigiasutused. Üheksanda punkti (artikli 381 lõike 1 punkti 9) kohase kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse tasumise eest vastutava isiku majanduslikku olukorda. Tõlgi teenuste kasutamisega kaasnevaid kulusid ei tule tagasi maksta, kui selliste teenuste kasutamine oli hädavajalik, sest süüdistatav ei olnud suuteline kohtus suhtlema ebapiisava keeleoskuse või puude tõttu.

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 391 lõikes 1 on aga sätestatud, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdimõistetud isikult sisse nõuda ainult juhul, kui sellega ei vähendata ressursse, mida süüdimõistetud isik vajab tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks, või kui sellega ei kahjustata tema suutlikkust hüvitada tekitatud kahju. Kui kulusid ei saa sisse nõuda põhjusel, et süüdimõistetud isikul puuduvad selleks ressursid, võib kohus tunnistada kulud tagastamatuteks. Kui kohus leiab, et tulevikus muutuvad kulud sissenõutavateks, kuid antud ajahetkel nad seda ei ole, peab asjaomase isiku majanduslikku olukorda pärast teatava aja möödumist uuesti hindama. Seadusejärgne ajaline piir kulude sissenõudmiseks on viis aastat pärast menetluse raames lõpliku otsuse tegemist. Kui kohus otsustab, et süüdimõistetud isik peab kandma menetluskulud, ning hiljem ilmneb, et asjaomane isik ei ole võimeline neid kandma, võivad kulude sissenõudmise eest vastutavad riigiasutused pikendada maksetähtaega, lubada maksta osade kaupa või kulusid vähendada.

Kui süüdimõistetud isik on kriminaalkohtu otsusega kohustatud maksma tsiviilhagejale vähemalt osalist hüvitist, peab ta hüvitama ka tsiviilhagejale kriminaalmenetlusega kaasnenud kulud.

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 393a kohaselt võib õigeksmõistetud süüdistatav taotleda riigiasutustelt rahalist toetust oma kaitseadvokaadi kulude tasumiseks. See toetus hõlmab vajalikke ja tegelikult tehtud sularahakulutusi ning kindlasummalist tasu kaitseadvokaadi kulude eest. Kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võetakse arvesse kaitse ulatust ja keerukust ning advokaadi osutatud vajalike ja asjakohaste teenuste mahtu ning see tasu ei tohi ületada järgmiseid ülemmäärasid: vandekohtu osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 5000 eurot, kohtukaasistujate osaluselt toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 2500 eurot, ühe kohtuniku osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 1250 eurot ning ringkonnakohtu menetluse puhul 450 eurot.

Kui kriminaalmenetlus algatatakse erasüüdistuse esitamisega või tsiviilhageja avalduse alusel vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 72 ja kui selle tulemusena ei tehta süüdimõistvat otsust, on erasüüdistuse esitaja või tsiviilhageja kohustatud kandma kõik kriminaalmenetluse algatamise või jätkamisega seotud kulud. Kui kriminaalmenetlus lõppeb kriminaalkaristust mittehõlmava lahendiga (Diversion) (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 198–209), ei pea tsiviilhageja kulusid tasuma.

Ekspertide tasud

Hagiga tsiviilkohtumenetlustes (sealhulgas kaubandusasjades) mõistetakse eksperditasud välja proportsionaalselt poole võidu või kaotuse ulatusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 43 lõige 1).

Kui ühe abikaasa hagi alusel algatatud abielulahutusmenetluse puhul ei sisalda kohtulahend otsust vastutuse kohta, tuleb tegelikud kulud vastastikku tasaarveldada. Kui üks pool on teinud üle poole sularahakulutustest, peab teine pool ülemäärase summa talle hüvitama. Kuid kui üks abikaasadest leitakse olevat süüdi, peab see pool hüvitama teise poole eksperditasud.

Vastastikusel kokkuleppel algatatud abielulahutuste, eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevate menetluste ning alaealiste laste ülalpidamisnõudeid käsitlevate menetluste korral tuleb kohtule hüvitada mis tahes eksperditasud, mis algselt maksti välja riiklikest vahenditest. Need kulud peab hüvitama pool, kes asjaomased kulud põhjustas või kelle huvides ametlik meede võeti. Kui kulude hüvitamise kohustus lasub mitmel isikul, vastutavad nad ühiselt (kohtukulude maksmist käsitleva seaduse (Gerichtliches Einbringungsgesetz – GEG) artikli 1 lõige 5 koostoimes sama seaduse artikli 2 lõikega 1).

Ekspertide tasude suurus on reguleeritud tasu saamise õigust käsitleva seadusega ning iga konkreetse juhtumi puhul sõltub see peamiselt kohtu taotletud aruande sisust ja ulatusest.

Kriminaalmenetluses moodustavad ekspertide tasud osa kohtukuludest (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 381 lõige 1), mille vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artikli 389 lõikele 1 peab kandma süüdimõistetud isik. Ekspertide tasud määrab kindlaks kohus või riigiprokurör ning neid tasusid maksavad riigiasutused.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Eespool esitatud selgitust kohaldatakse ka tõlkijate ja tõlkide tasude suhtes.

Seonduvad dokumendid

Kulude läbipaistvust käsitlev uuring – Austria (829 Kb)

Seonduvad lingid

Kohtukulusid käsitleva seaduse artikkel 32

Viimati uuendatud: 16/05/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.