European Union citizens increasingly move across national borders to study, work or start a family in another EU country. This leads to an increased number of international couples, whether in a marriage or a registered partnership.

International couples are couples whose members have different nationalities, live in an EU country other than their own or own property in different countries. International couples, whether in a marriage or in a registered partnership, need to manage their property and, in particular, share it in case of divorce/separation or the death of one of the members.

EU rules help international couples in these situations. These rules apply in 18 EU countries: Sweden, Belgium, Greece, Croatia, Slovenia, Spain, France, Portugal, Italy, Malta, Luxembourg, Germany, the Czech Republic, the Netherlands, Austria, Bulgaria, Finland and Cyprus.

These rules determine which EU country’s courts should deal with matters concerning the property of an international couple and which law should apply to resolve these matters. The rules also simplify how judgments or notarial documents originating in one EU country should be recognised and enforced in another EU country.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

Should you need additional information, please contact the authorities or a legal professional of the EU country concerned.

You can also consult the website http://www.coupleseurope.eu/en/home of the Council of Notariats of the European Union.

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.

Ei. Tšehhi õigussüsteemis on sätestatud vaid üks registreeritud kooselu vorm, milleks on kahe samast soost isiku püsiv ühendus, mis on sõlmitud seadusega ette nähtud korras.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Registreeritud kooselu partnerite varasuhted ei ole eraldi reguleeritud. Registreeritud kooselu puhul ei teki varaühisust.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Registreeritud kooselu partnerite varasuhted ei ole eraldi reguleeritud. Partnerite suhteid reguleerivad omandit, kaasomandit ja kohustusi käsitlevad üldnormid, sõltumata kooselu registreerimisest.

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Ei, kuna registreeritud kooselu partnerite vahel ei teki varaühisust.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Registreeritud kooselu lõppemine ei mõjuta registreeritud kooselu endiste partnerite varalist olukorda.

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Registreeritud kooselu partner on surnud partneri õigusjärgne pärija esimese ja teise pärijate ringi puhul. Muudel juhtudel ei mõjuta ühe partneri surm teise partneri varasuhteid.

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Registreeritud kooselu partnerite varasuhted ei ole eraldi reguleeritud. Varade ja võlgadega seotud vaidluste puhul teeb asjakohase otsuse pädev kohus.

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Registreeritud kooselu partnerite varasuhted ei ole eraldi reguleeritud. Partnerite suhteid reguleerivad omandit, kaasomandit ja kohustusi käsitlevad üldnormid, sõltumata kooselu registreerimisest.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

Registreeritud kooselu partnerite varasuhted ei ole eraldi reguleeritud. Kui registreeritud kooselu endistel partneritel on ühist vara või ühiseid võlgu, kohaldatakse kaasomandit ja kohustusi käsitlevaid üldnorme.

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Õigustoiming, millega luuakse või antakse üle kinnisasjaõigus, või õigustoiming, millega sellist õigust muudetakse või see lõpetatakse, peab olema tehtud kirjalikult. Riiklikusse registrisse kantud kinnisasja omandi üleandmisel loetakse asja omand üle antuks asja registreerimisega sellises registris.

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.

Alates samasooliste isikute abiellumisõiguse kehtestamise seaduse (Gesetz zur Einführung des Rechts auf Eheschließung für Personen gleichen Geschlechts) jõustumisest 1. oktoobril 2017 ei saa Saksamaal enam uut samasooliste kooselu registreerida. Samasoolised paarid saavad alates sellest kuupäevast abielu sõlmida ja neil on erisooliste abielupaaridega võrdsed õigused. Juba registreeritud samasooliste kooselu saab abieluks vormistada, aga see ei ole kohustuslik. Seega võib juba registreeritud kooselu samas vormis jätkata.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Saksamaa Liitvabariigis oli 2001. aasta augustist kuni 2017. aasta septembrini (kaasa arvatud) kahel samasoolisel inimesel õigus registreerida oma kooselu registreeritud kooselu seaduse (Gesetz über die Eingetragene Lebenspartnerschaft – LPartG) alusel. Sellise kooselu õiguslikud tagajärjed sarnanesid (ja sarnanevad endiselt) valdavalt abielu õiguslike tagajärgedega.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Registreeritud elukaaslaste varasuhetele kohaldatakse vara juurdekasvu tasaarvestuse (Zugewinngemeinschaft) regulatsiooni, kui nad ei ole oma kooselulepingus kokku leppinud teisiti. Registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 6 alusel kehtib abielupaaride vaheline seadusjärgne varasuhe vajalike muudatustega ka registreeritud elukaaslaste suhtes. Registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 7 alusel võib kooselulepingus kokku leppida ka teistsuguse varasuhte, näiteks varalahususe (Gütertrennung) või varaühisuse (Gütergemeinschaft).

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Eespool esitatud teave abielupaaride varasuhte kohta kehtib vajalike muudatustega ka registreeritud elukaaslaste suhtes.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Kui elukaaslased elavad lahus, võib üks elukaaslane nõuda teiselt elatist, mille suurus on proportsionaalne elukaaslaste elutingimuste, teenimissuutlikkuse ja rahalise olukorraga. Registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 12 alusel kohaldatakse lahus elavate elukaaslaste suhtes vajalike muudatustega abikaasade lahuselu korral makstavat elatist käsitlevaid norme. Registreeritud kooselu seaduse paragrahvide 16 ja 20 alusel kohaldatakse kooselu lõppemise järel vajalike muudatustega abielu lõppemise järel makstavat elatist ja pensioniõiguste jagamist (Versorgungsausgleich) käsitlevaid norme.

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 10 kohaselt on registreeritud elukaaslaste seadusjärgne pärimisõigus võrdsustatud abikaasade seadusjärgse pärimisõigusega.

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asju on pädev menetlema perekonnakohus (Familiengericht). Sellised menetlused kuuluvad registreeritud kooselu asjade hulka ja nende suhtes kohaldatakse samu norme nagu abielulahutuse suhtes.

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Registreeritud kooselus elav isik vastutab üldjuhul ainult enda võlgade eest ja ainult enda varaga, nagu see on abieluliste varasuhete korral. See ei kehti nende tehingute kohta, mis on vajalikud perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (registreeritud kooselu seaduse paragrahvi 8 lõige 2 koostoimes tsiviilseadustiku paragrahviga 1357). Märkusi võimalike käsutuspiirangute kohta kohaldatakse vajalike muudatustega.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

Lahuselu ajal (registreeritud kooselu seaduse paragrahvid 13 ja 14) või pärast kooselu lõpetamist (registreeritud kooselu seaduse paragrahv 17 koostoimes tsiviilseadustiku paragrahvidega 1568a ja 1568b) võivad jagamisele kuuluda ühine elukoht ja majapidamistarbed.

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Juhul kui elukaaslased valivad oma varasuhteks varaühisuse, peavad nad esitama kinnistusametile notariaalse kooselulepingu ja taotlema kinnistusraamatu kande parandamist. Muudel juhtudel, s.t juhul kui elukaaslased varaühisust oma varasuhteks ei vali, ei ole kinnistusraamatu kannet vaja parandada.

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi

Jah.

Hispaanias puudub vabaabielu (parejas de hecho) reguleeriv üleriigiline tsiviilõiguslik regulatsioon. Seepärast on enamik autonoomseid piirkondi vastu võtnud oma õigusnormid, mis reguleerivad kas siis tsiviilõiguslikult või puht halduslikult vabaabielu registreerimist, selle õiguslikku raamistikku ja mõju, vorme ja selle lõpetamisest tulenevaid tagajärgi. Lisaks eksisteerivad Hispaanias kõrvuti erinevad autonoomsete piirkondade kohalikud õigused (derechos forales) ja üldine õigus.

Lisaks abielule ja reguleerimata vabaabielule käsitatakse igas autonoomses piirkonnas mitteabielulisi kooselusid õiguslikult erinevalt. Piirkondlikud erinevused ulatuvad õiguslikust tunnustamisest, mille aluseks on lihtsalt teatav minimaalne kooseluperiood või kooselu ühiste lastega, nõudeni vabaabielu halduslikel eesmärkidel registreerida või kirjalikult fikseerida. Neljas autonoomses piirkonnas (Baleaarid, Extremadura, Baski ja Galicia) on ette nähtud register, milles kanne on õigustloova iseloomuga või registreerimine kohustuslik.

Tuleb rõhutada, et haldusküsimused ei kuulu määruse kohaldamisalasse. Käesolev teabeleht käsitleb ainult puht halduslikku regulatsiooni, mis puudutab vabaabielu ja selle registreerimist eri autonoomsetes piirkondades, millel puudub põhiseaduse kohaselt pädevus tsiviilõiguse valdkonnas.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Õigusaktides ei ole sätestatud erinorme majanduslike või varaliste suhete kohta, mis hõlmavad vabaabielu kestel soetatud vara. Abikaasade varasuhteid reguleerivaid norme ei kohaldata analoogia põhjal vabaabielu suhtes ning seetõttu, kui elukaaslased ei ole sõlminud varasuhete kohta erilepingut (convenio), kohaldatakse vabaabielu puhul omandisuhete kohta tsiviilseadustiku (Código civil) sätteid (või autonoomsete piirkondade õigussätteid (códigos forales)), mis käsitlevad kaasomandit ja varaühisust (tsiviilseadustiku artikkel 392 jj, mis puudutab üldist tsiviilõigust) juhul, kui vara kuulub mõlemale elukaaslasele ühiselt.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Pooled võivad oma kooselu majanduslikke ja varalisi aspekte ise reguleerida. Sel põhjusel hõlmab suurem osa kohaliku tasandi regulatsioonist erisätteid, milles osutatakse kokkuleppele või lepingule, mille pooled võivad omavahel sõlmida. Suurem osa neist normidest nõuab, et see leping sõlmitaks kirjalikult, kuigi teatud piirkonnad (Baleaari saared ja Kanaari saared) aktsepteerivad ka suuliselt sõlmitud lepinguid.

Selliste kirjalikult sõlmitavate lepingute puhul kohaldatakse avalike või eradokumentide nõuetelevastavuse üldisi põhimõtteid, teatud seadustega on ette nähtud ka rahalised hüvitised lahkumineku korral, kui üks pooltest on ebavõrdses olukorras.

Mõnes piirkonnas on ette nähtud, et selline leping peab olema notariaalne. Selline nõue kehtib Aragónis, Kantaabrias, Extremaduras, Galicias ja Madridis.

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Jah, lepinguvabaduse suhtes kehtivad teatud piirangud. Nende piirangute ulatus varieerub vastavalt erinevatele kohalikele normidele. Üldiselt loetakse tühiseks lepingud, mis on vastuolus imperatiivsete sätetega ja elukaaslaste võrdõiguslikkusega, ning lepingud, mis seavad ühe elukaaslase oluliselt nõrgemasse positsiooni. Lisaks sellele on teatud normides eraldi sätestatud, et tühised on lepingud, mille sisu on puhtalt isiklik või mis kahjustavad elukaaslase eraelu puutumatust. Samuti on sätestatud, et sellised lepingud ei või kahjustada kolmandate isikute õigusi.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Vabaabielu lõppemise tagajärjed sõltuvad eeskätt poolte vahel sellega seoses sõlmitud võimalikest lepingutest. Mõnes piirkonnas on sätestatud, et lepingus on võimalik ette näha rahalise hüvitise maksmine juhul, kui võimaliku lahkumineku korral tekib poolte vahel ebavõrdne olukord. Ühise vara suhtes kohaldatakse igal juhul vara jagamist ja likvideerimist käsitlevaid tsiviilõiguse üldnorme ja -menetlusi. Mõnes autonoomses piirkonnas, nagu Kataloonia või Aragón, on sätestatud nõue, mille kohaselt peab kohus andma nõusoleku rahalise hüvitise maksmiseks seoses vabaabielu ühe poole elukohas tehtud ehitus- või remonditöödega või seoses vabaabielu ühe poole majanduslike või ametialaste huvidega tehtud töödega.

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Teatud autonoomsete piirkondade normide kohaselt käsitatakse vabaabielu ühe poole surma korral teist poolt surnud poole pärijana samadel alustel kui abielu korral. Mõned autonoomsed piirkonnad tunnustavad ka õigust ühisvara pärimiseks ning õigust säilitada ühine eluase ühe aasta jooksul, samuti õigust astuda eluaseme üürilepingus kooselu ühe poole surma korral tema asemele.

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Vabaabielu lõppemise korral lahendab varaliste suhetega seotud küsimusi pädev kohus. Vabaabielu tõttu ei kohaldata eripädevust, nagu seda tehakse abieluvararežiimidele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 769 ja 807). Seega reguleerivad pädeva kohtu kindlaksmääramist üldnormid (tsiviilseadustiku artiklid 50 jj).

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Üldiselt sisaldavad autonoomsete piirkondade normid erisätteid vabaabielu mõju kohta suhetes kolmandate isikutega, osades sellistes normides on sätestatud, et selline liit ei mõjuta kolmandate isikute õiguseid. Vaid mõne autonoomse piirkonna normides on seoses teatud kulutustega sätestatud vabaabielu poolte solidaarne vastutus kolmandate isikute ees (näiteks Andaluusias).

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust

Vabaabielu vara jagamist ja likvideerimist reguleerivaid erinorme ei ole ette nähtud riiklikul ega autonoomsete piirkondade tasandil. Üldiselt on tegemist varaühisusega, mida reguleerib tsiviilseadustiku artikkel 392 jj, ilma et see piiraks Hispaanias kehtivate eri tsiviilõiguse süsteemide normide kohaldamist, ning seetõttu toimub selle likvideerimine ühisomandit reguleerivate üldnormide järgi (tsiviilseadustiku artikkel 400).

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Kinnisasja omandi registreerimiseks tuleb esitada notariaalakt.

Registrisse kandmist reguleerivad tsiviilõiguse sätted ja sellised toimingud tuleb teha vastavalt neile sätetele. Halduskorras registreeritud, ilma tsiviilõiguslike tagajärgedeta kooselu partnereid käsitab register tavapäraste kaasomanike olukorras olevate isikutena. Igal juhul kohaldatakse avalike või ametlike dokumentide registritega seotud põhimõtteid.

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi

Prantsusmaal on ainult üks registreeritud kooselu vorm: tsiviilpartnerlusleping (pacte civil de solidarité, PACS). See on tsiviilseadustiku (Code civil) artiklis 515-1 määratletud kui „kokkulepe, mille kaks täisealist eri- või samasoolist füüsilist isikut sõlmivad oma kooselu korraldamiseks“.

Registreeritud kooselul on varalised tagajärjed partneritele ja nende suhetele kolmandate isikutega. Need on abieluvararežiimi omadest kitsamad ning võtavad arvesse partnerite soove.

Neid varalisi suhteid reguleerivad õigusnormid, mis käsitlevad partnerite volitusi, varasuhteid ning õigusi ja kohustusi tsiviilpartnerluslepingu kehtivuse ajal.

Sõltumata valitud vararežiimist kohaldatakse muus osas partnerite suhtes kohustuslikku põhirežiimi. Sellega seoses on tsiviilseadustiku artiklis 515-4 sätestatud, et partnerid elavad koos ning kohustuvad teineteist vastastikku materiaalselt ja muul viisil abistama. Lisaks vastutavad partnerid põhimõtteliselt solidaarselt kolmandate isikute ees võlgade eest, mis ühel neist on tekkinud seoses igapäevaste vajaduste rahuldamisega.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Prantsuse õiguse kohaselt saavad tsiviilpartnerluslepingu sõlminud partnerid valida kahe vararežiimi vahel.

Esiteks on olemas tavaline vararežiim (konkreetse kokkuleppe puudumise korral), st varalahusus koos ühisomandi eeldusega, kui ei ole tõendatud vastupidist. Seega jätkab kumbki partner enda vara haldamist, kasutamist ja vabalt käsutamist ning kumbki vastutab ise oma võlgade eest, mis on tekkinud enne lepingu sõlmimist või selle kehtivuse ajal (tsiviilseadustiku artikkel 515-5). Ainult siis, kui tõendatakse, et vara ei kuulu ühele partneritest, loetakse see ühisomandiks, millest kummalegi partnerile kuulub pool.

Teiseks võivad partnerid valida pärast lepingu sõlmimist omandatud vara ühisvararežiimi. Tsiviilpartnerluslepingu kehtivuse ajal ühiselt või eraldi omandatud vara loetakse nende ühisomandiks, millest kummalegi partnerile kuulub pool (tsiviilseadustiku artikkel 515-5-1). Teatav tsiviilseadustiku artiklis 515-5-2 nimetatud vara jääb siiski kummagi partneri ainuomandisse, näiteks: raha, mis kumbki partner saab pärast tsiviilpartnerluslepingu sõlmimist ja mida ei kasutata vara omandamiseks; loodud vara ja selle päraldised; isiklikud asjad; vara või osa varast, mis on omandatud raha eest, mis kuulus partnerile enne esmase või muutmiskokkuleppe sõlmimist; vara või osa varast, mis omandati kingitud või päritud raha eest, ning osa varast, mille üks partner omandas ühisomandis oleva jagamatu pärandvara või kingituse müügist enampakkumisel.

Tsiviilpartnerlusleping on ainus registreeritud kooselu vorm Prantsusmaal.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Partnerid sõlmivad tsiviilpartnerluslepingu perekonnaseisuametniku (officier de l’état civil) või notari (notaire) juures.

Tsiviilseadustiku artikkel 515-3 sätestab, et „tsiviilpartnerluslepingut sõlmida soovivad isikud esitavad ühise avalduse selle kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikule, kus on nende ühine elukoht, või kui ühise elukoha loomisel on tõsiseid takistusi, siis selle kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikule, kus on ühe registreeritud partneri elukoht“. Sellisel juhul esitavad partnerid perekonnaseisuametnikule allkirjastatud kokkuleppe.

Tsiviilpartnerluslepingu võib sõlmida ka notariaalaktina. Dokumenti koostavale notarile esitatakse ühine avaldus, notar registreerib lepingu ja korraldab selle avaldamise (tsiviilseadustiku artikli 515-3 viies lõik).

Vastavalt tsiviilseadustiku artiklis 515-5-1 sätestatule võivad partnerid valida pärast tsiviilpartnerluslepingu sõlmimist omandatava vara suhtes kohaldatavaks režiimiks ühisvararežiimi. Muul juhul kohaldatakse nende suhtes seaduslikku varalahususe režiimi, mis on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 515-5.

Tsiviilpartnerluslepingu kehtivuse ajal võivad partnerid vararežiimi muuta muutmiskokkuleppega, mis tuleb avaldada samal viisil nagu algne leping. Kokkulepe tuleb esitada või saata sellele perekonnaseisuametnikule või notarile, kellele esitati algne registreerimisdokument (tsiviilseadustiku artikkel 515-3).

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Kui kokkuleppes ei ole märgitud teisiti, on tsiviilpartnerluslepingu partnerite vararežiimiks varalahususe režiim. Partnerid võivad siiski sõnaselgelt otsustada, et pärast lepingu sõlmimist omandatud vara suhtes kohaldatakse ühisvararežiimi, nagu on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 515-5-1. „Partnerid võivad valida algse kokkuleppe või muuta kokkulepet seoses selle vara omandiõigusega, mille nad omandavad koos või eraldi alates kokkuleppe registreerimisest. Seda vara käsitatakse ühisomandina, millest kummalegi partnerile kuulub pool, ilma et ühel partneril oleks õigus esitada teisele partnerile nõuet ebavõrdse panustamise põhjendusel.“

Sõltumata valitud režiimist kohaldatakse partnerite suhtes ka kohustuslikku põhirežiimi, mis määrab nende õigused ja kohustused teineteise ja kolmandate isikute suhtes. Sellega seoses on tsiviilseadustiku artiklis 515-4 sätestatud, et partnerid elavad koos ning kohustuvad teineteist vastastikku materiaalselt ja muul viisil abistama. Lisaks vastutavad partnerid põhimõtteliselt solidaarselt kolmandate isikute ees võlgade eest, mis ühel neist on tekkinud seoses igapäevaste vajaduste rahuldamisega.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Tsiviilseadustiku artikkel 515-7 sätestab, et tsiviilpartnerlusleping lõppeb ühe partneri surmaga või mõlema või ühe partneri abiellumisel. Sellisel juhul lõppeb tsiviilpartnerlusleping sündmuse toimumise kuupäeval. Tsiviilpartnerlusleping lõppeb ka partnerite ühise avalduse või ühe partneri ühepoolse otsuse alusel.

Seoses partnerite vahelise suhtega lõppeb tsiviilpartnerlusleping selle lõpetamise registreerimise kuupäeval. See muutub kehtivaks kolmandate isikute suhtes alates avaldamisformaalsuste täitmisest.

Kooselu lõppemise või tühistamisega kaasneb vararežiimi lõpetamine.

Tsiviilseadustiku artikli 515-7 kümnenda lõigu kohaselt vastutavad partnerid tsiviilpartnerluslepingust tulenevate õiguste ja kohustuste lõpetamise eest. Kohtunik teeb lahuselu varaliste tagajärgede kohta otsuse ainult siis, kui partnerid ei jõua kokkuleppele.

Kumbki partner saab tagasi oma isikliku vara.

Ühisomandis olev vara jagatakse pooleks, välja arvatud juhul, kui lepinguga nähakse ette erinev korraldus. Eelkõige ei takista miski endisi partnereid jätma vara ühisomandisse.

Partnerid tasuvad võlad, mis neil teineteise ees on.

Partnerite suhtes kohaldatakse sätteid, mis käsitlevad eelisõigust vara jagamisel (tsiviilseadustiku artiklid 831, 831-2, 832-3 ja 832-4).

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Partneri surma korral lõppeb registreeritud kooselu tema surmapäeval ja sellega lõpetatakse vararežiim vastavalt eespool nimetatud korrale.

Prantsuse pärimisõiguse kohaselt ei ole üleelanud partner surnud partneri seaduslik pärija. Ta võidakse siiski määrata pärijaks testamendiga.

Üleelanu võib taotleda õigust vallata ühe aasta jooksul ajutiselt kinnisvara, mis oli tema tegelik peamine elukoht partneri surma ajal (artikli 763 esimene ja teine lõik).

See õigus ei ole siiski ette nähtud avaliku korraga ja surnud isik võib üleelanu testamendiga sellisest õigusest ilma jätta.

Samuti võib üleelanu taotleda eelisõigust perekonna kodu pärimisel, kui pärandaja on selle sõnaselgelt sätestanud oma testamendis (tsiviilseadustiku artikli 515-6 teine lõik).

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Tsiviilpartnerluslepingu sõlminud partnerite või elukaaslaste ühisvara üle on pädev otsustama perekonnakohtunik (juge aux affaires familiales, JAF) (12. mai 2009. aasta seadus nr 2009-506 seaduse lihtsustamise kohta (loi n° 2009-506 du 12 mai 2009 sur la simplification du droit), 17. detsembri 2009. aasta dekreet nr 2009-1591, mis käsitleb perekonnakohtu menetlusi abieluvararežiime ja ühisvara käsitlevates asjades (décret n° 2009-1591 du 17 décembre 2009 relatif à la procédure le juge aux affaires familiales en matière de régimes matrimoniaux et d'indivisions), 16. juuni 2010. aasta ringkiri CIV/10/10, mis käsitleb perekonnakohtuniku volitusi seoses likvideerimisega (circulaire CIV/10/10 du 16 juin 2010 sur les compétences du juge aux affaires familiales en matière de liquidation)).

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Tsiviilseadustiku artikli 515-4 teise lõigu kohaselt, mida kohaldatakse sõltumata partnerite valitud vararežiimist, vastutavad partnerid solidaarselt kolmandate isikute ees seoses võlgadega, mis ühel neist on tekkinud igapäevaste vajaduste rahuldamisel. Sellist solidaarset vastutust ei kohaldata siiski kulude suhtes, mis on ilmselgelt liiga suured. Samuti ei kohaldata seda juhul, kui sellised võlad ei tekkinud mõlema partneri nõusolekul järelmaksu või laenu saamiseks, välja arvatud juhul, kui need on mõeldud igapäevasteks vajadusteks vajalike väikeste summade ja mitme laenu korral nende summade kogusumma jaoks, mis ei ole leibkonna elustiili arvestades ilmselgelt liiga suur.

Tsiviilseadustiku artikli 515-5 kolmanda lõigu kohaselt on eraldiseisvalt vallasvara omaval partneril heas usus tegutseva kolmanda isiku suhtes õigus seda vara mis tahes viisil valitseda, kasutada või võõrandada.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust

Tsiviilseadustiku artikli 515-7 kümnenda lõigu kohaselt vastutavad partnerid tsiviilpartnerluslepingu lõppemisel lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste lõpetamise eest. Kohtunik teeb lahuselu varaliste tagajärgede kohta otsuse ainult siis, kui partnerid ei jõua kokkuleppele.

Jagamine võib toimuda vastastikusel kokkuleppel või kohtu kaudu. Vastastikuse kokkuleppe korral sõlmivad partnerid jagamislepingu. Leping sõlmitakse notariaalaktina, kui see on seotud varaga, mis tuleb registreerida kinnistusametis. Kui pooled ei suuda vararežiimi lõpetamises või vara jagamises kokkuleppele jõuda, jagatakse vara kohtu kaudu. Kohtunik teeb otsuse jätkuva ühisomandi või eelisõiguse kohta (tsiviilseadustiku artikkel 831).

Kui partnerite suhtes kohaldati tavalist vararežiimi, st varalahususe režiimi, läheb kogu vara, mille puhul partnerid suudavad tõendada, et see kuulus ühele või teisele partnerile, tagasi selle omanikule. Ka partnerite isiklikud võlad jäävad nende võlgadeks. Teisalt loetakse vara, mille puhul ei suudeta tõendada, et see kuulub ühele või teisele partnerile, ühisvaraks, millest kummalegi kuulub pool.

Kui partnerid valisid pärast lepingu sõlmimist omandatud varaga seoses ühisvararežiimi, loetakse, et kummalegi partnerile kuulub pool sellest varast. Järelikult jagatakse ühisomandis olev vara partnerite vahel pooleks, võttes arvesse jätkuvalt kummalegi poolele kuuluvat vara (vt eespool tsiviilseadustiku artikkel 515-5-2).

Partnerite suhtes kohaldatakse sätteid, mis käsitlevad eelisõigust vara jagamisel (tsiviilseadustiku artiklid 831, 831-2, 832-3 ja 832-4).

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Kinnistusametis registreeritava vara (st kinnisasja) jagamisel vastastikusel kokkuleppel tuleb vara likvideerimise ja jagamise leping sõlmida notariaalselt.

Tsiviilseadustiku artikkel 710-1 sätestab, et „kinnistusraamatusse kandmise formaalsuste täitmiseks peab iga toiming või õigus põhinema Prantsusmaal tegutseva notari koostatud notariaalaktil, kohtuotsusel või haldusasutuse väljastatud autentsel dokumendil“.

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.

Maltas vastab registreeritud kooselu Malta õiguses tsiviilpartnerlust käsitleva seaduse peatükis 530 sätestatud tsiviilpartnerlusele. Tsiviilpartnerlusena on lubatud kooselu registreerida kahe samasoolise või kahe erinevast soost isiku vahel. Pärast registreerimist on tsiviilpartnerlusel tsiviilõiguslikku abielu käsitlevast õigusest tulenev mõju ja tagajärjed. Enne abieluseadust ja teisi seadusi muutva 2017. aasta seaduse jõustumist registreeritud kooselu partnerid võivad registreerida oma tsiviilpartnerluse ümber abieluks viie aasta jooksul alates 1. septembrist 2017. Kui tsiviilpartnerlus registreeritakse ümber abieluks, lõpeb tsiviilpartnerlus ümberregistreerimise hetkel ning selle tulemusel tekkiva abielu alguseks loetakse tsiviilpartnerluse algamise kuupäev.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Kuna tsiviilpartnerlusel ja tsiviilkorras sõlmitud abielul on samad õiguslikud tagajärjed, on nendega seotud varasuhted samasugused. Malta õiguses võivad tsiviilpartnerlust registreerida soovivad pooled oma varaliste suhete reguleerimiseks valida mõne Malta õigusega ette nähtud režiimi. Seejuures on põhiline abieluvararežiim Maltal varaühisus.

Seda kohaldatakse täies ulatuses igasuguse kooselu korral, välja arvatud juhul, kui oma kooselu registreerinud või registreerida kavatsevad pooled otsustavad, et nende abieluvaraga seotud suhteid reguleerib mõni muu Malta õigusega ette nähtud režiim. Sellise režiimi kohaldamiseks tuleb sõlmida notariaalne leping.

Muud Maltal kehtivad abieluvararežiimid, mida saab ka kasutada registreeritud kooselu korral, on varalahusus ja vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe.

Varaühisus on Maltal kohaldatav abieluvararežiim, mille korral kogu poolte pärast kooselu registreerimist omandatud vara on poolte ühisvara ja kuulub võrdses osas mõlemale poolele. Malta õiguses on eraldi täpsustatud, milline vara kuulub ühisvara hulka; sinna ei kuulu annetused, pärandina saadud vara ning mõlema poole isiklik vara.

Varalahusus on teine vararežiim, mille pooled võivad valida varaühisuse asemel; selle puhul on mõlemal poolel täielik kontroll nii enne kooselu registreerimist kui ka pärast seda oma soetatud vara üle ning seda vara võib valitseda ilma teise poole nõusolekuta.

Vara juurdekasvu tasaarvestus on veel üks vararežiim, mille kooselu pooled võivad valida varaühisuse asemel ning selle puhul on mõlemal poolel õigus oma nimel omandada, säilitada ja valitseda teatud vara, olles selle täieõiguslik omanik. Samas on pooltel selle režiimi puhul võimalik otsustada, et teatud vara on ühine ning seda valitsetakse ühiselt.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Varaühisuse puhul on üldine nõue, et mõlemad pooled peavad oma abieluvara käsutama ja valitsema koos. Seejuures eristatakse Malta õiguses selle vararežiimi puhul tavapärast valitsemist, st toiminguid, mida võib sooritada vaid üks kooselu pooltest, ning erakorralist valitsemist, st toiminguid, mida peavad sooritama mõlemad pooled koos. Malta õiguses on loetletud vaid erakorralise valitsemise toimingud, seega toiminguid, mida ei ole eraldi seaduses loetletud, käsitatakse tavapärase valitsemise toimingutena. Seega on varaühisuse kohaldamiseks nõutav, et kooselu mõlemad pooled peavad sellega nõustuma. Kui puudub mõlema poole nõusolek teatud kinnis- või vallasasja omandiõiguse üleandmiseks või tekkimiseks, võib pool, kes ei ole andnud nõusolekut, nõuda vastava tehingu tühistamist.

Varalahususe režiimi korral kohaldatakse üldist nõuet, et kooselu kumbki pool võib oma vara oma nimel käsutada ja valitseda ilma teise poole nõusolekuta.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte korral kohaldatakse üldist nõuet, et kui üks kooselu pooltest otsustab omandada teatava vara, ei ole teise poole nõusolek selleks vajalik ning vara omandanud poolel on õigus käsutada ja hallata seda konkreetset omandatud vara. Seevastu kui kooselu mõlemad pooled omandavad teatud vara koos, annavad nad mõlemad selleks nõusoleku ning seda soetatud vara käsutatakse ja valitsetakse ühiselt.

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Varaühisuse korral peavad kooselu pooled tegema kõike koos. Seega puudub neil vara käsutamise ja valitsemise vabadus, välja arvatud tavapärase valitsemise toimingute puhul, mille puhul ei nõuta mõlema poole nõusolekut.

Seevastu varalahususe režiimi korral on kooselu mõlemal poolel õigus teha kõik vajalikud toimingud oma nimel, ilma et teine pool saaks sellesse sekkuda.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte korral, kui üks kooselu pool on omandanud teatud vara ilma teise poole nõusolekuta, on tal õigus seda vabalt käsutada ilma mingite piiranguteta. Seevastu kui teatud vara on omandatud kooselu mõlema poole nimel, ei saa kumbki pooltest tegutseda üksnes oma soovi kohaselt, vaid mõlemad pooled peavad tegutsema koos.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Varaühisuse korral nähakse seadusega sõnaselgelt ette, et selle režiimi kohaldamine algab alates abiellumise päevast ning see lõpeb ühe abikaasa surma või abielu lahutamise korral. Lisaks sellele nähakse seadusega ette, et abikaasade lahuselu korral võib taotleda poolte vara kohtulikku jagamist.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte korral nähakse seadusega ette, et selle režiimi kohaldamine lõpeb abielu lahutuse või abikaasade lahuselu korral.

Samas, kui abielu suhtes kohaldatakse varalahususe režiimi, jätkab abielu lahutuse või lahuselu korral kumbki pool oma soetatud vara käsutamist ja valitsemist oma nimel.

See kehtib ka registreeritud kooselu puhul.

Seega toimub abielu lahutamise, abikaasade lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise korral abielu kestel soetatud vara jagamine poolte vahel kokkuleppe või pädeva kohtu tehtud otsuse alusel.

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Ühe poole surma korral kohaldatakse Malta pärimisseadust, kui Malta kohus on asja otsustamisel pädev, seejuures on peamine arvesse võetav asjaolu küsimus sellest, kas surnud isik on teinud testamendi või mitte.

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Abieluvararežiimiga seotud küsimuste lahendamiseks on pädev kohus tsiviilkohus (perekonnaasjade osakond).

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Alates hetkest, kui poolte kooselu suhtes hakatakse kohaldama teatud abieluvararežiimi, tekib õiguslik suhe kooselu poolte vahel ja kui asjakohane, nende ja kolmandate isikute vahel. Kolmandad isikud võivad rakendada oma seadusest tulenevaid õigusi vastavalt olukorrale kas mõlema kooselu partneri suhtes koos või ainult ühe partneri suhtes, sõltuvalt sellest, kellega neil on leping või kelle suhtes neil on tekkinud nõue.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

Abieluvara jaotamine on menetlus, mida kasutatakse üldjuhul siis, kui pooled on algatanud lahuselu- või lahutusmenetluse. Nende menetluste kohaselt peavad pooled enne pädeva kohtu poole pöördumist kasutama lepitusmenetlust, mille käigus lepitaja püüab partnereid lepitada.

Lepitamise õnnestumise korral võivad partnerid minna lahku kokkuleppe alusel, kui nad tunnustavad teineteise vastastikuseid õigusi, nende õigusi seoses lastega ning nõustuvad vara jagamisega; selle kohta koostatakse ametlik akt, mille vaatab üle pädev kohus, et tagada partnerite võrdõiguslikkus. Kui pädev kohus on kokkuleppe kinnitanud, registreeritakse see. Pärast registreerimist muutuvad kokkuleppe õiguslikud tagajärjed siduvaks, ka kolmandate isikute suhtes.

Kui lepitamine ei anna tulemust ning pooled ei saavuta kokkulepet, esitavad nad hagi pädevale kohtule ning nõuavad abieluvararežiimi lõpetamist, mille tulemusel abieluvara jagatakse kahe poole vahel. Kui pädev kohus on kokkuleppe kinnitanud, registreeritakse see. Pärast registreerimist muutuvad kokkuleppe õiguslikud tagajärjed siduvaks, ka kolmandate isikute suhtes.

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Kinnisasja registreerimiseks Maltal väljastab kinnisasjalepingu koostanud notar teatise notariaalakti koostamise kohta riiklikule registrile registrikande tegemiseks. Alates notariaalakti koostamise teatise väljastamisest on kinnisasi registreeritud ning leping muutub poolte ja kolmandate isikute jaoks siduvaks.

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.

Abielu sõlmimise kõrval on Austrias võimalik astuda registreeritud koosellu registreeritud kooselu seaduse (Eingetragene Partnerschaft-Gesetz – EPG) alusel.

Põhiseaduskohus kaotas oma 4. detsembri 2017. aasta otsusega eri normid, mis kehtisid seni eri- ja samasooliste paaride jaoks. Seega võivad alates 1. jaanuarist 2019 Austrias abielluda ka samasoolised paarid. Lisaks on erisoolistel paaridel alates sellest kuupäevast võimalik astuda registreeritud koosellu, mis oli seni ette nähtud vaid samasoolistele paaridele.

Sisulised erinevused võrreldes abielupaaride suhtes kohaldatavate normidega on minimaalsed, näiteks vanuse alampiiri osas (18 aastat, puudub „abieluvõimetõend“ alates 16. eluaastast) või kooselu lõpetamise osas (see on igal juhul võimalik pärast kolmeaastast lahuselu; abielu korral on see tähtaeg erandjuhtudel kuus aastat).

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse analoogselt abieluga varalahususe (Gütertrennung) põhimõtet (Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch – ABGB) paragrahvi 1217 lõige 2 koostoimes paragrahviga 1233). Kumbki registreeritud elukaaslane säilitab oma koosellu kaasa toodud ja kooselu jooksul omandatud vara. Ühtlasi on ta oma varaga tehtud tehingute korral ainuisikuliselt võlausaldaja või võlgnik.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Registreeritud elukaaslased võivad reguleerida oma varasuhet kooselulepinguga samadel tingimustel nagu abikaasad. Nad võivad seadusega ette nähtud varasuhte asemel leppida lepingus kokku muu varasuhte. Selliste kokkulepete kehtivust tuleb kinnitada notariaalaktiga (notariaalakti seaduse (Notariatsaktsgesetz – NotAktsG) paragrahv 1).

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes (registreeritud kooselu seaduse paragrahv 24 jj).

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes (registreeritud kooselu seaduse paragrahv 24 jj).

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Omandiõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistamisavaldus sellele esimese astme kohtule, mille tööpiirkonnas kinnisasi asub.

Kirjalik avaldus peab kandma avalduse esitaja allkirja. Allkiri ei pea põhimõtteliselt olema tõestatud, välja arvatud juhul, kui taotlusele on lisatud puudutatud isiku nõusolek (Aufsandungserklärung).

Koos kinnistamisavaldusega tuleb esitada avalik-õiguslik või eradokument, milles on märgitud vara omandamise õiguslik alus (nt müügileping) ja millel on poolte tõestatud allkirjad. Eradokumendid peavad peale kinnisasja käsitlevaid üksikasjalikke andmeid sisaldama ka puudutatud isiku nõusolekut.

Puudutatud isiku nõusolek on selle isiku sõnaselge nõusolek kinnistusraamatu kande tegemisega, kelle õigust kandega piiratakse või koormatakse või kelle õigus kandega kustutatakse või teisele isikule üle antakse (müügilepingu korral on puudutatud isik müüja). Puudutatud isiku nõusolek peab olema kohtulikult või notariaalselt kinnitatud ja kandma kohustatud isiku allkirja. See nõusolek võib sisalduda ka kinnistamisavalduses, aga sellisel juhul peavad avaldusel olevad allkirjad olema kohtulikult või notariaalselt tõestatud.

Koos kinnistamisavaldusega tuleb lisaks esitada tõend maksukohustuste täitmise kohta (steuerrechtliche Unbedenklichkeitsbescheinigung) vastavalt maksukorralduse seaduse (Bundesabgabeordnung – BAO) paragrahvile 160. Selles kinnitab maksuamet, et kinnistusraamatu kande tegemisega seotud maksud on makstud.

Juhul kui kinnistamisavalduse koostab advokaat või notar, peab ta selle esitama elektrooniliselt. Manuses sisalduvad dokumendid tuleb sellisel juhul salvestada elektrooniliste dokumentide arhiivi. Maksuameti antava maksukohustuste täitmist tõendava dokumendi võib asendada advokaadi või notari tõendiga selle kohta, et ta on kinnistusraamatu kande tegemisega seotud maksud ja tasud ise välja arvestanud ja vastu võtnud (Selbstberechnungserklärung).

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Registreeritud kooselu varalised tagajärjed - Portugal

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi

Portugali õigussüsteemis ei ole registreeritud kooselu mõistet.

Seadusega 7/2001 on siiski nähtud ette teatavad meetmed mitteabielulise kooselu poolte kaitseks. Need meetmed on loetletud nimetatud seaduse artiklis 3 ja nende hulka kuulub õigus kasutada elukaaslase surma korral perekonna eluaset ja saada pensioni. Lisaks on Portugali tsiviilseadustiku artikliga 2020 ette nähtud õigus saada surnud elukaaslase varalt elatist.

Nimetatud õigusaktide ajakohastatud versiooniga saab portugali keeles tutvuda järgmiste linkide kaudu:

seadus 7/2001

Portugali tsiviilseadustik

Märkus. Käesolev teabeleht on üldist laadi, see ei sisaldab täielikku teavet ega ole siduv kontaktpunktile, Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule tsiviil- ja kaubandusasjades, kohtutele ega kellelegi teisele. Alati tuleb tutvuda kohaldatava õigusakti ajakohastatud versiooniga. Teabeleht ei asenda õigusnõu küsimist juristilt.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Vt vastus 1. küsimusele.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Vt vastus 1. küsimusele.

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Vt vastus 1. küsimusele.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Vt vastus 1. küsimusele.

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Vt vastus 1. küsimusele.

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Vt vastus 1. küsimusele.

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Vt vastus 1. küsimusele.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

Vt vastus 1. küsimusele.

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Vt vastus 1. küsimusele.

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.

Sloveenia õigussüsteem ei tunne registreeritud kooselu.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

/

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

/

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

/

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

/

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

/

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

/

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

/

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

/

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

/

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.

Soomes kehtib vaid üks registreeritud kooselu vorm. Samasoolised isikud võisid kooselu registreerida kuni 2017. aastani.

Abieluseaduse ja registreeritud kooselu seaduse muudatused jõustusid 2017. aasta märtsi algusest. Pärast seda ei ole Soomes enam võimalik kooselu registreerida, kuid samasoolised isikud võivad sõlmida abielu.

Registreeritud kooselus elav paar võib vormistada oma kooselu abieluks, kui kooselu on registreeritud Soomes. Samas ei ole registreeritud kooselu abieluks ümbervormistamine kohustuslik, paar võib soovi korral jätkata elamist registreeritud kooselus.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Registreeritud kooselu partnerite varalistes suhetes kohaldatakse samu norme kui abikaasade varalistes suhetes.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Registreeritud kooselus elavad partnerid võivad olla registreerinud abieluvara lepingu enne kooselu registreerimist või sõlmida selle registreeritud kooselu kestel. Registreeritud kooselu ümbervormistamine abieluks ei mõjuta enne kooselu registreerimist või registreeritud kooselu kestel sõlmitud abieluvara lepingu kehtivust.

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Registreeritud kooselu partnerite varalistes suhetes kohaldatakse samu norme kui abikaasade varalistes suhetes.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Vara jagamine pärast registreeritud kooselu lõpetamist toimub sama moodi nagu vara jagamine pärast abielulahutust.

Vara jagamine võib registreeritud kooselu lõpetamise puhul toimuda juba järelemõtlemisaja jooksul, pärast seda, kui vaidlus on esitatud esimese astme kohtule. Registreeritud kooselu ükskõik kumb partner võib nõuda vara jagamist.

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Registreeritud kooselu ühe partneri surma korral toimub vara jagamine sama moodi nagu abielu puhul ning üleelanud partneril on samasugused õigused kui lesestunud abikaasal.

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Soomes ei algata ametiasutused menetlust omal algatusel. Kui pooled ei jõua vara jagamises kokkuleppele, määrab esimese astme kohus vastava taotluse alusel vara jagama vastava ametiisiku (pesänjakaja).

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed kooselu ühe partneri ja kolmandate isikute vahelistes õigussuhetes on abielust tulenevate varaliste tagajärgedega samasugused.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

Vara jagamine pärast registreeritud kooselu lahutamist toimub sama moodi nagu abielu lahutamise korral.

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Kinnisasja omand registreeritakse kinnistamisavalduse alusel. Omandiõigus kantakse kinnistus- ja hüpoteegiregistrisse (lainhuuto- ja kiinnitysrekisteri). Omaniku nimi märgitakse kinnistamise tunnistusel.

Kinnisasja omandi muutumisel asja jagamise või eraldamise käigus esitatakse maa-ametile kinnistamiseks vara jagamise või eraldamise lepingu originaal, jagamise aluseks olev põhjendus, näiteks esimese astme kohtu määrus kooselu lõpetamist käsitleva kohtumenetluse algatamise kohta ning vajaduse korral kviitung vara üleandmisega seotud maksude tasumise kohta.

Vara jagamise korral hakkab kinnistamisavalduse esitamise tähtaeg kulgema hetkest, kui vara jagamine on muutunud lõplikuks. Kinnistamisavaldust saab esitada kuue kuu jooksul.

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.

Ei, olemas on ainult üks registreeritud kooselu vorm: samasooliste paaride jaoks. Kooselu registreerimise võimalus kaotati aga 2009. aastal, kui muudeti abieluseadust (äktenskapsbalken). Nüüd on samasoolistel paaridel võimalik abielluda samadel tingimustel kui erisoolistel paaridel. Abieluseaduse sätteid kohaldatakse nii sama- kui ka erisooliste paaride suhtes samal viisil. Enne 2009. aastat registreeritud kooselu kehtib siiski seni, kuni registreeritud elukaaslased kooselu lõpetavad või see muudetakse nende taotlusel abieluks.

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.