Rights of minors in court proceedings

Child-friendly justice refers to justice systems which guarantee the respect and the effective implementation of all children’s rights at the highest attainable level

Approximately 19% of the EU population (95 million) is under the age of 18. Minors can become directly or indirectly involved with the justice systems of Member States in a number of ways,for example when they commit offences, when they witness or are victims of a crimes, when they seek asylum, when they are the subject of adoption proceedings or when their parents disagree over custody.

Judicial proceedings can have a considerable impact on the lives of minors and the absence of a child-friendly response can result in restrictions or violations of their rights. Furthermore, when the national judicial systems lack child-friendly procedures and practices, the most vulnerable children (e.g. children with disabilities or migrant children) face particular barriers in the enjoyment of their rights.

The right of access to justice should be guaranteed for all minors. Furthermore, throughout their engagement with the justice system, children should be treated with respect for their age, their special needs, their maturity and level of understanding and with consideration of any communication difficulties they may have.

Clearer information on the people and procedures involved in justice affecting minors, as well as a special overview ensuring the respect of the rights of minors, is needed. In this regard, two categories have been identified: children as judicial persons and specific procedures in place in EU countries, depending on the branch of law.

The first category would bring together the general elements relating to the child's personal capacity, such as criminal or civil responsibility, access to legal support, relation to school/education, decision taking in terms of healthcare, specialised courts/institutions or financial support when going to court.

The second category aims to gather information how minors are treated in the context of judicial proceedings and the specific nature of criminal, civil and administrative procedures in the Member States.

Last update: 20/11/2019

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Taani

1. Lapse õigus- ja teovõime

Taanis on iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir 18 aastat.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Kriminaalasjade puhul ei ole spetsiaalseid lapsohvrite ja lapstunnistajatega tegelevaid asutusi. Selliste lastega tegelevad tavaline politsei, prokuratuur ja kohtud.

Tsiviilasjade puhul ei ole Taanis spetsiaalseid asutusi, mis tegeleksid lastega tsiviilkohtumenetluses.

Taani õigussüsteem põhineb üldjuhul eeldusel, et kohtunikud ja kohtutäiturid on üldsuunitlusega. Seega ei osale lapsi puudutavates menetlustes sellele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud ega kohtutäiturid.

Kohtutel on üldine kohustus menetleda iga kohtuasja vajaliku kiirusega.

2013. aastal otsustas Taani valitsus tugevdada laste ja noorte kaitset väärkohtlemise eest. Kui laps või noor vajab eeldatavasti eritoetust, tagab kohalik omavalitsus lapse või noore olukorra uurimise.

Kriminaalõiguse süsteemis ei ole spetsiaalseid lapsohvrite ja lapstunnistajatega tegelevaid asutusi.

Taani peab saatjata alaealisi eriti haavatavaks rühmaks ja nende taotluste läbivaatamise kohta on koostatud suunised.

Lastest hagejaid esindavad tsiviilkohtumenetluses nende vanemad või eestkostjad, sest lastel puudub menetlusteovõime. Lastel, keda kutsutakse tavalisse tsiviilkohtusse tunnistajaks, ei ole õigust taotleda tasuta advokaati.

3. Valdkonnaülesed aspektid

2013. aastal eraldas Taani valitsus rahalisi vahendeid algatustele, mis tugevdavad laste ja noorte kaitset väärkohtlemise eest Ühe algatuse raames loodi viis spetsiaalset nn lastemaja kõigi Taani kohalike omavalitsusüksuste jaoks.

Loodud on koostöömehhanism piirkondliku haldusasutuse ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö tõhustamiseks tõsiste konfliktide korral.

4. Spetsialistide koolitus

Asekohtunikud osalevad mitmel kohustuslikul baaskoolituskursusel. Need kursused hõlmavad hooldusõigusasjade menetlemise koolitust.

Kohtunike puhul on see teema koolituskursustesse ja seminaridesse üldiselt lisatud, kui see on asjakohane.

Lapsi tsiviil-, kriminaal- või haldusasjades esindavatele advokaatidele kohustuslikku koolitust ette nähtud ei ole.

Prokuratuuri juhataja pakub täienduskoolituse osana seminari prokuröridele, kes puutuvad menetluste käigus kokku lastega.

Taani valitsus toetab kohalikke omavalitsusi pidevalt nende töös haavatavatele lastele, noortele ja nende perekondadele sobiva teenuse osutamiseks. Seepärast eraldatakse igal aastal rahalisi vahendeid kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate täiendusõppeks.

5. Lapse parimad huvid

Taani sotsiaalteenuste seaduse kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud tagama lapsele vajaliku toe vastavalt lapse parimatele huvidele. Tuge tuleb seega kohandada lapse konkreetsele olukorrale ja vajadustele, seda tuleb anda varakult ja pidevalt, et probleeme saaks võimalikult suures ulatuses lahendada lapse kodus või lapse vahetus keskkonnas. Lisaks peab see tugi lähtuma lapse enda vahenditest.

6. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste üle ja nende otsuste täitmisele pööramine

Kriminaalõiguses on ette nähtud, et kui politseile teatatakse väidetavast kuriteost, on politseil üldine kohustus anda kannatanule juhtnööre ja teavet, muu hulgas õiguse kohta saada õigusabi.

Kohtuotsuseid, mis on tehtud tsiviilasjades, milles on hagejateks lapsed, pööravad täitmisele täitmiskohtud tavaliste täitmisnormide kohaselt. Lastest hagejatel puudub menetlusteovõime ja seega peavad neid esindama nende vanemad või eestkostjad, kes teostavad lapsest hageja õigusi.

Perekonnaasjades pööravad lapse hooldusõiguse ja elukoha kohta tehtud kohtuotsuseid täitmisele täitmiskohtud. Kohtuotsust ei saa täimisele pöörata, kui lapse vaimne ja füüsiline tervis on suures ohus.

7. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Kriminaalõiguses on ette nähtud, et kui politseile teatatakse väidetavast kuriteost, on politseil üldine kohustus anda kannatanule juhtnööre ja teavet, muu hulgas õiguse kohta saada õigusabi, ja teavet kaebuste esitamise kohta. Hüvitisnõudeid saab menetleda kriminaalkohtumenetluse käigus.

Laps võib olla hageja staatuses, kuid menetlusteovõime puudumise tõttu ei saa ta iseseisvalt enda nimel siseriiklikesse kohtutesse pöörduda.

Laps võib olla kostja staatuses, kuid kõiki menetlustoimingud peavad tegema lapse nimel tema vanemad või eestkostja.

Kõik isikud, sealhulgas lapsed, on kohustatud andma kohtumenetluses ütlusi, kui kohus kutsub nad kohtusse tunnistusi andma. Lapse osalemiseks kohtumenetluses tunnistajana ei ole vaja vanema või eestkostja nõusolekut.

Tsiviilkohtumenetluses võivad lapsed olla hageja või kostja staatuses. Lastel ei ole üldiselt menetlusteovõimet ning seetõttu teostavad lastest hagejate ja kostjate õigusi, sealhulgas edasikaebamise õigust, nende vanemad või eestkostjad.

8. Perekonnaelu

Enne võimalike lapsendajatena heakskiitmist uurib ühisnõukogu sekretariaat avaldajaid põhjalikult. Uurimise tulemused esitatakse ühisnõukogule, kes otsustab nende põhjal, kas avaldajaid saab võimalike lapsendajatena heaks kiita.

Taani 2015. aasta detsembri lapsendamisseadus võimaldab ainult täielikku lapsendamist. Praegu teeb Taani AAB koostööd ainult nende päritoluriikidega, kelle õigus võimaldab kindlat lapsendamist.

Riigisisese lapsendamise kohta on Taani lapsendamisseaduses sätestatud, et kõigi üle 12aastaste laste lapsendamiseks on vaja nende nõusolekut.

Alla 12aastase lapse puhul peab riiklik haldusasutus, kui lapse küpsus ja asja laad seda võimaldavad, teatama, kuidas laps lapsendamisse suhtub.

Lapsendamist käsitlevate õigusaktide eest vastutab sotsiaal- ja siseminister.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Taanis PDF(499 Kb)en

Viimati uuendatud: 30/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Eesti

1. Lapse õigus- ja teovõime

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kõikidel isikutel õigusvõime. Alla 18aastastel isikutel on piiratud teovõime. Kohus võib vähemalt 15aastase lapse piiratud teovõimet laiendada, kui see on lapse huvides ja lapse arengutase seda võimaldab. Eestis on iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir 15 aastat.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Kohtusüsteemide kohta saab teavet asjakohaselt e-õiguskeskkonna teabelehelt.

Kriminaalvastutuse east (14 aastat) nooremate kuriteo toime pannud lastega tegelevad alaealiste komisjonid. Nende komisjonide otsuste peale esitatud vaided vaatab läbi maavanem ja tema otsuste peale esitatud kaebused halduskohus halduskohtumenetluses. Kui asi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei ole mõjuva põhjuseta teinud vajalikku menetlustoimingut, on võimalik taotleda sobiva abinõu tarvitusele võtmist. Kui asja arutamine lükatakse poolte nõusolekuta edasi kauemaks kui kolm kuud, võivad pooled selle otsuse edasi kaevata. Kehtestatud on erinormid ajutise õiguskaitse meetmete kohta, mida kohus saab lapse kaitseks ja hagi tagamiseks määrata, ning seadusega on ette nähtud erand erivajadustega laste ülekuulamisest.

3. Valdkonnaülesed aspektid

Lastekaitset korraldavad Vabariigi Valitsus, lastekaitse nõukogu, sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet, maavanemad ja kohalikud omavalitsused, kelle ülesanded on sätestatud lastekaitseseaduses.

4. Spetsialistide koolitus

Kohtunike koolitust korraldab koolitusnõukogu, mis tegutseb Eesti kohtute seaduse kohaselt Riigikohtu haldusalas. Eesti Advokatuur on Euroopa Advokatuuri liige ja vahetab teiste liikmesriikidega selle kaudu koolitusteavet.

5. Lapse parimad huvid

Lapse huvidele on viidatud paljudes õigusaktides. Lingil klikates avaneb uus akenLastekaitseseaduses (§ 21) on sätestatud kohustus lähtuda lapse parimatest huvidest kui esmatähtsast kaalutlusest.

6. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste üle ja nende otsuste täitmisele pööramine

Kuna lastel ei ole menetlusteovõimet, ei teavita kohus neid kohtuotsusest ja selle täitmisele pööramisest isiklikult. Kui kohtuotsus muutub täidetavaks, saab lapse seaduslik esindaja esitada kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetlusega seotud teabe edastamist lapsele peetakse seadusliku esindaja kohustuseks.

7. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Eestis esindavad tsiviilkohtumenetluses osalevaid lapsi nende seaduslikud esindajad, kellest eeldatakse, et nad tegutsevad lapse parimates huvides. Seega võivad lapse seaduslikud esindajad põhimõtteliselt esitada kohtule lapse nimel (hagi)avaldusi ja edasikaebusi ilma lapse nõusolekuta. Seadusest saab siiski järeldada, et laps võib esitada kohtule (hagi)avalduse või edasikaebuse ka iseseisvalt. Üldiselt eeldatakse, et ta seaduslik esindaja liitub sellega kohe. Hagita perekonnaasjades on vähemalt 14aastasel lapsel, kes saab menetlusest piisavalt aru, õigus kohtulahendeid edasi kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita.

8. Lapsendamise, sealhulgas rahvusvahelise lapsendamise kord

Lapsendada sooviv isik esitab maavalitsusele sooviavalduse. Kui maavalitsus on veendunud, et lapsendamise tingimused on täidetud, esitab lapsendada sooviv isik kohtule lapsendamisavalduse. Lapsendamisavaldus esitatakse lapsendatava elukoha järgsele kohtule. Kui lapsendaja või lapse elukoht ei ole Eestis, ei otsusta kohus lapsendamist ilma Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumis moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekuta. Vähemalt 10aastast last võib lapsendada üksnes tema enda nõusolekul.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Eestis PDF(469 Kb)en

Viimati uuendatud: 31/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Kreeka

1. Lapse õigus- ja teovõime

Kreekas on kriminaalvastutuse iga 15 aastat. Õigusrikkumise toime pannud 12–15aastasel lapsel on õigus esitada haldusotsuse peale kaebus. Kui laps saab 17aastaseks, on see õigus ainult lapsel endal.

Iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir on tööasjades 15, varjupaiga-, rände-, halduskaristuste ja terviseasjades 18, lapsendamise lõpetamise asjades 12, hagita menetlustes 16 ning kõikides muudes asjades 18 aastat, kui lapsel ei ole piiratud menetlusteovõime.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Kreekas tegutseb igas esimese astme kohtus ja igas alaealisi puudutavatele kriminaalasjadele spetsialiseerunud apellatsioonikohtus alaealiste asjade kriminaalkohtunik, alaealiste asjade eeluurimiskohtunik ja alaealiste asjade prokurör. Alaealiste asjade kriminaalkohtunikest koosnev alaealiste asjade kohus menetleb alaealiste õigusrikkujatega seotud asju.

Lisaks kaitsevad alaealisi iga esimese astme kohtu juurde moodustatud alaealiste kaitse ühingud, millesse kuuluvad kohtunikud, prokurörid, sotsioloogid, õpetajad jne.

Iga esimese astme kohtu ja mõne apellatsioonikohtu juurde on loodud perekonnakohtunikest koosnevad kojad. Need kohtunikud on spetsialiseerunud perekonnaõigusele, mis tähendab, et tsiviilasjade kohtunikuna tegutsedes menetlevad nad ainult perekonnaasju. Nad määratakse neid ülesandeid täitma kaheks kuni neljaks aastaks.

Haldusõiguses puuduvad erisätted perekonnaõiguse ja alaealiste kohta ja selles ei ole ette nähtud eriasutusi perekonnaõiguse või alaealiste tarvis.

3. Valdkonnaülesed aspektid

Sotsiaalteenistused ja perekonnakohtud teevad igas etapis omavahel tihedat koostööd. Kohtunikele koostatakse aruandeid ja toimuvad seansid psühholoogidega, mistõttu jõuab asi kohtunikuni küpses etapis. Vajaduse korral võib kohtunik alati nõuda, et spetsialist võtaks lapse ja/või tema vanemad eriuurimise alla, et kontrollitaks põhjalikult nende elamistingimusi ja perekeskkonda.

4. Spetsialistide koolitus

Õigusalase baaskoolituse raames ei käsitleta perekonnaõigust teistest õigusvaldkondadest eraldi. Perekonnaõigus on aga selliste asutuste nagu riikliku kohtunike kooli, justiitsministeeriumi, advokatuuride, akadeemiliste ringkondade jne korraldatava täiendusõppe osa. Sellele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikke ja prokuröre julgustatakse neis teadlikkuse suurendamise meetmetes osalema.

Piiriülene koolitus tagatakse tavaliste kanalite, st Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku (EJTN), Euroopa Õigusakadeemia (ERA) või muude Euroopa tasandil õiguskoolitusega tegelevate organite või asutuste kaudu.

5. Lapse parimad huvid

Kõik riiklike asutuste või üksuste ning kohtute meetmed ja tegevused peavad lähtuma lapse parimate huvide põhimõttest. Kohtus on selle põhimõtte juhtumipõhine kohaldamine kohtuniku ülesanne.

6. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Nagu täiskasvanutelegi, tagatakse kriminaal- või tsiviilasja menetlemises osalevatele lastele kõik õigused ja teavitatakse neid kõikidest menetlustoimingutest, mis võivad neid ees oodata. Mis puudutab konkreetselt kriminaalmenetlust, võib prokurör selle pärast lapse ülekuulamist n-ö külmutada, kui sellega saab vältida tema isiku korvamatut kahjustamist.

7. Perekonnaelu

Kreeka õiguse kohaselt peavad konkreetse lapse lapsendamisest huvitatud isikud esitama lapse elukoha järgsele esimese astme kohtule avalduse, et lapsendamine õiguslikult välja kuulutataks. Bioloogilised vanemad peavad andma isiklikult kohtuniku ees nõusoleku, et avaldajad tohivad nende lapse lapsendada. Oma nõusoleku peab andma ka vähemalt 12aastane lapsendatav. Tunnistaja peab kohtuistungil tunnistama, et avaldajad on suutelised konkreetse lapse eest hoolitsema ja teda kasvatama, võttes muu hulgas arvesse nende haridust ja rahalisi vahendeid. Sama kehtib rahvusvahelise lapsendamise kohta. See kord on sätestatud Kreeka tsiviilseadustiku artiklis 1542 ja sellele järgnevates artiklites ning Kreeka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 800.

Lapsendada saab nii alaealisi kui ka täisealisi isikuid. Täisealiste isikute lapsendamine on erandlik ja puudutab üksnes kuni neljanda astme sugulasi, st nõbusid (Kreeka tsiviilseadustiku artikkel 1579). Lisaks saab abielus täisealisi isikuid lapsendada üksnes nende abikaasa nõusolekul (Kreeka tsiviilseadustiku artikkel 1583).

Riigisisest ja rahvusvahelist kohtulikku lapsendamismenetlust on pädev teostama lapse elukoha järgne esimese astme kohus mitmeliikmelises koosseisus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 800). Spetsiaalselt rahvusvaheliseks lapsendamiseks on loodud ka rahvusvahelise lapsendamise keskasutus, mis kuulub Kreeka tööministeeriumi haldusalasse (seaduse nr 3868/2010 artikkel 19).

Lapsesõbralik õigusemõistmine Kreekas PDF(326 Kb)en

Viimati uuendatud: 04/08/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Hispaania

Hispaania põhiseaduse artikli 12 kohaselt algab täisiga Hispaanias 18. eluaastast. Hispaanias peetakse alaealiseks/lapseks kõiki alla 18aastasi isikuid.

1. Lapse õigus- ja teovõime

  • Iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir on Hispaanias 18 aastat.
  • Üksnes täieliku teovõimega alaealised saavad iseseisvalt kohtusse pöörduda. Üldiselt saavutatakse täielik teovõime 18aastaselt, ent kohtu või vanemate loal või abiellumise korral ka 16aastaselt. Mõnes piirkonnas on võimalik täielik teovõime saavutada 14aastaselt.
  • Kriminaalvastutuse iga on Hispaanias vastavalt alaealiste kriminaalvastutust reguleerivale seadusele 14 aastat. Kriminaalvastutuse east nooremate (Hispaanias alla 14aastaste) laste suhtes kohaldatavad meetmed on vabatahtlikud või neid võetakse asendushooldusele paigutamise valdkonnas.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

  • Alaealiste asjade kohtud: erikohtud, hispaania keeles Juzgados de menores menetlevad vastavalt 12. jaanuari 2000. aasta alusseadusele nr 5/2000, mis reguleerib alaealiste kriminaalvastutust, 14–17aastaste isikute toime pandud kuri- ja väärtegusid. Alaealiste õigusrikkujate vastu algatatud kriminaalmenetlusi teostavad sellele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud ja prokurörid.

Prokuratuur vastutab alaealistele seadusega antud õiguste kaitsmise eest. Meetmed, mida saab võtta 14–17aastaste alaealiste õigusrikkujate suhtes, on koondatud eraldi seadusesse (12. jaanuari 2000. aasta alusseadus nr 5/2000, mis reguleerib alaealiste kriminaalvastutust).

Kui kuriteo toimepanija on noorem kui 14aastane, ei kohaldata eelnimetatud alaealiste kriminaalvastutust reguleerivat alusseadust, vaid tsiviilseadustiku konkreetseid artikleid ja muid kehtivaid õigusnorme.

  • Kohtuasju, milles lapsed on kannatanud või tunnistajad, menetlevad tavakohtud. Seadusega on ette nähtud laste vanusele vastavad konkreetsed kaitsemeetmed, näiteks annavad kõige haavatavamad lapsed ütlusi spetsialiseerunud psühholoogile ja ütlused salvestatakse, et neid ei tuleks kohtus korrata ning et vältida lapse ja väidetava kuriteo toimepanija vastastamist.
  • Tsiviilõigus: esimese astme kohtud (Juzgados de Primera Instancia) menetlevad laste hagisid tsiviilkohtumenetluse normide alusel ja lisaks on loodud üksnes perekonnaküsimusi menetlevad erikohtud – perekonnakohtud (Juzgados de Familia).

Prokuratuuril on õigus osaleda laste või puudega inimestega seotud tsiviilkohtumenetlustes, kuni neile määratakse eestkostja.

Kuigi alaealistel puudub üldiselt iseseisvalt tsiviilkohtumenetluse algatamise võime, on seaduses sätestatud, et kui meede võib mõjutada nende huve ja nad on piisavalt küpsed, tuleks nad ära kuulata. Seda tuleb igal juhul teha, kui nad on vähemalt 12aastased.

Lahuselu- või lahutusmenetluse käigus võtab kohus alati arvesse lapse parimaid huve.

Lapsi puudutavad haldusmenetlused käsitlevad järgmist: lastekaitse, lapsendamine, varjupaik, ränne, tervis, haridus, halduskaristused.

3. Õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lastega seotud kohtuasjade menetlemisel

Selleks et vältida üldiselt ja kõikides jurisdiktsioonides viivitusi alaealisi puudutavates menetlustes, on 15. jaanuari 1996. aasta alusseaduses nr 1/1996 alaealiste õiguskaitse kohta (LOPJM) sätestatud, et kohtu- või haldusmenetluses on alaealiste ilmumine asjaomasesse asutusse või nende ülekuulamine esmatähtis ja toimub nende olukorrale ja arengule kohandatud viisil, vajaduse korral kvalifitseeritud spetsialistide või ekspertide abil. Seejuures tagatakse alaealiste eraelu puutumatus ja kasutatakse neile arusaadavat keelt ning ülekuulamine toimub kättesaadavas ja asjaoludele kohandatud vormis. Alaealisi teavitatakse nii küsimuste sisust kui ka nende ütluste tagajärgedest ning ülekuulamisel järgitakse täielikult kõiki menetluslikke tagatisi.

  • Kriminaalasjad: kehtivad õigus- ja poliitikameetmed on olenevalt asjaoludest erinevad: laps kui kannatanu ja laps kui õigusrikkuja.
  • Tsiviilõigus: hagejad võivad kohtult taotleda esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Üldjuhul ei saa lapsed kohtult iseseisvalt esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist taotleda ja vajavad oma seaduslike esindajate abi.

Kui perekonnaasi puudutab lapsi, kohaldatakse tavaliselt enne kohtuotsuse tegemist asjaomaste laste parimates huvides esialgse õiguskaitse abinõusid, nt seoses hooldusõiguse, toidu, külastamise ja rahalise toetusega.

4. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused ning lapse parimad huvid

Hispaania õigusaktid sisaldavad mõningaid olulisi sätteid, mis tugevdavad alaealiste õiguste teostamist hõlbustavaid meetmeid, ja neis on kehtestatud asjakohane alaealisi välisriikide kodanikke käsitlev õigusraamistik, milles tunnustatakse Hispaanias elavate – olenemata nende haldusstaatusest – alaealiste välisriikide kodanike õigust haridusele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele alaealiste Hispaania kodanikega samadel tingimustel. Avalik-õiguslike asutuste kaitse all olevate alaealiste puhul tunnustatakse nende ravikindlustusstaatust ametiülesande korras.

Avaliku sektori asutused on kohustatud tagama haavatavate rühmade, nt saatjata alaealiste, rahvusvahelise kaitse vajadusega isikute, puudega laste ning seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalse ärakasutamise, lapsporno või inimkaubanduse ohvrite kaitse ja nende seaduses sätestatud õiguste järgimise.

LOPJMis on haldusmenetluse juhtpõhimõttena sätestatud laste kaitsmine kõigi vägivallavormide, sealhulgas perevägivalla, soolise vägivalla, inimkaubanduse ja suguelundite moonutamise eest. Lastest koduvägivalla ohvrite kaitse on üks 28. juulil 2015 avaldatud uue laste ja noorukite kaitse seaduse alussambaid.

Selliste juhtumite korral on pädevad justiitsministeeriumi või autonoomsete piirkondade haldusalasse kuuluvad ohvriabibürood. Need bürood hindavad iga ohvri olukorda eraldi, et teha kindlaks tema konkreetsed kaitsevajadused ning anda talle õigus-, psühholoogilist ja sotsiaalabi, et minimeerida esmast ja vältida teisest ohvristamist. Osutatakse konkreetselt lastele mõeldud tugiteenuseid.

Seoses laste osalemisega kohtumenetluses tunnustatakse Hispaania õiguses alaealiste õigust olla ilma vanuse, puude või muude asjaolude alusel diskrimineerimata igal juhul ära kuulatud nii perekonnas kui ka igas asjassepuutuvas haldus-, kohtu- või lepitusmenetluses, mille tulemusel tehtav otsus mõjutab nende isiklikku, perekonna- või sotsiaalset elu, võttes nende vanusest ja küpsusest olenevalt nõuetekohaselt arvesse nende arvamust. Seepärast peab laps saama selle õiguse teostamist võimaldavat teavet arusaadavas keeles ja tema olukorrale kohandatud lihtsas vormis.

Kuna lapse parimate huvide põhimõte on esmatähtis, võttes arvesse materiaalõigust, üldist tõlgendamispõhimõtet ja seda põhimõtet kui menetlusnormi, tuleb Hispaania õiguse (LOPJM) kohaselt võtta kõik laste huvides olevad meetmed ja tagada eelkõige lapse eraelu puutumatuse kaitse.

Üldiselt tuleb lapse parimaid huvisid hinnata ja kindlaks teha iga lapse puhul eraldi, võttes arvesse kõiki teda puudutavaid asjaolusid.

Lapse parimate huvide määratlus ja kriteeriumid on üksikasjalikult sätestatud LOPJMi artiklis 2.

5. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste täitmise üle

Laps kui kuriteo toimepanija: lapsi käsitlevate kriminaalõigusnormide peamine eesmärk on laste taasintegreerimine ühiskonda. Seda tuleb hõlbustada haridusmeetmete ja spetsialiseerunud töötajatega. Lapsesõbraliku õigussüsteemi tagamine pärast kohtumenetlust kuulub suurel määral autonoomsete piirkondade pädevusse. Neil lasub peamine vastutus vajalike rehabilitatsioonimeetmete, üldkasuliku töö ja hariduse eest.

Laps kui kannatanu: kuriteoohvritest lastele osutatakse nende konkreetsele juhtumile kohandatud sotsiaalteenuseid.

Tsiviilõigus

Lapsed saavad olla tsiviilkohtumenetluse pooled ja seepärast teavitatakse neid kohtulahenditest ja nad saavad taotleda kohtuotsuse täitmisele pööramist. See kõik toimub nende seaduslike esindajate kaudu (sest lastel puudub menetlusteovõime), välja arvatud juhul, kui on tegemist täieliku teovõimega alaealistega.

Laps kui kostja: lapsed võivad vastutada nende endi sõlmitud lepingute rikkumise eest oma isikliku varaga.

6. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Oluline on märkida, et Hispaania õiguse kohaselt kehtib kõikides jurisdiktsioonides sama vahenditele juurdepääsu kord (nt juurdepääs meetmetele, millega kaitstakse lapse õigusi vanematega tekkinud huvide konflikti korral).

Kriminaalõigus

Edasikaebeõigus süüdistuse esitamisest loobumise otsuse korral: Hispaania seaduses nr 4/15 on sätestatud väga ulatuslik alaealiste ohvrite kaitse õigusraamistik.

Kõikidel lastel on õigus saada teavet, esitada kaebusi, apellatsioon- või kassatsioonkaebusi ning nõuda kahjutasu või muud hüvitist selle kriminaalmenetluse käigus või järel, milles laps on kannatanu. Lapsel, kellel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, on õigus saada tasuta õigusabi.

Tsiviilõigus

Oma õiguste kaitsmiseks ja tagamiseks saab laps:

  • taotleda pädeva avalik-õigusliku asutuse kaitset ja eestkostet,
  • teavitada olukorrast prokuröri,
  • esitada ombudsmanile kaebusi,
  • taotleda avalike haldusasutuste pakutavaid sotsiaalseid ressursse,
  • taotleda õigusabi ja kaitsja määramist,
  • esitada laste õiguste komisjonile kaebusi.

Seadusega on ette nähtud, et huvide konflikti korral määratakse kohtulik eestkostja.

Tsiviilkohtutes saab vaidlustada alaealiste kaitse kohta tehtud haldusotsuseid.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Hispaanias PDF(606 Kb)en

Viimati uuendatud: 30/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Prantsusmaa

1. Alaealise teovõime

Alla 18aastane alaealine on Prantsuse õiguse järgi kohtumenetlusteovõimetu. Oma õigusi saab ta teostada seadusliku esindaja kaudu (tavaliselt vanemad). Alaealised tuleb kaasata kõikidesse neid puudutavatesse ja neid mõjutavatesse otsustesse, võttes arvesse nende vanust ja suutlikkust otsuse sisust aru saada.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Alaealistega seotud küsimustega peavad tegelema vastava ettevalmistusega isikud, eeskätt alaealiste asjade kohtu spetsialiseerunud kohtunikud. Noorte õiguskaitse teenistus ja asjaomased ühingud võivad sekkuda alaealistega seotud menetlustesse.

Seadusega on reguleeritud ka alaealise ja tema vanemate vahelised konfliktiolukorrad. Konflikti korral võib määrata sõltumatu isiku alaealise ajutiseks esindajaks (administrateur ad hoc).

Kriminaalasjades on alaealisel õigus pidada nõu advokaadiga ilma oma vanemate nõusolekuta. Õigusabi osutatakse tasuta. Advokaati peetakse alaealise esimeseks teabeallikaks ning tema ülesanne on alaealist abistada ja teda kaitsta. Advokaadil on õigus nõuda kohtuistungi kuulutamist kinniseks, samuti võib ta nõuda, et alaealine paigutataks nii, et ta ei näe süüdistatavat, et täiendavad meditsiinilised uuringud asendataks toimiku uuesti läbivaatamisega või et teatud uurimismenetlusi (näiteks vastandamist) ei viidaks läbi.

– Kui alaealine on kahtlustatav või süüdistatav, võib juhul, kui mõnd tema õigust on rikutud, menetluse ja kinnipidamise tühistada. Alaealist (kes on vanem kui 10aastane) võib kinni pidada eriväljaõppe saanud spetsialisti järelevalve all alaealistele ettenähtud kinnipidamiskohas.

– Kui alaealine on tunnistaja, peavad kohtunikud ja politseiametnikud võtma arvesse tema haavatavust. Alla 16aastastelt alaealistelt ei ole õigust nõuda vande andmist.

– Ohvrist alaealise suhtes kohaldatakse erilist kaitset. Lisaks sellele, kui alaealine on tsiviilhageja, on tal õigus kantud kahju eest nõuda kahjutasu koos intressidega. Kui süüdimõistetud süüalune ei ole maksejõuline, võib ohvrile maksta hüvitist Lingil klikates avaneb uus akenohvriabi tagatisfondist, (sõltuvalt asjaoludest), kuriteoohvrite hüvitamiskomisjoni (Commission d’indemnisation des victimes d’infractions (CIVI)) vahenditest ja/või kuriteoohvrite hüvitiste abiteenistuse (SARVI) fondist.

Tsiviilasjades esindab alaealist üldjuhul tema seaduslik esindaja. Kui alaealise ja vanemate vahel on huvide konflikt, määratakse esindaja (administrateur). Vanemad võivad viieteistkümne päeva jooksul esindaja määramise otsuse edasi kaevata.

Teatud olukordades on seadusega sõnaselgelt ette nähtud, et alaealine võib tegutseda iseenda nimel (eeskätt olukorras, kui teda valitseb oht jääda ilma kasvatusabist või kui tegemist on avaliku dokumendi taotlusega põlvnemise tuvastamiseks, täieliku teovõime omandamise taotlusega või saatjata välismaalasest alaealise kodakondsuse tuvastamise taotlusega).

3. Seadused ja meetmed, millega püütakse vähendada viivitusi alaealistega seotud asjades

Kriminaalasjades võib vabariigi prokurör alaealiste asjade kohtus menetletavate kohtuasjades nõuda viivitamata kohtu ette ilmumist, et kohtuistung saaks toimuda kümne päeva kuni kahe kuu jooksul. Selline menetlus on võimalik vaid juhul, kui faktiliste asjaolude uurimine ei ole konkreetsete kuritegude puhul enam vajalik, võttes arvesse alaealise vanust ja ette nähtud karistust. Teiselt poolt võimaldab lühendatud etteteatamistähtajaga kohtusse ilmumine nõuda vabariigi prokuröril alaealiste asjade kohtus istungi toimumist ühe kuni kolme kuu jooksul.

Tsiviilasjades ei ole kehtestatud erisätteid menetluse kiirendamiseks esimese astme kohtu menetlustes, mis hõlmavad alaealisi, kuid juhul, kui alaealiste asjade kohtu otsus kaevatakse edasi, on seaduses sätestatud, et kohtuasja tuleb kohtuistungil menetleda eelisjärjekorras.

4. Laste toetamisega seotud erimeetmed ja -menetlused ning lapse parimad huvid

Alaealiste huvid on lapsi puudutavates kohtumenetlustes kesksel kohal. Seaduses korratakse sageli üle, et kohtunik peab oma otsuses lähtuma eelkõige alaealise lapse huvidest. Kohtunik peab võtma arvesse lapse perekondlikku, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning tema väljendatud seisukohti. Samas ei ole protokolli või suuniseid, kus lapse parimad huvid oleks määratletud.

Kriminaalasjades peavad piirkondlikud ametiasutused kohut teavitama, kui alaealine on ilmselgelt väärkohtlemise ohver või kui on alust seda arvata. Kui alaealine on seksuaalse väärkohtlemise ohver, peab vabariigi prokurör viivitamata sellest alaealiste asjade kohut teavitama ning taotlema kasvatusabi kohaldamist.

Alaealiste väärkohtlemise või ebainimlikes tingimustes hoidmisega seotud juhtudel ei kohaldata ametisaladuse hoidmise kohustust. Mitmel alaealiste vastu suunatud kuriteol on pikemad aegumistähtajad, mis hakkavad kulgema alles alates alaealise täisealiseks saamisest. Kui kohtumenetluses süüdistatav on alaealine, kuulutatakse kohtuistung kinniseks. Kohtuistungi materjali avaldamine on keelatud.

Tsiviilasjades on alaealiste asjade kohtunik juhul, kui alaealine on ohustatud, pädev võtma vastu otsuseid kasvatusabi küsimuses. Lisaks sellele antakse tsiviilseadustiku sätetega laialdane otsustuspädevus perekonnaasjade kohtunikule, kes peab eeskätt silmas pidama „alaealiste laste huvide kaitset“.

5. Alaealisi puudutavate otsuste täitmine

Kriminaalasjades on alaealise vanemad ja advokaat otse kaasatud kõikide meetmete rakendamisse. Teatavate meetmete kohaldamiseks võib anda korralduse alaealiste asjade kohtunik või eeluurimiskohtunik asja uurimisetapis (10–18aastaste alaealiste puhul kasuperekonda või hooldeasutusse paigutamine, käitumiskontroll, kahju hüvitamine, lõimimine töö või õppe kaudu; 13–18aastaste alaealiste puhul: eelvangistus, kohtukontroll, koduarest elektroonilise järelevalvega).

Alaealiste asjade kohus võib määrata 10–18aastase alaealise üleandmise vanematele, kahju hüvitamise, katseajaga tingimisi karistuse, töö või õppe kaudu lõimimise, kasuperekonda või hooldeasutusse paigutamise või kohtuliku kaitse kohaldamise. 13–18aastase alaealiste puhul võib täiendavalt kohaldada noomitust või hoiatust, lepitusmenetlust, lõimimist töö või õppe kaudu (mis võib 16–18aastaste alaealiste puhul olla üldkasulik töö), käitumiskontrolli või õiguskaitsemeetmeid. 10–18aastastele alaealistele võib määrata järgmisi karistusi: keeld viibida teatud kohtades, keeld kohtuda teatud isikutega, kasuperekonda või hooldeasutusse paigutamine ning viimase võimalusena üle 13aastastele alaealistele vabadusekaotus (arestimaja alaealiste jaoks mõeldud osakonnas või spetsiaalses alaealiste kinnipidamiskohas, kus on tagatud eriettevalmistusega spetsialistide kohalolek).

Tsiviilasjades kuuluvad otsused, mis on seotud vanemliku vastutusega, elatisega või ohustatud alaealise kaitsega, viivitamatule täitmisele. Sõltuvalt alaealise suutlikkusest otsuse sisust aru saada vastutavad enamikul juhtudel otsuse täitmise eest alaealise vanemad. Kui alaealine on vanematega konfliktiolukorras ja juhul, kui kohus ei ole selles küsimuses eraldi otsust teinud (näiteks eestkostja määramisega), määratakse lapse huvides võetud meetmete täitmiseks esindaja (administrateur).

6. Lapsendamine

Lapsendamine toimub mitmes etapis: loa saamine lapsendamiseks, kontakti loomine lapse ja lapsendaja vahel ning kohtumenetlus, mille tulemusel tekib põlvnemissuhe. Prantsusmaal on kaks lapsendamise liiki: mittetäielik lapsendamine (säilib esialgne põlvnevus) ning täislapsendamine (kohaldatakse üksnes alla 15aastaste alaealiste puhul, mille puhul esialgne põlvnemine asendub adoptiivvanemate põlvnemisega).

Mõlemal juhul on pädevaks kohtuks esimese astme või apellatsioonikohus (tribunal de grande instance) ning lapsendamisotsus tehakse vaid juhul, kui see on alaealise huvides. Üle 13aastane alaealine peab oma lapsendamisega nõustuma.

Lastesõbralik õigusemõistmine Prantsusmaal PDF(749 Kb)fr

Viimati uuendatud: 30/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje horvaadi originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Horvaatia

1. Lapse õigus- ja teovõime

Horvaatia lastel on õigusvõime (võime omada õigusi ja kanda kohustusi) ja menetlusteovõime (võime olla kohtumenetluses hageja/kaebaja või kostja/vastustaja). Lapsed võivad omandada teovõime (tavaliselt 18aastaseks saades omandatav võime sõlmida lepinguid ja tekitada õiguslikke tagajärgi) ja menetlusteovõime enne 18aastaseks saamist üksnes juhul, kui nad abielluvad, saavad lapse (täieliku teovõimega alaealised – 16aastaselt) või sõlmivad töölepinguid (15aastaselt).

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Lapsi puudutavate kriminaalmenetluste puhul asjakohased sidusrühmad on järgmised:

  1. lasteombudsman;
  2. siseministeeriumi alluvuses töötavad asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud politseiametnikud, kes on saanud lapsohvrite ja lastest õigusrikkujatega tegelemise alase väljaõppe;
  3. noortekohtud lapsi puudutavates kriminaalmenetlustes;
  4. noortekohtunikud, kes on noortekohtutes töötavad asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud;
  5. asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud noorte riigiprokurör riigiprokuratuuris;
  6. lapsi puudutavatele menetlustele spetsialiseerunud advokaadid, kelle noortekohtunikud vajaduse korral määravad Horvaatia advokatuuri nimekirjast (tavaliselt kaitsjateks);
  7. sotsiaaltöötajad, kellel on lapsi puudutavates kriminaalmenetlustes ulatuslik roll;
  8. asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud lastepolikliinikud ja -haiglad;
  9. hulk asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud vabaühendusi, muud kui õigusvaldkonna eksperdid (noortekohtutes ja riigiprokuratuuris), vabatahtlikud jne.

Lapse või alaealise (kuni 23 aasta vanuseni) osalemist kohtumenetluses, kui laps on kuriteo toimepanija, reguleerib noortekohtute seadus.

Tsiviilasju menetlevad tavakohtud ning erikohtud, mis lahendaksid üksnes lapsi puudutavaid tsiviilasju, puuduvad. Linnakohtud on esimese astme kohtuna pädevad menetlema elatist, abielu olemasolu või puudumist, abielu kehtetuks tunnistamist ja lahutust, isaduse või emaduse tuvastamist või vaidlustamist ning lapse hooldusõigust ja vanemlikku hoolitsust käsitlevaid asju.

Sotsiaalhoolekandekeskused on avalik-õiguslikud asutused, kelle eesmärk on lapsi kaitsta ja toetada ning kellel on võimalus mõjutada kohtu otsuseid. Sotsiaalhoolekandekeskustel on menetlusosalise staatus ja nad saavad osaleda menetluses ka kohtute abiasutuste või sui generis menetlusse astujatena. Kuna nende keskuste tähtsus laste kaitsmisel kohtumenetluses on suur, on neil lapse parimate huvide edendamiseks mitmesuguseid võimalusi.

Lasteombudsman on sõltumatu asutus, kes annab aru üksnes parlamendile ja on loodud ainult laste õiguste ja huvide kaitse ja järgimise järelevalve ning edendamise eesmärgil. Horvaatias ei ole erikohtuid ega -asutusi, mis tegeleksid laste/alaealistega halduskohtumenetluses. Halduskohtud on üldise pädevusega kohtud, mis on loodud haldusvaidluste, sealhulgas lapsi/alaealisi puudutavate haldusvaidluste lahendamiseks. Lisaks üldistele valitsusasutustele, millel lasub üldine vastutus laste õiguste kaitse eest (sotsiaalpoliitika- ja noorteministeerium, tervishoiuministeerium, töö- ja pensionisüsteemi ministeerium, justiitsministeerium), on olemas ka pädevad eriasutused, nagu lasteombudsman.

3. Õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lapsi puudutavate kohtuasjade menetlemisel

Kõik laste või alaealistega seotud võimalikes kriminaalmenetlustes osalevad pädevad asutused peavad tegutsema kiiresti ja lõpetama oma tegevuse niipea kui võimalik. Noortekohtute seaduse kohaselt tuleks alaealiste ja noorte täiskasvanute suhtes algatatud ning lastevastaseid kuritegusid puudutavaid kriminaalmenetlusi alustada ja neis asjakohaseid otsuseid teha põhjendamatu viivituseta.

Alaealiste õigusrikkujate vastu algatatud kohtumenetlused ning kohtueelsed menetlused, nagu politsei- ja prokuröri uurimistegevus ja menetlused on kiireloomulised. Viivitusi alaealistele määratud karistuste täitmisele pööramisel minimeerib ka kohtu kohustus alustada sellist menetlust põhjendamatu viivituseta, kui kohtuotsus on muutunud lõplikuks ja selle täitmisel ei ole õiguslikke takistusi.

Menetlused, milles otsustatakse lapse isiklike õiguste üle, on kiireloomulised ja asja esimene arutamine peab toimuma 15 päeva jooksul pärast menetluse algatamist. Vanema hooldusõigust, suhtlusõigust ning lapse üleandmist puudutavates esialgse õiguskaitse meetmete määramise ja täitemenetlustes tehakse otsus ja toimetatakse see kätte 30 päeva jooksul pärast menetluse algatamist. Teise astme kohus teeb ja toimetab otsuse kätte 30 päeva jooksul pärast apellatsioonkaebuse saamist.

4. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused ning lapse parimad huvid

Kriminaalmenetluse seaduse kohaselt on väidetaval lapsohvril / alaealisel ohvril õigus olla ära kuulatud, anda ütlusi ja osaleda kriminaalmenetluses. Tal on õigus teavitada asjakohaseid asutusi olulistest faktilistest asjaoludest ning esitada kuriteo ja kriminaalmenetlusega seoses tõendeid ning kasutada õiguskaitsevahendeid. Tal on sellega seoses õigus esitada kahtlustatavatele, tunnistajatele ja ekspertidele kohtuistungil küsimusi ning esitada nende ütluste kohta märkusi ja selgitusi.

Praktikas peetakse hinnangut lapse parimate huvide kohta lastekaitsemenetlustes osalevate spetsialistide otsuseks ja nemad võivad teha kohtule ettepaneku selle kohta, millist meedet tuleks lapse kaitseks rakendada. Lapse parimate huvide hindamise aluseks on ekspertide (sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja teised) põhimõtted ja töömeetodid. Lapse õiguste Euroopa konventsiooni täitmiseks võib kohus määrata lapsele eriesindaja, kui vanemliku vastutuse kandja ei saa last huvide konflikti tõttu esindada. Eriesindaja on tavaliselt advokaat, kellel on palju kogemusi lapsi puudutavate menetlustega. Eriesindaja võidakse määrata teatavates kohtumenetlustes, mis puudutavad perekonnaõigust (nt laste hooldusõigus lahutuse korral ja lapsendamine) või lapse isiklike õiguste ja huvide kaitset.

Lapse parimate huvide kaitse on üks põhimõtetest, mis on sätestatud põhiseaduses, kus on muu hulgas märgitud, et vanematel lasub vastutus oma laste kasvatamise, heaolu ja hariduse eest ning nad peavad tagama oma laste õiguse täielikule ja harmoonilisele isiklikule arengule. Riik peab kandma erilist hoolt orbude ja vanemate poolt hooletusse jäetud alaealiste eest ning igaühel on kohustus lapsi kaitsta ja õigus teavitada asjakohaseid asutusi lastele tekitatud võimalikust kahjust. Noortel, emadel ja puudega inimestel on tööl õigus erikaitsele. Igaühel peaks olema võrdne juurdepääs haridusele. Kohustuslik haridus on seaduse kohaselt tasuta.

5. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste täitmise üle

Horvaatia on vastu võtnud kuritegudes ja väärtegudes süüdi mõistetud alaealistele määratud karistuste täideviimise seaduse. Selle seaduse eesmärk on reguleerida järgmist:

  • alaealistele õigusrikkujatele ja noortele täiskasvanutele kriminaalmenetluses määratud karistuste, eelkõige parandusmeetmete, noortevanglasse paigutamise ja turvameetmete täideviimise tingimused, ning
  • alaealistele õigusrikkujatele väärteomenetluses määratud karistuste, eelkõige parandusmeetmete, noortevanglasse paigutamise ja kaitsemeetmete täideviimise tingimused.

Pädeva sotsiaalhoolekandekeskuse esindajate tähtsus alaealiste õigusrikkujate nõuetekohase kohtlemise tagamisel on suur. Sotsiaalhoolekandekeskus vastutab ka lapse kohtusse kutsumise ja talle parandusmeetme täideviimise kohta juhtnööride andmise eest ning pakub kogu vajalikku teavet ja tuge. Parandusmeetmete eesmärk on pakkuda süüdimõistetud lastele kaitset, hoolitsust, abi ning üld- või eriharidust. Neil peaks olema positiivne mõju õigusrikkuja haridusele, arengule ja isiksusele, et teda tugevdada ja võimaldada tal uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda.

Parandusmeetmete liigid on järgmised:

  • kohtulik noomitus;
  • erikohustused, nagu kannatanult vabanduse palumine, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine või heastamine lapsele võimalikus ulatuses, korrapärane kooliskäimine, väljaõppes osalemine ja kutsekvalifikatsiooni omandamine, töökoha vastuvõtmine ja säilitamine, alaealise õigusrikkuja sissetuleku kasutamine järelevalve all, humanitaarabiorganisatsiooni töös või kohaliku omavalitsuse või ökoloogilise tähtsusega tegevuses osalemine, teatavate kohtade või ürituste külastamisest või teatavate isikutega suhtlemisest hoidumine, ravi (nt uimasti- või muu sõltuvuse võõrutusravi), nõustamine või psühhosotsiaalne ravi, kutsekoolituskursustel osalemine jne.

Viimase meetmena ja sellise meetme kasutamisele, kehtivusele, eesmärgile ja sisule kehtestatud eritingimuste kohaselt võidakse ka määrata vangistus noortevanglas. Noortevanglasse võib saata üksnes vanemaid alaealisi õigusrikkujaid (16–18aastaseid) ja ainult juhul, kui tegemist on kuriteoga, mis on karistatav vähemalt kolmeaastase vangistusega, ning kui parandusmeede ei ole kuriteo laadi ja raskuse ning süü suuruse (nt kui kuriteo toimepanemisel on üles näidatud äärmist järjekindlust või kui tegu on olnud eriti ebainimlik) tõttu õigustatud.

Lapsi, kellel puudub menetlusteovõime, esindab nende seaduslik esindaja, mistõttu laps saab kohtulahendite ja nende täidetavuse kohta teavet oma seaduslikult esindajalt.

Teatavaid kaitsemeetmeid saavad kehtestada kohtud täitemenetluses, et kaitsta lapsi tarbetu kahju eest pärast hagita menetlust. Kaitsemeetmed on lähenemiskeelu või osalise lähenemiskeelu seadmine lapse vanemale, vanavanemale, õele-vennale (või poolõele-poolvennale).

6. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

a. Kõikidel isikutel on õigus pädeva kohtu otsus edasi kaevata, nagu on ette nähtud kriminaalmenetluse seaduses sätestatud õiguskaitsemeetmete üldnormide ja -tingimustega. Esimese astme kohtu otsuse võib lisaks riigiprokurörile, süüdistatavale ja kaitsjale edasi kaevata ka lapsest kannatanu. Lapsest kannatanu, kui kriminaalmenetluse pool, võib edasi kaevata kohtu määruse menetluskulude kohta ja kohtu määruse tema rahaliste nõuete kohta.

Kõik isikud, kellel on õigus kohtuotsus edasi kaevata, võivad kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse või -määruse kättetoimetamist esitada alaealise suhtes karistuse või parandusmeetme määramise otsuse peale või menetluse peatamise määruse peale apellatsioonkaebuse. Kaitsja, prokurör, abikaasa, külgjoones sugulane, lapsendanud vanem, eestkostja, vend, õde või kasuvanem võib alaealise kasuks edasikaebuse esitada isegi tema tahte vastaselt. Edasikaebamine ei peata otsuse täitmist.

Teise astme kohus võib esimese astme kohtu otsust muuta ja alaealisele rangema karistuse määrata üksnes juhul, kui seda on apellatsioonkaebuses taotletud.

b. Kohtumenetluses osalevatel lastel on õigus esitada hagi, avaldus, määrus- või apellatsioonkaebus või nõue tsiviilkohtumenetluse seaduses ja tsiviilkohustuste seaduses sätestatud üldnormide kohaselt.

Kuna lastel ei ole üldiselt menetlusteovõimet, tegutsevad laste seaduslike esindajatena nende nimel tavaliselt nende vanemad või eestkostjad. Lapse seaduslikul esindajal on õigus teha lapse nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas esitada apellatsioonkaebus. Esimese astme kohtu otsuse peale saavad apellatsioonkaebuse esitada menetluspooled. Esimese astme kohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebus peatab kohtulahendite täidetavuse. Esimese astme kohtu otsuse vaidlustamiseks saab apellatsioonkaebuse esitada järgmistel alustel: tsiviilkohtumenetluse normide oluline rikkumine, faktiliste asjaolude seadusvastane või mittetäielik tuvastamine ja asjakohase õiguse seadusvastane kohaldamine. Tavaliselt on esimese astme kohtu otsuse edasikaebamise tähtaeg 15 päeva alates kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamisest.

7. Lapsendamine

Perekonnaseadus reguleerib lapsendamist kui perekondliku-õigusliku hoolduse ja piisava vanemliku hoolitsuseta laste kaitsmise erivormi, mis võimaldab lapsendajatel vanemaks saada. Lapsendaja peaks olema Horvaatia kodanik (erandkorras välisriigi kodanik, kui see on lapse konkreetsetes huvides), vähemalt 21aastane ja vähemalt 18 aastat vanem kui lapsendatav. Lapsendada saavad abielupaarid ja elukaaslased ühiselt, üks abikaasa või elukaaslane, kui teine abikaasa või elukaaslane on lapse vanem või lapsendanud vanem, abikaasa või elukaaslane teise abikaasa või elukaaslase nõusolekul ning isik, kes ei ole abielus. Lapsendada saab alla 18aastast last, kui ta vastab lapsendamisele kehtestatud õiguslikele nõuetele ja kui see tagab lapse heaolu. Vähemalt 12aastane laps peab andma lapsendamiseks oma kirjaliku nõusoleku.

Lapsendamismenetlust toimetab lapsendajate alalise või ajutise elukoha järgne sotsiaalhoolekandekeskus. Kui lapsendaja või laps on välisriigi kodanik, võib lapsendamine toimuda üksnes sotsiaalhoolekande eest vastutava ministri eelneval nõusolekul.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Horvaatias PDF(690 Kb)en

Viimati uuendatud: 03/08/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Küpros

1. Lapse õigus- ja teovõime

Küproses on kriminaalvastutuse iga 14 aastat. Iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir on kõikide asjade puhul 18 aastat.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

2.1. Kriminaalõigus

Üldiselt ei ole lapsel menetlusteovõimet ja seega saab ta kohtusse pöörduda üksnes oma vanemate või eestkostja kaudu.

Mis puudutab kohtuid, siis kriminaalasju, milles kannatanuks on laps, menetlevad praegu tavalised kriminaalkohtud. Kehtestatud on aga eriseadused, mis sisaldavad spetsiaalseid lastega arvestavaid sätteid lastest kannatanute ja tunnistajate kaitseks.

2.2. Tsiviilõigus

Puuduvad spetsiaalsed asutused, mis tegeleksid lastega tsiviilkohtumenetluses.

2.3. Haldusõigus

Töö-, hoolekande- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi haldusalasse kuuluv sotsiaalhoolekandeamet osutab teenuseid laste kaitsmiseks ja toetamiseks kogu kohtumenetluse jooksul. Kõigi sotsiaalhoolekandeameti osutatavate teenuste ja rakendatavate põhimõtete esmatähtis element on lapse parimad huvid.

2.4. Kehtivad õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lapsi puudutavate kohtuasjade menetlemisel

Tsiviilkohtumenetluse algatamiseks või lõpetamiseks ei ole kehtestatud tähtaegu, olenemata sellest, kas asi puudutab last või täiskasvanut.­

Tavaliste tsiviilkohtuasjade puhul püüavad kohtud seada esmatähtsaks lapsi puudutavad kohtuasjad, niivõrd kui see on äärmiselt suurt kohtuasjade hulka arvestades võimalik. Esialgse õiguskaitse taotlused lahendatakse põhjendamatu viivituseta.

2.5. Lastele suunatud tugimehhanismid

Tsiviilkohtumenetluse puhul ei ole kehtestatud korda, mis tagaks kohturuumide lastele sobilikkuse, ning ei pakuta psühholoogilist ega muud tuge, välja arvatud juhul, kui tehakse kindlaks erivajadus sellise toe järele.

Puuduvad õigusnormid, mis nõuaksid kohtuistungite kohandamist lapse tempo ja tähelepanu kestusega. Kui kohtus näidatakse pilte või muid materjale, mis võivad lapsele kahjulikult mõjuda, võib kohus määrata, et laps kohtusaalist eemaldataks. Tsiviilkohtumenetluses on ainus kaitsemeede kohtuistungi kinniseks kuulutamine.

3. Valdkonnaülesed aspektid

Perevägivallajuhtumite korral teeb sotsiaalhoolekandeamet koostööd kõigi teiste asjakohaste teenistustega, tuginedes ministrite nõukogu poolt 2002. aastal heaks kiidetud teenistustevaheliste menetluste käsiraamatule. Laste seksuaalse kuritarvitamise juhtude korral teeb sotsiaalhoolekandeamet koostööd teiste asjakohaste teenistustega, kohaldades eri valdkondi hõlmavat lähenemisviisi.

4. Spetsialistide koolitus

Küprose politseiakadeemia, mis on Küprose politseiharidust andev asutus, pakub alaealistega seotud juhtumite menetlemist käsitlevaid loenguid kõikidel politseikoolituse tasanditel. Selliseid loenguid, mille eesmärk on kõigi teenistusastmete politseiametnike harimine, pakutakse politseiametnike põhikoolitusprogrammis, edasijõudnute kursustel ja erikursustel.

Sotsiaalteenistuste ametnikud osalevad lastega seotud küsimuste (nt lapse küsitlemine, lapsi puudutavate asjade menetlemine jne) teemalisel algkoolitusel ja täienduskoolitustel.

Üldiste tsiviil- ja kriminaalkohtute kohtunikele ei ole kehtestatud koolitusnõudeid seoses laste kohtlemisega kohtumenetluse käigus. Kohtunikud osalevad üldiselt koolitusseminaridel ja -konverentsidel Küproses ja välisriikides, kui neid korraldatakse.

5. Lapse parimad huvid

Kohtuasjades, milles kohus peab tegema otsuse lapse parimatest huvidest lähtudes, võib kohus arvesse võtta sotsiaalhoolekandeameti koostatud aruannet, mis ei sisalda üksnes sotsiaalhoolekandeameti ametniku tähelepanekuid, vaid ka lapse seisukohti.

6. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste üle

Alaealiste õigusrikkujate seadus vaadatakse eeldatavasti põhjalikult läbi, et tagada konkreetsemalt lastele ja noortele soodsad menetlused. See parandab ja tugevdab lapsi puudutavaid menetlusi ning on lapse parimates huvides.

7. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Laps saab esitada hagi, avalduse, kaebuse, määrus-, apellatsioon- või kassatsioonkaebuse tavamenetluse kohaselt oma vanema, eestkostja või seadusliku esindaja kaudu.

Mis puudutab sellise kriminaalmenetluse käigus või järel esitatavaid kahju hüvitamise või muid hüvitisnõudeid, milles on kannatanuks laps, siis tavalise tsiviilhagi kahju hüvitamise või muu hüvitise nõudes peab esitama lapse nimel tema vanem või eestkostja. Seoses kannatanule hüvitise väljamõistmisega tegeliku kriminaalmenetluse käigus on tavalistel kriminaalkohtutel piiratud pädevus.

Lapse ja tema vanemate või eestkostjate vahelise huvide konflikti korral võib sotsiaalhoolekandeamet võtta lapse sotsiaalhoolekandeameti direktori eestkoste alla. Vajaduse korral määrab direktor lapsele seadusliku esindaja.

8. Perekonnaelu

Küprose Vabariigis on võimalik mitut liiki lapsendamine:

  • riigisisene lapsendamine,
  • rahvusvaheline lapsendamine,
  • abikaasa eelmisest abielust sündinud lapse lapsendamine.

Kõikidel lapsendamisjuhtudel seatakse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 21 alusel esikohale lapse parimad huvid.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Küproses PDF(572 Kb)en

Viimati uuendatud: 04/08/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Luksemburg

1. Lapse õigus- ja teovõime

Luksemburgis on iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir kõikides õigusvaldkondades 18 aastat. Erandiks on täieliku teovõimega alaealised, kes saavad esitada hagisid, avaldusi, kaebusi ja muid pöördumisi enda nimel.

Luksemburgis menetlevad kriminaalvastutuse east nooremate laste toime pandud õigusrikkumisi erikohtud. Kriminaalvastutuse iga on 18 aastat. Seepärast ei pane alla 18aastane laps Luksemburgi õigussüsteemi kohaselt toime „kuritegusid“, vaid pigem „kuriteoks kvalifitseeruvaid tegusid“, mille korral on kaitse-, hooldus- ja haridusmeetmeid pädev kohaldama eripädevusega alaealiste asjade kohus.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Kui mõni perekonna- ja lastekaitseasi välja arvata, menetletakse tsiviilasju tsiviilkohtutes. Haldusõiguse valdkonnas spetsiaalseid perekonna- ja noortekohtuid ei ole. Halduskohtute pädevusse kuuluvad kõnealuses valdkonnas üksnes varjupaika ja rännet käsitlevad otsused.

  • Erikohtute hulka kuuluv alaealiste asjade kohus (Tribunal de la jeunesse) on pädev tegelema lastest kahtlustatavate ja õigusrikkujatega ning määrama abi ja kaitset vajavatele lastele kaitsemeetmeid. Alaealiste asjade kohus võtab haridus- ja ennetusmeetmeid. Lastest kahtlustatavaid ja õigusrikkujaid ei käsitata õigusrikkujatena, vaid kaitset ja abi vajavate lastena. Seepärast ei kohaldata selliste laste suhtes kriminaalõigust.
  • Prokuratuuri lastekaitse osakond tegeleb üldiselt kõigega, mis mõjutab lapsi ja nende perekondi. Kui kohtumenetlus hõlmab lastest kannatanuid, teevad prokurörid tihedat koostööd kohtupolitsei lastekaitse osakonnaga.
  • Luksemburgis on perekonnaõiguse küsimuste ning lastekaitset ja eestkostet käsitlevate kohtuasjade menetlemiseks loodud spetsiaalne alaealiste asjade kohus. Alaealiste ja eestkoste asjade kohtutes töötavad spetsialiseerunud kohtunikud. Alaealiste asjade kohtunikud on pädevad tagama alaealiste kaitset käsitlevate seaduste täitmist ning muutma või täitmisele pöörama abielu lahutamise otsuseid, kui need puudutavad lapse hooldusõigust. Eestkoste asjade kohtunikud on pädevad menetlema kohtuasju, mis on seotud nende laste hooldusõigusega, kelle vanemad elavad lahus ega ole olnud teineteisega abielus. Eestkoste asjade kohtunikud valvavad ka seaduslike esindajate või eestkostjate töö järele. Selles rollis võivad eestkoste asjade kohtunikud küsida lapse seaduslikelt esindajatelt ja eestkostjatelt ning lapselt endalt selgitusi.

3. Õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lapsi puudutavate kohtuasjade menetlemisel

Luksemburgi õiguses puuduvad erisätted, mis tagaksid, et lapsi hõlmavad tsiviilkohtumenetlused toimuksid põhjendamatu viivituseta. Menetlustähtaegade suhtes kohaldatakse üldnorme (täiskasvanute suhtes kohaldatavaid norme). Need normid on olenevalt asja menetlevast kohtust erinevad.

4. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused ning lapse parimad huvid

Teenistus võib last toetada õiguskaitsevahendite kasutamisel. Last võib aidata ka advokaat.

  • Parimate huvide mõistet ei ole kohaldatavates õigusaktides määratletud.

Lapse parimate huvide hindamine kuulub kohtunike pädevusse. Kohtunikud võivad lapse parimate huvide hindamisel arvesse võtta mitmeid tegureid, sealhulgas näiteks lapse heaolu, sotsiaalseid tegureid jne. Olenemata kehtivast õigusnõudest, võib kohus lapse parimate huvide kindlakstegemisel arvestada tema arvamust. Laps võib oma arvamust avaldada, kui teda kuulatakse üle näiteks vanemlikku vastutust käsitlevas tsiviilasjas.

Kõik kohtud järgivad rahvusvahelisi õigusakte, näiteks lapse õiguste Euroopa konventsiooni, ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat.

5. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste täitmise üle

Lapsed ei saa iseseisvalt kohtuotsuse täitmisele pööramise taotlust esitada. Nende seaduslik esindaja teostab seda õigust nende nimel.

Kui lapsest kostja suhtes on tehtud sissenõudmisotsus, tuleb sissenõue pöörata lapse varale. Nende lastest kostjate suhtes, kes ei täida kohtu otsusest tulenevaid kohustusi, ei saa sunnimeetmena kohaldada aresti.

Lastekaitseasjades saab laps, keda esindab advokaat, esitada iseseisvalt kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse.

6. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Last, kes soovib esitada üldkohtule hagi, kaebuse, avalduse, määrus-, apellatsioon- või kassatsioonkaebuse, peab esindama tema seaduslik esindaja. Erandiks on täieliku teovõimega alaealised, kes saavad pöörduda kohtusse enda nimel.

Kuna lapse seaduslik esindaja esindab last ja teeb tema nimel kõik toimingud, saab ta esitada (hagi)avaldusi või edasikaebusi ilma lapse nõusolekuta. Kohus võib määrata eriesindaja, kui vanemate ja lapse vahel on huvide konflikt.

Laps saab advokaadi abil edasi kaevata ka alaealiste asjade kohtu otsuseid.

7. Lapsi abistavad asutused

Nende ülesanne on tagada 20. novembril 1989 New Yorgis allkirjastatud lapse õiguste konventsiooni rakendamine ilma kohtumenetlustesse sekkumata.

8. Lapsendamine

Luksemburgis saavad lapsendada kõik Luksemburgi elanikud olenemata kodakondsusest ning mitteresidendid, kes soovivad lapsendada Luksemburgi elanikku.

Lapsendamisnõudeid reguleerib lapsendaja(te) kodakondsusriigi õigus.

Kui lapsendajateks on eri kodakondsusest või kodakondsuseta abikaasad, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende ühine harilik viibimiskoht avalduse esitamise ajal.

Lapsendatavate suhtes kohaldatakse nende päritoluriigi õigust, välja arvatud juhul, kui kavandatud lapsendamine annab neile lapsendaja kodakondsuse. Kohtualluvuse normide konflikti korral kohaldatakse selle riigi õigust, kus lapsendamine seaduslikult toimub.

Iga lapsendada soovija peab kõigepealt võtma ühendust riikliku haridus-, laste- ja noorteministeeriumiga (MENJE), et esitada lapsendamisavaldus. Enne avalduse esitanute lapsendamiseks sobilikkuse hindamisele eelneb lapsendamise ettevalmistuskursus.

Maison de l’Adoption on lapsendamisnõuandeid pakkuv teenistus lapsendamisest puudutatud isikutele (tulevased lapsendajad, lapsendatavad, lapsendada soovivad pered, lapsendamisega seotud töötajad).

See pakub isikustatud nõuannete kaudu tuge nii lapsendamismenetluse ajal kui ka pärast seda.

Luksemburgi lapsendamismenetlus koosneb eri etappidest.

Õigusaktide link: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://legilux.public.lu/.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Luksemburgis (inglise ja prantsuse keeles) PDF(712 Kb)en

Viimati uuendatud: 30/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Malta

Malta õigusraamistik sisaldab eri määratlusi selle kohta, kes on seaduse silmis laps (lapse õigus- ja teovõime).

1. Lapse õigus- ja teovõime

Maltas on kriminaalvastutuse iga 14 aastat. Iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir on kõikide asjade puhul 18 aastat.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Kriminaalasjades alaealistega tegelev erikohus on alaealiste asjade kohus. Lastest kannatanuid kuulatakse üle videoühenduse kaudu. Tsiviilkohtumenetlus: alla 18aastased alaealised ei saa olla kohtuasjas hagejaks või kostjaks, välja arvatud vanema, hooldaja või eestkostja kaudu. Lahuselu või abielulahutust käsitlevate kohtuasjade menetlemisel võtab kohus alati arvesse lapse parimaid huve. Lastega seotud halduskohtumenetlused puudutavad järgmist: lastekaitse, lapsendamine, kasuperre paigutamine, saatjata varjupaigataotlejad ja lapsed varjupaigamenetluses.

3. Õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lapsi puudutavate kohtuasjade menetlemisel

Kehtivad õigus- ja poliitikameetmed, mille eesmärk on vältida põhjendamatuid viivitusi lastega seotud kohtuasjade menetlemisel, on olenevalt asjaoludest erinevad. Kriminaalasjad: laps kui kannatanu ja laps kui kuriteo toimepanija. Tsiviilõiguslikes perekonnaasjades võetakse arvesse lapse parimaid huve. Mis puudutab alaealistega seotud haldusasju, siis tuleb asendushooldusele paigutamiseks pöörduda alaealiste asjade kohtusse, mis on erikohus.

4. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused ning lapse parimad huvid

Malta õiguses ei ole sätestatud üldnormi, mis määraks kindlaks haavatava lapse ülekuulamise tingimused eri kriminaal- või haldusmenetlustes. On seadusi, mis käsitlevad eri seisundeid ja toiminguid kohtutes või kohtulaadsetes asutustes, mis teostavad asjakohaseid haldus- ja kriminaalmenetlusi kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga 12. Maltas võib laps olla tunnistajaks, kuid kohus peab olema veendunud, et lapstunnistaja mõistab valeütluste andmise väärust.

5. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste täitmise üle

Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste üle ja nende täitmisele pööramine oleneb kohtuasja liigist. Malta kriminaalõiguses on sätestatud järgmised meetmed: karistuse määramine, asendushooldusele paigutamine, kriminaalhooldusele määramine ja vangistusest tingimisi vabastamine. Sellistes tsiviilkohtumenetlustes tehtud otsuseid, milles hagejateks või kostjateks on lapsed, pööratakse täitmisele samal viisil nagu otsuseid, mille puhul hagejateks või kostjateks on täiskasvanud. Mis puudutab halduskohtumenetlust, siis ei saa lapsed Malta õiguse kohaselt olla kohtumenetluses kaebajaks või vastustajaks, välja arvatud hooldusõigusega vanema või sellise vanema puudumise korral eestkostja või hooldaja kaudu. Lastekaitseasju saab algatada Agenzija Appoggi õigusosakond või advokaat.

6. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Malta õiguse kohaselt ei ole lastest kannatanutel kriminaalmenetluses eriõigusi. Õigused tulenevad seadusest ja neid kohaldatakse kõigi kannatanute, olgu laste või täiskasvanute suhtes. Laps saab tsiviil- ja halduskohtumenetluses esitada vanema, hooldaja või eestkostja kaudu hagisid, avaldusi, või määrus-, apellatsioon- või kassatsioonkaebusi. Perekonnakohtus toimuvas vanema hooldusõigusega isikute vahelises hagita menetluses võidakse lapse huvide esindamiseks määrata lasteadvokaat.

7. Lapsendamine

Malta lapsendamismenetlus koosneb eri etappidest.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Maltas PDF(366 Kb)en

Viimati uuendatud: 31/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Soome

1. Lapse õigus- ja teovõime

Soomes on kriminaalvastutuse iga 15 aastat.

Muudes küsimustes on kohtusse pöördumise vanuse alampiirid 12 (terviseküsimused, asendushooldusele paigutamine), 15 (töö-, varjupaiga-, rände- ja haridusküsimused ning halduskaristused) ja 18 aastat (perekonnaküsimused).

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Lapsi puudutavad uurimised määratakse võimaluse korral sellistele politseiametnikele, kes on läbinud asjakohase koolituse või omavad selles valdkonnas kogemusi. Suuremates politseijaoskondades on olemas lastevastaste kuritegude uurimisele spetsialiseerunud üksused või politseiametnikud. Üldjuhul suunatakse lastevastaste kuritegude uurimine kõikides politseijaoskondades uurijatele, kellel on asjaomased ametialased oskused ja konkreetne pädevus selliste kuritegude uurimiseks.

Prokuratuurides on kehtestatud eriprokuröride süsteem, et tagada eriteadmised spetsialiseerumisvaldkonnas ning säilitada ja arendada prokuröride kutseoskusi. On olemas rühm eriprokuröre, kes on spetsialiseerunud laste- ja naistevastasele vägivallale. Nad koolitavad oma pädevusvaldkonnas teisi prokuröre.

Lapsi puudutavad uurimised määratakse võimaluse korral ametnikele, kes on läbinud asjakohase koolituse või kellel on selles valdkonnas kogemusi.

Lasteombudsman edendab laste huvisid ja laste õiguste rakendamist üldiselt, kuid ei tegele üksikjuhtumitega.

3. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused

Alates 2016. aastast saab kohtus tõendina kasutada ka 15–17aastase kannatanu videosalvestist, kui kannatanu vajab erikaitset.

Kriminaaluurimise seaduse kohaselt peab kriminaaluurimisasutus vajaduse korral arsti või muu eksperdiga nõu, kas alla 18aastase lapse suhtes võib uurimismeetmeid kohaldada.

Üldjuhul küsitlevad lapsohvreid ja -tunnistajaid politseiametnikud, kes on läbinud asjakohase koolituse või kellel on selles valdkonnas kogemusi. Küsitleda võib ka tervishoiutöötaja.

Suuremate linnade ülikoolide kliinikumide juures on olemas eriotstarbelised eksperdikeskused, mis on spetsialiseerunud alaealiste kuriteoohvrite ülekuulamisele. Politsei teeb nende keskustega tihedat koostööd.

4. Spetsialistide koolitus

Justiitsministeerium korraldab regulaarselt kohtunike, kohtutöötajate ja õigusabiametnike täienduskursusi lapsepsühholoogia, õiguspsühholoogia, ohvrite õiguste, inimõiguste ja seksuaalselt kuritarvitatud ohvrite erivajaduste alal. Koolituskursustel võivad osaleda kõik prokurörid.

Riigiprokuratuur korraldab koolitust prokuröridele, kes tegelevad laste seksuaalse ja füüsilise kuritarvitamise juhtumitega. Teemad hõlmavad lapse arengut, lastepsühholoogiat ja lapse küsitlemist.

Politseiametnike koolitus hõlmab lastepsühholoogiat, suhtlusoskusi ja lapse küsitlemist. Eksperdi kvalifikatsioon antakse neile spetsialistidele, kes on läbinud riikliku politseiameti erikoolituse.

5. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Prokuröri otsuse peale süüdistust mitte esitada saab esitada kaebuse peaprokurörile, kellel on õigus algatada asjaolude uus läbivaatamine.

6. Perekonnaelu

Lapsendamisprotsessi esimene etapp on lapsendamisnõustamine, mida pakuvad kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandeasutused ja rahvusvahelise organisatsiooni Save the Children Soome liige Pelastakaa Lapset. Lapsendamisnõustamine on klientidele tasuta. Lapsendamisloa taotluse ja lapsendamisavalduse esitamise korral koostab lapsendamisnõustaja kirjaliku aruande lapsendamisnõustamise toimumise kohta. Aruanne sisaldab vajalikku teavet asjaosaliste ja nende olukorra kohta.

Lapsendamisnõukogu teeb aruande põhjal otsuse lapsendamisloa andmise kohta. Alaealise lapse lapsendamiseks on vaja lapsendamisnõukogu luba nii riigisisese kui ka rahvusvahelise lapsendamise korral. Luba kehtib kaks aastat. Taotlejad võivad taotleda loa kehtivuse pikendamist.

Lapsendamist on ainult ühte liiki. Pärast lapsendamiseks loa andmist käsitatakse lapsendatut lapsendajate, mitte endiste vanemate lapsena.

Lapsendamisluba ei ole vaja, kui lapsendatav on tulevase lapsendaja abikaasa laps või laps, kelle eest hoolitsemise ja kelle kasvatamisega tulevane lapsendaja on juba muidu väljakujunenud viisil tegelenud.

Üldjuhul peavad välisriigist pärit lapse lapsendajad lisaks lapsendamisnõustamisele alati taotlema rahvusvahelisi lapsendamisteenuseid. Selliseid teenuseid osutavad Helsingi linna sotsiaalteenuste osakond, Pelastakaa Lapset ja Interpedia.

Protsessi lõpus otsustab lapsendamise kohus.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Soomes PDF(534 Kb)en

Viimati uuendatud: 04/08/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Alaealiste õigused kohtumenetluses - Rootsi

1. Iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir

Rootsis on kriminaalvastutuse iga 15 aastat. Perekonna-, töö-, rände- ja varjupaigaküsimustes ning seoses halduskaristustega saavad kohtusse pöörduda vähemalt 18aastased isikud. Haridusküsimuste korral on see vanus 16 aastat ning terviseküsimuste korral (ainult juhul, kui asi puudutab kohustuslikku psühhiaatriaasutusse paigutamist või psühhiaatrilist sundravi) ja seoses asendushooldusele paigutamisega 15 aastat (kuigi sel juhul on lapsed tavaliselt kostjad, mitte hagejad).

2. Eri- ja pädevad asutused

Rootsis ei ole alaealiste õigusrikkujatega tegelevaid erikohtuid. Alla 15aastaseid lapsi ei saa kohtu alla anda. Nendega tegelevad sotsiaalteenistused. Õigusemõistmine 15–18aastaste laste üle toimub üldkohtutes. Rootsis on olemas üld- ja halduskohtud, mis töötavad paralleelselt. Halduskohtud menetlevad haldusotsuste peale esitatud kaebusi.

Tsiviilasju ning hooldusõigust, elukohta ja suhtlusõigust käsitlevaid kohtuasju menetlevad üldkohtud. Rootsis puuduvad eriasutused, mis tegeleksid lastega tsiviilkohtumenetluses. Enamik perekonnaõiguslikke vaidlusi kuulub üldkohtute pädevusse.

3. Kehtivad õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lapsi puudutavate kohtuasjade menetlemisel

Kui last kahtlustatakse kuriteos, tuleks vanemaid või muid lapse hooldusõigusega isikuid kuriteost ja lapse küsitlemisest teavitada niipea kui võimalik. Vanemad peaksid küsitlemisel kohal viibima. Kui tegemist on raske kuriteoga, tuleks kuriteost võimalikult kiiresti teavitada ka sotsiaalteenistusi, kes peaksid küsitlemisel kohal viibima. Uurimist ja kohtumenetlust kohandatakse vastavalt noortele kahtlustatavatele. Kohtumenetlus tuleks ellu viia mõistliku aja jooksul. Kehtib ka üldnorm, mille kohaselt tuleb asjakohased otsused teha ja menetlust alustada põhjendamatu viivituseta, kui asi puudutab lapse hooldusõigust, elukohta ja suhtlusõigust.

4. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused ning lapse ärakuulamise tagamise viisid

Kohtumenetluse poolteks võivad olla nii lapsed kui ka täiskasvanud. Seega on kuriteoohvritest lastel täiskasvanutega sama õigus olla ära kuulatud ja osaleda kohtumenetluses. Juhul kui lapse teave sündmuste kohta on eriti oluline (kui laps on kannatanu), peaks küsitlemisel kohal viibima või lapse ütluste väärtuse kohta märkusi esitama lastepsühholoogia või ülekuulamispsühholoogia ekspert. Tunnistajatel ei ole õigust olla ära kuulatud, olenemata sellest, kas tunnistaja on laps või täiskasvanu. Tunnistajad ei ole kohtumenetluse pooled ja neil ei ole kriminaalmenetluses muud rolli, kui vajaduse korral rääkida, mis juhtus.

5. Eri valdkondi hõlmav lähenemisviis

Eri asjaosalised, nagu politsei, prokuratuur, terviseteenistused ja sotsiaalteenistused, peavad tegema koostööd. Kui laps on vägivallaohver, lasub peamine vastutus koostöö eest sotsiaalteenistustel. Enamikus kohalikes omavalitsusüksustes on loodud nn nõuanderühmad, millesse kuuluvad sotsiaalteenistuste, prokuratuuri, politsei, laste tervishoiuteenistuste ning laste- ja noortepsühhiaatriateenistuste esindajad ning mis teevad otsuseid jõupingutuste ja tegevuse kavandamise koordineerimise kohta ning otsustavad, millises järjekorras eri asjaosalised peaksid midagi tegema, kui lapse vastu on esitatud kuriteoteade. Kui laps on kuriteoohver või kui teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, peavad politsei ja prokuratuur alati koostööd tegema. Koostööd tehakse ka sotsiaalteenistuste ja muude asjaosalistega.

6. Kehtivad meetmed, millega tagatakse lapse parimate huvide esikohale seadmine või nende esmajärjekorras arvesse võtmine

Rootsi õiguses on sätestatud, et üldkohtud peavad esikohale seadma lapse parimad huvid, mis tähendab, et kohus peab arvesse võtma iga lapse parimaid huve. Hooldusõigust, elukohta ja suhtlusõigust käsitlevates kohtuasjades teeb kohus otsuse lapse parimatest huvidest lähtudes. Rootsi haldusõiguses ei ole aga sätestatud üldpõhimõtet, mille kohaselt peavad asutused või halduskohtud võtma arvesse lapse parimaid huvisid või et lapse parimatele huvidele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Selle poolest erineb haldusõigus seega tsiviilõigusest. Valdkondlike õigusaktidega on siiski kehtestatud põhimõte, et mõnes konkreetses haldusvaldkonnas tuleb eri määral arvesse võtta lapse parimaid huve.

7. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste üle ja nende otsuste täitmisele pööramine

Alla 15aastaseid lapsi ei saa nende toime pandud kuritegude eest kriminaalkorras vastutusele võtta. Aluspõhimõtte kohaselt tuleks noorte õigusrikkujate suhtes kõigepealt kohaldada sotsiaalteenistuste meetmeid, mitte mõista neile vanglakaristust või määrata neid kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kehtestatud on erikaristused, mida kohaldatakse ainult noortele, 15–21aastastele õigusrikkujatele. Noortele, 18–21aastastele õigusrikkujatele määratakse sageli samad karistused mis täiskasvanutele. Kui õigusrikkuja pani kuriteo toime enne 21aastaseks saamist, tuleks karistuse määramisel eraldi arvesse võtta tema noorust. Tsiviilkohtu otsuste täitmisele pööramist käsitlevad sätted on laste ja täiskasvanute puhul samad. Kui vastaspool ei täida oma kohtuotsuse- või muu kohtulahendi kohaseid kohustusi, võib pool esitada Rootsi täitmisasutusele kohtuotsuse või muu kohtulahendi täitmisele pööramiseks täitmisavalduse. Perekonnaseadustik sisaldab sätteid hooldusõigust, elukohta ja suhtlusõigust käsitlevate kohtuotsuste ja muude kohtulahendite ning muude selle seadustiku kohaldamisalasse kuuluvate otsuste täitmisele pööramise kohta. Selliste kohtuotsuste või muude kohtulahendite täitmisele pööramisel tuleks esikohale seada lapse parimad huvid.

8. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Kehtib üldine, st mitte üksnes lapskannatanute õigus süüdistuse esitamisest loobumise otsus vaidlustada. Seda saavad siiski teha üksnes asjassepuutuvad isikud. Nii lapskannatanud kui ka täisealised kannatanud saavad nõuda õigusrikkujalt hüvitist (kahju hüvitamist). Mis puudutab tsiviilõigust, siis kuna lastel ei ole üldiselt menetlusteovõimet, saavad nad esitada hagi, avalduse, kaebuse või määrus-, apellatsioon- või kassatsioonkaebuse üksnes oma seadusliku esindaja kaudu.

9. (Lapse või täiskasvanu) lapsendamist reguleerivad üldnormid

Lapsendamisotsused teeb kohus. Avalduse esitab (esitavad) lapsendada sooviv(ad) isik(ud). Kohus kontrollib, kas lapsendamine on võimalik. Lapsendamiseks ei tohi luba anda, kui lapsendamine ei ole lapse huvides.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Rootsis PDF(255 Kb)en

Viimati uuendatud: 31/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.