Alaealiste õigused kohtumenetluses

Luksemburg

Sisu koostaja:
Luksemburg

1. Lapse teovõime

Luksemburgis on iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir kõikides õigusvaldkondades 18 aastat. Erandiks on täieliku teovõimega alaealised, kes saavad esitada hagisid, avaldusi, kaebusi ja muid pöördumisi enda nimel.

Luksemburgis menetlevad karistusõigusliku vastutuse east nooremate laste toime pandud õigusrikkumisi erikohtud. Karistusõigusliku vastutuse iga on 18 aastat. Seepärast ei pane alla 18aastane laps Luksemburgi õigussüsteemi kohaselt toime „kuritegusid“, vaid pigem „kuriteoks kvalifitseeruvaid tegusid“, mille korral on kaitse-, hooldus- ja/või haridusmeetmeid pädev kohaldama eripädevusega alaealiste asjade kohus.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Kui mõni perekonna- ja lastekaitseasi välja arvata, menetletakse tsiviilasju tsiviilkohtutes. Haldusõiguse valdkonnas spetsialiseeritud perekonna- ja alaealiste asjade kohtuid ei ole. Halduskohtud lahendavad kõnealuses valdkonnas üksnes varjupaiga ja rändega seotud asju.

  • Erikohtute hulka kuuluv alaealiste asjade kohus (Tribunal de la jeunesse) on pädev lahendama lastest kahtlustatavate ja õigusrikkujatega seotud asju ning määrama abi ja kaitset vajavatele lastele kaitsemeetmeid. Alaealiste asjade kohus võtab haridus- ja ennetusmeetmeid. Lastest kahtlustatavaid ja õigusrikkujaid ei käsitata kurjategijatena, vaid kaitset ja abi vajavate lastena. Seepärast ei kohaldata selliste laste suhtes kriminaalõigust.
  • Prokuratuuri lastekaitse osakond tegeleb üldiselt kõigega, mis mõjutab lapsi ja nende perekondi. Kui kohtumenetlus hõlmab lastest kannatanuid, teevad prokurörid tihedat koostööd kohtupolitsei lastekaitse osakonnaga.
  • Luksemburgis on lastekaitseasjade menetlemiseks loodud spetsiaalne alaealiste asjade kohus. Alaealiste asjade kohtutes töötavad spetsialiseerunud kohtunikud. Alaealiste asjade kohtunikud on pädevad tagama alaealiste kaitset käsitlevate seaduste kohaldamise. Perekonnaasjade kohtunik on pädev lahendama vanemliku hooldusõigusega seotud asju. Perekonnaasjade kohtunikud teostavad ka järelevalvet seaduslike esindajate või eestkostjate tegevuse üle. Selles rollis võivad perekonnaasjade kohtunikud küsida selgitusi nii lapse seaduslikelt esindajatelt ja eestkostjatelt kui ka lapselt endalt.

3. Õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lapsi puudutavate kohtuasjade menetlemisel

Luksemburgi õiguses puuduvad erisätted, mis tagaksid, et lapsi hõlmavad tsiviilkohtumenetlused toimuksid põhjendamatu viivituseta. Menetlustähtaegade suhtes kohaldatakse üldnorme (täiskasvanute suhtes kohaldatavaid norme). Need normid erinevad olenevalt asja lahendavast kohtust.

4. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused ning lapse parimad huvid

Teenistus võib last toetada õiguskaitsevahendite kasutamisel. Last võib aidata ka advokaat.

  • Parimate huvide mõistet ei ole kohaldatavates õigusaktides määratletud.

Lapse parimate huvide hindamine kuulub kohtunike pädevusse. Kohtunikud võivad lapse parimate huvide hindamisel arvesse võtta mitmeid tegureid, sealhulgas näiteks lapse heaolu, sotsiaalseid tegureid jne. Olenemata seadusest tulenevast kohustusest, võib kohus lapse parimate huvide kindlakstegemisel arvestada lapse arvamust. Laps võib oma arvamust avaldada, kui teda kuulatakse ära näiteks vanemlikku hooldusõigust käsitlevas tsiviilasjas.

Kõik kohtud peavad järgima rahvusvahelise õiguse akte, näiteks lapse õiguste Euroopa konventsiooni, ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat.

5. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste täitmise üle

Lapsed ei saa iseseisvalt algatada kohtuotsuse täitmisele pööramise menetlust. Seda saab nende nimel teha nende seaduslik esindaja.

Kui lapsest kostja suhtes on tehtud sissenõudmisotsus, tuleb sissenõue pöörata lapse varale. Nende lastest kostjate suhtes, kes ei täida kohtu otsusest tulenevaid kohustusi, ei saa sunnimeetmena kohaldada aresti.

Lastekaitseasjades saab laps, keda esindab advokaat, taotleda iseseisvalt kohtuotsuse täitmisele pööramist.

6. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Last, kes soovib esitada üldkohtule hagi, edasikaebuse või kohtuliku kontrolli taotluse, peab esindama tema seaduslik esindaja. Erandiks on täieliku teovõimega alaealised, kes saavad pöörduda kohtusse enda nimel.

Kuna lapse seaduslik esindaja esindab last ja teeb tema nimel kõik toimingud, saab ta esitada (hagi)avaldusi või edasikaebusi ilma lapse nõusolekuta. Kohus võib määrata eriesindaja, kui vanemate ja lapse vahel on huvide konflikt.

Laps saab advokaadi abil edasi kaevata ka alaealiste asjade kohtu otsuseid.

7. Lapsi abistavad asutused

8. Lapsendamine

Luksemburgis saavad lapsendada kõik Luksemburgi elanikud olenemata kodakondsusest ning mitteresidendid, kes soovivad lapsendada Luksemburgi elanikku.

Lapsendamist puudutavaid nõudeid reguleerib lapsendaja(te) kodakondsusriigi õigus.

Kui lapsendajateks on eri kodakondsusest või kodakondsuseta abikaasad, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende ühine harilik viibimiskoht avalduse esitamise ajal.

Lapsendatavate suhtes kohaldatakse nende päritoluriigi õigust, välja arvatud juhul, kui kavandatud lapsendamine annab neile lapsendaja kodakondsuse. Kohtualluvuse normide konflikti korral kohaldatakse selle riigi õigust, kus lapsendamine seaduslikult toimub.

Iga lapsendada soovija peab kõigepealt võtma ühendust riikliku haridus-, laste- ja noorteministeeriumiga (MENJE), et esitada lapsendamisavaldus. Enne avalduse esitanute lapsendamiseks sobilikkuse hindamisele eelneb lapsendamise ettevalmistuskursus.

Maison de l’Adoption on lapsendamisnõuandeid pakkuv teenistus lapsendamisest puudutatud isikutele (tulevased lapsendajad, lapsendatavad, lapsendada soovivad pered, lapsendamisega seotud töötajad).

See pakub personaalse konsulteerimise kaudu tuge nii lapsendamismenetluse ajal kui ka pärast seda.

Luksemburgi lapsendamismenetlus koosneb eri etappidest.

Link õigusaktidele

Lapsesõbralik õigusemõistmine Luksemburgis (inglise ja prantsuse keeles)  PDF (989 Kb) en

Viimati uuendatud: 10/12/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.