Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje prantsuse keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Alaealiste õigused kohtumenetluses

Luksemburg

Sisu koostaja:
Luksemburg
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

1. Lapse õigus- ja teovõime

Luksemburgis on iseseisvalt kohtusse pöördumise vanuse alampiir kõikides õigusvaldkondades 18 aastat. Erandiks on täieliku teovõimega alaealised, kes saavad esitada hagisid, avaldusi, kaebusi ja muid pöördumisi enda nimel.

Luksemburgis menetlevad kriminaalvastutuse east nooremate laste toime pandud õigusrikkumisi erikohtud. Kriminaalvastutuse iga on 18 aastat. Seepärast ei pane alla 18aastane laps Luksemburgi õigussüsteemi kohaselt toime „kuritegusid“, vaid pigem „kuriteoks kvalifitseeruvaid tegusid“, mille korral on kaitse-, hooldus- ja haridusmeetmeid pädev kohaldama eripädevusega alaealiste asjade kohus.

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Kui mõni perekonna- ja lastekaitseasi välja arvata, menetletakse tsiviilasju tsiviilkohtutes. Haldusõiguse valdkonnas spetsiaalseid perekonna- ja noortekohtuid ei ole. Halduskohtute pädevusse kuuluvad kõnealuses valdkonnas üksnes varjupaika ja rännet käsitlevad otsused.

  • Erikohtute hulka kuuluv alaealiste asjade kohus (Tribunal de la jeunesse) on pädev tegelema lastest kahtlustatavate ja õigusrikkujatega ning määrama abi ja kaitset vajavatele lastele kaitsemeetmeid. Alaealiste asjade kohus võtab haridus- ja ennetusmeetmeid. Lastest kahtlustatavaid ja õigusrikkujaid ei käsitata õigusrikkujatena, vaid kaitset ja abi vajavate lastena. Seepärast ei kohaldata selliste laste suhtes kriminaalõigust.
  • Prokuratuuri lastekaitse osakond tegeleb üldiselt kõigega, mis mõjutab lapsi ja nende perekondi. Kui kohtumenetlus hõlmab lastest kannatanuid, teevad prokurörid tihedat koostööd kohtupolitsei lastekaitse osakonnaga.
  • Luksemburgis on perekonnaõiguse küsimuste ning lastekaitset ja eestkostet käsitlevate kohtuasjade menetlemiseks loodud spetsiaalne alaealiste asjade kohus. Alaealiste ja eestkoste asjade kohtutes töötavad spetsialiseerunud kohtunikud. Alaealiste asjade kohtunikud on pädevad tagama alaealiste kaitset käsitlevate seaduste täitmist ning muutma või täitmisele pöörama abielu lahutamise otsuseid, kui need puudutavad lapse hooldusõigust. Eestkoste asjade kohtunikud on pädevad menetlema kohtuasju, mis on seotud nende laste hooldusõigusega, kelle vanemad elavad lahus ega ole olnud teineteisega abielus. Eestkoste asjade kohtunikud valvavad ka seaduslike esindajate või eestkostjate töö järele. Selles rollis võivad eestkoste asjade kohtunikud küsida lapse seaduslikelt esindajatelt ja eestkostjatelt ning lapselt endalt selgitusi.

3. Õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lapsi puudutavate kohtuasjade menetlemisel

Luksemburgi õiguses puuduvad erisätted, mis tagaksid, et lapsi hõlmavad tsiviilkohtumenetlused toimuksid põhjendamatu viivituseta. Menetlustähtaegade suhtes kohaldatakse üldnorme (täiskasvanute suhtes kohaldatavaid norme). Need normid on olenevalt asja menetlevast kohtust erinevad.

4. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused ning lapse parimad huvid

Teenistus võib last toetada õiguskaitsevahendite kasutamisel. Last võib aidata ka advokaat.

  • Parimate huvide mõistet ei ole kohaldatavates õigusaktides määratletud.

Lapse parimate huvide hindamine kuulub kohtunike pädevusse. Kohtunikud võivad lapse parimate huvide hindamisel arvesse võtta mitmeid tegureid, sealhulgas näiteks lapse heaolu, sotsiaalseid tegureid jne. Olenemata kehtivast õigusnõudest, võib kohus lapse parimate huvide kindlakstegemisel arvestada tema arvamust. Laps võib oma arvamust avaldada, kui teda kuulatakse üle näiteks vanemlikku vastutust käsitlevas tsiviilasjas.

Kõik kohtud järgivad rahvusvahelisi õigusakte, näiteks lapse õiguste Euroopa konventsiooni, ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat.

5. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste täitmise üle

Lapsed ei saa iseseisvalt kohtuotsuse täitmisele pööramise taotlust esitada. Nende seaduslik esindaja teostab seda õigust nende nimel.

Kui lapsest kostja suhtes on tehtud sissenõudmisotsus, tuleb sissenõue pöörata lapse varale. Nende lastest kostjate suhtes, kes ei täida kohtu otsusest tulenevaid kohustusi, ei saa sunnimeetmena kohaldada aresti.

Lastekaitseasjades saab laps, keda esindab advokaat, esitada iseseisvalt kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse.

6. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

Last, kes soovib esitada üldkohtule hagi, kaebuse, avalduse, määrus-, apellatsioon- või kassatsioonkaebuse, peab esindama tema seaduslik esindaja. Erandiks on täieliku teovõimega alaealised, kes saavad pöörduda kohtusse enda nimel.

Kuna lapse seaduslik esindaja esindab last ja teeb tema nimel kõik toimingud, saab ta esitada (hagi)avaldusi või edasikaebusi ilma lapse nõusolekuta. Kohus võib määrata eriesindaja, kui vanemate ja lapse vahel on huvide konflikt.

Laps saab advokaadi abil edasi kaevata ka alaealiste asjade kohtu otsuseid.

7. Lapsi abistavad asutused

Nende ülesanne on tagada 20. novembril 1989 New Yorgis allkirjastatud lapse õiguste konventsiooni rakendamine ilma kohtumenetlustesse sekkumata.

8. Lapsendamine

Luksemburgis saavad lapsendada kõik Luksemburgi elanikud olenemata kodakondsusest ning mitteresidendid, kes soovivad lapsendada Luksemburgi elanikku.

Lapsendamisnõudeid reguleerib lapsendaja(te) kodakondsusriigi õigus.

Kui lapsendajateks on eri kodakondsusest või kodakondsuseta abikaasad, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende ühine harilik viibimiskoht avalduse esitamise ajal.

Lapsendatavate suhtes kohaldatakse nende päritoluriigi õigust, välja arvatud juhul, kui kavandatud lapsendamine annab neile lapsendaja kodakondsuse. Kohtualluvuse normide konflikti korral kohaldatakse selle riigi õigust, kus lapsendamine seaduslikult toimub.

Iga lapsendada soovija peab kõigepealt võtma ühendust riikliku haridus-, laste- ja noorteministeeriumiga (MENJE), et esitada lapsendamisavaldus. Enne avalduse esitanute lapsendamiseks sobilikkuse hindamisele eelneb lapsendamise ettevalmistuskursus.

Maison de l’Adoption on lapsendamisnõuandeid pakkuv teenistus lapsendamisest puudutatud isikutele (tulevased lapsendajad, lapsendatavad, lapsendada soovivad pered, lapsendamisega seotud töötajad).

See pakub isikustatud nõuannete kaudu tuge nii lapsendamismenetluse ajal kui ka pärast seda.

Luksemburgi lapsendamismenetlus koosneb eri etappidest.

Õigusaktide link: http://legilux.public.lu/.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Luksemburgis (inglise ja prantsuse keeles)  PDF (712 Kb) en

Viimati uuendatud: 30/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta