Alaealiste õigused kohtumenetluses

Horvaatia

Sisu koostaja:
Horvaatia

1. Lapse õigus- ja teovõime

Horvaatia lastel on õigusvõime (võime omada õigusi ja kanda kohustusi) ja menetlusteovõime (võime olla kohtumenetluses hageja/kaebaja või kostja/vastustaja). Lapsed võivad omandada teovõime (tavaliselt 18aastaseks saades omandatav võime sõlmida lepinguid ja tekitada õiguslikke tagajärgi) ja menetlusteovõime enne 18aastaseks saamist üksnes juhul, kui nad abielluvad, saavad lapse (täieliku teovõimega alaealised – 16aastaselt) või sõlmivad töölepinguid (15aastaselt).

2. Juurdepääs kohandatud menetlustele

Lapsi puudutavate kriminaalmenetluste puhul asjakohased sidusrühmad on järgmised:

  1. lasteombudsman;
  2. siseministeeriumi alluvuses töötavad asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud politseiametnikud, kes on saanud lapsohvrite ja lastest õigusrikkujatega tegelemise alase väljaõppe;
  3. noortekohtud lapsi puudutavates kriminaalmenetlustes;
  4. noortekohtunikud, kes on noortekohtutes töötavad asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud;
  5. asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud noorte riigiprokurör riigiprokuratuuris;
  6. lapsi puudutavatele menetlustele spetsialiseerunud advokaadid, kelle noortekohtunikud vajaduse korral määravad Horvaatia advokatuuri nimekirjast (tavaliselt kaitsjateks);
  7. sotsiaaltöötajad, kellel on lapsi puudutavates kriminaalmenetlustes ulatuslik roll;
  8. asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud lastepolikliinikud ja -haiglad;
  9. hulk asjaomasele valdkonnale spetsialiseerunud vabaühendusi, muud kui õigusvaldkonna eksperdid (noortekohtutes ja riigiprokuratuuris), vabatahtlikud jne.

Lapse või alaealise (kuni 23 aasta vanuseni) osalemist kohtumenetluses, kui laps on kuriteo toimepanija, reguleerib noortekohtute seadus.

Tsiviilasju menetlevad tavakohtud ning erikohtud, mis lahendaksid üksnes lapsi puudutavaid tsiviilasju, puuduvad. Linnakohtud on esimese astme kohtuna pädevad menetlema elatist, abielu olemasolu või puudumist, abielu kehtetuks tunnistamist ja lahutust, isaduse või emaduse tuvastamist või vaidlustamist ning lapse hooldusõigust ja vanemlikku hoolitsust käsitlevaid asju.

Sotsiaalhoolekandekeskused on avalik-õiguslikud asutused, kelle eesmärk on lapsi kaitsta ja toetada ning kellel on võimalus mõjutada kohtu otsuseid. Sotsiaalhoolekandekeskustel on menetlusosalise staatus ja nad saavad osaleda menetluses ka kohtute abiasutuste või sui generis menetlusse astujatena. Kuna nende keskuste tähtsus laste kaitsmisel kohtumenetluses on suur, on neil lapse parimate huvide edendamiseks mitmesuguseid võimalusi.

Lasteombudsman on sõltumatu asutus, kes annab aru üksnes parlamendile ja on loodud ainult laste õiguste ja huvide kaitse ja järgimise järelevalve ning edendamise eesmärgil. Horvaatias ei ole erikohtuid ega -asutusi, mis tegeleksid laste/alaealistega halduskohtumenetluses. Halduskohtud on üldise pädevusega kohtud, mis on loodud haldusvaidluste, sealhulgas lapsi/alaealisi puudutavate haldusvaidluste lahendamiseks. Lisaks üldistele valitsusasutustele, millel lasub üldine vastutus laste õiguste kaitse eest (sotsiaalpoliitika- ja noorteministeerium, tervishoiuministeerium, töö- ja pensionisüsteemi ministeerium, justiitsministeerium), on olemas ka pädevad eriasutused, nagu lasteombudsman.

3. Õigus- ja poliitikameetmed põhjendamatute viivituste vältimiseks lapsi puudutavate kohtuasjade menetlemisel

Kõik laste või alaealistega seotud võimalikes kriminaalmenetlustes osalevad pädevad asutused peavad tegutsema kiiresti ja lõpetama oma tegevuse niipea kui võimalik. Noortekohtute seaduse kohaselt tuleks alaealiste ja noorte täiskasvanute suhtes algatatud ning lastevastaseid kuritegusid puudutavaid kriminaalmenetlusi alustada ja neis asjakohaseid otsuseid teha põhjendamatu viivituseta.

Alaealiste õigusrikkujate vastu algatatud kohtumenetlused ning kohtueelsed menetlused, nagu politsei- ja prokuröri uurimistegevus ja menetlused on kiireloomulised. Viivitusi alaealistele määratud karistuste täitmisele pööramisel minimeerib ka kohtu kohustus alustada sellist menetlust põhjendamatu viivituseta, kui kohtuotsus on muutunud lõplikuks ja selle täitmisel ei ole õiguslikke takistusi.

Menetlused, milles otsustatakse lapse isiklike õiguste üle, on kiireloomulised ja asja esimene arutamine peab toimuma 15 päeva jooksul pärast menetluse algatamist. Vanema hooldusõigust, suhtlusõigust ning lapse üleandmist puudutavates esialgse õiguskaitse meetmete määramise ja täitemenetlustes tehakse otsus ja toimetatakse see kätte 30 päeva jooksul pärast menetluse algatamist. Teise astme kohus teeb ja toimetab otsuse kätte 30 päeva jooksul pärast apellatsioonkaebuse saamist.

4. Lastele suunatud tugimehhanismid ja menetlused ning lapse parimad huvid

Kriminaalmenetluse seaduse kohaselt on väidetaval lapsohvril / alaealisel ohvril õigus olla ära kuulatud, anda ütlusi ja osaleda kriminaalmenetluses. Tal on õigus teavitada asjakohaseid asutusi olulistest faktilistest asjaoludest ning esitada kuriteo ja kriminaalmenetlusega seoses tõendeid ning kasutada õiguskaitsevahendeid. Tal on sellega seoses õigus esitada kahtlustatavatele, tunnistajatele ja ekspertidele kohtuistungil küsimusi ning esitada nende ütluste kohta märkusi ja selgitusi.

Praktikas peetakse hinnangut lapse parimate huvide kohta lastekaitsemenetlustes osalevate spetsialistide otsuseks ja nemad võivad teha kohtule ettepaneku selle kohta, millist meedet tuleks lapse kaitseks rakendada. Lapse parimate huvide hindamise aluseks on ekspertide (sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja teised) põhimõtted ja töömeetodid. Lapse õiguste Euroopa konventsiooni täitmiseks võib kohus määrata lapsele eriesindaja, kui vanemliku vastutuse kandja ei saa last huvide konflikti tõttu esindada. Eriesindaja on tavaliselt advokaat, kellel on palju kogemusi lapsi puudutavate menetlustega. Eriesindaja võidakse määrata teatavates kohtumenetlustes, mis puudutavad perekonnaõigust (nt laste hooldusõigus lahutuse korral ja lapsendamine) või lapse isiklike õiguste ja huvide kaitset.

Lapse parimate huvide kaitse on üks põhimõtetest, mis on sätestatud põhiseaduses, kus on muu hulgas märgitud, et vanematel lasub vastutus oma laste kasvatamise, heaolu ja hariduse eest ning nad peavad tagama oma laste õiguse täielikule ja harmoonilisele isiklikule arengule. Riik peab kandma erilist hoolt orbude ja vanemate poolt hooletusse jäetud alaealiste eest ning igaühel on kohustus lapsi kaitsta ja õigus teavitada asjakohaseid asutusi lastele tekitatud võimalikust kahjust. Noortel, emadel ja puudega inimestel on tööl õigus erikaitsele. Igaühel peaks olema võrdne juurdepääs haridusele. Kohustuslik haridus on seaduse kohaselt tasuta.

5. Järelevalve lapsi puudutavates menetlustes tehtud otsuste täitmise üle

Horvaatia on vastu võtnud kuritegudes ja väärtegudes süüdi mõistetud alaealistele määratud karistuste täideviimise seaduse. Selle seaduse eesmärk on reguleerida järgmist:

  • alaealistele õigusrikkujatele ja noortele täiskasvanutele kriminaalmenetluses määratud karistuste, eelkõige parandusmeetmete, noortevanglasse paigutamise ja turvameetmete täideviimise tingimused, ning
  • alaealistele õigusrikkujatele väärteomenetluses määratud karistuste, eelkõige parandusmeetmete, noortevanglasse paigutamise ja kaitsemeetmete täideviimise tingimused.

Pädeva sotsiaalhoolekandekeskuse esindajate tähtsus alaealiste õigusrikkujate nõuetekohase kohtlemise tagamisel on suur. Sotsiaalhoolekandekeskus vastutab ka lapse kohtusse kutsumise ja talle parandusmeetme täideviimise kohta juhtnööride andmise eest ning pakub kogu vajalikku teavet ja tuge. Parandusmeetmete eesmärk on pakkuda süüdimõistetud lastele kaitset, hoolitsust, abi ning üld- või eriharidust. Neil peaks olema positiivne mõju õigusrikkuja haridusele, arengule ja isiksusele, et teda tugevdada ja võimaldada tal uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda.

Parandusmeetmete liigid on järgmised:

  • kohtulik noomitus;
  • erikohustused, nagu kannatanult vabanduse palumine, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine või heastamine lapsele võimalikus ulatuses, korrapärane kooliskäimine, väljaõppes osalemine ja kutsekvalifikatsiooni omandamine, töökoha vastuvõtmine ja säilitamine, alaealise õigusrikkuja sissetuleku kasutamine järelevalve all, humanitaarabiorganisatsiooni töös või kohaliku omavalitsuse või ökoloogilise tähtsusega tegevuses osalemine, teatavate kohtade või ürituste külastamisest või teatavate isikutega suhtlemisest hoidumine, ravi (nt uimasti- või muu sõltuvuse võõrutusravi), nõustamine või psühhosotsiaalne ravi, kutsekoolituskursustel osalemine jne.

Viimase meetmena ja sellise meetme kasutamisele, kehtivusele, eesmärgile ja sisule kehtestatud eritingimuste kohaselt võidakse ka määrata vangistus noortevanglas. Noortevanglasse võib saata üksnes vanemaid alaealisi õigusrikkujaid (16–18aastaseid) ja ainult juhul, kui tegemist on kuriteoga, mis on karistatav vähemalt kolmeaastase vangistusega, ning kui parandusmeede ei ole kuriteo laadi ja raskuse ning süü suuruse (nt kui kuriteo toimepanemisel on üles näidatud äärmist järjekindlust või kui tegu on olnud eriti ebainimlik) tõttu õigustatud.

Lapsi, kellel puudub menetlusteovõime, esindab nende seaduslik esindaja, mistõttu laps saab kohtulahendite ja nende täidetavuse kohta teavet oma seaduslikult esindajalt.

Teatavaid kaitsemeetmeid saavad kehtestada kohtud täitemenetluses, et kaitsta lapsi tarbetu kahju eest pärast hagita menetlust. Kaitsemeetmed on lähenemiskeelu või osalise lähenemiskeelu seadmine lapse vanemale, vanavanemale, õele-vennale (või poolõele-poolvennale).

6. Juurdepääs õiguskaitsevahenditele

a. Kõikidel isikutel on õigus pädeva kohtu otsus edasi kaevata, nagu on ette nähtud kriminaalmenetluse seaduses sätestatud õiguskaitsemeetmete üldnormide ja -tingimustega. Esimese astme kohtu otsuse võib lisaks riigiprokurörile, süüdistatavale ja kaitsjale edasi kaevata ka lapsest kannatanu. Lapsest kannatanu, kui kriminaalmenetluse pool, võib edasi kaevata kohtu määruse menetluskulude kohta ja kohtu määruse tema rahaliste nõuete kohta.

Kõik isikud, kellel on õigus kohtuotsus edasi kaevata, võivad kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse või -määruse kättetoimetamist esitada alaealise suhtes karistuse või parandusmeetme määramise otsuse peale või menetluse peatamise määruse peale apellatsioonkaebuse. Kaitsja, prokurör, abikaasa, külgjoones sugulane, lapsendanud vanem, eestkostja, vend, õde või kasuvanem võib alaealise kasuks edasikaebuse esitada isegi tema tahte vastaselt. Edasikaebamine ei peata otsuse täitmist.

Teise astme kohus võib esimese astme kohtu otsust muuta ja alaealisele rangema karistuse määrata üksnes juhul, kui seda on apellatsioonkaebuses taotletud.

b. Kohtumenetluses osalevatel lastel on õigus esitada hagi, avaldus, määrus- või apellatsioonkaebus või nõue tsiviilkohtumenetluse seaduses ja tsiviilkohustuste seaduses sätestatud üldnormide kohaselt.

Kuna lastel ei ole üldiselt menetlusteovõimet, tegutsevad laste seaduslike esindajatena nende nimel tavaliselt nende vanemad või eestkostjad. Lapse seaduslikul esindajal on õigus teha lapse nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas esitada apellatsioonkaebus. Esimese astme kohtu otsuse peale saavad apellatsioonkaebuse esitada menetluspooled. Esimese astme kohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebus peatab kohtulahendite täidetavuse. Esimese astme kohtu otsuse vaidlustamiseks saab apellatsioonkaebuse esitada järgmistel alustel: tsiviilkohtumenetluse normide oluline rikkumine, faktiliste asjaolude seadusvastane või mittetäielik tuvastamine ja asjakohase õiguse seadusvastane kohaldamine. Tavaliselt on esimese astme kohtu otsuse edasikaebamise tähtaeg 15 päeva alates kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamisest.

7. Lapsendamine

Perekonnaseadus reguleerib lapsendamist kui perekondliku-õigusliku hoolduse ja piisava vanemliku hoolitsuseta laste kaitsmise erivormi, mis võimaldab lapsendajatel vanemaks saada. Lapsendaja peaks olema Horvaatia kodanik (erandkorras välisriigi kodanik, kui see on lapse konkreetsetes huvides), vähemalt 21aastane ja vähemalt 18 aastat vanem kui lapsendatav. Lapsendada saavad abielupaarid ja elukaaslased ühiselt, üks abikaasa või elukaaslane, kui teine abikaasa või elukaaslane on lapse vanem või lapsendanud vanem, abikaasa või elukaaslane teise abikaasa või elukaaslase nõusolekul ning isik, kes ei ole abielus. Lapsendada saab alla 18aastast last, kui ta vastab lapsendamisele kehtestatud õiguslikele nõuetele ja kui see tagab lapse heaolu. Vähemalt 12aastane laps peab andma lapsendamiseks oma kirjaliku nõusoleku.

Lapsendamismenetlust toimetab lapsendajate alalise või ajutise elukoha järgne sotsiaalhoolekandekeskus. Kui lapsendaja või laps on välisriigi kodanik, võib lapsendamine toimuda üksnes sotsiaalhoolekande eest vastutava ministri eelneval nõusolekul.

Lapsesõbralik õigusemõistmine Horvaatias  PDF (690 Kb) en

Viimati uuendatud: 03/08/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta