Väiksemad kohtuvaidlused

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Euroopa väiksemate nõuete menetluses on otsuseid tegema pädevad järgmised kohtud:

tsiviilasjades piirkondlikud kohtud (okrajna sodišča) (tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku, edaspidi „ZPP“) artikkel 30 (Sloveenia Vabariigi ametliku väljaande (Uradni list RS, edaspidi „UL RS“) nr 73/07 – ametlik konsolideeritud tekst, nr 45/08 – vahekohtumenetluse seadus (ZArbit), nr 45/08, nr 111/08 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 57/09 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 12/10 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 50/10 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 107/10 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 75/12 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 40/13 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 92/13 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 10/14 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 48/15 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 6/17 – konstitutsioonikohtu otsus nr 10/17 ja 16/19)) ning majandusasjades regionaalsed kohtud (okrožna sodišča) (ZPP artikkel 32). Kaubandusvaidlustes kohaldatavad normid on reguleeritud ZPP artiklitega 480–484. ZPP teksti leiab Sloveenia Vabariigi õiguse andmebaasist:

http://pisrs.si/Pis.web/pregledPredpisa?id=ZAKO1212.

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Euroopa väiksemate nõuete menetluses lubatud ja kohtutele kättesaadavad sidevahendid vastavalt artikli 4 lõikele 1.

Nõude tüüpvorm A (I lisa) esitatakse pädevale kohtule kirjalikult kas posti teel, sidetehnoloogia vahendusel (nt faksiga), tuuakse otse kohtusse või saadetakse isikuga, kelle töökohustuste hulka kuulub taotluste edastamine (ZPP artikkel 105b).

Elektrooniliselt ei ole nõudeid veel võimalik esitada.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Asutused või organisatsioonid, mis pakuvad praktilist abi vastavalt artiklile 11.

Pädeva kohtu teenistujad pakuvad tasuta praktilist abi vormi täitmisel ning annavad menetluse kohta üldist teavet. Tarbijatele pakub praktilist abi Euroopa tarbijakeskus, mille aadress on Kotnikova 5, 1000 Ljubljana, ja e-posti aadress epc.mgrt@gov.si, telefoninumber (01) 400 37 29 ja veebisait https://www.epc.si/.

Tarbijad võivad tasuta õigusabi taotleda ja saada juhul, kui nad vastavad tingimustele, mis on sätestatud tasuta õigusabi seaduses (Zakon o brezplačni pravni pomoči, edaspidi „ZBPP“; UL RS nr 96/04 – ametlik konsolideeritud tekst, nr 23/05, nr 15/14 – konstitutsioonikohtu otsus ning nr 19/15). Tasuta õigusabi võidakse anda ZBPP-ga ette nähtud õigusnõustamis-, seadusliku esindamise ja muude õigusteenuste saamiseks ning seda antakse kohtukulude tasumisest vabastamise kaudu.

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid, mis on tehniliselt kättesaadavad ja menetlusõiguses lubatavad vastavalt artikli 13 lõigetele 1, 2 ja 3, ning meetodid artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohase eelneva nõusoleku andmiseks enne elektrooniliste vahendite kasutamist.

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud dokumendid ning artikli 7 alusel tehtud kohtuotsused toimetatakse kätte kooskõlas ZPP-ga.

Dokumentide kättetoimetamist ja toimikutega tutvumist reguleeritakse ZPP artiklitega 132–150.

ZPP artikliga 132 nähakse ette mitmesugused dokumentide kättetoimetamise viisid – post, turvatud elektronpost, kättetoimetamine kohtutäituri või kohtu vahendusel või mis tahes muul seaduses sätestatud viisil (füüsilise või juriidilise isiku kaudu, kelle töökohustuste hulka kuulub dokumentide kättetoimetamine).

Tsiviilkohtumenetluses ei ole seni veel võimalik dokumente elektrooniliselt kätte toimetada. Sellepärast tuleb dokumendid sellistes menetlustes kätte toimetada füüsiliselt, harilikult posti teel.

Dokumentide kättetoimetamise aeg ja koht: päeval kl 6.00-st 22.00-ni või e-posti teel ööpäev läbi (ZPP artikli 139 lõige 1).

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega vastavalt artikli 13 lõigetele 1 ja 2.

Tsiviilkohtumenetluses ei ole seni veel võimalik dokumente elektrooniliselt kätte toimetada. Sellepärast tuleb dokumendid sellistes menetlustes kätte toimetada füüsiliselt, harilikult posti teel.

Kui kohtudokumentide elektrooniline kättetoimetamine muutub tehniliselt võimalikuks, toimetavad kohtud oma dokumendid riikide ametiasutustele, advokaatidele, notaritele, kohtutäituritele, ekspertidele, hindajatele, tõlkidele, pankrotihalduritele või muudele isikutele ja organitele, keda peetakse nende töö iseloomu tõttu eriti usaldusväärseteks, alati kätte elektrooniliselt (nende turvatud e-postkasti).

Isikute ja organite loetelu, keda peetakse nende töö iseloomu tõttu eriti usaldusväärseteks, peab koostama Sloveenia Vabariigi Ülemkohus, kes avaldab selle oma veebisaidil (e-Sodstvo portaal). Loetellu kantud isikud ja organid peavad seadma sisse turvatud e-postkasti, mille aadress tuleb saata Sloveenia Vabariigi Ülemkohtule, ning teavitama ülemkohut, kui see aadress peaks muutuma. Loetelus avaldatud e-posti aadressi käsitatakse turvatud e-postkasti ametliku aadressina.

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Euroopa väiksemate nõuete menetlusega seotud kohtulõivud ja nende arvutamise viis, samuti aktsepteeritavad lõivude tasumise viisid vastavalt artiklile 15a.

Kohtulõivude summad on sätestatud kohtulõivude seaduses (Zakon o sodnih taksah, edaspidi „ZST-1“; UL RS nr 37/08, nr 97/10, nr 63/13, nr 58/14 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 19/15 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 30/16, nr 10/17 – ZPP-E, nr 11/18 – ZIZ-L ja nr 35/18 – konstitutsioonikohtu otsus). Euroopa väiksemate nõuete menetlusegas seotud kohtulõivud on sama suured nagu need, mida nõutakse siseriiklikus lihtsustatud menetluses.

Euroopa väiksemate nõuete menetluse eest tasutakse ühekordne lõiv, mille suurus sõltub hagi hinnast.

Kui hagi hind on ............ eurot või alla selle,	on kohtulõivu suurus ............ eurot
300	54
600	78
900	102
1200	126
1500	150
2000	165
2500	180
3000	195
3500	210
4000	225
4500	240
5000	255

Hageja peab tasuma eespool osutatud kohtulõivu Euroopa väiksemate nõuete menetluse alguses. Lõivu võib tasuda ettemaksuna, st hagiavalduse esitamise ajal, ent samuti võib kõigepealt esitada hagiavalduse ja oodata seejärel, et kohus saadaks maksekorralduse, mis sisaldab mitte ainult lõivu summat, vaid ka muud teavet, nt maksetähtaega.

Kohtulõivu tasumiseks on mitu võimalust ja vaidluse pool saab makse teha ka muust liikmesriigist, kui sellest, kus kohus asub:

a) pangaülekanne;

b) krediit- või deebetkaardi makse või

c) otsekorraldus hageja pangakontolt.

ZST-1 artikli 6 alusel võib kohtulõive Euroopa väiksemate nõuete menetluses tasuda sularahas, elektrooniliselt või mõne muu kehtiva makseviisi abil.

Praktikas kasutatakse praegu kohtulõivude tasumiseks ainult pangaülekannet, ent võimalik on teha ka kaardimakse kohtu kassas.

Elektrooniliste maksete tegemiseks pakuvad kõik pangad internetipõhist makseteenust. Internetipanga kaudu tuleb kohtulõivu elektrooniline makse teha kohtu spetsiaalsele pangakontole, mis on ette nähtud ainult kohtulõivu maksete jaoks ja mille andmed avaldab iga kohus oma veebisaidil. Lingid punktis a osutatud pädevate kohtute veebisaitidele, millel on avaldatud nende pangakonto andmed ja muu kohtulõivude tasumiseks vajalik teave, on esitatud iga kohtu kontaktandmete hulgas.

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Artikli 17 kohane kaebeõigus, edasikaebuse esitamise tähtaeg ja kohus, millele edasikaebus esitatakse.

Edasikaebus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist (ZPP artikkel 458). Edasikaebus tuleb esitada kohtule, kes on teinud otsuse esimeses astmes (kohalik kohus) (ZPP artikkel 342).

Kaubandusasjades tuleb edasikaebus esitada kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist (ZPP artikkel 458 koostoimes artiklitega 480 ja 496). Edasikaebus tuleb esitada kohtule, kes on teinud otsuse esimeses astmes (ringkonnakohus) (ZPP artikkel 342).

Edasikaebuste kohta teeb otsuse kõrgem kohus (višje sodišče) (ZPP artiklid 35 ja 333).

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Artikli 18 kohase läbivaatamise taotlemise menetlus ja kohtud, kes on pädevad otsuse läbi vaatama.

Pool võib õiguskaitsevahendina esitada esialgse olukorra ennistamise taotluse (ZPP artikkel 116). Kui kohus tunnistab taotluse vastuvõetavaks, ennistatakse kohtusse ilmumata jätmisele eelnenud olukord ja tühistatakse kõik kohtuotsused, mis on tehtud kohtusse ilmumata jätmise tulemusel.

Kui kohtusse ilmumata jätmisest on möödas kuus kuud, võib pool esitada õiguskaitsevahendina taotluse uue menetluse alustamiseks kooskõlas ZPP artikli 394 lõikega 3 ja selle tulemusel võidakse lõpliku kohtuotsusega lõpetatud menetlus uuesti avada.

Mõlema õiguskaitsevahendi korral on pädevus otsuse teinud kohtul.

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Aktsepteeritavad keeled artikli 21a lõike 1 kohaselt.

Ametlikud keeled on sloveeni keel ja kaks vähemuskeelt, mida kasutatakse kohtus ametlikult neis piirkondades, kus need rahvusvähemused elavad (ZPP artiklid 6 ja 104). Kõnealused vähemuskeeled on itaalia ja ungari keel.

Mitmekeelsete omavalitsuste suhtes kehtib kohalike omavalitsuste ja nende piiride kehtestamise seadus (Zakon o ustanovitvi občin ter o določitvi njihovih območij, edaspidi „ZUODNO“; UL RS nr 108/06 – ametlik konsolideeritud tekst ja nr 9/11). ZUODNO artikli 5 kohaselt on mitmekeelsed omavalitsused Lendava, Hodoš Šalovci, Moravske Toplice, Koper, Izola ja Piran, mis on end oma kehtivates põhimäärustes ise sellisena määratlenud.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Ametiasutused, mis on pädevad täitma ja kohaldama artiklit 23.

Täitmise pädevus on piirkondlikel kohtutel (täite- ja esialgse õiguskaitse menetluste seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju) artikkel 5 (UL RS nr 3/07 – ametlik konsolideeritud tekst, nr 93/07, nr 37/08 – ZST-1, nr 45/08 – vahekohtumenetluse seadus (ZArbit), nr 28/09, nr 51/10, nr 26/11, nr 17/13 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 45/14 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 53/14, nr 58/14 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 54/15, nr 76/15 – konstitutsioonikohtu otsus, nr 11/18 ja nr 53/19). Neil kohtutel on ka artikli 23 kohaldamise pädevus.