Väiksemad kohtuvaidlused

Slovakkia

Sisu koostaja:
Slovakkia

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje slovaki keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: inglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Vastavalt tsiviilvaidluste menetluse seadustiku (Civilný sporový poriadok) seaduse nr 160/2015 paragrahvile 12 on esimese astme otsust pädev tegema ringkonnakohus (okresný súd). Territoriaalne pädevus on kostja üldkohtul, kusjuures füüsiliste isikute puhul on selleks kohus, kelle piirkonnas asub isiku alaline elukoht, juriidiliste isikute puhul kohus, kelle piirkonnas asub isiku registrijärgne asukoht, ja välisriigi juriidiliste isikute puhul kohus, kelle piirkonnas asub nende filiaal. Kui pädevat kohut ei saa alalise aadressi või registrijärgse asukoha aadressi või äsjaseima alalise aadressi või registrijärgse asukoha aadressi alusel määrata, on pädev see kohus, kelle piirkonnas on isikul vara.

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Järgitakse kohtule nõude esitamise üldisi eeskirju. Nõudeid saab esitada kirjalikult, kas paberil või elektrooniliselt. Nõuete elektrooniliseks esitamiseks seoses kohtuasjaga tuleb saada e-valitsuse seaduse nr 305/2013 paragrahvi 23 lõike 1 kohane luba.

Kui kohtuasja puhul esitatakse nõue elektrooniliselt ja ilma loata, tuleb nõue kümne päeva jooksul kas paberil või elektrooniliselt koos täiendava loaga uuesti esitada. Kui kohtuasja puhul loata esitatud elektroonilist nõuet ei esitata tähtajaks kas paberil või elektrooniliselt ja koos loaga uuesti, ei võeta seda arvesse, st nõuet ei käsitata esitatuna.

Luba väljastatakse täiustatud e-allkirjaga. Täiustatud e-allkirja hankimiseks saab tunnustatud sertifitseerimisasutuselt osta kvalifitseeritud sertifikaadi. Teavet tunnustatud sertifitseerimisasutuste kohta saate Slovakkia riikliku julgeolekuasutuse (Národný bezpečnostný úrad) veebisaidilt. Üksikasjalik teave täiustatud e-allkirja kohta on esitatud aadressidel https://www.nbu.gov.sk/, https://www.slovensko.sk/en/title ja https://www.ardaco.com.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Täielik teave Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamisala kohta, sealhulgas teave selle kohta, millised kohtud on pädevad konkreetses liikmesriigis otsust tegema, tehakse kättesaadavaks Slovakkia justiitsministeeriumi veebisaidil www.justice.gov.sk. Sellel veebisaidil on ka menetluses kasutatavad vormid.

Taotlejad, kes vastavad õigusabi saamise õiguslikele tingimustele, saavad seda taotleda õigusabi keskuse (Centrum právnej pomoci) kaudu, kes pakub õigusabi oma töötajate ja määratud juristide abil. Õigusabi saamise tingimused on sätestatud seaduse nr 327/2005 (milles käsitletakse õigusabi andmist ainelist puudust kannatavatele isikutele ning millega muudetakse seadust nr 586/2003 õiguselukutse kohta ja seadust nr 455/1991 kauplemistegevuse kohta (kauplemisseadus)), nagu seda on muudetud seadusega nr 8/2005, paragrahvis 17.

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Vastavalt tsiviilvaidluste menetluse seadustikule on eelistatav kättetoimetamisviis kättetoimetamine ärakuulamise või muude kohtutoimingute ajal ning kättetoimetamine eriõigusakti – e-valitsuse seaduse – kohaselt loodud ametliku e-postkasti kaudu. Selle seaduse kohaselt peavad kohtud alates 1. novembrist 2016 toimetama dokumente elektrooniliselt kätte üksnes juhul, kui selle teenuse jaoks on aktiveeritud ametlik e-postkast. Ametliku e-postkasti aktiveerimise menetlus on füüsilise ja juriidilise isiku puhul erinev. Füüsilised isikud peavad aktiveerimiseks esitama taotluse. Alates 1. juulist 2017 peab riik aktiveerima juriidiliste isikute ametlikud e-postkastid ning sellest kuupäevast alates saadavad riigiasutused, sealhulgas kohtud, oma otsused üksnes elektrooniliselt.

Kui dokumenti ei saa ärakuulamise või muu kohtutoimingu käigus kätte toimetada, ka mitte ametliku e-postkasti kaudu, ja kui dokumente ei tule isiklikult kätte toimetada, toimetab kohus dokumendi poole taotlusel tema teatatud meiliaadressile. Kui dokumendid tuleb kätte toimetada isiklikult, toimetatakse need kätte vastuvõtuteatise vastu – teatis, millega adressaat kinnitab kõnealuses teatises osutatud dokumendi kättesaamist.

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Kõik äriregistris loetletud juriidilised isikud, kelle ametlik e-postkast peab olema aktiveeritud, on alates 1. juulist 2017 kohustatud aktsepteerima neile elektrooniliselt ametlikku e-postkasti saadetud dokumente. Kui selle teenuse jaoks aktiveerivad ametliku e-postkasti muud juriidilised või füüsilised isikud, toimetatakse dokumendid ka nendele üksustele kätte elektrooniliselt.

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Vastavalt seadusele nr 71/1992 (kohtulõivude kohta) tekib kohtulõivu maksmise kohustus nõude esitamisel – kui esitatakse täidetud standardne nõudevorm A, millega algatatakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus. Kohtulõivud on loetletud lõivude tabelis kui protsent lõivu baasmäärast („protsendimäär“) või kindla summana. Kui nõue esitatakse Euroopa väiksemate nõuete menetluses, on lõiv esitatud lõivude tabeli punktis 1 ning sõltub kohtuvaidluse eseme hinnast (maksest) või nõude suurusest; sel juhul määratakse lõivuks 6% (minimaalselt 16,50 eurot ja maksimaalselt 16 596,50 eurot ning kaubandusasjade korral maksimaalselt 33 193,50 eurot). Seadus ei sisalda erisätteid Euroopa väiksemate nõuete menetlustes sisse nõutud kohtulõivude kohta.

Kohtute sissenõutud lõivud võidakse maksta näiteks sularahas või pangaülekandega või välisriigi panga filiaalis. Lõivud võidakse maksta sularahas, kui kohtud on loonud tingimused selliseks maksemeetodiks ja kui konkreetsel juhul makstav lõiv ei ületa 300 eurot. Lõivud makstakse kohtule, kes tegeleb kohtuasjaga esimeses astmes või kelle nimel lõivu sisse nõutakse.

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Apellatsioonkaebuse saab esitada esimese astme kohtu otsuse vastu. Apellatsioonkaebused esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohus, kelle otsuse kohta apellatsioonkaebus esitatakse, on oma otsuse teatavaks teinud. Kui apellatsioonkaebus esitatakse tähtaja jooksul pädevale apellatsioonikohtule, loetakse see nõuetekohaselt esitatuks. Apellatsioonkaebus loetakse õigel ajal esitatuks ka juhul, kui see esitatakse pärast 15päevasse tähtaja möödumist põhjusel, et kohus andis apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kohta valed juhised ja edasikaebaja järgis neid. Kui kohtuotsus ei sisalda juhiseid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kohta või kui selles on eksitavalt osutatud, et apellatsioonkaebus ei ole lubatud, saab apellatsioonkaebuse esitada kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebusi käsitatakse õigel ajal esitatutena, kui need esitatakse pädevuseta kohtule põhjusel, et kohus andis valed juhised pädeva kohtu kohta, kuhu apellatsioonkaebus tuleb esitada, ja kaebuse esitaja järgis neid juhiseid. Samuti kehtib see juhul, kui otsuses ei osutata pädevat kohut, kuhu apellatsioonkaebus tuleb esitada.

Lisaks kõigile üldistele asjaoludele tuleb apellatsioonkaebustes ära näidata kohtuotsus, mille kohta apellatsioonkaebus esitatakse, apellatsioonkaebuse ulatus, aspekt(id), milles kohtuotsust peetakse valeks (apellatsioonkaebuse esitamise põhjused), ja edasikaebaja taotletav õiguskaitse (apellatsioonkaebuse nõue). Apellatsioonkaebusi arutama ja nende üle otsustama on pädevad piirkonnakohtud (krajské súdy).

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Kohtuotsuse läbivaatamiseks pädev kohus on esimeses astmes otsuse teinud kohus. Vastavalt tsiviilvaidluste menetluse seadustikule saab menetluse taasalustamise taotluse esitada juhul, kui eriõigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) nähakse ette kohtuotsuse läbivaatamise võimalus.

Lisaks üldistele asjaoludele tuleb menetluse taasalustamise taotluses osutada selle kohtuotsuse viitenumber, mille kohta apellatsioonkaebus esitatakse, apellatsioonkaebuse ulatus, menetluse taasalustamise põhjus, apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist tõendavad asjaolud, tõend apellatsioonkaebuse põhjendatuse kohta ning ka taotluse esitaja taotletav õiguskaitsevahend.

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Slovaki keel.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Saab esitada taotluse otsuse täitmiseks: see esitatakse täitekohtule (exekučný súd). Alates 1. aprillist 2017 on täitekohus Banská Bystrica piirkondlik kohus (Okresný súd Banská Bystrica).

Täitemenetlust reguleerib seadus nr 233/1995.

Täitmisavaldus esitatakse elektrooniliselt kohtu e-postkasti, kasutades spetsiaalset elektroonilist vormi, mis avaldatakse ministeeriumi veebisaidil. Menetletakse ainult loa saanud avaldusi. Vajalikud lisadokumendid esitatakse koos täitmisavaldusega elektrooniliselt kohtu e-postkasti.

Kui hagejal või tema esindajal ei ole aktiveeritud e-postkasti või tal ei ole muul põhjusel võimalik avaldust elektrooniliselt esitada, võib täitmisavalduse esitada kohtutäituri kaudu. Sel juhul on kohtutäitur esindaja, kes on volitatud dokumendid enne täitemenetluse algatamist kätte toimetama; nad teevad konkreetseid toiminguid viivitamata. Kohtutäitur saadab eespool mainitud täitmisavalduse kohtule 15 päeva jooksul. Kui täitmisavalduse esitamiseks kasutatakse kohtutäiturit, on kohtutäituril õigus tasule ja kulude hüvitamisele. Kuidas selliseid makseid määratakse ja kui palju tuleb maksta, sätestab ministeerium üldkohaldatavas õigusaktis.

Täitemenetlust teostab kohtutäitur, keda täitekohus on selleks volitanud. Kohus määrab juhtumeid kohtutäituritele, andes neile täitemenetluste volitusi juhuslikult ja võrdselt ning kasutades ministeeriumi heakskiidetud tehnilisi vahendeid ja programmiressursse sellisel viisil, millega ei saa juhtumite määramist mõjutada. Kohtutäituri juhuslik valik põhineb territoriaalsusel. Juhtum määratakse selle maakonnakohtu (krajský súd) tööpiirkonnas ametisse nimetatud kohtutäiturile, kus asub võlgniku alaline elukoht või registrijärgne asukoht. Kui eelmise lause kohast võlgniku alalist elukohta või registrijärgset asukohta Slovaki Vabariigis ei suudeta välja selgitada, valitakse kohtutäiturid sellest piirkonnast, kus asus võlgniku viimane alaline elukoht või registrijärgne asukoht. Muul juhul määratakse juhtum kohtutäiturile, kes on ametisse nimetatud Banská Bystrica maakonnakohtu (Krajský súd Banská Bystrica) tööpiirkonnas.

Viimati uuendatud: 09/02/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.