Väiksemad kohtuvaidlused

Itaalia

Sisu koostaja:
Itaalia

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Euroopa väiksemate nõuete menetluses on pädevad otsuseid tegema järgmised kohtud: rahukohus (giudice di pace), või kui Itaalia õigusaktidega nähakse reguleerimiseseme suhtes ette ainupädevus, siis üldkohus (tribunale ordinario).

Eelkõige on üldkohus pädev järgmistel juhtudel:

1) kinnisvara rentimise ja ettevõtetega seotud rahalised nõuded (Itaalia tsiviilkohtumenetluse artikkel 447a);

2) põllumajanduslepingutega seotud nõuded (sel juhul on pädevad üldkohtu spetsiaalsed põllumajandusosakonnad vastavalt 14. veebruari 1990. aasta seaduse nr 29 artiklile 9);

3) patentide ja kaubamärkidega seotud nõuded ning äriühinguõiguse ja konkurentsiõiguse rikkumisega seotud nõuded, mis puudutavad liidulise tähtsusega ehitustööde, teenuste ja asjade riigihankemenetlusi (sel juhul on vastavalt 26. juuni 2003. aasta seadusandliku dekreedile nr 168, mida on muudetud 2012. aasta seadusega nr 27, pädevad üldkohtu osakonnad, kes on spetsialiseerunud ettevõtlusasjadele);

4) nõuded, mis kuuluvad laevandusõiguse alla, eelkõige aluste kokkupõrkel tekkinud kahju eest; sellise kahju eest, mille alused on tekitanud sadamates või muudes peatumiskohtades ankurdamisel või sildumisel või muude manöövrite tegemisel; sadamates laadimis- ja lossimisseadmete kasutamisel ja kaupade käitlemisel tekkinud kahju eest; sellise kahju eest, mille alused on põhjustanud võrkudele ja muudele püügivahenditele; tasud ja hüvitised abi, päästmise ja taastamise eest; ning kulude hüvitamine ja preemiate andmine vrakkide taastamise eest vastavalt laevandusseadustiku artiklile 589.

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Postiga. Dokumente on lubatud esitada ka internetipõhiselt, ent üksnes üldkohtu menetlustes ja seda peab tegema kaitsja. Täpsema tehnilise teabe leiab järgmiselt lingilt: https://pst.giustizia.it/PST/it/pst_1_2.wp.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

ECC-NET Italia (http://www.ecc-netitalia.it), mis abistab oma pädevuse piires üksnes tarbijaid;

küsimustes, mis ei kuulu ECC-NET Italia pädevusse, abistab justiitsministeerium (Ministero della Giustizia).

Dipartimento per gli Affari di Giustizia (justiitsasjade osakond)

Direzione Generale della Giustizia Civile (tsiviilõiguse peadirektoraat)

Ufficio I - affari civili internazionali (I kantselei – rahvusvahelised tsiviilasjad)

Via Arenula 70 - 00186, Rooma

Tel (+39) 06 68852480

E-post: ufficio2.dgcivile.dag@giustizia.it

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Rahukohtutes arutatavate kohtuasjade puhul ei ole elektrooniliste vahendite kasutamist ette nähtud. Üldkohtutes arutatavate asjade puhul saab aga kasutada elektroonilist kättetoimetamist ja sidet. Üksikasjalikum tehniline teave on kättesaadav järgmise lingi kaudu: https://pst.giustizia.it/PST/it/pst_1_7.wp.

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Poolte advokaadid, aga üksnes üldkohtutes arutatavate asjade puhul.

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Kohaldatavaid kohtulõive reguleeritakse 30. mai 2002. aasta presidendi dekreediga nr 115.

Need võib jagada kolme ossa: A) standardlõiv; B) kindlasummaline kulude ettemakse; ja C) kindlasummaline tasu kohtudokumentide registreerimise eest, mida tuleb maksta üksnes kassatsioonikohtus (Corte di cassazione) arutatavate asjade puhul.

A) Standardlõivu suurus oleneb nõude summast ja sellest, kas asja arutatakse esimese astme kohtus või apellatsioonkaebusena. Konkreetselt:

a) kuni 1100euroste nõuete korral on lõiv 43 eurot, kui kohtuasja arutatakse esimese astme kohtus; 64,50 eurot, kui kohtuasi kaevatakse edasi; 86 eurot, kui kassatsioonikohtule esitatakse edasikaebus õigusküsimuste kohta;

b) 1100–5200euroste nõuete korral on lõiv 98 eurot, kui kohtuasja arutatakse esimese astme kohtus; 147 eurot, kui kohtuasi kaevatakse edasi; 196 eurot, kui kassatsioonikohtule esitatakse edasikaebus õigusküsimuste kohta.

B) Lisaks standardlõivule kuulub tasumisele ka kindlasummaline kulude ettemakse 27 eurot.

Erand: rahukohtus arutatavate asjade ning kohtuvälise kokkuleppe saavutamise katse puhul kohtuasjades, kus nõude väärtus on alla 1033 euro, ning vastavate toimingute ja meetmete eest kuulub tasumisele üksnes standardlõiv (seega jääb välja ka käesolevas punktis B osutatud ettemakse).

C) Kui asi esitatakse kassatsioonikohtusse, tuleb tasuda lisaks 200 eurot, olenemata nõude väärtusest; see on kindlasummaline tasu kohtudokumentide registreerimise eest.

Tunnustatavad maksemeetodid on järgmised:

A) standardlõivu saab maksta

a) Itaalia postkontorites oma isiklikult arveldusarvelt (bollettino di conto corrente personale);

b) Itaalia pankades vormi F23 abil;

c) Itaalia maksumärkide müüjate juures asjakohase makseteatise vormi abil;

d) pangaülekandega:

BIC-kood BITAITRRENT

IBAN IT 04 O 01000 03245 350008332100;

seda makseviisi saavad kasutada isikud, kes ei ela Itaalias ja kellel ei ole arvelduskontot maksuametiga (Agenzia delle Entrate) lepingu sõlminud pangas.

B) Kindlasummalise kulude ettemakse saab teha

a) Itaalia maksumärkide müüjate juures asjakohase maksest teatamise vormi abil;

b) elektrooniliselt, aga üksnes üldkohtutes arutatavate asjade puhul.

C) Kindlasummalise registreerimistasu saab maksta

a) Itaalia pankades vormi F23 abil;

b) pangaülekandega.

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Rahukohtute otsused saab vaidlustada üldkohtutes. Üldkohtute otsused saab vaidlustada apellatsioonikohtutes (corte di appello).

Vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse teatavakstegemisest (Itaalia tsiviilkohtumenetluse artikkel 325) või kuus kuud alates selle avaldamisest, juhul kui kohtuotsust ei tehta teatavaks (tsiviilkohtumenetluse artikkel 327).

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Otsust on pädevad läbi vaatama järgmised kohtud:

a) rahukohtu otsuste puhul – üldkohus;

b) üldkohtu otsuste puhul – apellatsioonikohus.

Menetluse kohta kehtivad samad eeskirjad, millega reguleeritakse apellatsioonkaebusi ja vaidlustamist kohtus (tsiviilkohtumenetluse artikkel 323 jj).

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Aktsepteeritav keel on itaalia keel.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Täitmine kuulub üldkohtute pädevusse.

Asutused, kellel on pädevus otsuse täitmist määruse artikli 23 tähenduses edasi lükata või piirata, on üldkohtud.

Viimati uuendatud: 25/02/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.