PÄDEVATE KOHTUTE LEIDMINE
Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.
Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud
Euroopa väiksemate nõuete menetluse puhul on otsuse tegemise pädevus Helsingi piirkonnakohtul (Helsingin käräjäoikeus).
Piirkonnakohtu soome- ja rootsikeelsed kontaktandmed on kättesaadavad internetiaadressil www.oikeus.fi, justiitsministeeriumi hallataval veebisaidil.
Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid
Määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud vormi võib saata otse Helsingi piirkonnakohtu kantseleile kas posti, faksi või e-posti teel, nagu on sätestatud elektrooniliste teenuste ja elektroonilise side (avaliku sektori) seaduses 13/2003.
Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi
Soome konkurentsi- ja tarbijaameti (Kilpailu- ja kuluttajavirasto) osana annab Soome Euroopa tarbijakeskus (Euroopan kuluttajakeskus Suomessa) abi ja üldteavet Euroopa väiksemate nõuete menetluste kohaldamisala kohta ning ka selle kohta, millised kohtud on pädevad võtma vastu otsuseid Euroopa väiksemate nõuete menetlustes.
Soomes võivad pooled saada riigi kulul õigusabi vastavas seaduses 257/2002 sätestatud tingimustel. Õigusabi seadus vastab nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ (millega parandatakse õigusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad) nõuetele.
Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid
Soomes kohaldatakse menetluse suhtes kohtumenetluse seadustiku 11. peatükki, mis käsitleb teatiste kättetoimetamist menetlustes, ning avaliku sektori elektrooniliste teenuste ja elektroonilise side seadust 13/2003.
Kohtumenetluse seadustiku 11. peatüki paragrahvi 3 lõike 3 kohaselt võib menetlusdokumendid saata elektroonilise sõnumina adressaadi osutatud viisil. Samuti võib pool anda kohtule dokumentide kättetoimetamiseks e-posti aadressi, kuhu võidakse saata kohtumenetluse ajal kättetoimetatavaid dokumente.
Vastuvõtuteatise võib kohtule saata elektroonilise sõnumina, näiteks e-kirja manusena.
Praktikas on kohtumenetlustes kasutatavad elektroonilise side vahendid e-post ja faks.
Puudub seaduslik kohustus aktsepteerida elektroonilist kättetoimetamist või elektroonilist suhtlemist.
Soomes ei ole spetsiaalseid menetluseeskirju elektrooniliste sidevahendite eelnevaks heakskiitmiseks.
Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega
Puuduvad.
Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid
Kohtulõivude seaduse 1455/2015 paragrahvi 2 lõike 6 kohaselt tasutakse võistleva menetluse puhul, mis toimub ringkonnakohtus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) sätestatud korra kohaselt 86 euro suurune lõiv.
Apellatsioonimenetluse puhul võetakse lõivu vastavalt kohtulõivude seadusele, nagu riiklike menetluste puhul.
Soomes nõutakse kohtumenetluse eest lõivu tasumist pärast kohtuasja lõpetamist. Reeglina saadetakse asjaomasele poolele lõivu kohta arve, st maksevorm lõivu ülekandmiseks.
Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada
Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud kohtuotsuse kohta saab esitada apellatsioonkaebuse Helsingi apellatsioonikohtusse (Helsingin hovioikeus), nagu on sätestatud kohtumenetluse seadustiku peatükkides 25 ja 25a (piirkonnakohtust apellatsioonikohtusse esitatav apellatsioonkaebus).
Kohtumenetluse seadustiku 25. peatüki paragrahvi 5 kohaselt peab pool, kes soovib esitada piirkonnakohtu otsuse kohta apellatsioonkaebuse, teatama oma edasikaebamise kavatsusest, kusjuures on oht, et ta kaotab oma õiguse avaldada arvamust. Apellatsioonkaebuse esitamise avaldus tuleb esitada hiljemalt seitsmendal päeval pärast päeva, mil piirkonnakohus tegi oma otsuse või kui see tehti pooltele teatavaks.
Kohtumenetluse seadustiku 25. peatüki paragrahvi 11 kohaselt antakse asjaomasele poolele pärast apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest teatamist ja kaebuse vastuvõtmist apellatsioonkaebuse esitamise juhendid, mis lisatakse piirkonnakohtu otsuse koopiale. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates päevast, millal piirkonnakohus tegi oma otsuse või kui see tehti pooltele teatavaks (kohtumenetluse seadustiku 25 peatüki paragrahv 12). Pool peab toimetama apellatsioonkaebuse dokumendi piirkonnakohtu kantseleisse hiljemalt enne apellatsioonkaebuse esitamise viimase päeva tööaja lõppu. Väljaspool seda aega esitatud apellatsioonkaebus tunnistatakse vastuvõetamatuks.
Kui piirkonnakohtu otsuse kohta esitatakse apellatsioonkaebus, peab apellatsioonikohus saama edasise arutamise loa vastavalt kohtumenetluse seadustiku peatükile 25a.
Apellatsioonkaebus apellatsioonikohtu otsuse kohta tuleb vastavalt kohtumenetluse seadustiku 30. peatükis sätestatule esitada ülemkohtule (korkein oikeus). Apellatsioonimenetluse loa taotlemise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 60 päeva alates kuupäevast, millal apellatsioonikohtu otsus tehti pooltele kättesaadavaks. Ülemkohtule adresseeritud apellatsioonimenetluse loa taotlus tuleb toimetada selle apellatsioonikohtu kantseleisse, kes otsuse tegi.
Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje 
originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Riiklikud sätted on praegu koostamisel.
Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled
Soome, rootsi ja inglise keel.
Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine
Soomes on Euroopa väiksemate kohtuvaidluse menetluses tehtud otsuste täitmiseks pädev asutus kohtutäitur (ulosottomies). Täitemenetluse algatamist reguleeritakse täitemenetluse seadustiku 705/2007 3. peatükiga. Täitemenetlust on pädev teostama kostja elu- või asukohajärgne kohtutäitur või muu kohalik täitevasutus. Kohtutäitur on pädev ka artikli 23 kohaldamisel. Kõnealuses artiklis osutatud meetmete üle otsustab ringkonna kohtutäitur (kihlakunnanvouti).
