Väiksemad kohtuvaidlused

Belgia

Sisu koostaja:
Belgia

PÄDEVATE KOHTUTE LEIDMINE

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Belgia

Euroopa piiriülesed menetlused – Väiksemad kohtuvaidlused


*kohustuslikud andmed

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Vastavalt Belgia kohtumenetluse seadustikule (Code judiciaire/Gerechtelijk Wetboek) kuulub Euroopa väiksemate nõuete menetluse puhul otsuste tegemise sisuline pädevus järgmistele kohtutele: rahukohus (juge de paix/vrederechter), esimese astme kohus (tribunal de première instance/rechtbank van eerste aanleg) ja kaubanduskohus (tribunal de commerce/rechtbank van koophandel).

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Menetluse eesmärgil vastu võetava ja kooskõlas määruse artikli 4 lõikega 1 kohtutele kättesaadava mis tahes dokumendi või teate võib Belgias esitada I lisas sätestatud standardsel nõudevormil A, millele lisatakse tõendavad dokumendid, otse territoriaalse pädevusega esimese astme kohtu kantseleisse VÕI saata sama vormi ja tõendavad dokumendid kohtule tähitud kirjaga.

Varsti peaks olema võimalik esitada standardne nõudevorm A elektrooniliselt.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Pädeva kohtu kantseleilt on võimalik saada praktilist abi vormide täitmisel ja üldist teavet.

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Belgias toimetavad dokumendid ja otsused kätte kohtutäiturid (huissiers de justice/gerechtsdeurwaarders). Lähitulevikus peaks muutuma võimalikuks kättetoimetamine elektrooniliste vahenditega.

Teavitamine toimub posti teel, või kui see on seadusega ette nähtud, faksi teel. Lähitulevikus peaks muutuma võimalikuks teavitamine elektrooniliste vahenditega.

Üksikasjaliku teabe saamiseks dokumentide ja otsuste kättetoimetamise ja teavitamise kohta vt asjaomane lehekülg e-õiguskeskkonna portaalis.

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

/

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

See küsimus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 1017–1022, tunnistajatasu on reguleeritud kohtumenetluse seadustiku artikliga 953 ja registreerimistasu registri-, hüpoteegi- ja kohtutasude seadustikuga (Code des droits d'enregistrement, d'hypothèque et de greffe/Wetboek der registratie-, hypotheek- en griffierechten), eelkõige artiklitega 142 jj ning 268 jj.

Kohtumenetluse seadustiku artiklis 1018 on üksikasjalikult kirjeldatud kulusid.

1. Mitmesugused registri- ja registreerimislõivud. Kohtukantselei kulud sisaldavad lõivu kohtuasja algatamise eest, kohtudokumentide koostamise eest ja tasusid kohtudokumentide ärakirjade esitamise eest (vt registri-, hüpoteegi- ja kohtutasude seadustiku artikkel 268 jj).

Registreerimislõivu tuleb maksta otsuste eest, mis on seotud 12 500 eurot ületava põhisummaga (ei sisalda kohtukulusid) ja nende suuruseks on kehtestatud 3 % nimetatud summast. Väiksemate nõuete eest neid seega tasuda ei tule.

2. Kohtudokumentidega seotud kulud, hüvitised ja töötasud.

3. Otsuse ärakirja esitamise kulu.

4. Menetlustoimingutega seotud kulud, eelkõige tunnistaja- ja eksperditasud. 27. juuli 1972. aasta kuninglik määrus kehtestab selliseks tasuks 200 franki tunnistaja kohta, mis praegu vastab ligikaudu 5 eurole. Sellele summale lisandub sõidukulude hüvitis.

Eksperdid võivad oma kulud ja eksperdiaruannete tasud ise kindlaks määrata, kuid arvutusmeetod tuleb selgelt esitada ja kohtukulude kogusumma lõpphinnangus võib kohus summat vajaduse korral vähendada, näiteks kui on tehtud tarbetuid kulutusi.

5. Kohtunike, registripidajate ja poolte sõidu- ja elamiskulud, kui reisimine on nõutav kohtu korralduse alusel, ja ainult menetluse jaoks koostatud dokumentide kulud.

6. Menetluskulude hüvitis (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1022): selle hüvitise tasub kohtuasja kaotanud pool ja see on kindlasummaline makse kohtuasja võitnud poole kulude ja advokaaditasude katmiseks. Summad on seotud tarbijahinnaindeksiga. 10punktiline suurenemine või vähenemine toob vastavalt kaasa summa suurenemise või vähenemise 10 % võrra.

Nõude väärtus

Põhisumma*

Miinimumsumma*

Maksimumsumma*

Kuni 250,00 eurot

180,00 eurot

90,00 eurot

360,00 eurot

Alates 250,01 kuni 750,00 eurot

240,00 eurot

150,00 eurot

600,00 eurot

Alates 750,01 kuni 2 500,00 eurot

480,00 eurot

240,00 eurot

1 200,00

* Uued summad alates 1. juunist 2016.

Töökohus (erikord)

Nõude väärtus

Põhisumma*

Miinimumsumma*

Maksimumsumma*

Kuni 250,00 eurot

43,75 eurot

31,75 eurot

55,75 eurot

Kuni 620,00 eurot

87,43 eurot

59,43 eurot

105,43 eurot

Kuni 2 500,00 eurot

131,18 eurot

107,18 eurot

155,18 eurot

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 1734 määratud lepitaja tasud, hüvitised ja kulud.

Selle alusel erineb makstav summa iga juhtumi puhul, sõltudes järgmistest teguritest: kas olete kohtuasja võitnud pool ja kas on tellitud eksperte, kutsutud tunnistajaid, kohtuametnikud on pidanud reisima välisriikides, määratud on lepitaja jne.

Registrilõivud tuleb maksta ette, vastasel juhul kohtuasja ei algatata. Eksperdid nõuavad enne tööleasumist alati tagatisraha. Kui taotlete tunnistaja küsitlemist, peate kulude katteks eelnevalt registripidaja juures deponeerima piisava rahasumma. Kui te seda makset ei tee, eeldatakse, et olete tunnistaja küsitlemise taotlusest loobunud.

Makse on võimalik teha kreedit- või maksekorraldusega, elektroonilise ülekandena, sularahas või tšekina kantselei nimele (viimane meetod on reserveeritud advokaatidele ja kohtutäituritele).

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Belgia tsiviilmenetlusõiguse kohaselt on võimalik esitada edasikaebus kooskõlas määruse artikliga 17. Edasikaebuse võib esitada esimese astme kohtule, kaubanduskohtule või apellatsioonikohtule, kes on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt pädev. Selle kindlaksmääramiseks, millisel apellatsioonikohtul on territoriaalne pädevus, tutvuge palun Euroopa justiitsatlasega tsiviilasjades.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1051 on sätestatud, et olenevalt riigiülese ja rahvusvahelise õiguse kohustuslikes sätetes kehtestatud tähtaegadest võib edasikaebuse esitada ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest või selle teatavakstegemisest vastavalt seadustiku artikli 792 teisele ja kolmandale lõigule. Selle sättega analoogselt on edasikaebuse esitamise tähtaeg Euroopa väiksemate nõuete menetluses põhimõtteliselt üks kuu alates selle kohtu otsuse kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kes on pädev vastavalt määruse, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artiklile 13.

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Sõltuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest on Belgia õiguses mitu teed, mida on võimalik kasutada poolel, kes soovib tagada otsuse läbivaatamise:

– Esiteks võib vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Code judiciaire/Gerechtelijk Wetboek) artiklile 1051 esitada edasikaebuse otsuse suhtes ühe kuu jooksul alates otsuse kättetoimetamisest või mõnedel juhtudel ühe kuu jooksul alates otsusest teavitamisest kooskõlas seadustiku artikli 792 teise ja kolmanda lõiguga. See kehtib sõltumata sellest, kas mõlemad pooled ilmusid menetluse ajal kohale või mitte.

– Teiseks võib vastavalt seadustiku artiklile 1048 esitada taotluse tagaseljaotsuse tühistamiseks ühe kuu jooksul alates otsuse kättetoimetamisest või mõnedel juhtudel ühe kuu jooksul alates sellest teavitamisest kooskõlas seadustiku artikli 792 teise ja kolmanda lõiguga.

Eespool märgitud tähtaegu edasikaebuse või tühistamistaotluse esitamiseks kohaldatakse:

– olenevalt riigiülese ja rahvusvahelise õiguse kohustuslikes sätetes kehtestatud tähtaegadest;

– piiramata tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 50 pakutavat võimalust pikendada vaikimisi seatud tähtaega teatavatel seadusega kehtestatud tingimustel;

– piiramata võimalust kohaldada üldist õiguspõhimõtet, mida Belgia kassatsioonikohus on korduvalt kinnitanud, mille kohaselt pikendatakse toimingu tegemiseks kehtestatud tähtaegu selle poole kasuks, kellel vääramatu jõud takistas toimingu tegemist enne tähtaja möödumist.

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Artikli 21a lõike 1 tähenduses ei aktsepteeri Belgia muud keelt kui ametlik keel või üks täitmiskoha ametlikest keeltest vastavalt Belgia siseriiklikule õigusele.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Belgias on Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuse täitmiseks pädevad kohtutäiturid.

Asutus, kes on pädev kohaldama määruse, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artiklit 23, on esmajoones kohtunik, kes vastutab arestimismenetluse eest (juge des saisies/beslagrechter) kohas, kus peab toimuma täitmine. Belgia tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1395 kohaselt on kohtunikul, kes vastutab arestimismenetluse eest, pädevus kõikide arestimise või täitmisega seotud taotluste suhtes. Territoriaalne jurisdiktsioon on kindlaks määratud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 633.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on ka ette nähtud selle koha esimese astme kohtu jurisdiktsioon. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 569 lõikes 5 on ette nähtud, et esimese astme kohus – mille liige on arestimise eest vastutav kohtunik – on pädev arutama otsuste ja määruste täitmisega seotud vastuväiteid. Esimese astme kohtul, kaasa arvatud arestimismenetluse eest vastutav kohtunik, on ka täielik tingimuslik jurisdiktsioon vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 568.

Viimati uuendatud: 23/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta