Väiksemad kohtuvaidlused

Austria

Sisu koostaja:
Austria

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus ja mida on muudetud määrusega (EL) nr 2421/2015, on Austrias esimese astme kohtuasju pädevad arutama ringkonnakohtud (Bezirksgerichte). Kohtu tööpiirkond, kuivõrd see ei ole juba kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaldamisega, määratakse kindlaks kohtualluvust käsitlevate Austria õigusaktidega.

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus ja mida on muudetud määrusega (EL) nr 2421/2015) kohased nõuded võidakse esitada paberil või elektrooniliselt elektroonilise õigusalase teabevahetuse süsteemi kaudu (Elektronischer Rechtsverkehr – „ERV“). ERV on põhimõtteliselt kättesaadav kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kuigi selleks on vaja eritarkvara ning vahendusameti sekkumist. Vahendusametite ajakohane loend on esitatud aadressil

http://www.edikte.justiz.gv.at/edikte/km/kmhlp05.nsf/all/erv.

Dokumendid ja manused saab Austria õigusportaali veebisaidil https://portal.justiz.gv.at/at.gv.justiz.formulare/Justiz/index.html olevate vormide abil esitada ka elektrooniliselt, kasutades kodanikukaardi funktsiooni (Bürgerkartenfunktion) (kiipkaardi- või mobiilallkiri – vt http://www.buergerkarte.at/ ).

Dokumente ei saa esitada faksi või e-posti teel.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Juhul kui Austrial on rahvusvaheline pädevus, saavad pooled abi ja üldteavet vastavalt ringkonnakohtult.

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Kohtud saavad Austria ERV-süsteemi kasutada dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks pooltele või nende esindajatele. See on edastamisviis, mida kasutab piiratud arv tuvastatud kasutajaid vastavalt täpsetele tehnilistele eeskirjadele. ERV on üldreeglina kättesaadav kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kuigi selleks on vaja eritarkvara ning vahendusameti sekkumist. Vahendusametite ajakohane loend on esitatud aadressil

http://www.edikte.justiz.gv.at/edikte/km/kmhlp05.nsf/all/erv .

Kui ERV kaudu ei ole kättetoimetamine võimalik, saab dokumendid vastavalt dokumentide kättetoimetamise seaduse 3. osale (Zustellgesetz, paragrahv 28 jj) toimetada elektrooniliselt kätte ka dokumentide kättetoimetamise haldusosakonna kaudu.

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Isikud, kelle puhul nõutakse Austria ERV (kuid mitte muu elektroonilise kättetoimetamise süsteemi) kasutamist, on advokaadid (Rechtsanwälte), muud isikud, kes on volitatud kostjat kriminaalmenetluses esindama (Verteidiger in Strafsachen), notarid (Notare), krediidi- ja finantsasutused (pangandusseaduse BWG paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2), 2016. aasta kindlustuse järelevalve seaduse (VAG 2016) paragrahvi 1 lõike 1 punktide 1, 2, 4, 6 ja 8 kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtted, sotsiaalkindlustusasutused (üldise sotsiaalkindlustuse seaduse ASVG paragrahvid 23–25; füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse GSVG paragrahv 15; põllumajandustöötajate sotsiaalkindlustuse seaduse BSVG paragrahv 13; riigiteenistujate tervise- ja õnnetusekindlustuse seaduse B-KUVG paragrahv 9; ning notarite kindlustuse seaduse (NVG, 1972) paragrahv 4), pensioniasutused (üldise sotsiaalkindlustuse seaduse ASVG paragrahv 479), ehitustööliste puhkuse- ja lahkumishüvitise fond (ehitustööliste puhkuse- ja lahkumishüvitise seaduse BUAG paragrahv 14), farmaatsiatöötajate palgafond (2002. aasta palgafondiseaduse paragrahv 1), ettenägematute kulude fond maksejõuetuse korral (maksejõuetuse korral ettenägematute kulude tagamise seaduse IESG paragrahv 13) ning IEF Service GmbH (IEF-i seaduse IEFG paragrahv 1), Austria sotsiaalkindlustusasutuste liit (üldise sotsiaalkindlustuse seaduse ASVG paragrahv 31), finantsprokuratuur (Finanzprokuratur, mis esindab riiki teatud liiki juhtumites) (finantsprokuratuuri seaduse ProkG paragrahv 1) ning advokatuurid (Rechtsanwaltskammern).

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Austria kohtulõivude seaduses ei ole eraldi sätteid Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohtulõivude kohta. Nõude ja järgneva esimese astme menetluse puhul kohaldatakse kohtulõivude seaduse (GGG) tariifipunkti 1 (TP 1); edasikaebuse ja järgneva teise astme menetluse puhul kohaldatakse sama seaduse tariifipunkti 2 (TP 2). Need lõivud on samad kõigi riigisiseste kohtuasjade puhul.

Kohtulõivud arvutatakse kohtuasjas käsitletava väärtuse (algse nõude väärtus, millele on lisatud mis tahes lisasumma, mille võrra nõuet laiendatakse) või apellatsioonkaebuses käsitletava väärtuse ning poolte arvu alusel. Kohtulõivude seaduse tariifipunktide 1 ja 2 praegused tariifid on esitatud allolevas tabelis:

Tariifipunkt 1

Nõude väärtus

Kohtulõivu suurus


kuni

150 eurot


22 eurot



üle

150 euro kuni

300 eurot

43 eurot



üle

300 euro kuni

700 eurot

61 eurot



üle

700 euro kuni

2000 eurot

102 eurot



üle

2000 euro kuni

3500 eurot

163 eurot



üle

3500 euro kuni

7000 eurot

299 eurot


Tariifipunkt 2

Apellatsioonkaebuse väärtus

Kohtulõivu suurus


kuni

150 eurot


18 eurot



üle

150 euro kuni

300 eurot

39 eurot



üle

300 euro kuni

700 eurot

67 eurot



üle

700 euro kuni

2000 eurot

137 eurot



üle

2000 euro kuni

3500 eurot

271 eurot



üle

3500 euro kuni

7000 eurot

544 eurot


Maksemeetodid sätestatakse kohtulõivude seaduse paragrahvis 4, millega nähakse ette, et lõive saab tasuda pangakaardi funktsiooniga Bankomat või krediitkaardiga; summa makstakse või kantakse üle pädeva kohtu kontole või tasutakse sularahas.

Kõik lõivud võib maksta ka otsekorraldusega, kui kohtule (ja üldiselt Austria kohtusüsteemile) on antud õigus võtta kohtulõivud kontolt, mille teatab pool, kes peab kohtulõivud maksma ja kes paigutab need kohtukontole, ning kui esitatud dokumendis osutatakse vähemalt selle konto andmed, kust lõivud maha võetakse, ja suurim summa, mida on võimalik debiteerida.

Kui nõue esitatakse ERV-süsteemi kaudu, tuleb lõivud maksta otsekorraldusega. Sellisel juhul ei saa määrata kindlaks suurimat summat, mida on võimalik välja võtta.

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Määruse (EÜ) nr 861/2007 (mida on muudetud määrusega (EL) nr 2421/2015 ja millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) kohaselt algatatud kohtuasja puhul saab ringkonnakohtu esimeses astmes tehtud kohtuotsuse edasi kaevata (Berufung). Apellatsioonkaebus tuleb esitada esimeses astmes otsuse teinud ringkonnakohtule nelja nädala jooksul alates otsuse teatavakstegemisest. Selle peab allkirjastama advokaat (Rechtsanwalt). Sellele järgnevas apellatsioonimenetluses peab poolt esindama advokaat.

Otsuse kulude kohta võib vaidlustada apellatsioonkaebusega kulude kohta (Kostenrekurs), isegi kui kohtuotsust ennast ei vaidlustata. See apellatsioonkaebus tuleb esitada kohtuotsuse teinud kohtule 14 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest.

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Vastavalt Austria tsiviilkohtumenetluse paragrahvi 548 lõikele 5 on Euroopa väiksemate nõuete menetluses pädev esimese astme kohus pädev ka kohtuotsust määruse artikli 18 kohaselt läbi vaatama.

Kohtuotsus vaadatakse läbi üksnes juhul, kui kostja seda sõnaselgelt taotleb. Kostja taotluses tuleb esitada usaldusväärsed põhjendused selliseks läbivaatamiseks. Kohus võtab arvesse üksnes kostja esitatud dokumente. Kohus korraldab suulise ärakuulamise vaid juhul, kui peab seda vajalikuks.

Kui määruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud aluseid ei saa kohtu arvates kohaldada, lükkab ta taotluse vastavalt määruse artikli 18 lõikele 3 tagasi. Sellisel juhul jääb kehtima algne kohtuotsus. Selle otsuse kohta saab esitada õigusküsimusega piirduva kaebuse (Rekurs). Teisest küljest, kui artikli 18 lõikes 1 sätestatud aluseid saab kohaldada ehk kui kohus peab põhjendusi õigustatuks, tunnistab ta algse kohtuotsuse tühiseks. Seda otsust ei saa vaidlustada. Kohtuasjaga pöördutakse tagasi olukorda, nagu see oli enne tühiseks kuulutatud menetlusetapi teostamist. Artikli 18 kohase läbivaatamismenetluse ajal võib kostja taotleda liikmesriigilt, kus otsust täidetakse, artikli 23 kohast täitmise edasilükkamist või piiramist.

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Artikli 21a lõike 1 kohaselt on aktsepteeritud keel saksa keel.

Lisaks ametlikule keelele (saksa keel) võivad Austria kodanikud ja nende riikide kodanikud, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu pooled, kasutada Oberpullendorfi ja Oberwarti ringkonnakohtutes ungari keelt, Ferlachi, Eisenkappeli ja Bleiburgi ringkonnakohtutes sloveeni keelt ning Eisenstadti, Güssingi, Mattersburgi, Neusiedl am See, Oberpullendorfi ja Oberwarti ringkonnakohtutes horvaadi keelt.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Täitemenetluse ja artikli 23 kohaldamise jaoks on pädevad ringkonnakohtud. Kohtu tööpiirkond määratakse kindlaks vastavalt Austria täiteseadustikule (Exekutionsordnung).

Viimati uuendatud: 06/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.