Mutual recognition of protection measures in civil matters

National information concerning Regulation No. 606/2013

General information

The Regulation (EU) No. 606/2013 on mutual recognition of protection measures in civil matters sets up a mechanism allowing for a direct recognition of protection orders issued as a civil law measure between Member States.

Thus if you benefit from a civil law protection order issued in the Member State of your residence you may invoke it directly in other Member States by presenting a certificate to competent authorities certifying your rights.

The Regulation applies as of 11 January 2015.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

More information on mutual recognition of protection measures can be found on the dedicated page.

Last update: 19/02/2019

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Belgia

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmeid on sõltuvalt juhtumist pädevad määrama järgmised asutused: perekonnakohus (tribunal de la famille), töökohus (tribunal du travail) või prokuratuur (ministère public), kusjuures nende meetmete määramist kontrollib seejärel perekonnakohus või alaealiste asjade kohus (tribunal de la jeunesse).

Tõendi annab välja kaitsemeetme määranud kohtu vanemkohtusekretär (greffier en chef) või asjakohasel juhul prokuratuur.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Selle koha prokuratuur, mille rahvastikuregistrisse on kaitstav isik kantud või kavatsetakse kanda või kus on selle isiku alaline elukoht või tulevane alaline elukoht.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Selle koha prokuratuur, mille rahvastikuregistrisse on kaitstav isik kantud või kavatsetakse kanda või kus on selle isiku alaline elukoht või tulevane alaline elukoht. Kaitsemeetme kohandamise võib kooskõlas artikli 11 lõikega 5 vaidlustada esimese astme kohtus (tribunal de première instance).

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Esimese astme kohus.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Vastavalt artikli 16 lõikele 1 aktsepteeritakse tõlkeid prantsuse, hollandi ja/või saksa keelde, sõltuvalt sellest, milline on kaitsemeetme täitmise koha ametlik keel kooskõlas Belgia õigusega.

Viimati uuendatud: 27/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Bulgaaria

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Pädev asutus kaitsemeetmeid määrama on kannatanu alalise või kehtiva elukoha järgne ringkonnakohus (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikkel 7).

Määruse (EL) nr 606/2013 artiklis 5 osutatud tõendi annab kaitstava isiku taotlusel välja juhtumit uurinud ringkonnakohus (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikli 26 lõige 1).

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Isik, kelle kasuks on määratud kaitsemeede mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, võib taotleda, et Bulgaaria territooriumil teeks lähenemiskeelu määruse Sofia linnakohus (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikkel 23).

Seda meedet on pädevad rakendama siseministeerium ja riigiprokuratuur.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Pädev asutus on Sofia linnakohus.

Kohus kontrollib, kas meedet saab rakendada Bulgaaria õigusega ette nähtud vahenditega. Kui see ei ole võimalik, määrab kohus kooskõlas Bulgaaria õigusega asendusmeetme (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikli 24 lõige 2).

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Kaitsemeetme tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotluse peab ohustav isik esitama Sofia linnakohtule (koduvägivalla eest kaitsmise seaduse artikkel 25).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Bulgaaria nõuab, et dokumendid tõlgitaks bulgaaria keelde.

Viimati uuendatud: 27/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Eesti

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Tsiviilõiguslikud kaitsemeetmed on võimalik määrata Lingil klikates avaneb uus akenvõlaõigusseaduse §-s 1055 lg 1 alusel, kus sätestatakse, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Menetlusõiguslik regulatsioon tsiviilõiguslike kaitsemeetmete kohaldamise kohta on sätestatud Lingil klikates avaneb uus akentsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p-s 7, mille kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks üheks hagita menetluse asjaks 55. peatükis ja §-des 544-549, mis näevad täpsemalt ette lähenemiskeelu määramisega seotud menetluskorra. Tsiviilõiguslikke kaitsemeetmeid on võimalik kohaldada ka hagi tagamise abinõuna hagimenetluses või esialgse õiguskaitse abinõuna hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 378 lg 1 p 3, 546 ja 551 lg 1 alusel.

Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 kohaselt võib nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Seega ei ole isikuõiguste kaitseks kohaldamisele kuuluvad meetmed seaduses loetletud ammendavalt ja taotleda võib konkreetsete asjaolude korral sobiva ja vajaliku abinõu kohaldamist.

Statistika abinõude keskmiste kohaldamisaegade kohta ei ole kättesaadav. Eestis on siseriiklikult võimalik isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks võlaõigusseaduse § 1055 alusel abinõusid rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Lähenemiskeeldu käsitleva Riigikohtu poolt 2008.a koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt kohaldas kohus lähenemiskeeldu enamasti tähtajaga 3. a.

Määruse nr 606/2013 reguleerimisesemeks on tsiviilasjades määratud kaitsemeetmed. Määrust nr 606/2013 ei kohaldata määruse nr 2201/2003 reguleerimisalasse jäävate kaitsemeetmete suhtes. Tsiviilõigusliku kaitsemeetme määramiseks ei ole vajalik, et õigusvastane tegu ohustatud isiku suhtes oleks toime pandud. Piisab, kui kostja senine käitumine annab alust karta, et ta tekitab kannatanule kehavigastuse või rikub tema isikuõigusi. Tsiviilasja kaitsemeetmete loetelu seaduses ei ole ammendav. Vajadusel määratakse konkreetsete asjaolude pinnalt sobiv kaitsemeede, mis ei pea olema seaduses loetletud.

Kaitsemeetme kohaldamist võib taotleda ohustatud või kahjustatud isik nii iseseisvas menetluses, kui ka koos teise nõudega. Kaitsemeetme kohaldamiseks tuleb ohustatud isikul esitada avaldus Lingil klikates avaneb uus akenmaakohtule. Kohus menetleb avaldust hagita menetluses. Kohus kuulab enne kaitsemeetme rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajadusel kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedased isikud, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse.

Kohtule esitatud avaldus peab olema eesti keeles ja vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 338 ja 363 nõuetele. Avaldus esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas. Võimaluse korral esitatakse kohtule kirjalikult esitatud menetlusdokumendid ka elektrooniliselt. Lepinguline esindaja, notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning muu juriidiline isik esitab dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada dokument muus vormis. Elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra, dokumendiformaatidele esitatavad nõuded ja portaali vahendusel esitatavate dokumentide loetelu kehtestab Lingil klikates avaneb uus akenvaldkonna eest vastutav minister Lingil klikates avaneb uus akenmäärusega. Menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega.

Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Eesti õiguse kohaselt ei pea menetlusosalistel tsiviilõiguslike kaitsemeetmete kohaldamise asja menetlemisel kohtus olema esindajat.

Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Enne tühistamist või muutmist kuulab kohus asjaosalised ära. Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määrus toimetatakse kätte isikutele, kelle suhtes ja kelle huvides abinõu rakendatakse.

Kaitsemeetmete kohta tehtud määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud (ohustavale) isikule.

Lahendi täitmist, millega kaitsemeede määrati, korraldab kohtutäitur. Kaitsemeetme rikkumisest saab kohtutäitur reeglina teada ohustatud isikult. Kui kaitsemeede on määratud enne suhtlusõigust, on kohtul võimalik suhtlusõigus määrata viisil, mis arvestab määratud kaitsemeetmega. Riigkohtu 2008. a kohtupraktika analüüsis lähenemiskeelu kohta on asutud seisukohale, et kui ohustatud isik ja ohustaja elavad (või töötavad) lähestikku, tuleks pigem reguleerida nende suhtlemiskorda ja keeldude (kaitsemeetmete) sisuks võiks olla eelkõige nende toimingute loetlemine, mida keelatakse.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Eestis on pädev kaitsemeetmeid määrama kohus. Kooskõlas artikliga 5 on tõendi kaitsemeetme kohta pädev välja andma maakohus, kes abinõu määras. Tõendi väljaandmiseks tuleb maakohtule esitada avaldus. Kohtute kontaktandmed on kättesaadavad kohtute Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Kohtutäitur algatab täitemenetluseohustatud isiku avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäiturite kontaktandmed on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeedet kohandab vajadusel kohtutäitur, kes on pädev kaitsemeetme kohta täitemenetluse läbiviimiseks. Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetme kohta täitemenetluse läbiviimiseks on pädev kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Kohtutäiturite kontaktandmed on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetme tunnustamisest või täitmisest keeldumiseks tuleb esitada avaldus võlgniku elukoha järgi või maakohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust. Kohtute kontaktandmed on kättesaadavad kohtute Lingil klikates avaneb uus akenveebilehel.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Eesti ja inglise

Viimati uuendatud: 06/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Kreeka

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmeid võib määrata Ateena üheliikmelise esimese astme kohtu (Monomelés Protodikeío Athinón) kohtunik ajutiste meetmete kohaldamise menetluse (diadikasía ton asfalistikón métron) raames.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Pädev asutus on asjaomase kohtutäiturite ühenduse (Sýllogos Dikastikón Epimelitón) esimees või tema asetäitja.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Seda võib teha üheliikmelise esimese astme kohtu kohtunik ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Pädev asutus on üheliikmeline esimese astme kohus hagita menetluse (ekoúsia dikaiodosía) raames.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Kreeka keel

Viimati uuendatud: 10/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Hispaania

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Ei kohaldata.

Hispaanias ei kasutata määruses (EL) nr 606/2013 kirjeldatud lähenemiskeeldu. Seetõttu puuduvad ka õigusasutused, kelle pädevusse määruse artikliga 5 ettenähtud keeldude ja tõendite väljaandmine kuulub.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Ei kohaldata.

Hispaanias ei kasutata määruses (EL) nr 606/2013 kirjeldatud lähenemiskeeldu. Seetõttu puuduvad ka asutused, kelle pädevusse määruse artikliga 5 ettenähtud keeldude ja tõendite väljaandmine kuulub.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Esimese astme kohus (Juzgado de Primera Instancia) või selle piirkonna perekonnaasju lahendav kohus (Juzgado de Familia), kus on ohvri elukoht.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Esimese astme kohus või selle piirkonna perekonnaasju lahendav kohus, kus on ohvri elukoht.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Provintsikohus (Audiencia Provincial).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Hispaania keel.

Viimati uuendatud: 16/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Itaalia

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Itaalia õiguse kohaselt on pädev kaitsemeetmeid määrama ja kooskõlas artikliga 5 tõendit välja andma kaitstava isiku elukohajärgne kohus.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks tuleb pöörduda sellise kohtu poole, mis on taotluse esitamise ajal kaitstava isiku elu- või asukoha- või viibimiskohajärgne kohus, ning vajaduse korral toimub kaitsemeetme täitmine kõnealuse kohtu järelevalve all.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kaitsemeetmeid on kooskõlas artikli 11 lõikega 1 pädev kohandama kaitstava isiku elu- või asukoha- või viibimiskohajärgne kohus.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Sama kohus nagu punktis iii.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Itaalia keel

Viimati uuendatud: 11/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Küpros

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Kohtuid käsitleva seaduse nr 14/60 paragrahvis 32 on sätestatud, et edasisest rikkumisest hoidumise (esialgse, tähtajatu või kohustusliku) korralduse võib teha iga tsiviilasju lahendav kohus.

Perekonnakohtute seaduse nr 23/90 paragrahvi 16 alusel on perekonnakohtutel samasugune pädevus.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmeid on pädev määrama ja tõendit välja andma see piirkonnakohus, kelle tööpiirkonnas on asjaomasel ajal hageja elu- või asukoht (Eparchiakó Dikastírio tis Dimokratías).

Kui asja arutatakse perekonnaõiguse alusel, on pädev asutus see perekonnakohus, kelle tööpiirkonnas on asjaomasel ajal hageja või kostja elu- või asukoht (Oikogeneiakó Dikastírio tis Dimokratías). Kui kohtuvaidluse keskmes on alaealine, on pädev see perekonnakohus, kelle tööpiirkonnas alaealine asub.

Tõendit on pädev välja andma kaitsemeetme määranud piirkonna- või perekonnakohus.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Asutus, kelle poole tuleb kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda

Kõikides astmetes on pädev asutus see piirkonnakohus, kelle tööpiirkonda on ohustav isik alaliselt või ajutiselt elama asunud. Kui tema aadress ei ole teada, on pädev asutus Nikosia piirkonnakohus.

Asutus, kes on pädev sellist meedet täitma

Kõikides astmetes on pädev asutus see piirkonnakohus, kelle tööpiirkonda on ohustav isik alaliselt või ajutiselt elama asunud. Kui tema aadress ei ole teada, on pädev asutus Nikosia piirkonnakohus.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kõikides astmetes on pädev asutus see piirkonnakohus, kelle tööpiirkonda on ohustav isik alaliselt või ajutiselt elama asunud. Kui tema aadress ei ole teada, on pädev asutus Nikosia piirkonnakohus.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Kohus, kellele esitatakse tunnustamisest keeldumise taotlus

Piirkonna- või perekonnakohus, kelle poole on pöördutud päritoluliikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks.

Võimaluse korral kohus, kellele esitatakse täitmisest keeldumise taotlus

Piirkonna- või perekonnakohus, kelle poole on pöördutud päritoluliikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Dokumendid tuleks esitada kreeka keeles. Aktsepteeritakse ka ingliskeelseid tõlkeid.

Viimati uuendatud: 18/04/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Läti

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete suhtes kohaldatavaid riigisiseseid norme ja menetlusi reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadusega.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Läti Vabariigi asutused, kes on pädevad määrama kaitsemeetmeid ja andma välja tõendeid, on piirkondlikud (või linna-) kohtud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 5411 lõige 45).

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Asutused, kes on pädevad täitma teises liikmesriigis määratud kaitsemeedet, on selle koha piirkondlikud (või linna-) kohtud, kus otsust tuleb täita või kus asub kostja deklareeritud elukoht või selle puudumisel kostja tegelik elukoht või registrijärgne asukoht (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 6513 lõige 1).

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kaitsemeetmeid on pädevad kohandama samad piirkondlikud (või linna-) kohtud, kes on pädevad neid meetmeid täitma (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 6515 lõige 2).

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Piirkondlikud (või linna-) kohtud, mille tööpiirkonnas tuleb täita teise liikmesriigi kohtu otsusega määratud kaitsemeede (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 6443 lõige 43).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Kõik kõnealuse määruse kohaselt nõutavad transliteratsioonid või tõlked tehakse Läti Vabariigi ametlikku keelde, st läti keelde.

Viimati uuendatud: 17/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Leedu

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Leedus määravad määruse kohaldamisalas olevaid kaitsemeetmeid kohtud. Määruse artikli 5 kohase tõendi annab välja kaitsemeetme määranud kohus.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Leedus täidavad määruse kohaldamisalas olevaid kaitsemeetmeid kohtutäiturid. Juhul kui kohtutäituritel esineb määruse kohaldamisalas olevate kaitsemeetmete täitmisel takistusi, on neil üldine õigus paluda politseil need takistused kõrvaldada.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Määruse kohaldamisalas olevaid kaitsemeetmeid kohandavad kooskõlas artikli 11 lõikega 1 neid täitvad kohtutäiturid.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Kaitsemeetme tunnustamisest või asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus tuleks esitada Leedu Apellatsioonikohtule.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Määruse kohaselt Leedu pädevate asutustega suhtlemiseks vajalik transliteratsioon või tõlge tehakse Leedu Vabariigi ametlikku keelde ehk leedu keelde.

Viimati uuendatud: 12/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Ungari

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Piirkonnakohtud

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Piirkonnakohtud, Budapesti ja maakondade valitsusasutuste piirkondlikud bürood (edaspidi koos „piirkondlikud bürood“) ja politsei.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Piirkonnakohus

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Piirkonnakohus

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Ungari keel

Viimati uuendatud: 16/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Poola

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama:

kohalikud, piirkonna- ja apellatsioonikohtud.

Asutused, kes on pädevad tõendit välja andma:

kaitsemeetmete kohta otsuse teinud kohalikud, piirkonna- ja apellatsioonikohtud.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Kohalikud kohtud

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kohalikud kohtud

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Piirkonnakohtud

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Poola keel

Viimati uuendatud: 15/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine - Rootsi

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Rootsi õiguses ei ole ette nähtud selliseid tsiviilõiguslikke kaitsemeetmeid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta. Seetõttu ei ole Rootsis ka asutust, kes oleks pädev määrama selliseid meetmeid või andma välja artiklis 5 osutatud tõendit.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks võib pöörduda selle paiga prokuröri (åklagaren) poole, kus meedet tuleb kohaldada või peamiselt kohaldada.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kaitsemeetmeid on pädev kooskõlas artikli 11 lõikega 1 kohandama selle paiga prokurör, kus meedet tuleb kohaldada või peamiselt kohaldada.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Tunnustamisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13 tuleks esitada Stockholmi piirkonnakohtule (Stockholms tingsrätt).

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Rootsi keel

Viimati uuendatud: 09/07/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.