Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

1. Kaitsemeetme kohaste kohustuste/keeldude liigid (kaitsemeetme sisu):

a) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (paragrahv 324 jj) kohaselt võib kehtestada kiireloomulise meetme. Kiireloomuline meede võib tähendada näiteks nõudmist, et pool:

i) hoiduks ajutiselt sellesse majja või korterisse sisenemisest, kus elab isik, kelle vastases vägivallas poolt põhjendatult kahtlustatakse; ei siseneks või siseneks üksnes piiratud tingimustel majja või korterisse, töökohta või muusse kohta, kus elab, tavaliselt viibib või sageli käib isik, kelle füüsilist või vaimset puutumatust pool oma käitumisega ohustab; ei võtaks täielikult ega osaliselt kirjalikult, telefoni teel, e-side kaudu ega muul viisil ühendust isikuga, kelle füüsilist või vaimset puutumatust selline käitumine võib ohustada; ei läheks isikule, kelle füüsilist või vaimset puutumatust poole käitumine võib ohustada, lähemale, kui ette nähtud, või teeks seda üksnes piiratud tingimustel;

ii) tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 325 lõike 2 punktides e–h on esitatud kõige levinumate kiireloomuliste meetmete näited. See tähendab, et selles õigusaktis esitatud kiireloomuliste meetmete loetelu pole ammendav ja kohus võib kehtestada muid kiireloomulisi meetmeid. Seega võib kohus määrata kiireloomulisi meetmeid, mis sarnanevad määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) artikli 3 lõikes 1 sätestatutega, ning muid vajalikuks ja asjakohaseks peetavaid meetmeid;

b) politseiseaduse kohaselt võib politsei näiteks nõuda, et isik:

i) hoiduks teatavatesse kohtadesse minemast või nendes viibimast või jääks teatavasse kohta (paragrahv 27). See kohustus ei tohi kehtida vajalikust ajast kauem (st mitte kauem kui tingimata vajalik);

ii) lahkuks ühisest eluasemest (paragrahv 27a). Politseiseaduse kohaselt on politseiametnikel lubatud nõuda, et isik lahkuks korterist või majast või muudest valdustest, kus ta elab koos ohustatud isikuga, ja nende (ühise eluaseme) vahetust lähedusest, kui asjaolud osutavad sellele, et isik võib tõenäoliselt rünnata ohustatud isiku elu, tervist või vabadust või rünnata eriti rängalt tema inimväärikust, pidades eelkõige silmas selliseid varasemaid rünnakuid. Ühisest eluasemest lahkumise korraldusega keelatakse isikul siseneda ühisesse eluasemesse kümne päeva jooksul alates korraldusest lahkuda. Politseiametnik võib anda isikule korralduse ühisest eluasemest lahkuda isegi siis, kui ta seal ei viibi. Isik, kellele on antud korraldus ühisest eluasemest lahkuda, ei tohi minna ohustatud isikule lähemale kui kümme meetrit.

2. Meedet määrava asutuse olemus:

a) eelotsuse teeb kohus (tsiviilkohus);

b) ühisest eluasemest lahkumise korralduse annab haldusasutus – N. B. mitte see haldusasutus, mis annab tagatised seoses erapooletusega ja kummagi poole õigusega olla ärakuulatud. Ühisest eluasemest lahkumise korraldusi pole võimalik edasi kaevata ja kohus neid läbi ei vaata.

3. Meetme maksimaalne võimalik kestus:

a) kiireloomulised meetmed pole tavaliselt ajaliselt piiratud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 330 lõike 1 ja paragrahvi 336 lõike 1 esimese lause kohaselt võib aga kohus otsuses kehtestada ajapiirangu. Kiireloomuline meede tuleb tühistada, kui kaitstav isik ei astu samme sisulise kohtuotsuse saamiseks (ei esita hagi) või kui taotlus sisulise otsuse saamiseks jäetakse rahuldamata või kui hagi on jäetud rahuldamata või põhikohtuasi lõpetatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 336 lõiked 3 ja 4). Samuti tuleb see tühistada, kui kohus on hagi põhikohtuasjas rahuldanud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 337 lõige 3);

b) kestus on piiratud: tingimata vajalik aeg on kinnipidamise korral 48 tundi ja ühisest eluasemest lahkumise korralduse korral kümme päeva. Politsei võib aga pikendada ühisest eluasemest lahkumise korralduse mõju, kohaldades kiireloomulist meedet (vt allpool). Ühisest eluasemest lahkumise korraldus tühistatakse, kui kehtestatakse kiireloomuline meede või kui tsiviilkohus hagi tagasi lükkab.

4. Riiklik täitesüsteem kaitsemeetmete rakendamiseks:

a) kiireloomulist meedet võib (vajaduse korral) hakata rakendama kohe, kui sellest on kahtlustatavale teada antud. Otsuse täitmisele pööramisse peab sekkuma kohtutäitur. Kohtutäituril on õigus määrata rahaline karistus isikule, keda kahtlustatakse ajutise meetme järgimata jätmises (täitemenetluse seadustik, paragrahv 192);

b) politsei võib kasutada jõudu, et suruda maha vägivaldse isiku vastupanu ning eemaldada isik ühisest eluasemest (politseiseaduse paragrahv 51), või anda muid korraldusi isikute ohutuse tagamiseks.

5. Karistused meetme järgimata jätmise eest:

a) kui kahtlustatav ei järgi kiireloomulist meedet, karistatakse teda ühe- kuni viieaastase vangistusega (karistusseadustik, paragrahv 349). Selleks peab aga olema tõendeid tema kavatsuse kohta panna toime kuritegu (kaitsemeetmega määratud kohustuse rikkumine). Vt punkti 4 alapunktis a antud vastus;

b) vt punkti 4 alapunktis b antud vastus.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Asutused, kes on Slovaki Vabariigis pädevad kaitsemeetmeid määrama, on piirkondlikud kohtud. Kõik piirkondlikud kohtud on võrdselt pädevad andma välja tõendeid vastavalt määruse artiklile 5.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Teises liikmesriigis kehtestatud kaitsemeetmed tuleb esitada Bratislava III piirkondlikule kohtule. Politsei ja kohtutäiturid on pädevad neid meetmeid täitma.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje slovaki keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Teave ei ole kättesaadav

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Tunnustamisest ja täitmisest keeldumise taotlused tuleb esitada Bratislava III piirkondlikule kohtule.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Aktsepteeritavad keeled on slovaki ja tšehhi keel

Viimati uuendatud: 04/02/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.