Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Ajutine lähenemiskeeld

Ajutise lähenemiskeelu määrab politseiametnik, kes teeb asjaolude hindamise põhjal kindlaks riski olemasolu. Politseiametnik määrab ajutise lähenemiskeelu, kui täidetud on asjakohased tingimused. Kui tingimused pole täidetud, peavad asjaomased politseiametnikud teavitama ohvreid võimalusest esitada avaldus lähenemiskeelu väljaandmiseks. Lähenemiskeelu määramine ei välista kaitsemeetme võtmist karistusseadustiku alusel.

Kaebuste kontrollimiseks on politseiametnikel õigus koguda tõendeid ja siseneda eluruumidesse ilma asjaomase isiku nõusolekuta. Valdustesse sisenemiseks võivad politseiametnikud kasutada jõudu ja varustust asjakohasel ja proportsionaalsel viisil.

Ajutises lähenemiskeelus on märgitud järgmine: väljaandmise kuupäev, kellaaeg ja koht; eesnimi (eesnimed), perekonnanimi (perekonnanimed), ametinimetus ja politseiüksus; ohustava isiku isikuandmed; ohvri isikuandmed; olukorra asjaolud ja tõendid; lähenemiskeelu määramise õiguslik alus; meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg; lähenemiskeelu vaidlustamise õigus, selle õiguse kasutamise tähtaeg ning kohus, millele võib kaebuse esitada.

Ajutises lähenemiskeelus määratakse viiepäevaseks ajavahemikuks kindlaks üks või mitu järgmistest kättesaadavatest kaitsemeetmetest (kohustused või keelud), mille eesmärk on vähendada kindlaks tehtud riski: ohustava isiku väljatõstmine; ohvri turvaline tagasipöördumine; ohustava isiku kohustus hoida ohvriga teatavat minimaalset vahemaad; ohustava isiku kohustus kanda elektroonilist jälgimisseadet; relvade loovutamine.

Ohustavale isikule määratud kohustused ja keelud hakkavad kehtima kohe pärast ajutise lähenemiskeelu väljaandmist, ilma etteteatamiseta ja eelneva tähtajata. Viiepäevast ajavahemikku arvutatakse tundides ja see algab lähenemiskeelu väljaandmise hetkel.

Ohustav isik ja ohver saavad lähenemiskeelu koopia või duplikaadi ja nad peavad selle vahetult pärast määramist määramise kohas allkirjastama.

24 tunni jooksul pärast määramist esitab ajutise lähenemiskeelu määranud politseiametniku politseiüksus ajutise lähenemiskeelu prokuratuurile, mis tegutseb selle pädeva kohtu juures, mille tööpiirkonnas lähenemiskeeld määrati.

Ajutine lähenemiskeeld saadetakse pädevale prokuratuurile. Prokuratuur otsustab meetmete säilitamise vajaduse üle, kinnitades asjakohasel juhul seda vajadust 48 tunni jooksul alates lähenemiskeelu määramisest. Kui meetmete säilitamine osutub ebavajalikuks, võib prokurör nõuda nende rakendamise lõpetamist ja teavitab sellest lähenemiskeelu esitanud politseiüksust, mis korraldab seejärel asjaomaste isikute teavitamise. Kui kinnitatakse vajadust meetmed säilitada, esitab prokurör ajutise lähenemiskeelu pädevale kohtule, mille tööpiirkonnas see välja anti, koos lähenemiskeelu määramise avaldusega. Kui ajutine lähenemiskeeld sel viisil esitatakse, pikendatakse esialgset tähtaega, milleks see kehtestati, aja võrra, mida on vaja lähenemiskeelu määramise menetluse lõpuleviimiseks kohtus.

Lähenemiskeelu peale võib esitada apellatsioonkaebuse pädevale kohtule 48 tunni jooksul pärast selle teatavakstegemist. Asjaomased osalised kutsutakse apellatsioonikohtu istungile. Apellatsioonkaebust menetletakse kiirkorras – kuid hiljemalt ajutise lähenemiskeelu lõpptähtajaks – kinnisel istungil, kuhu kutsutakse lähenemiskeelu määranud asutus. Prokuröri osalemine on kohustuslik. Apellatsioonikohtu otsus on lõplik.

Lähenemiskeeld

Et kõrvaldada oht, võib ohver taotleda kohtult sellise lähenemiskeelu määramist, milles on ette nähtud: ohustava isiku väljatõstmine eluruumidest; ohutu eluruumidesse tagasipöördumise võimaldamine ohvrile; ohustava isiku õigus kasutada üksnes osa eluruumidest; ohvri majutamine abikeskuses / ohvri sinna paigutamine; ohustava isiku kohustus jääda hoida ohvriga teatavat minimaalset vahemaad; ohustava isiku suhtes kehtestatud keeld käia teatavates kohtades või kindlaksmääratud piirkondades; ohustava isiku kohustus kanda pidevalt elektroonilist jälgimisseadet; täielik ohvriga kokkupuutumise keeld; ohustava isiku kohustus loovutada politseile kõik relvad; hooldusõiguse korraldus ja alaealiste laste elukoht.

Kohus võib nõuda, et ohustav isik läheks psühholoogilisele nõustamisele / psühhoteraapiasse või osaleks abiprogrammis, ning soovitada/taotleda tema paigutamist eriasutusse.

Kohus võib nõuda järgmiste meetmete võtmist, et jälgida lähenemiskeelust kinnipidamist ja vältida selle rikkumist: korrapärane aruandmine politseijaoskonnale, mis vastutab lähenemiskeelust kinnipidamise kontrollimise eest; uuest aadressist teatamine väljatõstmise korral; ohustava isiku asukoha korrapärane ja/või etteteatamata kontroll.

Kohtuotsuse resolutsioonis on ette nähtud, et mistahes nimetatud meetme täitmata jätmist käsitletakse kuriteona.

Kohus määrab kindlaks lähenemiskeelus kehtestatud meetmete kestuse, aga see ei tohi ületada kuut kuud alates lähenemiskeelu määramise kuupäevast.

Lähenemiskeelu määramise avaldused kuuluvad selle kohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas on ohvri elu- või asukoht. Lähenemiskeelu määramise avalduse võib esitada ohver isiklikult või esindaja kaudu või see võidakse esitada ohvri nimel, sealhulgas prokuröri, asjakohase asutuse esindaja või sotsiaalteenuste osutaja esindaja kaudu.

Avalduse koostamiseks tuleb kasutada standardvormi  Word (31 Kb) ro ja selle esitamise eest ei tule tasuda kohtulõivu. Avalduse üle otsustatakse kinnisel istungil, millest peab osa võtma prokurör. Taotluse alusel võidakse asjaomasele isikule anda abi või tagada esindamine advokaadi kaudu. Kohustuslik on tagada abi isikule, kellele lähenemiskeelu määramist taotletakse. Otsus tehakse kiiresti ja eelisjärjekorras. Avalduse kohta tuleb teha otsus 72 tunni jooksul alates selle esitamisest, välja arvatud juhul, kui varem on määratud ajutine lähenemiskeeld.

Lähenemiskeeld on täitmisele pööratav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele ilma etteteatamise ja tähtajata. Lähenemiskeelust kinnipidamine on kohustuslik ka ohvrile. Kohtuotsuse võib edasi kaevata üksnes kolme päeva jooksul alates selle tegemisest (kui see tehti kohtusse kutsutud poolte juuresolekul) või teatavaks tegemisest (kui see tehti ilma nende juuresolekuta). Apellatsioonikohus võib peatada täitmise kuni apellatsioonikohtu otsuse tegemiseni, aga üksnes kautsjoni maksmise korral. Asjaomased osalised kutsutakse apellatsioonikohtu istungile. Prokuröri osalemine on kohustuslik.

Kohtuotsuse tegemise päeval edastatakse selle resolutsiooni koopia Rumeenia politseiüksustele, kelle tööpiirkonnas asub ohvri ja ohustava isiku eluase. Lähenemiskeeldu rakendatakse viivitamata politsei poolt või politsei järelevalve all. Politseiametnik võib siseneda asjaomastesse perekonna eluruumidesse kaitstava isiku nõusolekul, kui ta on kohal, või muu pereliikme nõusolekul. Politseil on kohustus kontrollida kohtuotsuse täitmist ja teavitada otsuse täitmata jätmise korral kriminaalasju menetlevat asutust.

Kui ohustav isik ei täida lähenemiskeeluga kehtestatud meetmeid, on tegemist kuriteoga, mis on karistatav ühe kuu kuni ühe aasta pikkuse vangistusega.

Meetmete aegumise korral võib ohver taotleda uut lähenemiskeeldu. Isik, kelle suhtes kehtestatakse lähenemiskeeluga meede maksimaalseks võimalikuks ajavahemikuks, võib taotleda lähenemiskeelu kehtetuks tunnistamist või kehtestatud meetme asendamist.

Kui kohus teeb taotluse menetlemisel kindlaks ühe olukordadest, kus tuleb võtta lapse suhtes erikaitsemeetmeid, teavitab ta viivitamata kohalikku lastekaitse eest vastutavat avaliku sektori asutust.

Seejärel toimub erakorraline sekkumine ning mobiilne rühm, kuhu kuuluvad riikliku sotsiaalabiteenistuse (SPAS) esindajad, korraldab vajalike sotsiaalteenuste osutamise.

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Koduvägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitleva seaduse nr 217/2003 (uuesti avaldatud) artikli 22/1 kohaselt võivad politseiametnikud, kes teevad oma ülesannete täitmisel kindlaks koduvägivallast tuleneva vahetu ohu isiku elule, füüsilisele puutumatusele või vabadusele, määrata ajutise lähenemiskeelu selle ohu vähendamiseks.

Koduvägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitleva seaduse nr 217/2003 (uuesti avaldatud) artikli 25 kohaselt on lähenemiskeelu määramise pädevus esimese astme kohtul, mille tööpiirkonnas on ohvri elu- või asukoht.

Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I/5 artiklile 3 otsustavad kohtud tõendite väljaandmise avalduste üle, tehes otsuseid kinnistel istungitel, ilma pooli kohtusse kutsumata.

Avalduse rahuldamise otsust pole võimalik edasi kaevata. Avalduse tagasilükkamise otsuse võib edasi kaevata üksnes viie päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist.

Kaitstavale isikule väljastatakse tõend ja selle koopia edastatakse ohustavale isikule, keda teavitatakse sellest, et kaitsemeedet tunnustatakse ja see on täidetav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Koduvägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitleva seaduse nr 217/2003 (uuesti avaldatud) artikli 22/5 ja artikli 31 kohaselt rakendatakse ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu viivitamata politsei poolt või politsei järelevalve all.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud) paragrahvi I/5 artiklis 8 on sätestatud, et selleks, et pöörata täitmisele muus Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud kohtuotsus kaitsemeetmete kohta, mis on Rumeenia õiguses tundmatud või erinevaid Rumeenia õigusnormide kohastest kaitsemeetmetest, kohandavad pädevad Rumeenia kohtud vastavalt määruse (EL) nr 606/2013 artiklile 11 kaitsemeetmes kajastuvaid faktilisi asjaolusid, et kaitsemeedet saaks Rumeenia õiguse kohaselt täita, ning määravad meetmed, millel on samaväärne mõju ning mis on kooskõlas sarnaste eesmärkide ja huvidega. Rumeenia kohtu määratud meetme mõju ei tohi olla suurem kui päritoluliikmesriigi õiguses ette nähtud mõju, juhul kui meede on kehtestatud päritoluliikmesriigi kohtu otsusega.

Kohandamine toimub ex officio või huvitatud poole taotluse alusel täidetavaks tunnistamise või tunnustamisest või täitmisest keeldumise taotluste üle otsustamise protsessi käigus või põhikohtuasja käigus.

Pädev kohus on esimese astme kohus.

Kui kohus leiab, et kohandamine on vajalik, palub ta pooled kohtusse kutsuda. Prokuröri osalemine on kohustuslik.

Kohtuotsuse peale, milles kohus on kohandanud teises liikmesriigis vastu võetud kohtuotsust, võib esitada apellatsioonkaebuse kümne päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist. Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust ei saa edasi kaevata.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I/5 artiklile 1 kuuluvad muudes Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud ning kaitsemeetmeid sisaldavate kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest keeldumise taotlused kooskõlas määrusega (EL) nr 606/2013 esimese astme kohtute pädevusse.

Viimati uuendatud: 04/03/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta