Artikkel 17 - Avalikustatav teave
Tsiviilasjades võis perekonnakohus (juge aux affaires familiales) alates 9. juuli 2010. aasta seaduse nr 2010-769 (muudetud seadusega nr 2014-873 naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse kohta) vastuvõtmisest määrata lähenemiskeelu (ordonnance de protection). Seda meedet reguleerivad järgmised sätted:
Lähenemiskeeld määratakse järgmistel juhtudel:
- lähisuhtevägivalla korral;
- endise abikaasa, partneri või elukaaslase vägivalla korral;
- sundabiellu sunnitava täiskasvanu huvides.
Vägivalla tagajärjeks peab olema paarisuhte ühe osapoole ja/või paari laste ohtu seadmine. Kohus määrab lähenemiskeelu, kui ta leiab, et on kaalukaid põhjusi arvata, et väidetavad vägivallaaktid tõepoolest toimusid ja et ohver on ohus.
Perekonnakohus ei sõltu lähenemiskeelu määramisel lahutusmenetlusest ega pooleliolevast kriminaalmenetlusest.
Kohus võib kehtestada järgmised meetmed:
- teatavatel konkreetselt määratud isikutel ohvriga kohtumise ja temaga ühenduse võtmise keeld;
- relva omamise või kandmise keeld;
- abielupaaride puhul: abikaasade luba elada eraldi, täpsustades selle, kumb abikaasadest jätkab elamist ühises kodus;
- elukaaslaste või registreeritud kooselu sõlminud partnerite puhul: ühise eluaseme jätmine ohvri käsutusse, välja arvatud erijuhtudel;
- vanema hooldusõiguse teostamise kord ning laste ülalpidamise ja kasvatamise toetus, perekonna ülalpidamise kohustus või muu materiaalne abi registreeritud kooselu partneritele;
- ohvrile luba varjata oma alalist elu- või asukohta ning määrata kohtudokumentide kättetoimetamise aadressiks oma advokaadi või prokuröri aadress;
- ohvrile luba varjata oma alalist elu- või asukohta ning märkida oma igapäevavajadustega seotud aadressiks kvalifitseeritud juriidilise isiku aadress;
- ohvrile antava tasuta õigusabi esialgne heakskiitmine.
Need meetmed (eelkõige teatavate isikutega kohtumise või ühendust võtmise keeld) on olemuselt eelkõige ennetavad. Seega ei pruugi need kuuluda määruse nr 606/2013 kohaldamisalasse.
Need meetmed on ajutised: neid saab määrata ainult maksimaalselt kuueks kuuks. Neid saab pikendada, kui enne selle tähtaja möödumist esitatakse abielulahutuse, kooselu lõpetamise või vanema hooldusõiguse teostamist puudutav taotlus.
Protsess:
menetluse keskmine kestus on 33 päeva.
Kohtusse pöördumine: taotleja võib perekonnakohtus hagi esitada taotluse esitamisega või kohtukutse saatmisega (assignation). Kiireloomulistel juhtudel võib taotleja taotleda esialgset õiguskaitset. Kohtukutse tuleb kätte toimetada kostjale ja prokuratuurile.
Poolte kutsed kohtusse: perekonnakohus kutsub pooled kohtuistungile mis tahes sobival viisil.
Kohtuistung: menetlus on suuline. Pooled kaitsevad end kohtus ise, kuid neid võib abistada või esindada advokaat.
Märkus: lähenemiskeelu toimetab kätte kohtutäitur (huissier de justice), välja arvatud juhul, kui kohus otsustab, et kohtukantselei peaks selle kätte toimetama väljastusteatega tähtkirja teel või halduskorras, kui lähenemiskeeluga kaitstava isiku turvalisus on tõsiselt ja vahetult ohus või kui kättetoimetamine ei ole muul viisil võimalik.
Kohus edastab otsuse ka prokurörile, et tagada määratud meetmete järelmeetmed. Prokurör edastab otsuse teavitamise eesmärgil asjakohasele politsei- või sandarmeeriateenistusele. Lisaks – kui menetluse käigus selgub, et laps on ohus, suunab kohus asja pärast kohtuistungit prokuratuuri (noorteosakonna) asjakohastele teenistustele.
Register: lähenemiskeeldudega seoses määratud meetmete kohta ei ole eraldi registrit. Ent kui kohtu määrusega keelatakse lapsel ilma mõlema vanema loata Prantsusmaa territooriumilt lahkuda, tuleb see määrus registreerida tagaotsitavate isikute andmebaasis.
Edasikaebamine: otsuse võib edasi kaevata 15 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest. Kostja võib taotleda ka lähenemiskeelu tühistamist või muutmist või ajutist vabastust mõnest sellega seatud kohustusest.
Lähenemiskeelu täitmine:
lähenemiskeeluga seoses määratud meetmed on täitmisele pööratavad, st neid võib kohaldada kohe pärast otsuse kättetoimetamist (isegi kui kostja selle edasi kaebab), vajaduse korral õiguskaitseorganite abiga.
Kui perekonnakohtu määratud üht või mitut meedet on rikutud, võib kaitstav isik selles asjas abi saamiseks pöörduda politsei või sandarmeeria poole.
Asjaomaste meetmete eiramine on karistatav süüteona karistusseadustiku artikli 227-4-2 kohaselt. Süüteo eest karistatakse kaheaastase vangistusega ja 15 000 euro suuruse rahatrahviga.
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peab kohus, kes annab loa ohvri aadressi varjamiseks, kehtestama ka korra ohustaja ja lapse vahelise sideme säilitamiseks kolmanda isiku kaudu või kohtumispaiga kasutamise kaudu, samuti vajaduse korral elatise maksmiseks pangaülekande teel.
Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5
Kõik kaitsemeetmed määrab ja artiklis 5 sätestatud tõendid annab välja perekonnakohus.
Territoriaalselt pädev on järgmine perekonnakohus:
- perekonna elukoha järgne kohus;
- kui vanemad elavad lahus, kuid neil on ühine hooldusõigus, siis selle vanema elukoha järgne kohus, kelle juures alaealised lapsed harilikult viibivad, või ainuhooldusõigusega vanema elukoha järgne kohus;
- muudel juhtudel menetlust mitte algatanud isiku viibimiskoha järgne kohus.
Tõendi taotlus tuleb esitada kahes eksemplaris ja selles peavad olema tõendavad dokumendid täpselt kirjas. Esindamiseks ei ole vaja advokaati võtta. Tõendi väljastamisest keeldumise vaidlustamiseks võib pöörduda esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) esimehe poole, sest kaebust ei ole vaja esitada advokaadi kaudu.
Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma
Asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma, on politsei ja sandarmeeria.
Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1
Esimese astme kohtu esimees või tema esindaja, kes osaleb asendusmenetluses, teeb vajaduse korral välismaistesse kaitsemeetmetesse vajalikud kohandused. Taotlus esitatakse kohtukutsega; kui asi nõuab kiiret tegutsemist, võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik lubada kindlaksmääratud ajal kohtuistungile kutsumist, sh riigipühadel või päevadel, mis ei ole tavaliselt tööpäevad. Esindamiseks ei ole vaja advokaati võtta.
Territoriaalse pädevuse suhtes kohaldatakse kohtupraktikast tulenevaid eeskirju, millega seatakse esikohale hea õigusemõistmise nõuded. Seega võib taotluse vastu võtta selle esimese astme kohtu esimees, mille piirkonnas kaitstav isik kavatseb viibida või elada.
Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13
Tunnustamisest või täitmisest keeldumise taotlus tuleb esitada esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava esimese astme kohtu esimehele (kohtuasja laadi silmas pidades võib asja delegeerida perekonnakohtule).
Taotlus esitatakse kohtukutsega; kui asi nõuab kiiret tegutsemist, võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik lubada kindlaksmääratud ajal kohtuistungile kutsumist, sh riigipühadel või päevadel, mis ei ole tavaliselt tööpäevad. Esindamiseks ei ole vaja advokaati võtta.
Territoriaalse pädevuse suhtes kohaldatakse kohtupraktikast tulenevaid eeskirju, millega seatakse esikohale hea õigusemõistmise nõuded. Seega on võimalik esitada taotlus selle esimese astme kohtu esimehele, mille piirkonnas kaitstav isik kavatseb viibida või elada.
