Tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikune tunnustamine

Artikkel 17 - Avalikustatav teave

Perevägivallavastase seaduse (Zakon o zaštiti od nasilja u obitelji) kohaselt võib perevägivallatsejat karistada rahatrahvi või vabadusekaotusega. Lisaks võib peale väärteoseadusega (Prekršajni zakon) ette nähtud kaitsemeetmete rakendada vägivallatseja suhtes järgmisi kaitsemeetmeid:

1) psühhosotsiaalne sundravi;

2) kohtumäärus, millega vägivallatsejal keelatakse perevägivalla ohvrile läheneda, teda ahistada või jälitada;

3) ühisest kodust väljatõstmine;

4) narkootiliste ainete kuritarvitamise vastane sundravi.

Kohus võib määrata kaitsemeetmed perevägivalda kogenud isiku või politsei taotlusel või omal algatusel. Kohus võib eespool nimetatud kaitsemeetmed määrata enne väärteomenetluse algatamist ohvri või muu volitatud taotleja taotlusel, kui eksisteerib otsene oht ohvri või tema pereliikmete või ühise leibkonna liikme turvalisusele.

Karistusseaduse (Kazneni zakon) artikli 65 kohaselt võib kohus rakendada vägivallatseja suhtes järgmisi ennetusmeetmeid: psühhiaatriline sundravi; narkootiliste ainete kuritarvitamise vastane sundravi; psühhosotsiaalne sundravi; kohtumäärus, millega vägivallatsejal keelatakse teatavaid ülesandeid täita või tegevusi sooritada; kohtumäärus, millega vägivallatsejal keelatakse mootorsõiduki juhtimine; lähenemis-, ahistamis- või jälitamiskeeld; ühisest kodust väljatõstmine; internetile juurdepääsu keeld ja vabadusekaotusliku karistuse täieliku ärakandmise järgne järelevalve.

Kriminaalmenetluse seaduse (Zakon o kaznenom postupku) artikli 98 kohaselt võivad kohus ja prokurör rakendada vägivallakuriteo toimepanija suhtes ka kohtueelseid järelevalvemeetmeid, nagu teatavale isikule lähenemise keeld, teatava isikuga ühenduse võtmise või pidamise keeld, ohvri või muu isiku jälitamise või ahistamise keeld ja/või kodust väljatõstmine.

Väärteoseaduse artikli 130 lõike 6 kohaselt võivad politseiametnikud kohapeal määrata kohtueelse järelevalvemeetme, millega perevägivallatsejal keelatakse külastada teatavat kohta või piirkonda, teatavale isikule läheneda või teatava isikuga ühendust võtta või ühendust pidada. Selle meetme võib määrata kuni kaheksaks päevaks.

Õigusnormid perevägivallatsejal perevägivalla ohvrile lähenemist, tema ahistamist või jälitamist keelavate kaitsemeetmete ja ühisest kodust väljatõstmise rakendamise kohta (Narodne Novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 28/19).

Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5

Kaitsemeetmed määratakse väärteoseaduse ja perevägivallavastase seaduse kohaselt.

Esimese astme kohtud, kelle pädevusse väärteoasjade menetlemine kuulub, võivad määrata kaitsemeetmeid perevägivalda kogenud isiku või politsei taotlusel või omal algatusel.

Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma

Asutused, kelle poole võib muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele Horvaatias tuginemiseks pöörduda

Politseiprefektuurid, kelle tööpiirkonnas asub kaitstava isiku alaline või ajutine elukoht Horvaatia Vabariigi territooriumil.

Asutused, kes on pädevad tagama selliste meetmete täitmist Horvaatias

Politseiprefektuurid, kelle tööpiirkonnas asub kaitstava isiku alaline või ajutine elukoht Horvaatia Vabariigi territooriumil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamise seaduse (Zakon o provedbi Uredbe (EU) br. 606/2013 Europskog parlamenta i Vijeća od 12. lipnja 2013. o uzajamnom priznavanju zaštitnih mjera u građanskim stvarima) artikliga 3.

Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamise seaduse artikliga 4 on kaitsemeetmeid kohandama pädevad väärteoasju menetlema pädevad esimese astme kohtud kaitstava isiku alalise või ajutise elukoha alusel Horvaatia Vabariigi territooriumil.

Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13

Kohtud, kellele tuleb esitada kaitsemeetme tunnustamisest keeldumise avaldus, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamise seaduse artikliga 5 väärteoasju menetlema pädevad esimese astme kohtud kaitstava isiku alalise või ajutise elukoha alusel Horvaatia Vabariigi territooriumil.

Kohtud, kellele tuleb esitada kaitsemeetme täitmisest keeldumise avaldus

Seda Horvaatia Vabariigis ei kohaldata, sest väärteoasju menetlema pädevale esimese astme kohtule võib kaitsemeetme tunnustamisest ja täitmisest keeldumise avalduse esitada ka ohustav isik. Kaitsemeetme täitmisest keeldumise avaldust ei saa esitada iseseisva õiguskaitsevahendina.

Artikkel 18 punkt b - keel või keeled, mida aktsepteeritakse artikli 16 lõikes 1 osutatud tõlgete puhul

Horvaatia keel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 606/2013 (tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta) rakendamise seaduse artikliga 6.