Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1. Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) artiklite 46 ja 47 kohaselt võib kolmas isik olla menetluseseme suhtes iseseisva nõudega või iseseisva nõudeta.

Menetluseseme suhtes iseseisva nõudega kolmandad isikud võivad menetlusega ühineda ainult omal algatusel. Need kolmandad isikud on asjas iseseisvad osalejad ega ole hageja või kostja poolel. Iseseisva nõude esitanud kolmandad isikud võivad ühineda menetlusega kuni kokkuvõtte tegemise alguseni.

Menetluseseme suhtes iseseisva nõudeta kolmandad isikud võivad ühineda menetlusega hageja ja kostja poolel kuni kokkuvõtte tegemise alguseni, kui asjas tehtav otsus võib mõjutada nende õigusi või kohustusi. Neid võib kaasata menetlusse ka poolte põhjendatud taotluse alusel või kohtu algatusel.

Kolmandaid isikuid teavitatakse algatatud kohtuasjast ja kutsutakse ühinema menetlusega Leedu kohtus kohtukutse või teatega, saates neile ka hagi ärakirja. Tsiviilkohtumenetluse artikli 133 lõike 1 kohaselt teatatakse menetluse pooltele (kaasa arvatud kolmandatele isikutele) kohtukutse või teatega kohtuistungi või üksikute menetlustoimingute kuupäev ja koht. Kolmandate isikute teavitamine kohtuasjast on kohtu ja mitte poolte kohustus; pooled lihtsalt märgivad esitatavates dokumentides, et menetlusse on vaja kaasata teisi inimesi.

Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused.

Iseseisva nõudeta kolmandal isikul on samad menetluslikud õigused (kaasa arvatud õigus kulude hüvitamisele) ja kohustused kui poolel, välja arvatud õigus muuta nõude alust ja eset, nõuet suurendada või vähendada, hagist loobuda, hagi õigeks võtta või sõlmida kokkulepe. Tal ei ole samuti õigust nõuda kohtuotsuse täitmist. Iseseisva nõudeta kolmas isik ei või tegutseda selle poole huvide vastu, kelle poolel ta on menetlusega ühinenud.

2. Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Iseseisva nõudega kolmandate isikute osalemine võimaldab lahendada mitu omavahel seotud vaidlust ühe kohtuasja raames; sellisel juhul ei või algatada iseseisva nõudega kolmandate isikute vastu uut menetlust (või ei saa sellised kolmandad isikud algatada uut menetlust sama kostja vastu), kuna nende poolte vaheline vaidlus konkreetses küsimuses loetakse lahendatuks. Kui isikut teavitati võimalusest ühineda kolmanda isikuna poolelioleva kohtumenetlusega, esitades iseseisva nõude, kuid ta seda ei teinud, võidakse tulevikus algatada sama isiku vastu samas asjas eraldi menetlus. Esimene kohtuotsus ei või siiski mõjutada selle isiku õigusi ja kohustusi, kes ei ühinenud menetlusega kolmanda isikuna.

Asjas otsust tehes ei või kohus samal ajal otsustada iseseisva nõudeta kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle suhtes poolega, kellega tal on materiaalõiguslik suhe. Ehk kohtuotsus asjas, milles osaleb iseseisva nõudeta kolmas isik, ei välista uue kohtuasja algatamist esimesse asja kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu. Sellisel juhul on esimesel kohtuotsusel eelotsuse jõud; see tähendab, et kui samade pooltega toimub uus kohtuasi (nt kahju hüvitamise hagi), ei ole vaja arutada asjaolusid, mis on tuvastatud esimese kohtuasja lõpliku otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 182 lõige 2).

Kui isikut ei teavitatud võimalusest ühineda kolmanda isikuna poolelioleva kohtumenetlusega, kas siis iseseisva nõudega või nõudeta, või kui isikut teavitati, kuid ta ei ühinenud menetlusega ja kohtuotsuses tehti otsus selle isiku materiaalõiguslike õiguste ja kohustuste kohta, võib see olla alus kohtuasja uuesti läbivaatamisele. Kui isikut ei kaasatud menetlusse, siis ei ole kõnealusel kohtuotsusel tavaliselt selle isiku suhtes eelotsuse jõudu.

3. Kas põhimenetluses antud õiguslikul hinnangul on siduv mõju?

Vt vastus 2. küsimusele.

4. Kas tuvastatud asjaoludel, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhimenetluse käigus, nt põhjusel, et pooled ei vaidlustanud neid, on siduv mõju?

Vt vastus 2. küsimusele.

5. Kas kolmanda isiku kaasamisel on tagajärjed sõltumata sellest, kas kolmas isik ühines põhimenetlusega või mitte?

Ei. Esimeses (põhi)menetluses tehtud kohtuotsus ei saa mõjutada isiku õigusi ja kohustusi, keda teavitati, kuid kes ei ühinenud menetlusega kolmanda isikuna. Kui isikut ei teavitatud võimalusest ühineda kolmanda isikuna poolelioleva kohtumenetlusega kas siis iseseisva nõudega või nõudeta või kui isikut teavitati, kuid ta ei ühinenud menetlusega, ja kohtuotsuses tehti otsus selle isiku materiaalõiguslike õiguste ja kohustuste kohta, võib see olla alus kohtuasja uuesti läbivaatamisele.

6. Kas kolmanda isiku kaasamine mõjutab kolmanda isiku ja teavitava poole vastaspoole vahelist suhet?

Vt vastus 2. küsimusele.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Leedus Leedu apellatsioonikohus (Lietuvos apeliacinis teismas).

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Leedus Leedu apellatsioonikohus (Lietuvos apeliacinis teismas).

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Leedus esitatakse kassatsioonkaebus Leedu ülemkohtule (Lietuvos Aukščiausiasis Teismas).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Leedus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) artikli 783 lõige 3, artikkel 787 ja artikli 789 lõige 3.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Leedus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) artiklid 46 ja 47.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 11. novembril 1992 Tallinnas allakirjutatud Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline õigusabi ja õigussuhete leping;
• 26. jaanuaril 1993 Varssavis allakirjutatud Leedu Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades.