Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus

Saksamaa

Sisu koostaja:
Saksamaa

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1. Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Kolmanda isiku kaasamise teadet kasutatakse kolmandate isikute, kes ei ole menetluse pooled, ametlikuks teavitamiseks pooleliolevast kohtumenetlusest (nn esimene menetlus – Vorprozess). Selleks esitatakse kohtule kirjalik dokument, mis seejärel kaasatavale isikule ametlikult kätte toimetatakse. Kolmas isik võib vabalt otsustada, kas ühineda menetlusega või mitte. Isegi kui ta menetlusega ühineb, ei ole ta menetluse pool, vaid lihtsalt menetlusse astuja, kelle avaldused ja toimingud ei tohi olla vastuolus põhipoole omadega. Menetlusse astujalt ei saa nõuda kulude tasumist.

2. Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kolmanda isiku kaasamise aluseks on asjaolu, et poolelioleva kohtumenetluse (nn esimese menetluse) üks pool peab arvestama temale ebasoodsa tulemusega, ent võib teisest küljest konkreetse juhtumi puhul eeldada, et tal võib olla õigus nõuda kolmandalt isikult kahjuhüvitist või tagatist. Kolmanda isiku kaasamist taotleva poole huvi on niisiis kas mitte kaotada esimest menetlust (mille puhul võib kolmanda isiku kaasamine olla kasulik) või see, et (juhul kui jäädakse esimeses menetluses kaotajaks) järgnevas menetluses (Folgeprozess) kolmanda isiku vastu saavutada enda nõuete rahuldamine.

Kui kolmas isik toetab teate väljastanud poolt, peab kolmas isik nõustuma kohtuasja staadiumiga menetlusse astumise ajal. Ta võib esitada väiteid ja teha menetlustoiminguid, kui need ei ole vastuolus põhipoole väidete ja toimingutega. Kui kolmas isik keeldub menetlusega ühinemast või ei võta seisukohta, jätkatakse menetlust temast sõltumata. Kolmanda isiku kaasamise teatega seoses ei ole kolmandal isikul järgnevas menetluses, kus kaasamist taotlev pool on tema vastu esitanud hagi, võimalik tugineda väitele, et esimeses menetluses on langetatud ebaõige otsus. See tähendab, esimese menetluse tulemus on kolmanda isiku kaasamist taotlenud poole kasuks järgneva menetluse suhtes siduv.

3. Kolmanda isiku kaasamine ei mõjuta esimeses menetluses antavat õiguslikku hinnangut.

4. Esimese menetluse tulemus ei ole siduv, kui menetlusse astujal ei olnud võimalik esitada väiteid kas siis menetluse seisu tõttu menetlusse astumise ajal või põhipoole avalduste ja toimingute tõttu.

5. Kolmanda isiku kaasamise mõju ei sõltu sellest, kas kolmas isik esimese menetlusega ühineb või mitte.

6. Kolmanda isiku kaasamine ei mõjuta kolmanda isiku ja tema kaasamist taotlenud poole vastaspoole vahelist suhet, välja arvatud juhul, kui kolmas isik astub menetlusse vastaspoolel.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

– Saksamaal Landgericht (ringkonnakohus).

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Saksamaal Oberlandesgericht (liidumaa ülemkohus).

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Saksamaal Bundesgerichtshof (Saksamaa ülemkohus).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Saksamaal: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) § 23.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

– Saksamaal: tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 68 ja §-d 72–74.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

  • 9. märtsil 1936 Roomas allakirjutatud Saksamaa ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 30. juunil 1958 Bonnis allakirjutatud Saksamaa ja Belgia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 6. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, kokkulepete ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 14. juulil 1960 Bonnis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 30. augustil 1962 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Saksamaa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 4. novembril 1961 Ateenas allakirjutatud Saksamaa ja Kreeka vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, kokkulepete ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
  • 14. novembril 1983 Bonnis allakirjutatud Hispaania ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavate ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta.
Viimati uuendatud: 30/06/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.