Ümbersõnastatud Brüsseli I määrus

Tšehhi

Sisu koostaja:
Tšehhi

PÄDEVATE KOHTUTE LEIDMINE

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Tšehhi

Brussels I recast


*kohustuslikud andmed

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Maakohtutel on sisuline pädevus.

Territoriaalse pädevusega maakohus määratakse kindlaks järgmiselt.

  1. Kui kohtuotsuse täitmiseks on korraldus juba antud, on territoriaalne pädevus kohtul, kes korralduse väljastab ja seda täidab. Kohtulikku täitmist reguleerivad riikliku kohtualluvuse normid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahviga 252.
  2. Kui arestimiseks (exekuce) on korraldus juba antud, siis on territoriaalne pädevus arestimiskorralduse teinud kohtul (täitekohus (exekuční soud)). Täitekohtu määramise normid on sätestatud kohtutäitureid ja täitetoiminguid käsitleva seaduse nr 120/2001 (täitemenetluse seadustik (exekuční řád)) paragrahviga 45.
  3. Kui kohtuotsuse täitmiseks või arestimiseks ei ole korraldust antud, kuulub pädevus kohtule, kes oleks pädev otsust täitma (vt eespool punkt 1) või kellel on menetluspädevus (vt eespool punkt 2).

Kõikide maakohtute nimekiri, kaasa arvatud ajakohastatud kontaktandmed, on: kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Edasikaebus esitatakse kohtule, kelle otsus vaidlustatakse (Kohus suunab edasikaebuse pädevale kohtule).

Apellatsioonimenetluses on esemeline pädevus piirkonnakohtutel. Territoriaalne pädevus on piirkonnakohtul, kelle tööpiirkonnas asub maakohus, kes tegi esimeses astmes otsuse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse (või tunnustamise või tunnustamisest keeldumise menetluse) kohta.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Kasutada võib ainult järgmisi erakorralisi õiguskaitsevahendeid:

  • tühistamishagi (žaloba pro zmatečnost) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahviga 229 jj;
  • menetluse taasalustamise taotlus (žaloba na obnovu řízení) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahviga 228 jj;
  • erakorraline kaebus (dovolání) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahviga 236 jj.

Kõigi viidatud erakorraliste õiguskaitsevahendite kasutamiseks tuleb pöörduda kohtusse, kes tegi esimeses astmes otsuse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse (või tunnustamise või tunnustamisest keeldumise menetluse) kohta.

Ülemkohus on pädev lahendama erakorralisi kaebusi (řízení o dovolání). Menetluse taasalustamise taotlusi (řízení na obnovu řízení) on pädev lahendama esimeses astmes lahendi teinud kohus. Teatavatel juhtudel on tühistamishagisid (řízení o žalobě pro zmatečnost) pädev lahendama esimeses astmes lahendi teinud kohus, teatavatel juhtudel on pädevus apellatsioonikohtul (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 235a).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Slovaki keel.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Seadus nr 91/2012 rahvusvahelise eraõiguse kohta, eelkõige seaduse § 6.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

  • Bulgaaria Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Sofia, 25. november 1976);
  • Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Nikosia, 23. aprill 1982);
  • Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Ateena, 22. oktoober 1980);
  • Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades (Madrid, 4. mai 1987);
  • Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-, perekonna- ja kaubandusasjades (Pariis, 10. mai 1984);
  • Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Bratislava, 28. märts 1989);
  • Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Praha, 6. detsember 1985);
  • Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades (Varssavi, 21. detsember 1987) Tšehhi Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise lepingu tähenduses, millega muudeti ja täiendati Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vahelist lepingut õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, mis allkirjastati Varssavis 21. detsembril 1987 (Mojmírovce, 30. oktoober 2003);
  • Tšehhoslovakkia Vabariigi ja Portugali vaheline konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (Lissabon, 23. november 1927);
  • Tšehhi Vabariigi ja Rumeenia vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviilasjades (Bukarest, 11. juuli 1994);
  • Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Belgrad, 20. jaanuar 1964);
  • Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline leping kohtuasutuste antava õigusabi ja teatavate õigussuhete korraldamise kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Praha, 29. oktoober 1992).
Viimati uuendatud: 25/09/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta