1) Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?
Kolmanda isiku kaasamise teade on ametlik teade menetlusse tulevast või pooleliolevast kohtuasjast, mille üks menetluse pooltest esitab kolmandale isikule, kes seni ei ole kohtuasjas osalenud. Teatega võib olla kaasas kutse menetlusse astumiseks. Teavitav pool esitab kohtule vastava kirjaliku dokumendi, mille kohus seejärel kolmandale isikule ametlikult kätte toimetab. Teade ei kohusta kolmandat isikut menetlusse astuma, ning tal on seaduse järgi vabadus otsustada, kas ja millise poolega ühineda. Menetlusega ühinenud kolmandast isikust ei saa vaidluse poolt, ta on lihtsalt menetlusse astuja, kelle avaldused ja toimingud ei tohi olla vastuolus põhipoole omadega. Menetlusse astujalt ei saa nõuda kohtukulusid. Kui põhipool kohtuasja võidab, on menetlusse astujal õigus nõuda vastaspoolelt oma kulude hüvitamist.
Kui kolmandale isikule on kaasamise teate kaudu antud võimalus mõjutada menetluse käiku menetlusse astujana, võib ta isegi siis, kui ta menetlusse ei astunud, tugineda kahjuhüvitisnõuetes üksnes enne menetlusse astumist toimunud menetlusnormi rikkumisele või olulistele probleemidele, mida tal ei olnud võimalik ära hoida isegi menetlusse astujana või mida ta – kui ta menetlusse ei astunud – ei oleks saanud ära hoida. Toetades poolt, kelle poolel ta menetlusse astus, on tal võimalik kaasa aidata selle poole võidule kohtuasjas ja seega ära hoida regressimenetlus enda vastu või vähemalt parandada oma positsiooni sellises kohtuasjas.
2) Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?
Kolmanda isiku kaasamise aluseks on asjaolu, et poolelioleva kohtuasja ühel poolel on alust karta asja lahendamist tema kahjuks, ent võib teisest küljest asjade sellise käigu korral eeldada, et tal võib olla õigus esitada nõue kolmanda isiku vastu. Kolmanda isiku kaasamist taotleva poole huvi on niisiis kas mitte kaotada esimest menetlust (mille puhul võib kolmanda isiku kaasamine olla kasulik) või see, et (juhul kui jäädakse esimeses menetluses kaotajaks) järgnevas menetluses kolmanda isiku vastu saavutada enda nõuete rahuldamine.
Samal ajal võtab kolmanda isiku kaasamist taotlev pool teadet esitades teate saanud kolmandalt isikult võimaluse esitada järgnevas menetluses tema vastu teatavaid kahjuhüvitisnõudeid menetlusnormi rikkumisele tuginedes. Kolmas isik, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate ja kellele on seega antud võimalus mõjutada kohtuasja tulemust, võib põhjendada kahjuhüvitisnõudeid üksnes enne menetlusse astumist toimunud menetlusnormi rikkumisega või tugineda olulistele küsimustele, mida tal ei olnud võimalik või mida ta ei oleks saanud ära hoida isegi menetlusse astudes. Menetlusse astuja võib esitada väiteid ja teha menetlustoiminguid, tingimusel et need ei ole vastuolus põhipoole omadega. Põhipoole ja menetlusse astuja vahelise järgneva kohtumenetluse korral laieneb esimeses menetluses tehtud lõpliku otsuse mõju menetlusse astujale või nendele, kes vastavale taotlusele vaatamata menetlusse ei astunud, kuivõrd need isikud ei või järgneva kohtuasja pooltena esitada väiteid, mis on vastuolus esimeses menetluses tehtud otsuse põhielementidega.
3) Kolmanda isiku kaasamise teatel ei ole siduvat mõju põhikohtuasjas antavale õiguslikule hinnangule.
4) Esimese menetluse tulemus ei ole siduv, kui menetlusse astujal ei olnud võimalik esitada väiteid kas siis menetluse seisu tõttu menetlusse astumise ajal või põhipoole avalduste ja toimingute tõttu (näiteks kuna nimetatud pool ei kinnitanud teatud faktilisi asjaolusid või väiteid).
5) Nagu juba märgitud, kohaldatakse kolmanda isiku kaasamise teate mõju sellest olenemata, kas kolmas isik ühineb (põhi)kohtuasjaga menetlusse astujana või mitte.
6) Kolmanda isiku kaasamise teatel ei ole mõju kolmanda isiku ja kolmanda isiku kaasamise teate väljastanud poole vastaspoole vahelisele suhtele, välja arvatud juhul, kui kolmas isik astub menetlusse vastaspoole toetuseks.
Sellega seoses viidatakse teabele, mille Austria on esitanud Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis jaotistes „Hagi esitamine kohtule“, „Kohtuotsuste täitmine“, „Täitemenetlus“ järgmisel internetiaadressil.
– Austrias ringkonnakohus (Bezirksgericht), kus on käimas täitemenetlus. Juhul kui esitatakse taotlus otsuse tegemiseks tunnustamisest keeldumise aluste puudumise kohta (artikli 36 lõige 2) või tunnustamisest keeldumise kohta (artikkel 45), on pädevaks kohtuks ringkonnakohus piirkonnas, kus kohtuotsusega seotud pool on registreeritud või asutatud.
– Austrias liidumaa kohus (Landesgericht) selle ringkonnakohtu (Bezirksgericht) kaudu, kus täitemenetlus on käimas.
– Austrias ülemkohus (Oberste Gerichtshof) selle ringkonnakohtu (Bezirksgericht) kaudu, kus täitemenetlus on käimas.
Saksa keel on ainuke keel, mida aktsepteeritakse.
– Austrias: kohtualluvust käsitleva seaduse (Jurisdiktionsnorm) § 99.
– Austrias: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) § 21.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.