Kuidas algatada kohtuasja?

Itaalia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Itaalia õigussüsteemiga on tagatud, et teil on võimalik pöörduda kohtu poole, ning see kujutab endast peamist vahendit oma õiguste kaitsmiseks.

Mõne juhtumi korral peate te siiski kõigepealt püüdma kasutada oma advokaadi abiga vahendust ning alles siis, kui see ei anna tulemusi, võite te esitada kohtule hagi. Need juhtumid hõlmavad järgmisi küsimusi: elamuühistu vaidlused, omandiõiguse küsimused, vara jagamine, pärand, perekokkulepped, rentimine või üürimine, kasutusrent, äriliising, kahjunõuded seoses arstide ametialaste eksimustega, laim pressis või mõnes muus meediakanalis ning vaidlused, mis on seotud kindlustus-, pangandus- ja finantslepingutega.

Teine võimalus on kasutada vahekohtumenetlust, kus vaidlust lahendab vaidluse poolte määratud eraõiguslik vahekohtunik. Hagimenetluse asemel vahekohtumenetluse kasutamises peavad asjaomased pooled kokkuleppele jõudma.

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Konkreetsed tähtajad sõltuvad hagi liigist. Tavaliselt on tähtaeg kümme aastat, kuid mõnda liiki hagide puhul on tähtaeg lühem (tsiviilseadustiku artiklid 2934–2961).

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Vaidlusega seoses lõpliku kohtuotsuse saamiseks peate te pöörduma kohtu poole. Pädeva kohtu väljaselgitamiseks peate te arvesse võtma vaidluse laadi ning kohtualluvust käsitlevaid siseriiklikke ja ELi eeskirju.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Põhireegel on, et pädev kohus on kostja elukohajärgne kohus. Seda nimetatakse territoriaalse pädevuse reegliks, mille alusel määratakse kindlaks füüsiliste isikute jaoks mõeldud üldkohus (foro generale delle persone fisiche). Sõltuvalt hagi summast või konkreetsest arutatavast küsimusest peate te pöörduma vastava piirkonna erikohtu poole (rahukohus (giudice di pace) või madalama astme kohus (tribunale), mis koosneb ühest kohtunikust või kohtunike kolleegiumist) või siis kohtu poole, mis asub väljaspool füüsiliste isikute jaoks mõeldud üldkohtu piirkonda (sel juhul eksisteerib n‑ö kohustuslik territoriaalne pädevus (competenza per territorio inderogabile)).

Vt teabeleht „Kohtualluvus”.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Hagid, mis on seotud vallasvaraga väärtuses kuni 5000 eurot, tuleb esitada rahukohtule (giudice di pace). Rahukohus on samuti pädev menetlema hagisid, mille väärtus on kuni 20 000 eurot, kui need hagid on seotud sellise kahju hüvitamisega, mille on tekitanud sõidukite ja laevade liikumine. Suurema summaga seotud hagisid menetleb ühest kohtunikust koosnev madalama astme kohus (tribunale). Teatavad asjad antakse nende väärtusest olenemata menetlemiseks rahukohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 7 kolmas lõik), ühest kohtunikust koosnevale madalama astme kohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 409) või kohtunike kolleegiumist koosnevale madalama astme kohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 50-bis).

Vt teabeleht „Kohtualluvus”.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Üldjuhul peab teid esindama advokaat, s.t professionaalse õigusesindaja kasutamine on kohustuslik (obbligo di difesa tecnica). Seda reeglit ei kohaldata väikeste nõuete korral (1100 euro suuruste või väiksemate rahukohtule esitatud nõuete korral) või juhul, kui te olete ise kvalifitseeritud advokaat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 86).

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Hagiavaldus tuleb adresseerida vastaspoolele ja esitada pädevale kohtukantseleile.

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Hagiavalduse võib esitada suuliselt vaid rahukohtule esitatavate nõuete korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 316). Kõigil muudel juhtudel tuleb hagiavaldus esitada kirjalikult itaalia keeles. Hagiavaldust ei ole võimalik saata faksi või e-posti teel.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Kindlaksmääratud vormid puuduvad. Hagiavaldus peab sisaldama poolte nimesid, kohtu nime, vaidlusküsimuse kirjeldust ja kokkuvõtvat pealkirja.

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Te peate tasuma hagiavalduse esitamise ajal riigilõivu, mille suurus sõltub teie nõude summast (ühekordne tasu vastavalt õiguskulusid käsitlevale konsolideeritud seadusele (presidendi dekreet nr 115/2002)).

Advokaaditasude suurus ja nende tasumise aeg sõltub kokkuleppest, mille te sõlmite vahetult oma advokaadiga.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Nii Itaalia kodanikud kui ka välisriigi kodanikud võivad taotleda menetlusabi, kui nad vastavad isiku sissetulekut käsitlevatele õiguslikele nõuetele (õiguskulusid käsitlev konsolideeritud seadus (presidendi dekreet nr 115/2002)).

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Hagiavaldus loetakse esitatuks,

  • kui see on (vastaspoolele adresseeritud hagiavalduse korral) (atto di citazione) kostjale kätte toimetatud;
  • kui see on (kohtule adresseeritud hagiavalduse korral) (ricorso) esitatud kohtukantseleile.

Seda, kas hagiavaldus on vormistatud nõuetekohaselt, hindab kohus alles kohtumenetluse käigus, kui kuulatakse ära mõlemad pooled.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Kostja vastuse esitamise tähtaeg ning poolte või kohtu poolt tehtavate muude sammude jaoks ette nähtud tähtajad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Iga kohus kohaldab neid eeskirju menetluse käigus samm-sammult või siis nähes ette menetluse üldise ajakava (tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise dekreedi artikkel 81-bis).

Seonduvad lisad

Kohtusse pöördumine: tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid PDF (84 Kb) it

Viimati uuendatud: 21/01/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta