Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje tšehhi keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Kuidas algatada kohtuasja?

Tšehhi
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Kõigil on õigus pöörduda oma ohus või rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Alati on soovitatav püüda esmalt vaidlus rahumeelselt lahendada. Vaidluse lahendamiseks võib kasutada ka kohtuväliseid viise. Teatavates tsiviilõiguse valdkondades lubab riik asjaomase õigusliku suhte pooltel anda vaidlus lahendamiseks mõnele teisele eraõiguslikule asutusele. Tšehhi Vabariigis toimub see vahekohtumenetluse korras, mida reguleeritakse muudetud vahekohtumenetluste ja vahekohtu otsuste täitmise seadusega nr 216/1994 (õigusaktide kogumik). Vahekohtumenetluse tulemusel tehakse vahekohtuotsus, mis on vaidluse mõlemale poolele siduv ning võrdväärne täitmisele pööratava kohtuotsusega. Lepitusmenetlust asjades, mis ei ole kriminaalasjad, reguleeritakse seadusega nr 202/2012, mis käsitleb lepitusmenetlust ja millega muudetakse teatavaid seadusi (õigusaktide kogumik, edaspidi „lepitusmenetluse seadus“). Lisateavet leiab teabelehelt „Vaidluste kohtuväline lahendamine – Tšehhi Vabariik“.

Pärast kohtusse pöördumist on kohtuasja olemusest sõltuvalt võimalik paluda kohtul lahendada vaidlus vastastikuse kokkuleppe teel (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artiklid 67–69 ja artikkel 99). Heakskiidetud kohtulikul kokkuleppel on lõpliku kohtuotsusega võrdne mõju. Ühtlasi on see kohtuotsuse täitmisele pööramise dokument (täitedokument). Heakskiidetud kohtuliku kokkuleppe puhul ei ole kohtuotsust vaja teha.

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Kohtusse nõuete esitamise tähtajad on eri kohtuasjade puhul erinevad ja seepärast on soovitatav küsida õigusnõu võimalikult varakult. Hagi tuleb esitada pädevale kohtule enne aegumistähtaja möödumist (st aegumistähtaja jooksul).

Seadusjärgse tähtaja lõppemisest tingitud haginõude aegumise puhul võlgniku kohustus ei kao, vaid väheneb. See tähendab, et võlga ei saa sisse nõuda, kui võlgnik tugineb haginõude aegumisele. Haginõude aegumist reguleeritakse üldiselt tsiviilseadustiku seaduse nr 89/2012 (õigusaktide kogumik) artiklitega 609–653. Üldine nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ja see algab päevast, millal seda õigust oli võimalik esimest korda kasutada. Konkreetsed aegumistähtajad sõltuvad kasutatava õiguse olemusest.

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Vt „Kohtualluvus – Tšehhi Vabariik“.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Kohtute pädevus määratakse kindlaks territoriaalset, sisulist ja funktsionaalset kohtualluvust reguleerivate eeskirjade alusel.

Territoriaalne kohtualluvus määrab kindlaks sama liiki kohtute pädevuse ulatuse. Sellega määratakse konkreetne esimese astme kohus, kes peab konkreetset kohtuasja menetlema ja selles otsuse tegema. Territoriaalse kohtualluvuse kindlaksmääramise põhinormid on sätestatud muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artiklites 84–89a. Tuleb siiski meeles pidada, et teatavatel juhtudel reguleerib territoriaalset kohtualluvust vahetult kohaldatav ELi õigus, mis on liikmesriigi õiguse suhtes ülimuslik (vt mitte ainult rahvusvahelist, vaid ka territoriaalset kohtualluvust reguleeriva määruse nr 1215/2012 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) teatavad sätted), mis tähendab, et Tšehhi õiguse kohased territoriaalse kohtualluvuse normid ei ole alati kohaldatavad.

Kui eelnimetatud seaduses ei ole sätestatud teisiti, on territoriaalne pädevus selle menetluspoole üldise kohtualluvuse järgsel kohtul (üldkohus), kelle vastu hagi esitatakse (kostja). Üldkohus on alati maakohus. Kui kohtuasja on esimeses astmes pädev menetlema piirkonnakohus, on territoriaalne pädevus sellel piirkonnakohtul, mille tööpiirkonnas asub menetluspoole elukoha järgne üldkohus (maakohus). Kui hagi esitatakse mitme kostja vastu, on territoriaalne pädevus ühe kostja üldkohtul.

  • Füüsilise isiku puhul on üldkohus see maakohus, mille tööpiirkonnas asub isiku elukoht, ja kui tal elukoht puudub, siis see kohus, mille tööpiirkonnas asub tema viibimiskoht. Elukoha all mõeldakse kohta, kus isik elab kavatsusega viibida seal alaliselt (võimalik, et selliseid kohti on mitu ja sellisel juhul on kõik vastavad kohtud üldkohtud).
  • Ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku üldkohus on äritegevusega seotud juhtudel see maakohus, mille tööpiirkonnas asub isiku tegevuskoht (tegevuskoht on avalikku registrisse kantud aadress); kui isikul tegevuskoht puudub, siis see maakohus, mille tööpiirkonnas asub isiku elukoht, ja kui isikul elukoht puudub, siis see maakohus, mille tööpiirkonnas asub isiku viibimiskoht.
  • Juriidilise isiku üldkohus määratakse kindlaks tema registrijärgse asukoha järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 89/2012 (õigusaktide kogumik) artiklid 136–137).
  • Pankrotihalduri üldkohus on tema ametiülesannete täitmisel see maakohus, mille tööpiirkonnas asub halduri registrijärgne asukoht.
  • Erinorme kohaldatakse selle üldkohtu suhtes, kuhu võib esitada hagi riigi vastu (kohus, mille tööpiirkonnas asub eriõigusnormi kohase pädevusega riigi organisatsioonilise üksuse registrijärgne asukoht; kui territoriaalse pädevusega kohut ei ole võimalik sel viisil kindlaks määrata, siis kohus, mille tööpiirkonnas nõude esitamise aluseks olev sündmus toimus), omavalitsuse suhtes (kohus, mille tööpiirkonnas omavalitsus asub) ja suurte haldusüksuste suhtes (kohus, mille tööpiirkonnas asuvad nende haldusüksuste haldusorganite registrijärgsed asukohad).

Kui Tšehhi kodanikust kostjal ei ole üldkohut või ei ole tal seda Tšehhi Vabariigis, on pädevus kohtul, mille tööpiirkonnas asus tema viimane teadaolev elukoht Tšehhi Vabariigis. Omandiõigusega seotud asju võib isiku suhtes, kellel ei ole muud pädevat kohut Tšehhi Vabariigis, arutada kohus, mille tööpiirkonnas asub isiku vara.

Hagi (kohtumenetluse algatamise ettepanek) välisriigi juriidilise isiku vastu võib esitada ka kohtule, mille tööpiirkonnas Tšehhi Vabariigis selle ettevõte või selle ettevõtte organisatsiooniline üksus asub.

Sisuline kohtualluvus määrab kindlaks eri liiki kohtute pädevuse ulatuse, määrates kohtu, mis peab menetlema asja esimeses astmes. Tsiviilkohtumenetluses on kohtute sisulise pädevuse kohaselt kohtuasju esimeses astmes pädevad menetlema maakohtud, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud, et sisuline pädevus on piirkonnakohtutel või Tšehhi Vabariigi Ülemkohtul.

Funktsionaalne kohtualluvus määrab kindlaks selliste eri liiki kohtute pädevuse ulatuse, mis arutavad samu kohtuasju üksteise järel olukordades, mis hõlmavad tavaliste ja erakorraliste edasikaebuste esitamist (teisisõnu määratakse kindlaks, milline kohus teeb otsuse tavalises korras ja milline erandkorras esitatud edasikaebuse kohta).

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Nagu eespool juba mainitud (vt vastus 4. küsimusele), näeb kohtute sisuline pädevus tsiviilkohtumenetluses ette, et kohtuasju on pädevad esimeses astmes menetlema peamiselt maakohtud.

Muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 9 lõikes 2 loetletud erandjuhtudel saab esimeses astmes kohtuasju menetleda ja neis otsuse teha ka piirkonnakohus. See puudutab peamiselt otsuseid asjades, mis nõuavad teatavat spetsialiseerumist, ning faktiliselt ja õiguslikult keerukamates asjades. Piirkonnakohtud lahendavad esimese astme kohtutena järgmisi vaidlusi:

a) pensionikindlustushüvitiste enammakstud summade vastastikust arveldamist puudutavad tööandja ja hüvitise saaja vahelised vaidlused, ravikindlustust, riiklikku sotsiaaltoetust ja toimetulekutoetust käsitlevad vaidlused ning ravikindlustushüvitise saamise õiguse tulemusel makstud regressiivsete hüvitismaksete vastastikust arveldamist puudutavad vaidlused,

b) vaidlused, mis puudutavad streigi või töösulu ebaseaduslikkust;

c) vaidlused, mis puudutavad välisriigi või välisriigi kodanike diplomaatilist puutumatust ja eesõigusi, kui need vaidlused kuuluvad Tšehhi kohtute pädevusse;

d) vaidlused, mis käsitlevad kollektiivlepingust tulenevate kohustuste täitmist puudutavate vahekohtu otsuste tühistamist;

e) kohtuasjad, mis tulenevad äriühingute, heategevusorganisatsioonide, heategevusfondide ja sihtkapitalide loomisega seotud õigussuhetest, ning ärikorporatsioonide, nende partnerite või liikmete vahelised vaidlused ning partnerite ja liikmete omavahelised vaidlused, mis on seotud nende ärikorporatsioonis osalemisega;

f) ärikorporatsioonide, nende partnerite või liikmete ja põhikirjajärgsete organite liikmete või likvideerijate vahelised vaidlused, kui need käsitlevad suhteid seoses põhikirjajärgsete organite liikmete ülesannete täitmise või likvideerimisega;

g) autoriõiguse seadusest tulenevad vaidlused;

h) vaidlused, mis on seotud õiguste kaitsega, mida on rikkunud või mida ohustab ebaaus konkurents või ebaseaduslikud konkurentsipiirangud,

i) asjad, mis puudutavad juriidilise isiku nime ja maine kaitset;

j) finantstagatiste, käskvekslite, lihtvekslite ja investeerimisvahenditega seotud vaidlused;

k) börsil kaubeldavate kaupadega seotud vaidlused;

l) asjad, mis on seotud omanike ühistu üldkoosolekute ja nendest tulenevate vaidlustega, välja arvatud vaidlused, mis on seotud ühistu liikmete panusega hoone ja selle ümbruse haldamisse, teenuste eest ettemaksu tasumise ja teenusekulude jagamise meetodiga;

m) asjad, mis on seotud äriühingute ja ühistute ümberkorraldamisega, sealhulgas mis tahes eriõigusaktide kohased kahju hüvitamise menetlused;

n) vaidlused seoses ettevõtte või selle osa ostmise või rentimisega;

o) vaidlused, mis puudutavad piirmäära ületavaid ehitustööde riigihankelepinguid, sealhulgas selliste lepingute täitmiseks vajalikke tarneid.

Tšehhi Vabariigi Ülemkohus on esimese ja ainsa astmena pädev tunnustama abieluasju puudutavaid välisriikide kohtuotsuseid (see ei kehti teiste ELi liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamise kohta, kui kohaldatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) ning lahendama põlvnemise tuvastamise ja välistamisega seotud kohtuvaidlusi vastavalt rahvusvahelist eraõigust käsitleva seaduse nr 91/2012 (õigusaktide kogumik) artiklile 51 ja artikli 55 lõikele 1.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Tšehhi tsiviilkohtumenetluses ei ole kohustuslik kasutada enda esindamiseks advokaati.

Õigus olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks

Kõik võivad osaleda kohtumenetluses iseseisvalt kohtumenetluse poolena oma õigus- ja teovõime piires (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 20 lõige 1). Füüsilisel isikul tekib õigus olla enda nimel kohtuasjas hagejaks täisealiseks saamisega. Isik jõuab täisikka, kui ta saab 18aastaseks. Alaealisena võib isik olla enda nimel kohtuasjas hagejaks, kui rahuldatakse tema taotlus õigus- ja teovõime saamiseks (vt tsiviilseadustiku seaduse nr 89/2012 (õigusaktide kogumik) artikkel 37) või kui isik abiellub. Kui menetluspoolel ei ole täielikku õigust olla enda nimel kohtuasjas hagejaks, võib teda menetluses esindada esindaja. Ka piiratud õigus- ja teovõimega täisealisel isikul võib puududa õigus olla enda nimel hagejaks ja kostjaks.

Esindusõigus tuleneb seadusest või valitsusasutuse otsusest (seadusjärgne esindamine) või tekib volikirja alusel. Menetluses osaleva menetluspoole esindaja peab esitama tõendid esindusõiguse kohta.

Füüsilist isikut, kes ei ole võimeline kohtumenetluses iseseisvalt osalema, peab esindama eestkostja või hooldaja (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artiklid 22–23 ja artikkel 29an).

Menetluspooli (kes on õigus- ja teovõimelised) võib esindada volikirja alusel ka kolmas isik (muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artiklid 24–28a).

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Hagi (kohtumenetluse algatamise ettepanek) tuleb esitada kohtule, millel on sisuline, territoriaalne ja funktsionaalne pädevus asja lahendada. Tšehhi kohtute aadressid on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil http://portal.justice.cz/Justice2/Uvod/Soudy.aspx.

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed ja neil on õigus asja kohtulikule arutamisele nende emakeeles (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikkel 18). Hageja võib esitada hagi (kohtumenetluse algatamise ettepaneku) oma emakeeles. Hagi (kohtumenetluse algatamise ettepaneku) kiirema läbivaatamise võimaldamiseks on siiski soovitatav lisada kohtule esitatavatele dokumentidele ka nende tšehhikeelne tõlge.

Kohtumenetluse algatamise ettepaneku võib esitada kirjalikult (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikkel 42). Kirjalik avaldus tuleb esitada paberil või elektroonilisel kujul e-posti või faksi teel. Pärast e-posti või faksiga saadetud asjaolusid sisaldava kirjaliku avalduse esitamist tuleb hiljemalt kolme päeva jooksul esitada originaalavaldus või identse teksti kirjalik esildis. Kui dokument esitatakse elektroonilisel kujul koos kinnitatud e-allkirjaga (vastavalt muudetud e-allkirja seadusele nr 227/2000 (õigusaktide kogumik)) või elektroonilisel kujul vastavalt eriõigusaktile (elektrooniliste dokumentide ja dokumentide lubatud teisendamise seadus nr 300/2008 (õigusaktide kogumik)), ei ole dokumentide originaale vaja hiljem esitada.

Kohtumenetluse algatamise ettepaneku ja täitekorralduse taotluse võib esitada suuliselt ja registreerida (vt muudetud erikohtumenetluse seaduse nr 292/2013 (õigusaktide kogumik) artikkel 14) ainult menetluste puhul, mida võib algatada ka vastava ettepanekuta, või menetluste puhul, mis on seotud abiellumisloa taotlemisega, kaitse taotlemisega koduvägivalla eest, põlvnemise tuvastamise või välistamisega ning lapsendamisega. Maakohtud on kohustatud need avaldused arhiveerima ja viivitamata pädevale kohtule edastama. Seda liiki avaldustel on sama mõju nagu pädevale kohtule esitatud avaldustel.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Eraldi vorme hagiavaldusel (kohtumenetluse algatamise ettepanekul) ei ole. Hagiavaldus (kohtumenetluse algatamise ettepanek) peab sisaldama üldandmeid (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 42 lõige 4) ja teatavaid konkreetseid andmeid (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 79 lõige 1).

Üldandmed hõlmavad selle kohtu nime, kellele ettepanek on adresseeritud, ja selle isiku nime, kes hagi esitab. Hagiavalduses peab olema ka selgelt väljendatud hagi ese ja eesmärk ning sellel peab olema allkiri ja kuupäev.

Konkreetsed andmed hõlmavad poolte perekonnanimesid, eesnimesid ja aadresse või poolte sünnikuupäevi ja isikukoode (juriidilise isiku puhul ärinimi või nimi ja registrijärgne asukoht, registrikood, riigi nimi ja teda kohtus esindav organisatsiooniline üksus) ning vajaduse korral ka nende esindajate andmeid ning peamiste asjaolude kirjeldust ja nende tõendite kirjeldust, millele hageja tugineb. Samuti peab olema selgelt väljendatud hageja nõue.

Kui ettepanek vajalikke andmeid ei sisalda või kui need on arusaamatud või ebaselged, palub kohus hagejal need puudused kindla aja jooksul kõrvaldada. Kui hageja seda ei tee ja selle tulemusel ei saa menetlusega edasi minna, jätab kohus menetluse algatamise ettepaneku menetlusse võtmata. Kohus ei vaata ka läbi muid esitatud dokumente, kuni puudused pole kõrvaldatud (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikkel 43). Hagiavaldus tuleb esitada nõutavas arvus eksemplarides, nii et üks eksemplar jääks kohtule ja vajaduse korral saaks iga menetluspool ühe eksemplari (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 42 lõige 4).

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Tšehhi Vabariigis tuleb kohtumenetluste, kohtulõivude tariifistikus nimetatud toimingute ning kohtute üksiktoimingute ja kohtukantselei toimingute eest tasuda riigilõivu. Riigilõivu summad on sätestatud muudetud kohtulõivude seaduses nr 549/1991 (õigusaktide kogumik). Riigilõiv on kas kindlaks määratud suuruses summa või kindlaks määratud protsent kohtuvaidluse eseme väärtusest.

Paljude kohtuasjade puhul ei tule riigilõivu tasuda (eelkõige nende puhul, mida ei vaidlustata). Kohtuasjad, mis on lõivust vabastatud, hõlmavad eestkostet, lapsendamist, vanemate ja laste vastastikust ülalpidamiskohustust jne. Need menetlused on riigilõivu tasumisest täielikult vabastatud.

Riigilõivu ei tule maksta ülalpidamistoetuse määramise ning tervisekahju, tööõnnetuste, kutsehaiguste jne hüvitise väljamõistmise menetluses. Kui hageja on konkreetses menetluses lõivu maksmisest vabastatud ja kohus rahuldab tema hagi, peab kohtulõivu maksma kostja.

Üksikjuhtudel on võimalik teha ka erandeid seoses menetluspoolte majandusliku ja sotsiaalse olukorra ja kohtuasja konkreetsete asjaoludega. Kui hageja on pikaajalise töötuse, raske haiguse vms tagajärjel maksevõimetu, võib ta taotleda kohtulõivude tasumisest vabastamist täies ulatuses või osaliselt. Asjaomane menetlusabi taotlus on soovitatav lisada esialgsele hagiavaldusele. Kohtulõivude maksmisest vabastamise üle otsustamisel võtab kohus arvesse hageja üldist varalist, majanduslikku ja sotsiaalset seisu, riigilõivu suurust, esitatud nõude laadi jne. Siiski ei tohi kohtuasja näol olla tegemist õiguste meelevaldse või täielikult alusetu kasutamise või nende kasutamise takistamisega. Vt ka „Õigusabi – Tšehhi Vabariik“.

Riigilõiv tuleb tasuda menetluse algatamise ettepaneku esitamisel. Kui riigilõivu ettepaneku esitamisel ei tasuta, kutsub kohus menetluspoolt üles seda tegema ja tuletab meelde, et riigilõivu ettenähtud aja jooksul tasumata jätmisel jäetakse menetlus käiguta.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Vt „Õigusabi – Tšehhi Vabariik“.

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Kohtumenetlus algab hagiavalduse kohtusse saabumise päeval (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikkel 82) või siis, kui kohus teeb otsuse hagita menetluse algatamise kohta (vt muudetud erikohtumenetluste seaduse nr 292/2013 (õigusaktide kogumik) artikli 13 lõige 2). Menetluse algatab hagi (kohtumenetluse algatamise ettepaneku) esitamise fakt ja eraldi kinnitust menetluse algatamise kohta kohus ei väljasta. Kui hagi (menetluse algatamise ettepanek) esitatakse kohtukantseleisse isiklikult, võib võtta esitamise kinnitamiseks hagiavalduse ärakirjale templi.

Kui hagiavaldusel on puudusi (ei sisalda ettenähtud andmeid või on ebaselge või arusaamatu), kutsub kohus hagejat üles puudused kõrvaldama. Kui neid puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldata ja menetlus ei saa sel põhjusel jätkuda, jätab kohus menetluse algatamise ettepaneku menetlusse võtmata ja katkestab menetluse.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Pärast menetluse algatamist tagab kohus ilma täiendavate avaldusteta, et kohtuasja arutatakse ja otsus selles tehakse võimalikult kiiresti (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikli 100 lõige 1). Kohus peab toimetama hagi (kohtumenetluse algatamise ettepaneku) teistele menetluspooltele kätte isiklikult (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 79 lõige 3). Menetluse käigus teavitab kohus pooli nende mitmesugustest õigustest ja kohustustest. Kui on vaja teha mingit spetsiaalset menetlustoimingut, määrab kohus selle tegemiseks tähtaja.

Menetluspooltel ja nende esindajatel on õigus tutvuda kohtutoimikuga, välja arvatud hääletamisprotokolliga, ning teha sellest väljavõtteid ja ärakirju. Kohtu eesistuja võimaldab toimikuga tutvuda kõigil, kellel on selleks õigustatud huvi või mõjuvad põhjused, ning teha sellest väljavõtteid ja ärakirju, välja arvatud juhul, kui tegemist on toimikuga, mille sisu tuleb seaduse kohaselt hoida konfidentsiaalsena (vt muudetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 (õigusaktide kogumik) artikkel 44).

Viimati uuendatud: 20/04/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.