Kuidas algatada kohtuasja?

Bulgaaria
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

On olemas ka alternatiivsed vaidluste lahendamise menetlused (vt „Kohtualluvus“).

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Kohtusse nõuete esitamise tähtajad on erinevad, olenedes asjast (vt „Menetlustähtajad“). Tähtaegade küsimust selgitab advokaat.

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Vt „Kohtualluvus“.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Vt „Kohtualluvus – Bulgaaria“.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt „Kohtualluvus – Bulgaaria“.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Hageja võib hagi esitada isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Hagiavaldusele tuleks lisada esindaja volikiri.

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Hagiavaldus tuleks esitada kohtu registratuuri või kantseleisse isiklikult või volitatud esindaja kaudu. Hagiavaldusi võtavad vastu kohtu töötajad (tavaliselt kohtusekretärid) kohtu tööajal. Hagiavalduse võib saata ka posti teel kohtu kantseleisse.

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Hagiavaldus tuleks esitada kohtule kirjalikult ja see peab olema bulgaaria keeles. Hagiavalduse võib saata posti teel, kuid mitte faksi või e-posti teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud, et kõikidele poolte esitatavatele võõrkeelsetele dokumentidele tuleb lisada poolte kinnitatud tõlge bulgaaria keelde.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Hagiavaldus tuleks esitada kirjalikult. Selleks ei ole eraldi vorme, välja arvatud täitedokumendi, selle väljastamise taotluse ja muude tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaste täitedokumendi taotlemisega seotud dokumentide vormid (mille on heaks kiitnud justiitsministeerium). Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud hagiavalduse miinimumnõuded, kuid vormi ennast ei ole selles sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt peab hagiavaldus sisaldama kohtu nime; hageja ja kostja, nende õigusesindajate või esindajate (kui neid on) nime ja aadressi; hageja isikukoodi ning hageja faksi- ja teleksinumbrit (kui need on olemas); hagi hinda, kui seda saab rahaliselt hinnata; hagi aluseks olevaid asjaolusid, hagi eset ja hagiavalduse esitaja allkirja. Hageja peab hagiavalduses märkima, milliseid tõendeid ta esitab ja milliseid faktilisi asjaolusid ta kavatseb nendega tõendada, ning esitama kõik tema käsutuses olevad kirjalikud tõendid.

Hageja või hageja esindaja peab hagiavalduse allkirjastama. Kui hagiavalduse esitab hageja esindaja, tuleb hagiavaldusele lisada volikiri, mis kinnitab, et esindaja on volitatud hagi esitama. Kui hageja ei oska hagiavaldust allkirjastada või ei ole võimeline seda tegema, peaks selle allkirjastama volitatud isik ja tuleks märkida põhjused, mis seda ei ole allkirjastanud hageja. Hagiavaldus esitatakse kohtusse koos nii mitme ärakirjaga, kui mitu kostjat on.

Hagiavaldusele tuleb lisada volikiri, kui hagiavalduse esitab esindaja; riigilõivude ja muude kohtukulude tasumist kinnitav dokument; hagiavalduse ja selle lisade ärakirjad (üks igale kostjale).

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Kohtusse pöördumisega kaasnevad kohtulõivud, mis sõltuvad hagihinnast ja menetluskuludest. Kui hagihinda ei ole võimalik kindlaks määrata, määrab kohtulõivud kohus. Hagihinna märgib hageja. Hagihind on kohtuasja eseme väärtuse rahaline väljendus.

Kostja või kohus omal algatusel võib hagihinnaga seotud küsimused tõstatada hiljemalt esimesel kohtuistungil. Kui hageja märgitud hind on ebareaalne, määrab hagihinna kohus. Kohtulõive on kahte liiki: lihtlõivud ja proportsionaalsed lõivud. Lihtlõivud määratakse menetluse materiaalsete, tehniliste ja halduskulude põhjal. Proportsionaalsed lõivud põhinevad hagihinnal. Lõivu tuleb ministrite nõukogu heakskiidetud määras tasuda kohtuliku kaitse või õiguskaitsevahendi kohaldamise taotluse esitamisel ja sellise dokumendi väljastamisel, mille eest tuleb tasuda lõiv.

Kohtulõivu tasutakse tavaliselt pangaülekandega kohtu kontole avalduse esitamisel. Kumbki menetluspool peab taotletud teenuse kulud kohtule ette tasuma. Mõlema poole taotlusel või kohtu algatusel tasuvad kõik kulud olenevalt asjaoludest mõlemad pooled või tasub need üks pool.

Riigilõive ja asja läbivaatamise kulusid ei pea tasuma: töösuhetest tulenevates vaidlustes hagejad, kes on töölised, töötajad või ühistuliikmed; elatisnõuete puhul; prokuröri algatatud menetlustes; hagejad kuriteokahjude hüvitamise asjades seoses jõustunud süüdimõistmisega, või sellisele poolele kohtu poolt määratud eriesindajad, kelle aadress ei ole teada.

Riigilõive ja asja läbivaatamise kulusid ei kohaldata nende füüsiliste isikute suhtes, kellel ei ole kohtu hinnangul piisavalt rahalisi vahendeid. Kohtukulude tasumisest vabastamise taotluse rahuldamisel arvestab kohus isiku ja tema perekonna sissetulekut, deklareeritud vara, perekonnaseisu, tervist, tööhõiveseisundit, vanust ja muid asjaolusid. Sel juhul tasutakse kohtukulud selleks kohtu eelarves ette nähtud summadest. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel ei tule riigilõive tasuda. Need nõutakse sisse varalt, kui vara äriseaduse (Търговски закон) kohaselt jagatakse.

Kui hagi rahuldatakse täielikult või osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja osa menetluskulusid (kohtulõivud, advokaaditasud, kohtusse ilmumise ja tõendite kogumise kulud) proportsionaalselt rahuldatud nõude summaga. Kui hagejale on antud tasuta õigusabi, mõistetakse selle kulud kostjalt välja proportsionaalselt rahuldatud nõude summaga. Kui kohtumenetlus lõpetatakse otsust tegemata, on kostjal õigus kulude hüvitamisele, ja kui kohus jätab hagi rahuldamata, on kostjal õigus nõuda kantud kulude tasumist proportsionaalselt rahuldamata jäetud nõude summaga.

Advokaaditasud lepitakse kokku kliendi ja advokaadi vahel ning tasutakse tavaliselt õigusteenuse osutamise lepingu allkirjastamisel vastavalt kõnealuses lepingus sätestatud maksetingimustele.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

Vt „Õigusabi“.

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Kohus registreerib posti teel saadud hagiavaldused ja muud dokumendid ning kohtu tööajal isiklikult kohale toimetatud dokumendid sissetulnud kirjade registreerimise raamatus nende saabumise päeval. Hagi arvatakse ametlikult esitatuks alates päevast, mil kohus hagiavalduse kätte saab. Kui hagiavaldus saadetakse postiga või kui selle saab kätte vale kohus, arvatakse see kättesaaduks alates lähetuskuupäevast või vales kohtus kättesaamise kuupäevast. Kohus kontrollib hagiavalduse nõuetekohasust. Kui hagiavaldus ei vasta nõuetele või kõiki nõutud dokumente ei ole lisatud, palutakse kostjal puudused nädala jooksul kõrvaldada ja teda teavitatakse sellest, kas tal on õigust saada menetlusabi. Kui hageja aadressi ei ole märgitud ja see ei ole kohtule teada, riputatakse kohtu ruumides selleks määratud kohta üheks nädalaks üles vastavasisuline teade. Kui hageja neid puudusi õigeks ajaks ei kõrvalda, siis hagiavaldus ja selle lisad tagastatakse. Kui hageja aadress ei ole teada, hoitakse hagiavaldust kohtu registratuuris, et selle saaks hagejale üle anda. Sama kehtib siis, kui hagiavalduse puudused tehakse kindlaks menetluse käigus. Hagi arvatakse esitatuks muudetud hagiavalduse kättesaamise kuupäeval.

Kui kohus leiab hagiavaldust kontrollides, et see on vastuvõetamatu, tagastab ta hagiavalduse. Hagiavalduse tagastamine hagejale ei takista hagejat hagiavaldust uuesti kohtusse esitamast. Sel juhul arvatakse hagi esitatuks hagiavalduse taasesitamise kuupäeval.

Kohtuorganid ei saada eraldi kinnitust selle kohta, et hagi on nõuetekohaselt esitatud, kuid tehakse teatavad toimingud, mis seda näitavad. Kui hagiavaldus on nõuetekohaselt koostatud ja esitatud ning kõik nõutud dokumendid on lisatud, saadab kohus kostjale selle ärakirja. Ärakiri sisaldab ka hagiavalduse lisasid. Kostjal palutakse esitada hagile ühe kuu jooksul kirjalik vastus ja talle teatatakse, millist teavet see peab sisaldama. Kostjat teavitatakse ka vastamata või oma õiguste kasutamata jätmise tagajärgedest ja sellest, kas tal on võimalik saada menetlusabi, kui tal on selleks õigus. Kostja kirjalik vastus peaks sisaldama kohtu nime ja kohtuasja numbrit; kostja, tema õigusesindaja või volitatud esindaja (kui see on olemas) nime ja aadressi; kostja seisukohta hagi vastuvõetavuse ja põhjendatuse kohta; kostja seisukohta hagi aluseks olevate asjaolude kohta; vastuväiteid hagile ja nende aluseks olevaid asjaolusid; vastuse esitaja allkirja. Kostja peab hagi vastuses märkima, milliseid tõendeid ta esitab ja milliseid faktilisi asjaolusid ta kavatseb nendega tõendada, ning esitama kõik tema käsutuses olevad kirjalikud tõendid. Vastusele peavad olema lisatud volikiri (kui vastuse esitab volitatud esindaja); vastuse ja selle lisade ärakirjad (üks igale hagejale). Kui kostja ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ei esita, et avaldada oma seisukohta, esitada vastuväiteid, vaidlustada koos hagiavaldusega esitatud dokumendi õigsust, esitada vastuhagi, täiendavat taotlust või kaasata tema poolel menetlusse kolmandat isikut, kaotab ta võimaluse seda hiljem teha, kui tema tegevusetus ei ole tingitud erandlikest ettenägematutest asjaoludest.

Pärast esitatud hagiavalduse nõuetekohasuse ja vastuvõetavuse kontrolli otsustab kohus, kuidas menetlust jätkata, ning vastab poolte taotlustele ja vastuväidetele, mis puudutavad kõiki kohtueelseid küsimusi ja tõendite lubatavust. Kohus võib määrata ka lepituse või muu vaidluse vabatahtliku lahendamise meetodi.

Kohus määrab asja arutamisele avalikul kohtuistungil, kuhu ta kutsub pooled. Kohtusekretär saadab kohtukutsed pooltele, kellele toimetatakse kätte kohtumääruse ärakiri.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus nähakse kaubandusasjades ette dokumentide vahetamine vastaspoolte vahel. Kui vastus on kätte saadud, saadab kohus selle ärakirja koos lisadega hagejale, kes võib esitada kahe nädala jooksul täiendava avalduse. Täiendavas avalduses võib hageja algset avaldust täiendada ja selgitada. Pärast täiendava avalduse kättesaamist saadab kohus selle ärakirja koos lisadega kostjale, kes võib kahe nädala jooksul vastuse esitada. Täiendavas vastuses peab kostja vastama täiendavale avaldusele.

Pärast vahetatud dokumentide nõuetekohasuse ja esitatud hagide vastuvõetavuse, sealhulgas nende hinna ning poolte muude taotluste ja vastuväidete kontrolli, otsustab kohus kohtueelsed küsimused ja tõendite vastuvõetavuse. Kohus määrab kuupäeva asja arutamiseks avalikul kohtuistungil, kuhu ta kutsub pooled, saates hagejale täiendava vastuse, ja edastab oma määruse pooltele. Ta võib määrata lepituse või muu vaidluse vabatahtliku lahendamise meetodi. Kui kõik tõendid on dokumentide vahetamise käigus esitatud ja kui lepitakse kokku, et pooltel ei ole vaja kohtuistungil osaleda, ning kui pooled seda soovivad, võib kohus arutada asja nõupidamistoas, andes pooltele võimaluse esitada kirjalikult kaitseargumente ja vastuseid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik sisaldab erisätteid, millega reguleeritakse teatavaid menetlusi – lihtmenetlusi, abieluasjade menetlusi, perekonnaseisu asju, teovõimetust, pärandi kohtulikku jagamist, vara omandiõiguse kaitset ja taastamist, lepinguid, masshagisid ja täitedokumendi väljastamise taotlusi, õiguskaitseabinõude kohaldamise menetlusi, kaitsetaotlusi ja täitemenetlust. Äriseaduses on sätestatud erieeskirjad maksejõuetusmenetluse ja sellega seotud avalduste kohta.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Kohus kutsub pooled asja arutamiseks kohtuistungitele. Kui menetlus on alanud, ei saadeta nõuetekohaselt kohale kutsutud pooltele kutset järgmisele kohtuistungile, kui selle kuupäev on neile kohtuistungil teatavaks tehtud. Kohtukutse väljastatakse hiljemalt üks nädal enne kohtuistungit. Seda eeskirja ei kohaldata täitemenetluses. Kohtukutse sisaldab selle väljastanud kohtu nime, kohtusse kutsutu nime ja aadressi, teavet selle kohta, millises kohtuasjas ja kellena teda kohtusse kutsutakse, kohtuistungi kohta ja aega ning ilmumata jätmise õiguslikke tagajärgi.

Kohus edastab pooltele iga eraldi edasi kaevatud määruse ärakirja.

Pooli teavitatakse kohtu määratud menetlustoimingute tähtaegadest, kuid mitte seaduses sätestatud tähtaegadest.

Viimati uuendatud: 19/04/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta