Kuidas algatada kohtuasja?

Belgia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas ma pean kindlasti kohtusse pöörduma või on ka muid võimalusi?

Rohkem võiks kasutada vaidluste alternatiivse lahendamise korda (vt asjakohane teabeleht).

2 Kas kohtusse pöördumiseks on määratud tähtaeg?

Kohtusse pöördumise tähtajad erinevad sõltuvalt asjast. Teie küsimustele tähtaegade kohta oskab vastata advokaat või see riigiasutus, kes annab kodanikele teavet kohtusse pöördumise kohta.

3 Kas ma pean pöörduma selle liikmesriigi kohtusse?

Vt teabeleht „Kohtualluvus”.

4 Kui jah, siis millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis enese ja vastaspoole elukohast või muudest kohtualluvuse kriteeriumidest lähtuvalt pöörduma?

Vt teabeleht „Kohtualluvus – Belgia”.

5 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, arvestades hagi eset ja hagihinda?

Vt teabeleht „Kohtualluvus – Belgia”.

6 Kas ma võin ise hagi esitada või pean ma kasutama vahendajana advokaati?

Kohtumenetluse seadustiku (Gerechtelijk Wetboek) artikli 728 lõike 1 kohaselt peavad pooled põhimõtteliselt esindama end kohtus ise või kasutama selleks advokaadi abi.

Kui välja arvata kassatsioonikohtu (Hof van Cassatie) menetlus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 478 ja 1080), võivad pooled seega end ise üldkohtutes esindada ning esitada ise oma seisukohad ja kaitseväited. Kuid kohtul on lubatud see õigus ära võtta, kui ta leiab, et isik ei suuda oma asja nõuetekohaselt või täiel määral argumenteerida tema temperamentse iseloomu või kogenematuse tõttu (kohtumenetluse seadustiku artikkel 758).

Isik, kes otsustab mitte pöörduda kohtu poole isiklikult, võib kasutada advokaadi teenuseid.

Juriidilised isikud, näiteks kaubandusettevõtjad, võivad üksnes end ise kohtus esindada (s.t pädevast organist vahendaja kaudu) või lasta end esindada advokaadil. Neil ei ole lubatud kasutada allpool üksikasjalikult selgitatud erandit, mis on ette nähtud kohtumenetluse seadustiku artikli 728 lõikega 2.

Kohtumenetluse seadustikuga on pooli lubatud kohtus esindada põhimõtteliselt vaid advokaatidel. Kohtumenetluse seadustiku artiklis 440 on sätestatud, et esindamise ainuõigus on seotud õigusega pöörduda kohtu poole, õigusega esineda kohtu ees ja õigusega kasutada kaitsjana kolmandat isikut. Advokatuuri liikmetel on samuti ainuõigus allkirjastada ühepoolseid avaldusi, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti (kohtumenetluse seadustiku artikli 1026 lõige 5).

Kassatsioonikohtu (Hof van Cassatie) puhul kehtib õiguslik nõue, et sekkuda tohib kassatsioonikohtu advokaadi tiitlit omav advokaat. Seda nõuet ei kohaldata isikute suhtes, kes osalevad kriminaalasjades tsiviilhagejana (kohtumenetluse seadustiku artikkel 478).

Kuid seadusega on ette nähtud mitmed erandid kohtumenetluse seadustiku artiklis 728 sätestatud põhimõttest. Nimetatud artiklis on öeldud, et pooled peavad kohtumenetluse alustamisel ja edaspidi end kohtus esindama ise või laskma end esindada advokaadil (kohtumenetluse seadustiku artikli 728 lõiked 1 ja 2).

Õigus esindada poolt menetluse käigus hõlmab ka menetluse algatamise õigust.

Rahukohtus, kaubanduskohtus ja töökohtus võib pooli lisaks advokaadile esindada ka nende abikaasa või veresugulane või hõimlane, kellel on kirjalik volikiri ja kes on kohtule vastuvõetav (kohtumenetluse seadustiku artikli 728 lõige 2).

Töökohtute puhul kehtivad järgmised põhimõtted (kohtumenetluse seadustiku artikli 728 lõige 3):

  • töötajat (tööline või operaator) esindab töötajate esindusorganisatsiooni esindaja (ametiühingu esindaja), kellel on kirjalik volikiri. Ametiühingu esindaja võib teha töötaja nimel kõiki sellise esindamisega seotud toiminguid, pöörduda kohtu poole ja saada kogu teavet seoses menetlusega ja vaidluse lahendamisega;
  • ka füüsilisest isikust ettevõtjaid võib esindada füüsilisest isikust ettevõtjate esindusorganisatsiooni esindaja, kui tegemist on vaidlustega, mis on seotud nende endi õiguste ja kohustustega, mis tulenevad asjaolust, et nad on füüsilisest isikust ettevõtjad või puudega isikud;
  • 7. augusti 1974. aasta seaduse (millega rakendatakse õigus elatusmiinimumile) kohaldamisega seotud vaidluste puhul ja 8. juuli 1976. aasta orgaanilise seaduse (riiklike sotsiaalhoolekandekeskuste kohta; openbare centra voor maatschappelijk welzijn – OCMW) kohaldamisega seotud vaidluste puhul võib huvitatud isikut abistada või esindada sellise sotsiaalorganisatsiooni esindaja, mis esindab õigusaktides osutatud isikute huve.

Lisaks loetletud eranditele on mitmeid seadusest tulenevaid erandeid, mis on seotud laste hooldusõiguse ja lapseröövidega.

Need erandid on konkreetsemalt seotud asjadega, mis on kohtule esitatud järgmistel alustel:

  • lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi rahvusvaheline konventsioon, millega nähakse ette lapse tagastamine, lapse hooldusõiguse järgimine või vanema külastamisõigus või teises riigis antud vanema külastamisõiguse korraldus; ning
  • laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise 20. mai 1980. aasta Euroopa konventsioon.

Neil juhtudel võib hagejat esindada prokuratuur (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1322d), kui see hageja on esitanud avalduse keskasutusele.

Seda menetlust, mille abil tehakse kindlaks, kas isikul on õigus algatada menetlus ise või peab ta kasutama advokaadi abi, kirjeldati ülevaatlikult eespool. Erinevused tulenevad ka sellest, mil viisil on võimalik hagi esitada.

Belgia õigusaktidega on ette nähtud erinevad viisid menetluse algatamiseks kohtus. Hagi võib esitada kohtukutse näol, vabatahtliku kohtusse ilmumisega ning inter partes põhimõttest lähtuva avalduse või ühepoolse avalduse abil (vt allpool). Hagi esitamiseks tuleb esitada hagiavaldus, s.t kohtule tuleb esitada hagiavaldus isiku õiguste kaitsmiseks. See leiab aset tavaliselt nii, et kohtutäitur toimetab kätte kohtukutse.

Põhimõtteliselt on hagiavaldus esitatud, kui kätte on toimetatud kohtutäituri teatis, millega isik kutsutakse kohtusse (kohtumenetluse seadustiku artikkel 700). Vabatahtlik kohtusse ilmumine, inter partes põhimõttest lähtuv avaldus ja ühepoolne avaldus on erandid sellest üldreeglist.

Allpool esitatud tabelis on näidatud, kes sõltuvalt hagiavalduse esitamise viisist teeb toimingud ja kas advokaadi kasutamine on vajalik.

Toimingu tegija olenevalt hagiavalduse esitamise viisist:

Hagiavalduse esitamise viis:

Toimingu tegija

Kohtukutse (kohtumenetluse seadustiku artiklid 727–730)

Hageja (või tema advokaat) palub kohtutäituril kohtukutse kätte toimetada.

Vabatahtlik kohtusse ilmumine (kohtumenetluse seadustiku artikkel 706)

Vaidlusse kaasatud pooled (või nende advokaadid) ilmuvad kohtusse.

Inter partes põhimõttest lähtuvalt esitatud avaldus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1034a–1034e)

Hageja (või tema advokaat) esitab hagiavalduse ise.

Ühepoolne avaldus (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1025–1034)

Hageja (või tema advokaat).

Advokaadi kasutamise vajadus sõltuvalt hagiavalduse esitamise viisist:

Hagiavalduse esitamise viis:

Advokaadi kasutamine.

Kohtukutse.

Sekkumine võimalik, kuid mitte kohustuslik.

Vabatahtlik kohtusse ilmumine.

Kirjalik avaldus vastuväidete esitamiseks.

Ühepoolne avaldus.

Kohustuslik sekkumine avalduse allkirjastamiseks[1]: kui ei ole sõnaselgelt ette nähtud vastupidi, tohib avalduse esitada vaid advokaat (kohtumenetluse seadustiku artikli 1027 lõige 1).

Hagi sisu sõltuvalt hagiavalduse esitamise viisist:

Tavaliselt esitatakse hagiavaldus kohtukutse näol: sisu osas piirangud puuduvad.

Inter partes põhimõttest lähtuvat avaldust (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1034a–1034e) võib kasutada mitmel seaduses sätestatud juhul. Inter partes põhimõttest lähtuvat menetluse algatamist käsitlevad kõige olulisemad sätted on esitatud kohtumenetluse seadustiku artiklites 704 ja 813, artikli 1056 lõikes 2, artiklites 1193a, 1320, 1344a ja 1371a ning artikli 1454 lõikes 2 ning tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) artiklites 228, 331, 331a, 340f ja 487b.

Need artiklid hõlmavad eelkõige järgmisi küsimusi:

  • vabatahtlik sekkumine;
  • kinnisvara teatav müük;
  • elatis (taotlused elatise määramiseks, suurendamiseks, vähendamiseks või tühistamiseks);
  • liising-/rendilepingutega seotud avaldused;
  • esialgne eelarve vara arestimiseks.

Hagi esitatakse hagiavalduse näol, mis edastatakse kohtusekretärile või saadetakse kohtu kantseleile tähitud kirjaga. Kohtusekretär kutsub pooled kohtuniku juurde istungiks ette nähtud kuupäeval.

Ühepoolset avaldust (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1025–1034) on võimalik kasutada ainult juhtudel, mis on konkreetselt sätestatud õigusaktides, eelkõige kohtumenetluse seadustiku artiklites 584, 585, 588, 594, 606, 708, 1149, 1168, 1177, 1186–1189, 1192 ja 1195. Seda kasutatakse ka juhul, kui ei ole võimalik algatada võistlevuse põhimõttest lähtuvat menetlust, sest vastaspool puudub.

Seega kasutatakse ühepoolset avaldust peamiselt ühepoolsete menetluste puhul, näiteks vältimatu vajaduse korral.

Ühepoolse avalduse peab allkirjastama advokaat, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. Vastasel juhul on see avaldus õigustühine.

Sellest tulenevalt on ühepoolse avalduse abil hagi esitamise korral advokaadi kasutamine põhimõtteliselt kohustuslik.

Kui vaidlus on seotud küsimusega, mis kuulub allpool nimetatud kohtute pädevusse, võivad pooled ilmuda vabatahtlikult neisse kohtutesse:

  • esimese astme kohus;
  • töökohus;
  • kaubanduskohus;
  • rahukohus või
  • politseikohus tsiviilasjade puhul.

Vabatahtliku kohtusse ilmumise korral peavad otsust taotlevad pooled allkirjastama oma deklaratsiooni kohtu koostatud protokolli all.

Kõigi hagiga vaidluste korral võib pöörduda kohtu poole sellisel kulusid ja aega kokkuhoidval viisil.

7 Kui ma soovin algatada kohtuasja, siis kellele ma oma hagiavalduse esitan: kohtu registratuuri, kantseleisse või muule haldusasutusele?

Isik, kes soovib pöörduda kohtu poole, võib võtta ühendust selle kohtu registratuuri või kantseleiga.

Kui menetluse algatamise dokumendiks on kohtukutse, tagab kohtukutse kättetoimetamise kohtutäitur ning ta palub kohtu kantseleil registreerida see kohtuasjade registris pärast kättetoimetatud kohtukutse originaali või vajaduse korral koopia esitamist (kohtumenetluse seadustiku artikkel 718). Kohtu kantselei peab registrit kõigi kohtuasjade kohta. Kohtuasjade registri kanne on kehtiv ainult juhul, kui see kanne tehakse hiljemalt üks päev enne seda kohtuistungit, millega seoses kohtukutse kätte toimetati. Üldine kohtuasjade register on avalik (kohtumenetluse seadustiku artikkel 719). Seega saab kostja kontrollida, kas asi, millega seoses ta on kohtusse kutsutud, on kantud üldisesse kohtuasjade registrisse.

Vabatahtliku kohtusse ilmumise korral paluvad pooled või nende advokaadid kohtu kantseleil sisestada asja kohtuasjade registrisse.

Inter partes põhimõttest lähtuva avalduse esitab hageja või tema advokaat kohtu kantseleile või saadab kohtusekretärile tähtkirjaga nii mitmes eksemplaris, nagu on huvitatud isikuid (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1034d).

Ühepoolse avalduse adresseerib advokaat kahes eksemplaris sellele kohtule, kellel palutakse avaldusega seoses otsus teha. See avaldus esitatakse ka kohtu kantseleile (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1027).

8 Mis keeles võin ma hagiavalduse esitada? Kas ma saan seda suuliselt teha või peab see olema kirjalikus vormis? Kas ma võin selle saata faksiga või elektronpostiga?

Kasutatavate keeltega seoses on asjakohane15. juuni 1935. aasta seadus kohtumenetluses kasutatavate keelte kohta (avaldatud Belgia ametlikus väljaandes (Moniteur belge Belgisch Staatsblad) 22. juunil 1935. aastal). Selle seadusega reguleeritakse keelte kasutamist Belgia tsiviil- ja kaubanduskohtutes.

Põhimõtteliselt määratakse keel kindlaks pädeva kohtu geograafilise asukoha alusel. Seaduse artikli 42 kohaselt on olemas kolm keelepiirkonda: prantsuskeelne, flaamikeelne ja saksakeelne piirkond. Lisaks on olemas kakskeelne liitlinn Brüssel (prantsuse ja flaami keel), mis seaduse kohaldamise eesmärgil koosneb järgmistest omavalitsusüksustest: Anderlecht, Auderghem, Berchem-Sainte-Agathe, Brüssel, Etterbeek, Evere, Forest, Ganshoren, Ixelles, Jette, Koekelberg, Molenbeek-Saint-Jean, Saint-Gilles, Saint-Josse-ten-Noode, Schaerbeek, Uccle, Watermael-Boitsfort, Woluwé-Saint-Lambert ja Woluwé-Saint-Pierre.

Teatavatel tingimustel võib asja menetlemiseks suunata siiski kohtule, kes kasutab teist menetluskeelt. Teatavatel tingimustel võidakse põhimõtteliselt menetluse alguses taotleda menetluskeele vahetamist.

Hagiavalduse sõnastus. Kohtukutse abil esitatav hagiavaldus, inter partes põhimõttest lähtuv hagiavaldus või ühepoolne avaldus tuleb koostada kirjalikult ning see peab vastama konkreetsetele protseduurinõuetele. Kui asi on kantud kohtu üldisesse kohtuasjade registrisse, avab kohtusekretär menetlustoimiku. Nimetatud toimik edastatakse kohtule, kellele hagiavaldus esitati. Kui tegemist on teise astme kohtule esitatud apellatsiooniga või kui see on seotud kassatsioonikohtuga, edastatakse toimik ka kõrgema astme kohtu kantseleile.

Praegu ei ole võimalik esitada hagiavaldust faksi või e-posti teel.

9 Kas hagiavalduse esitamiseks on eraldi vorm või kui ei, siis kuidas pean ma oma avalduse vormistama? Milliseid andmeid peab hagiavaldus sisaldama?

Seadusega ei ole ette nähtud eeltrükitud vormi menetluse algatamiseks, kuid hagiavaldus peab sisaldama mitmeid teabeelemente. Kui hagiavaldus neid elemente ei sisalda, on avaldus seaduse kohaselt õigustühine.

Kohtukutse abil esitatav hagiavaldus, inter partes põhimõttest lähtuv hagiavaldus ja ühepoolne avaldus peavad vastama mitmetele kohtumenetluse seadustikust tulenevatele nõuetele. Vastasel juhul on nad õigustühised. Need kohustuslikud elemendid on peamiselt seotud kaasatud poolte isikuandmetega, avalduse esemega, pädeva kohtu kindlaksmääramisega ja kohtuistungi kuupäevaga.

Seega peaks kohtukutse muu hulgas sisaldama järgmist teavet (kohtumenetluse seadustiku artiklid 43 ja 702):

  • kohtutäituri allkiri;
  • hageja perekonnanimi, eesnimed ja elukoht;
  • nende isikute perekonnanimed, eesnimed ja elukohad või – püsiva elukoha puudumisel – praegune aadress, kellele kohtukutse kätte toimetatakse;
  • hagiavalduse ese ja avalduses sisalduvate argumentide lühikokkuvõte;
  • selle kohtu nimi, kellele hagiavaldus esitatakse;
  • kohtukutse kättetoimetamise päev, kuu, aasta ja koht; ning
  • üksikasjad kohtuistungi toimumise koha, kuupäeva ja kellaaja kohta.

Inter partes põhimõttest lähtuvalt esitatud avaldus (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1034b) peab sisaldama järgmist teavet:

  • päev, kuu, aasta;
  • hageja perekonnanimi, eesnimi, amet ja elukoht ning vajaduse korral ametinimetus ja äri- või ettevõtteregistrisse kandmise number;
  • selle isiku perekonnanimi, eesnimi, elukoht ja vajaduse korral ametinimetus, kellele kohtukutse kätte toimetatakse;
  • hagiavalduse ese ja avalduses sisalduvate argumentide lühikokkuvõte;
  • selle kohtu nimi, kellele hagiavaldus esitatakse;
  • hageja või tema advokaadi allkiri.

Ühepoolne avaldus peab sisaldama järgmist teavet (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1026):

  • päev, kuu ja aasta;
  • hageja perekonnanimi, eesnimi, amet ja elukoht ning vajaduse korral tema õigusesindajate perekonnanimed, eesnimed, elukohad ja ametinimetused;
  • hagiavalduse ese ja avalduses sisalduvate argumentide lühikokkuvõte;
  • selle kohtu nimi, kes hakkab asja menetlema;
  • menetlusosalise advokaadi allkiri, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

Vabatahtliku kohtusse ilmumise korral esimeses astmes (esimese astme kohtus, töökohtus, kaubanduskohtus, rahukohtus või politseikohtus tsiviilasjade korral) koostab kohus otsust taotlevate poolte deklaratsioonidest aruande. Pooled annavad sellele dokumendi lõpus allkirja vastavalt kohtumenetluse seadustiku artiklile 706.

10 Kas ma pean tasuma riigilõivu? Kui jah, siis millal? Kas ma pean algusest peale tasuma advokaadikulusid?

Kohtule tuleb tõepoolest menetluse eest tasuda. Menetlusega seotud kulud hõlmavad eelkõige templimaksu, kohtu kantselei tasusid ja registrimaksu, hagi esitamisega seotud kulusid ja riigilõive ning kohtumäärusest ärakirja tegemise tasusid (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1018).

Menetluse algatamisel peab hageja tasuma registrimaksu. Kohtu kantselei tasud hõlmavad kande tegemist kohtuasjade registrisse, dokumentide koostamise tasu ja tasu kinnitatud koopiate tegemise eest. Kulud nõutakse kooskõlas kohtumenetluse seadustiku artikliga 1017 üldjuhul sisse kaotanud poolelt mis tahes lõplikus kohtuotsuses ja vajaduse korral tavatoiminguna. Kohus võib kulusid käsitleva otsuse tegemise edasi lükata. Sel juhul jaotab kohtuotsuse välja kuulutanud kohus kulud osadeks mis tahes poole taotluse alusel.

Advokaaditasud ja -kulud ei ole kohtukuludega hõlmatud. Need lepitakse kokku advokaadi ja tema kliendi vahel. Seega tasuvad kõik pooled oma advokaaditasud ja -kulud ise.

Kaotanud pool võib olla kohustatud tasuma seadusest tulenevat hüvitist teise poole õigusesindaja kulude katmiseks (kohtumenetluse seadustiku artiklid 1018 ja 1022). Tegemist on ühekordselt tasutava summaga võitnud poole advokaaditasude ja tasudel põhineva hüvitise katmiseks. Selle tasudel põhinevad hüvitise suurus ning viis, kuidas see arvutatakse ja määratakse, on sätestatud 26. oktoobri 2007. aasta kuninglikus dekreedis.

11 Kas ma saan taotleda menetlusabi?

(Vt teabeleht „Õigusabi”.)

12 Mis ajast loetakse minu hagiavaldus ametlikult esitatuks? Kas ma saan ametiasutuselt tagasisidet või kinnituse selle kohta, et minu hagiavaldus on nõuetekohaselt vormistatud?

Hagiavaldus loetakse reaalselt esitatuks, kui see on kantud üldisesse kohtuasjade registrisse ning seda isegi vabatahtliku kohtusse ilmumise korral.

Hagiavaldusel põhinevad menetlused ja esialgse õiguskaitse menetlused kantakse spetsiaalsesse kohtuasjade registrisse, millega tegelikult tunnistatakse, et nad on algatatud.

Kaasatud pooled ei saa mingit kinnitust, kuid neil on võimalik tutvuda üldise kohtuasjade registriga eesmärgiga veenduda, et asi on registrisse kantud. Kui hagiavalduse kohta on kanne tehtud, on kohtu ülesanne teha asja kohta otsus.

13 Kas mulle antakse täpset informatsiooni järgnevate sammude kohta (nt kostja vastuse esitamise tähtaeg)?

Üldjuhul annab menetluse käigu kohta teavet poole advokaat, kui pool kasutab tema teenuseid. Samuti on võimalik saada teavet selle kohtu kantseleist, kus asja menetletakse. Ka kohtukutse sisaldab teavet kohtuistungi kuupäeva ja asja menetleva kohtu kohta.

Esimeses etapis antakse konkreetset teavet esimese kohtuistungi kohta.

Kohtukutse puhul annab kohtutäitur hagejale teada, millisel kuupäeval toimub esimene kohtuistung, mis kujutab endast menetluse esimest etappi.

Inter partes põhimõttest lähtuva avalduse või vabatahtliku kohtusse ilmumise korral teavitab pooli kohtusekretär.

Ühepoolse avalduse korral kohtuistungit ei toimu, kuid kohtusekretär võib siiski kutsuda hageja kohtusse, kui kohtunik soovib esitada küsimusi.

Teises etapis valmistatakse asja ette kohtumenetluseks. Pooltele määratakse õigusaktidega ette nähtud tähtaeg (kohtumenetluse seadustiku artikli 747 lõige 1) dokumentide ja tõendite esitamiseks (kirjalikud argumendid ja kaitselaused). Kui neist tähtaegadest kinni ei peeta, võidakse kohaldada kohtumenetluse seadustiku artikli 747 lõikes 2 sätestatud karistusi.

Kui asi on kohtumenetluseks valmis ja seda ollakse valmis argumenteerima, paluvad pooled kindlaks määrata istungi kuupäeva. Periood, mille jooksul istungi toimumise kuupäev kindlaks määratakse, sõltub kohtu töökoormusest ja ajast, mida on võimalik asja menetlemiseks eraldada. Mõne asja puhul (hindamised, poolte ja tunnistajate küsitlemine jne) esile kerkivate protseduuriliste küsimuste tõttu on menetluse kestust raske eelnevalt hinnata. Menetlused võivad ka katkeda või need võidakse peatada või isegi tühistada protseduuriliste küsimuste tõttu.

Kohtuistungi lõpus võetakse arutelud kokku ja kohus kaalub asja. Põhimõtteliselt peab kohus kuulutama otsuse välja ühe kuu jooksul pärast seda, mil asja on kaalutud vastavalt kohtumenetluse seadustiku artiklile 770.

Viimati uuendatud: 12/11/2015

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta